Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused (3)

Tallinna Tehnikaülikool - Pedagoogika - Eelkoolipedagoogika

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused eksamiks 2013

Põhimõisted – eelkoolipedagoogika , õpetus, kasvatus, alusharidus .
Eelkoolipedagoogika – on kasvatusteaduse valdkond , mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme.
Õpetus – õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena.
Kasvatus – kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineerides võime kasvatust mõista kui praktilist, inimesele omast tegevust. Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest. Kasvatust saab mõista ka interaktsioonina – vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatamine on alati ka eesmärgipärane tegevus (Hirsijärvi & Huttunen 2005).
Alusharidus – teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus – selle aluspõhimõtted.
Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril , kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, areneminst ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. Lapsest lähtuvas tegevuses ei oodata lapselt mehaanilist uute teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Sel juhul otsustab laps ise oma tegevuse üle ja seab endale probleemilahenduse strateegiad. Vastutus õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest. Õpetaja aitab lapsel leida õpioskusi, mõista oma mõtteid ja kujundada oma õpistrateegiaid (Hujala, 2004). Seega sellise käsitluse puhul on õpitegevuse subjektiks, tegijaks, laps.
Lapsekeskse lähenemise aluseks on lapse arengust lähtuv õpetamisviis ( Hansen jt 1997). Selle käsitluse aluseks on arusaam, et lapsed on innukad õppijad, kes saavad uut teavet ja omandavad kogemusi mängides, lapsed arenevad aste-astmelt, on ainulaadsed ja arenevad erineva kiirusega. Arengust lähtuv teooria põhineb Piaget, Eriksoni ja Vygotsky töödel. Lapsekeskne lähenemine põhineb konstruktivistlikul õpikäsitusel, mis tähendab, et õppimine on vastastikune aktiivne protsess laste, täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel. Arenguliselt sobivad tegevused on üles ehitatud nii, et laps vastab ise oma küsimustele.

Eelkoolipedagoogika kujunemislugu rahvusvaheliselt.
Kogu inimajaloo vältel on tegeletud kasvatusküsimustega. Juba antiikajal pöörasid kasvatusele tähelepanu Platon, Aristoteles , Quintilianus.
Esimene eelkoolikasvastuse süsteem on loodud J. A. Komensky poolt. Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. Koostas esimesena raamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Ta nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele.
J. Locke rõhutas varase lapseea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Eraldas esimesena lapseea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Rõhutas kasvatusprotsessi olulisust lapse isiksuse kujunemisel. Eriline tähelepanu laste kehalisel kasvatusel ja mõistuse arendamisel.
Rousseau töötas välja oma ideed lapse kasvatamisest ja arendamisest (teos „Emile ehk kasvatusest“). Leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule. Rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. Täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust, toetama lapse isetegevust. Seisukohad: laps on hea; laps peab kasvama looduse keskel.
J. H. Pestalozzi – šveitslane, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes . Leidis, et kasvatus peab olema eesmärgipärane. Kasvatus ja areng kulgevad koos ning täiskasvanul on oluline roll juhtimises. Nõudis ühtsust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamisel ja õpetamisel. Töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, lapse perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu „Emade raamat.“
Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest – linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed , siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest . Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi, mõnedes sotsiaalsüsteemi (nt Soome, Saksamaa). Mõnedes alla 3 aastastele mõeldud lasteasutused sotsiaalsfäär, üle 3 aastastele haridussfäär.

Pedagoogilised suundumused - F. Fröbel, M. Montessori, R. Steiner , Reggio Emilia – peamised ideed, põhimõtted, meetodid.
F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup , silinder , kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine , mustrid, joonistamine, joonestamine). Tema metoodikas oli oluline koht loodusel . Igal lapsel oli lasteaias oma peenar , kuna taime kasvatamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Koolitas lasteaednikke (Lasteaednike Seminar ), koolitati kutselisi kasvatajaid ja korraldati kursusi lapsevanematele.
M. Montessori – õpinud inseneriks ja arstiks (esimene naissoost arst). Algselt tegeles puuetega lastega. Koostas oma teooria lapse arengust, filosoofiline alus lapse ja õppimise olemuse kohta. Juhtlause: „Aita mind, et saaksin seda ise teha!“ Montessooripedagoogikas rõhutatakse, te lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik, erinevaid külgi pole mõtet eristada. Laps areneb töö kaudu ning lapse õppimine peab olema isejuhitav. Õpetaja ülesanne on abistada last tegevuse organiseerimisel, toetada teda individuaalse tee leidmisel, oma loomuse realiseerimisel. Perega koostöö alus on vastastikune austus lapse vastu. Montessooripedagoogikas on oluline roll keskkkonnal. Keskkond peab olema paindlik, kohandatav vastavalt lapse vajadustele. Keskkonnas peavad olema erinevad materjalid, ülesanded, mis tagavad õppimise järjepidevuse. Domineerivad tegurid: hele ruum ja mööbel, palju väikeseid laudasid, vaipu, eesriideid, loodust, pilte, miljöö peab olema esteetiliselt kaunis. Maja juures peab olema aed, kus mängida, teha tööd. Oluline osa vahenditel: erineva suuruse, vormi ja värviga geomeertilised kujundid , paberile liimitud geomeetrilised kujunid, erinevad pinnamaterjalid (nt liivapaber, siid ), erineva värvi ja vormiga puust plaadid , silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, kõneharjutused, kirjutamisharjutused (nt liivapaberist tähed), matemaatilised alged, igal arvul oma värvus, pärlikeed.
R. Steiner – waldorfpedagoogika rajaja. Töötas välja oma filosoofia (antroposoofia), millele tuginesid erinevad suunad (nt pedagoogika, meditsiin, arhidektuur , põllumajandus). Waldorfpedagoogika käsitlused on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengustaadiumile. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise, tundmise ja tahtmise. Steineri järgi on areng kui uuestisünd, mis toimub kindlatel vanuseperioodidel. Põhiprintsiibid: looduslähedus, kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi, sõnaline, selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb Goethe värviõpetusele. Lasteaiakasvatus peab olema kooskõlas kodukasvatusega. Olulisel kohal on teatriõpetus. Kasutatakse palju rollimänge riideesemetega. Tähtsad muinasjutud ja nende esitamine. Oma nukud . Välja on töötatud liikumiskunsti vorm – eurütmia.
Reggio Emilia – Reggio Emilia on Põhja-Itaalia linn. Lasteaia pedagoogiline kontseptsioon loodi 1960. aastatel pedagoogide ja kodanike ühistele huvidele tuginedes eesmärgiga toetada laste parimat haridust. Idee eestvedaja L. Malaguzzi. Seda nim ka saja keele metoodikaks. Põhimõtted: kommunikatsiooni olulisus (lapsed, vanemad, pedagoogid ), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev teooria ja praktika katsetamine, pedagoogika peab muutuma koos ajaga . Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel on oma identiteet ja kultuur. Laps on avastaja ja looja, laps võib väljendada end erinevatel viisidel. Lapsel on õigus oma potensiaali rakendada ja arendada ja oma sotsiaalseid oskusi arendada. Last tuleb aktsepteerida sellisena nagu ta on. Õpetaja peamine roll on lapse kuulamine . Metoodika: rühm on kui töökoda erinevate vahenditega, mis on lapsele kättesaadavad; lapsed saavad ise kõike kogeda ja katsetada; rollimängud; värvide kasutamine ja kunst ; projektõpe; ise oma ruumi loomine, vastutamine (nt korrastamine, laua katmine).

Eesti eelkoolipedagoogika ajalugu.
Eestis avati esimene lastehoiu asutus 1840 (E. Üxküll Tallinna Väikelaste Hoiuasutus). Asutus oli mõeldud vaesematele lastele, kelle emad käisid tööl. Võeti vastu 2-7-aastasi lapsi, kes käisid seal aastaringi 6 päeva nädalas. Vanemad tõid neid ja viisid, lapsed sõid 3 korda päevas, käisid õues, tegelesid õppimisega, nooremad magasid.
Esimesed lasteasutuste rajajad ja lasteaednike koolitajad Eestis olid peamiselt sakslastest eraisikud ja seltsid. 1860 Diakonisside Selts asutas Tallinnas lastehoiu asutuse nim „väikelaste kool.“ Mõeldud 6-10-aastastele lastela ja õpetus toimus kristliku kasvatuse põhimõtete alusel. 1863 asitas sama selts väikelaste õpetajate kooli, kus diakonissidele anti nii teoreetilist kui praktilist koolitust. Osad saadeti Saksamaale omandama kutselise lasteaedniku haridust. Esimene eestalasest kutsega lasteaednik oli L. Rütel, kes asus tööle 1897.
19. saj. avati mitmetes Eesti linnades lastehoide. 1892 asutati Sindi lasteaed, mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed. Lasteaedade kasvatustegevus järgis eelkõige kristlikke põhimõtteid. Ka mõisate juurde tekkisid lastehoiud. 20. saj. alguses rõhutas Tartu haritlaskond (J. Tõnisson), et oluline on, et laste kasvatamine toimuks rahvuslike põhimõtete järgi. 1905 asutati Tartus Eesti Lasteaia Selts, mis pani aluse rahvuslikule koolieelsele kasvatusele. Selts avas 1905a rahvusliku lasteaia, mis tähistab Eesti rahvusliku lasteaia sündi. Lisaks rahvuslikule oli ka oluline usuline kasvatus ning lähtuti Fröbeli pedagoogikast. 1910 toimus esimene eesti keelt oskavate lasteaednike koolitus. 1911 avatai Tallinnas eestimeelne lasteaed Tallinna Eesti Haridusseltsi poolt, ka seal alustas lasteaednike koolitus.
Eesti Vabariigi perioodil laienes rahvuslik kasvastus, 1923 Eestis 34 lasteaeda, mis olid kas munitsipaal- või eraomandis. 1930 hakkas ilmuma ajakiri Lasteaed. 1931 loodi Eesti Lasteaednike Selts. Oluline mõju haridussüsteemi kujunemisele oli P. Põllul.
Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggolit, kel oli õpetja haridus . Uuris põhjalikult Fröbeli ja Montessori pedagoogikat , avaldas mitmeid kirjutisi. Oli Fröbeli metoodika pooldaja ja leidis, et koolieelne iga peab olema täidetud mänguga. Teos „Kasvatuse radadel “ 1920 avati Tartu Õpetajate Seminari juures Tartu Lasteaednike Seminar, kus ta oli õpetaja (koolitas lasteaednike). Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman , H. Sillaots, E. Treffner , M. Terri , E. Lootsar . Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927.
1937 alustas Tallinnas tööd E. Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar, mille juures oli ka harjutuslasteaed, kuna praktikat peeti oluliseks.
Eelpedagoogika sisulisele käsitlusele Eestis on mõju avaldanud J. Käis. Ta töötas välja algõpetuse metoodika alused ja üldõpetuse ning koduloo printsiibid , loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhiprintsiibid: õpetuse keskustuse põhimõte; näitlikustamine; isetegemine; kodukoha põhimõte; vaheldus töövõtetes; üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus.
Vabariiigi perioodist võib esile tuua, et lasteasutustes oli kesksel kohal mäng, rakendati Fröbeli pedagoogikat, oluline laul, töökasvatus, meisterdamine, lapse harmooniline arendamine. Kasutusel ka rahvuslikud ideed. Lasteaedadel oli oma kodukord , päevakava, aastakava, puudus ühtne õppekava.
Nõukogude perioodil toimusid muudatused. 1940 hakati arendama lasteaedade võrgustikku. Hakati korraldama sõimede tegevus, loodi ööpäevaseid ja nädalarühmi. Sõimed olid mõeldud 2 kuu kuni 3 aastastele lastele, lasteaiad 3-7 aaststele. Algul eraldi, 1947 kokku lastepäevakodudeks, mis allusid linnade või rajoonide haridusosakondade kaudu vabariiklikule haridusministeeriumile. Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele. Sisuline tegevus toimus programmide järgi, mis olid riiklikud. Programmides olid tegevuse eesmärgid, valdkonnad ja õppesisu vastavalt laste vanusele. Samas õpetasid lasteaedades ja koolitasid teisi ka Vabariigi aegsed kasvatajad, mis tähendas, et rakendati ka Fröbeli metoodikat. 1968 ilmus esimene programm Eesti koolieelsetele lasteasutustele. Seda võib pidada esimeseks õppekavaks. Autorid olid S. Ernesaks, E. Lepik, L. Lilleaas, E. Lootsar, L. Mets, A. Piirmaa, M. Pohlak, J. Sõerd, M. Terri, E. Vee. Programmi valdkonnad: mäng, kehaline kasvatus, emakeel , matemaatiliste kujutluste arendamine, kujutavad tegevused, muusikaline kasvatus, töökasvatus. Lugema ja kirjutama õpetamine algas 6 eluaastast. Lapse individuaalsus oli programmis rõhutatud. 1974 ilmus täiendaud programm, mis oli sarnane eelmisega . Lapse lugema ja kirjutama õpetamine oli alates 5 eluaastast. Anti välja metoodilisi materjale ning Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut korraldas koolitusi. 1940 avati Tallinna Sotsiaal- ja Kodumajanduse Instituut, kes hakkas koolitama kasvatajaid. Vabariigi perioodil tegutsenud õppeasutused pidid nõukogude ajal tegevuse lõpetama. Koolitajates olid E. Lootsaar, S. Ernesaks, M. Terri. 1947 avati Tallinna Erakoolikasvatuse Seminar, mis tänapäeval Tallinna Pedagoogiline Seminar. Kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamist alustati 1967 Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
Peale taasiseseisvumist kasutati mõnda aega vanu programme . 1992 koostati lasteaia õppekava tööversioon, 1996 uus õppekava projekt. 1999 võeti vastu uus Alushariduse Raamõppekava ja täiendatud Koolieelse lasteasutuse seadus. 2002 muudeti kasvataja nimetus õpetajaks. Raamõppekava alusel pidi iga lasteaed koostama oma õppekava, raamõppekavas olid üldised põhimõtted. 2008 võeti vastu Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, mis kehtib tänapäevani.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, korraldus, eesmärk, põhimõtted, õpikäsitus).
Struktuur : (lasteasutuse õppekava struktuur):

Lasteasutuse liik ja eripära
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti
Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus
Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ja korraldus
Erivajadustega laste toetamise põhimõtted ja korraldus
Lapsevanematega koostöö põhimõtted ja korraldus
Õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Korraldus:

Õppe- ja kasvatustegevus toimub õppeaastati (1 sep – 31 august)
Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab õpetaja laste arengutaset, vanust ja huve
Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi eesmärgid, temaatika , õppesisu ja tegevused (rühma aasta tegevuskava ja kuu- või nädalaplaanid)
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik
Õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas
Õppe- ja kasvatustegevus seotakse kodukoha inimeste, looduse ja asutusega, õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas
Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist

Eesmärk:

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös
Lapse arengu toetamisel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt; ümbritseva keskkonna mõistmine; eetiline käitumine ja algatusvõime; esmased tööharjumused; kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ja areneva mänguoskused, õpioskused, sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused.

Põhimõtted:

iga lasteaed koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel
õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid
õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu
eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja

Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitus, valdkonnad, lõimimine, kavandamise alused – riiklikule õppekavale tuginedes)
Eesmärk:

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös
Lapse arengu toetamisel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt; ümbritseva keskkonna mõistmine; eetiline käitumine ja algatusvõime; esmased tööharjumused; kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ja areneva mänguoskused, õpioskused, sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused.

Põhimõtted:

lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine
lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine
lapse loovuse toetamine
mängu kaudu õppimine
humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine
lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine
üldõpetusliku tööviisi rakendamine
kodu ja lasteasutuse koostöö
eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Õpikäsitlus:

laps õpib matkimise , vaatlemise, uurimise, katsetamamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu (aktiivse tegevuse kaudu)
õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel ja kavandamisel arvestatakse laste eripära
õpetajad on lapse arengu suunajad ja arengut toetava keskkonna loojad
laps on tegevuses aktiivne osaleja ja tunneb rõõmu tegutsemisest
last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima
õppe- ja kasvatustegevusel luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust kavandada oma tegevust, teha valikuid; seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

Valdkonnad:

mina ja keskkond
keel ja kõne
matemaatika
kunst
muusika
liikumine
eesti keel kui teine keel

Lõimimine:

õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika
valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest
lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuse ühendamine tervikuks ja seoste loomine valdkondades, valdkondade vahel ja tegevustes
lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine, vaatlemine , uurimine , võrdlemine, arvutamine, liikumistegevused, muusikategevused, kunstitegevused.

Kavandamise alused:

koostatakse kuu- või nädalakava
lähtutakse sellest, mida lapsed juba teavad ja uuritakse, mida lapsed teada tahavad
valitakse kindel temaatika vastava perioodi peale
seatakse eesmärgid
kavandatakse, mis valdkonnas tegevusi läbi viia
lõimitakse tegevused

Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaia rühmas (päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik) ja lasteaias (päevik, lasteaia tegevuskava, koolivalmiduskaart ).
Rühma dokumendid :

Päevakava – koostatakse lähtuvalt riiklikust õppekavast, lasteasutuse lahtiolekuajast ja laste vanusest . Võimaldatakse väikelapsele (kuni 3a) üks kord päevas uneaega, lastele vähemalt üks tund päevas puhkeaega valikuvõimalusega une või muu vaikse tegevuse vahel. Laps peab viibima iga päev õues vähemalt 1-2 korda (ilm arvestada). Lasteaeda lapse toomine ei tohi segada une- ega söögiaega ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi. Peab olema rühmas nähtaval kohal.
Tegevuskava – ei ole kohustuslik dokument, aga aitab kavandada rühma tegevust. Ülesehitus sõltub lasteaia õppekavast ja kokkulepetest. Tavaliselt koostatakse üheks aastaks ja lähtutakse rühma laste eripärast, eelmise perioodi eesmärkide analüüsist, lasteaia õppekavast ning vanemate soovidest ja ettepanekutest.
Nädala- või kuukava – esitatakse perioodi eesmärgid, temaatika, õppesisu ja õppetegevused.
Õppe- ja kasvatustegevuse päevik – kirjas rühma laste ja vanemate andmed; õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks; andmed läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuse kohta. Viimased andmed kannab kohe samal päeval päevikusse, teised enne õppeaasta algust. Igal rühmal on oma päevik. Päeviku igale rühmale kinnitab direktor päeviku viimasel lehel enne õppeaasta algust. Päevikut kontrollivad õppelajuhataja ja direktor. Päevikut säilitatakse 5 aastat.

Lasteaia dokumendid:

Lasteaia arengukava – määrab kindlaks põhisuunad, tegevuskava 3 aastaks ja arengukava uuendamise korra.
Lasteaia õppekava – õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Sisaldab: lasteasutuse liik ja eripära; õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, põhimõtted, lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; õppe- ja kasvatustegevuse korraldus; lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted; erivajadusega lapse toetamise põhimõtted; lapsevanematega koostöö põhimõtted; õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Kinnitab direktor pedakoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu.
Lasteaia aasta tegevuskava – põhieesmärgid ja kavandatavad tegevused nende täitmiseks; personalitöö (sh koosseis, värbamine, motiveerimine , kaasamine jne); õppe- ja kasvatusprotsess (sh õppekorraldus, õppemeetodid; huvitegevus; rühmade komplekteerimine; tervisedendus ; erivajadustega lastega tehtav töö jne); koostöö huvigruppidega; ressursside kasutamine.
Koolivalmiduskaart – on dokument, milles kirjeldatakse laste, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1 okt 7-aastaseks (ja keda tahetakse varem kooli panna või kes on saanud koolipikenduse), arengu tulemusi üldoskustes ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades lähtuvalt riiklikust õppekavast, tuues välja lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed. Kaardi allkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud (õpetajad, tugispetsialistid, vanem, direktor või volitatud isik). Vormi kehtestab direktor lasteasutuse õppekavas. Kaardile märgiakse lapse lasteasutuses viibitud ajaperiood. Andmeid säilitatakse lasteaias 5 aastat.

Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid.

Mängulise õppimise printsiip – laps õpib peamiselt mängu kaudu. Mängu kaudu õpib ta ümbritsevat maailma kogema ja tundma. (Fröbel)
Aktiivse õppimise printsiip – laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ja tunneb tegutsemisest rõõmu. Laps õpib eelkõige aktiivse tegvuse käigus. (Piaget, Käis)
Eluläheduse printsiip – last motiveerib, kui tegevus lähtub tema enda kogemustest ja elust. Õppe- ja kasvastustegevus seostatakse kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. (Käis)
Huvitavuse printsiip – õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel tuleb arvestada lapse huvidega. (Käis, Piaget, Võgotski)
Jõukohasuse printsiip – tegevus peab vastama lapse arengulistele võimetele. Ühelt poolt tuleb arvestada lapse vanust, aga samas ka tema eripära ja huve.
Näitlikkuse printsiip – jäta kõik meelet hooleks, nähtav-nägemisele, kuuldav -kuulmisele, lõhnav-haistmisele, maitstav-maitsmisele, kombitav-kompamisele, aga kui miski võib üheaegselt olla tajutav mitme meele abil, siis seda tulebki üheaegselt pakkuda mitmele meelele (Komensky). Näitevahendid jagunevad: esemeline näitlikkus, kujutav näitlikkus (fotod, videod), tinglik näitlikkus (kaardid, plaanid).
Individualiseerimise printsiip – õpetaja arvestab lapse arengut ja kavandab sellest lähtuvalt sobivaid tegevusi. Selleks tuleb tunda lapse tervist, kehalist , vaimset, tunnetuslikku arengut. St et õpetaja jälgib ja hindab regulaarselt lapse arengut.

Õppemeetodid.
Õppemeetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite liigitus:

õpetajakesksed – õpetamisviisid, kus õpetaja on õppeprotsessi aktiivne pool:

seletus – õppematerjali suuline tutvustus, mõistete kordamine ja harjutamine , olukordade kirjeldus ja selgitamine , iseseisvate ülesannete selgitamine

jutustus – jutu lugemine või jutustamine, luuletuse ettelugemine, muinasjutu jutustamine

näitevahendite tutvustus demonstratsioon – selgitused vahendite kohta, vajadusel katse demonstratsioon

kooperatiivsed ehk koostöömeetodid – õpetamisviisid, kus õpetamisprotsessis on aktiivsed osapooled ja teevad koostööd nii õpetaja ja lapsed või lapsed omavahel:

laste küsitlemine (õpetaja küsimused lastele)

lastega vestlus (mõttevahetus, arutelu)

rühmatöö (lapsed täidavad rühmas ühist ülesannet, mis on eelnevalt õpetajaga läbi arutatud)

iseseisva töö meetod – laps täidab iseseisvalt õpetaja poolt selgitatud ülesannet.

Pedagoogilise dokumenteerimise jaotus ja tasandid.

Laste tasand – näha on laste kaasamine ja laste huvide arvestamine; üles on kirjutatud laste mõtted ja kommentaarid; kogutud laste ideid, laste kirjavahetust; laste tegevuse visualiseerimine; näidatud kõikide valdkondade ja üldoskuste õppimise tulemusi.
Õpetajate tasand – õppimise visualiseerimine; mõistekaardid; nädala kokkuvõtted; teemakohased raamatud; teemakohased pildid; teemakohased vahendid; projekt on näha/katsuda/uurida; fotod/videod tegevustest; blogi .
Asutuse tasand – formaalne dokumentatsioon; näha on nädalakava, teema, see, mida lapsed õpivad; näha on visioon , missioon , väärtused; lapsevanemad on kaasatud; toimub rühmadevaheline koostöö ja see on näha; lasteaia koduleht, blogi, ajaleht; õpetajate metoodilised materjalid on näha/kättesaadavad; meetodite tutvustamine vanematele jt.

Õppe- ja kasvatustegevuse dokumendid:

Lasteaia arengukava ja õppekava
Rühma tegevuskava
Nädalakava – eesmärgid, temaatika, õppesisu ja –tegevused. Arvestada tuleb laste vanust, arengutaset ja huve.
Päevakava
Päevik
Õppe- ja kasvatustegevuse analüüsid
Koosolekute protokollid (nt lastevanemate koosolek)
Lapse arenguvestluse dokumendid
Lapse arengu hindamise dokumendid
koolivalmiduskaart

Õppe- ja kasvatustegevuse kava analüüs (analüüsida tuleb, millised on tegevuse - eesmärgid, õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted, didaktika printsiibid, õpikäsituse põhimõtete rakendamine, õpetamismeetodid).

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 254 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

254 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

altreeli Õppematerjali autor

Kordamisküsimused eksamiks 2013

kasvatustegevus õppeja õppeja kasvatustegevus õppekava lasteaia lasteaed kasvatustegevuse õppeja kasvatustegevuse lasteasutuse lapse arengu kasvatuse lasteaednik

Sarnased õppematerjalid

docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia,

Eelkoolipedagoogika

docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane. Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas Tartu Lasteaednike Seminaril. Pooldas Fröbeli metoodikat, leidis, et see vastab paremini laste vajadustele

Eelkoolipedagoogika

doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja

Pedagoogika

docx

Õppekavade võrdluse tabel

SVETLANA KOBENJAK, ANASTASSIA ZRELOVA-RÕŽOVA, MARIA TSATSURO, KERTU TIEV KELA 2 LASTEAEDADE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS. 1. Lasteaed 2. Lasteaed 3. Lasteaed Erinevused/sarnasused Võrdlus Koolieelse PAIde lasteaed Maardu lasteaed Valga lasteaed lasteasutuse riikliku „Rukkilill” “Kaseke” õppekavaga 1) Milline on Erinevused: selle Lasteaed asutati Lasteaed nr 164 alustas tööd Lasteaed Kaseke on  Võrreldes teiste lasteasutuse 19.07.1965.

Alushariduse pedagoog

docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku

Psühholoogia

docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0

Eripedagoogika

doc

Iseseisev töö „ Õppekasvatustegevus lasteaias“

Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord Val

Pedagoogika

odt

Didaktika 1 töö

Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe- ja kasv

Koolieelne didaktika

Rohkem sarnaseid