TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte
Kasvatusteadused muutuste ajateljel. 1. Ajalik ja ajatu kasvatus (T. Kuurme) Mida tähendab ajatu kasvatus? Kasvatus on tegemine olevikus tuleviku nimel. Siin väljendub nii altruism, et väikeste inimeste tulevik nõuab suurte hoolivat tähelepanu ning egoism et jätkuksid mina vaim, liha ja veri, meie kultuur, meie tõed, meie oskused ja suutmised, meie uskumused kõik, mida oleme harjunud omaks pidama ning millest end lahti sõlmida ei raatsi. Kes inimene on ja milliseks peab ta saama need ona ksvatuse kaks põhilist küsimust. Kasvatus on abistamine. See on kasvatuse ürgseim põhjus, mille on tinginud ilmaletulnu abitus selle maailmaga toime tulla. Kasvatus on suhe ja suhete loomine: kõigepealt on see suha kahe ebavõrdse olendi, kasvatatava ning kasvataja vahel ehk inimestevaheline mõjusuhe, mis tingib omalaadse eetika. Teisest küljest on kasvataja vahemees ning abistaja selle vähema mitmekesiste ilmasuh...
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on ne...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused JUHTIMISE ALUSED Kodutöö nr. 3 Piret Kala Juhendaja: Antek Kasemaa Tallinn 2016 Juhtum V: HILINEJAST ÜLEMUS Küsimused: 1. Mida Hendrik peaks tegema? Pakkuge välja omapoolne lahendus ja põhjendage seda. 2. Kuidas iseloomustada selle ettevõtte organisatsioonikultuuri? Vastused: 1-2. Mina arvan, et Hendrik peaks esmalt oma probleemist rääkima ikkagi firma juhiga isiklikult ja
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused Kutseõpetaja KAKPM-1 Maie Saareots Laste ja noorukite ala- ja ülekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja võimalused. Artikli analüüs Reeli Rutens, magistritöö 4-kuulise füsioteraapia programmi ja toitumise jälgimise mõju keha koostisele ning kehalise võimekuse näitajatele
Algul juhtis ülikooli kuraator. 1920. aastal rektoriks valitud Henrik Koppel algatas traditsiooni, mille järgi enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega. 1. jaanuaril 1938 jõustus Ülikoolide seadus. Uue põhiseaduse alusel oli Tartu Ülikooli rektor Riiginõukogu liige. Ülikool koosneb üheksast teaduskonnast: teoloogia, õigus, meditsiin, filosoofia, majanduse, matemaatika-informaatikateaduskond, kehakultuuriteaduskond, teaduskondade ja kasvatusteadused; ja 5 kolledžit: Euroopa, Narva, Pärnu Türi ja kolledžid, samuti Viljandi Kultuuriakadeemia. Üliõpilaste arv aasta lõpus 2009 - rohkem kui 17000 (sh üle 600 välisüliõpilast). Ülikoolil on 3200 inimest (sh 180 professorit, rohkem kui 500 teadlast). 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega.
elutempole, oleks tähtis, et me suudaksime tegeleda oma toimetustega ja samas olla lastele lähedal, et nad saaksid aru, et me oleme nende jaoks olemas, et nad tunneks meie lähedust, mis neile turvatunde annaks, mida lapsed nii vajavad meie riigi kiirustavas, närvilises maailmas. Kristi Metshein Kasutatud kirjandus Kuurme, T., 2003 Kasvatuse võim ja võimetus Tallinna Pedagoogikaülikool ja autorid, 2004, Kasvatusteadused muutuste ajateljel Vapper, T., 2012, Ei ole halbu lapsi, on valed kasvatusvõtted http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=8055 Kasutatud fotod Foto 1 Internet http://www.realussr.com/ussr/the-patriotic-education-in-ussr-part-2-pioneers- soviet-boy-scouts/ Kristi Metshein Kool kui areneva inimese kogemusruum. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool.
eriala üliõpilaste jaoks koostatud juhend on mõeldud abivahendiks kõikidele TPÜ üliõpilastele, kelle õppekavades on ette nähtud uurimusliku või arendusliku iseloomuga kasvatusteaduslik seminari-, diplomi-, bakalaureuse-, magistri- või doktoritöö, samuti neid töid juhendavatele õppejõududele taoliste tööde kavanda- misel, koostamisel, vormistamisel kaitsmisel. Ettenähtud vormistusnõudeid tuleb üliõpilastel arvestada ka referaatide ja esseede kirjutamisel. Kasvatusteadused (Educational Scienses, die Erziehungswissenschaften) kuuluvad teaduste klassifikatsioonis sotsiaalteaduste (Social Scienses, die Sozialwissenschaften) hulka ja järgivad uurimistöö koostamisel ja vormistamisel neile omast traditsiooni. Vajadus taolise materjali järele johtub eelkõige kasvatusteaduste eriala spetsiifikast. Tänapäevane kasvatusteaduste süsteem haarab endasse suure hulga erinevaid kasvatusteaduslikke ja pedagoogilisi distsipliine, alates üldkasvatusteadusest,
SOTSIAALTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ajalugu Majandusteadus keeleteadus Õigusteadus teoloogia (usuteadus) riigiteadus psühholoogia kasvatusteadused 13. Teadustöö põhimõisted teaduslik fakt, kontseptsioon, seadus, teadusteooria, teadusavastus, paradigma, tõde olemus ja näited. Teaduslik fakt tegelikkuse element, mis on vaadeldav või teadusliku meetodi abil tekitatav. Kontseptsioon käsitlusviis või vaadete süsteem, mis võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Seadus objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel
igasugusest teoreetilisest eripärast. Teadused: 1. Formaalsed teadused (ideaalteadused, nt matemaatika) 2. Filosoofia (hästi relatiivne) 3. Empiirilised teadused (oluline on kogemus). Jagunevad omakorda kaheks: loodusteadused ja kultuuriteadused (sotsioloogia, õigus, majadus jne). Kultuuriteadused jagunesid omakorda kaheks: sotsiaalteadused ja humanitaarteadused, mis ühinevad psühholoogia, kasvatusteadused, sotsiaalpedagoogika. Definitsioon: Sotsiaalpedagoogika on eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. Sotsiaalne tõrjutus, integratsioon. Sotsiaalpedagoogika on oma olemuselt rakendusteadus, mis on sündinud vajadusest mõista, teoreetiliselt analüüsida ning arendada seda pedagoogilist tegevust, mis on suunatud sotsiaalsete hädade ja sotsiaalsete probleemide pidurdamisele ja leevendamisele ning heaolu
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus............
-Meie - uurime konstrukte, mis kirjeldavad inimese/ühiskonna muutumist: muutus, kasv, areng, progress, moderniseerumine, innovatsioon. Rõhk arengul, teised taustaks. Sotsiaalne muutus: -Kõige üldisem osutus ühiskonnas toimuvatele muutustele -Ilma hinnangulise vektorita -Haarab kõiki sotsiaalelu valdkondi Kasv (growth) – kvantitatiivne muutus/suurenemine, mõõdetav suurus -Rahvastiku kasv, majanduskasv, lapse kasvamine, taimekasvatus, kasvuhoone, kasvuraskused ... -Kasv ja kasvatamine. Kasvatusteadused -Sotsiaalteaduslikus kontekstis: kasv osutab inimese füüsilisele ja vaimsele küpsemisele (täiskasvanuks saamine), koosluse suurenemisele (rahvastiku kasv), tegevusmahu suurenemisele (majanduskasv) … -Kasv – valdavalt kvantitatiivselt mõõdetav “suurenemine” -Kasv on muutus, aga ei pruugi olla areng. Muutus ei pruugi olla areng aga võib olla kasv. -Areng on muutus ja võib olla kasv. Sotsiaalne areng:
MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68 Referaat Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu suunanud jätkusuutliku eluviisi edendamisele hariduses. Keskkonnahoidlikku eluviisi rõhutab ka Eesti Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008)
annaabi.ee 
