Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29
zip/tasakaaluharj utused.html ja http://www.sufuca.fi/ee/p_balance_exercises_standing_ee.html 1. Dmitrijs Blohins 2. Irmeli Ilves 3. Jörgen Jõõgre 4. Rene-Kristjan Jüriöö 5. Kristo Kooskora 6. Karolin Krikunov 7. Karina Käo 8. Greete Käsi 9. Martti Lusti 10. Grete Lõiv 11. Tanel Marran 12. Kristi Ojatamm 13. Isabel Padumäe 14. Maik-Karl Pehk 15. Kristin Protsin 16. Kelli Päkk 17. Andra Rahasepp 18. Jane Sabal 19. Sander Sellis 20. Martin Sults 21. Marek Tammoja 22. Enn-Erik Tasso
...............................................................................................................................6 http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Kasik.pdf..................................................................... 6 Lisad..........................................................................................................................................................7 Sissejuhatus Tänapäeva meedia keel on palju mõjutanud eesti keelelt. Sellis keelt, mida kasutab ajakirjandus, seda keelt kasutame ka meie. Sellepärast pööravadki keeleteadlased suurt tähelepanu just sellele. 2 Soosingus on stiilivärving Tänapäeval kasutatakse neutraalse sõnavara asemel rohkesti moodsat leksikat. Tsitaatide kõrval võib näha vanamoodsust, ununema kippuvaid sõnu. Samas esinib ka
naine oli leiba küpsetanud ja kohe meeleldi pakkus seda mehele. August Sang-Kevad. Selle luuletuse valisin sellepärast, et selle luuletuse sisu on otseütlev. Kaspariga sobis see luuletuse kokku, sest ta ütleb ka tavaliselt välja seda mida mõtleb ja sellepärast ta ongi selline otsekohene inimene. Luuletuse meeleolu on alguses sünge, kuid luuletuse lõpp on rõõmus ja erk. Paul-Eerik Rummo-Ma seisan mesilastaruna.Selle luuletuse valisin ma sellepärast, et see jättis sellis kannatliku inimese mulje ja ma arvan ka, et Kaspar on väga kannatlik inimene. Ma arvan,et igas inimeses on peidus seda kannatliku poolt, et kui olla alati kärsitu ja rahutu siis ei jõua elus kaugele. Sergei Jessenin-Sõber.Valisin selle luuletuse sellepärast, et Kaspar väga hoolib oma sõpradest ja on ise ka väga sõbralik inimene. Ma arvan, et kõik inimesed siin maailmas on sõbralikud ja lahked nende vastu, kes neile kallid on.
Minul on alati õigus." Ennast nähakse ikka sel hetkel paremana ja targemana. Kui teised ütlesid ka, et tal oli õigus, ei kuulanud ta teisi ja ikka väitis, et ta on sealt seltskonnast kõige targem ja tead kõige rohkem. Lõpusk keegi ei viitsinud temaga enam vaielda, ega suhelda. Tulemusena paljud inimesed lõpuks hakkasid teda ignoreerima. Uhkustada saab ka rahaga. Alati ja igalpool leidub inimesi, kes on teistest jõukamad. Kuidas need jõukamad siis uhkustavad? Ise ei ole sellis olukorras olnud aga arvan, et näiteks poodides shoppamas käies saab alati rikkam osta endale rohkem riided kui teine ja siis teise eest niiöelda uhkustada, et ta sai endale rohkem asju, kui see teine. Põhjuseks on ikkagi siis, et tahetakse ennast paremana , uhkemana ja ägedamana näidata/tunda. Vahel võib ka välja tulla see, millega ta uhkustab, tal polegi seda. Ta mõtles selle välja, et ikka ja jälle uhkustada. Aga kas ta tagajärjele mõtleb, mis siis juhtub, kui
Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema. Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autoritaarses. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja väljendamisvõimalus.
Ilmselt avalikkusele tutvustamata oleks perekond pidanud veel kaua elama oma väikeses majas. Seega perioodikaväljaanded ning televisoon ja Internet on hetkel parimad tähelepanu äratamise kaasaaitajad. Meedia võib vahel ka halba kaasa tuua ning inimesi käituma panna kui metslasi. Kuna avalikkusele näidatav info on valitav peatoimetajate poolt, siis ühe inimese eelistused võivad teisi solvata või isegi vihastada. Meie väikeses riigis poleks kunagi ootanud sellis mässu, mis toimus Pronkssõduri teisaldamisel. Vene kodanikud olid tulihingelised protestijad ausamba teisaldamise vastu Kaitseväe kalmistule. Kuigi militaarset laadi kuju sobib väga hästi oma uude asukohta. Poleks meedias kajastatud üldse seda plaani ning mässu, siis olnuks paljud teadmatuses sellest ning probleeme palju vähem. Taani ajalehes Jyllands-Posten ilmunud Islamit pilavate koomiksite tulemuseks olid muhameedlaste kivirahe Taani saatkondadele
Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005. ...
kemikaalide kasitlemine ja EV tookaitse seadus ning EV kiirgusseadus 9. Mis on kemikaali käsitlemine? Võis olla töös. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA- ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1-9) MII SELLIS OLI KUI ÕIGESTI MÄLETAN. 1.lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12
Mhz .DIMM mälusid hakati kasutama uuemate pentiumi mudelite kasutusele tulekul(MMX) protsessorite kasutusele tulekul. Mälumahult suurim võimalik variant on 512 MB DIMM mälu alaliigid: I. PC100 - 100 Mhz kiirusega SDRAM (Sychronous DRAM). Tuli kasutusele 97.aastal, kuid kasutatakse väga edukalt ka praegu kokkupandavais arvuteis. II. PC133 - 133 Mhz kiirusega SDRAM (Sychronous DRAM). Erineb PC100'st vaid kiiruse poolest. Monendiseisuga Eestis kõige kasutatavam mälu tüüp. Sellis võib leida igast korralikust firmast ostetud koduarvutist.
S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid on sellis e d. 3. Absoluutne e. piiramatu mon arhia on riik , kui kogu võim kuulub ühele valitsejale.H etk el levinud Islami maad e s ( Bruni e ,Kuveit,Sau di Araabia). Konstitutsiooniline e, piiratud mon arhia. Leidub palju Euroop a s (N orra,R o otsi,S u urbritannia).Nen d e s riikides jagab mon arh v õimu rahva poolt valitava parlam e n dig a ning teguts e b põhis e a d u s e raam e s . 4
Saheli oli igal tsunftil om kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik Oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ka sõjalist org anisatsiooni Tekkis tülisid sellest, kui aadlike majades elavad oskustöölised, kellel oli õigus töötada isanda igapäevase vajaduse jaoks , kippusid oma tooteid ka müüma käis tsunftiväliste käsitööliste tsunftijäneste vastu pidev võitlus Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistritele Igal meistril olid oma sellis ja õpipoisid, kes elasid meistri kodus said sealt söögi pidid alluma täielikult maaisa korraldustele Tootmise arenguga suurenes iga meistri kohta sellide ja õpipoiste arv Keskaja lõpupoole hakkasid tsunftid muutuma järjest suletumaks õpipoistele ja sellidele esitama kõrgemaid nõudeid õpipoiss pidi tingimata olema kristlikust abielust see sulges tsunftide uksed vallaslaste ees
Teovõimet võib piidata, kui isik seab oma perekonna raskess emajanduslikkus eisundisse, nt alkoholi liig tarbimise, kasiino sõltuvuse jne puhul. Täisealiste isikute puhul tuleb piiratud teovõime nende vaimsets seisundist, st isiku teovõime on piiratud, kui ta on nt vaimuhaige. Ja ei suuda kestvalt ona tegudets arusaada ja neid juhtida. Üldjuhul vajavad piiratudteovõimega isikute poolt tehtud tehingud kehtiva seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut, ilma sellis enõusolekute tahtud mitmepoolne tehing,nt leping, on hõljuvalt kehtetu, tehing on kehtetu kuni see piiratud teovõimega piiratud isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. Alla 7 aastase alaealise eets teevad tehingud tema seaduslikud esindajad, va taskuraha arvel tehtud pisitehingud, mida alaealine võib iseseisvat teha. Täiskasvanud teovõimega isikuet osavõtt tsiviilkäibets tagatakse eeskoste seadmisega.
magnetvooga (D nimetatakse puistevoogudeks. Puistevood indutseerivad vastavates mähistes endainduktsiooni elektromotoorjõud mis on suunatud vastupidiselt üldisele magnetvoole ja töötavad vastu magnetvoogusid (I)i ja (1)9- tekitatavatele vooludele. Seetõttu voolu suurenedes suureneb ka pingelang mähistes. Keevitusvoolu reguleerimine toimub kas trafo ülekandeteguri muutmisega või mähiste va-hekauguse muutmisega. Eraldi paispooliga trafod Sellis trafo komplekt koosneb pingemadaldustrafost ja eraldi paispoolist (drosselist). Trafo sekundaarpinge muutub kevitusvoolu muutumisel vähe. Langeva väliskarakteristiku saamiseks ühendatakse sekundaarahelasse järjetikku paispool. Keevitusvoolu reguleerimiseks muudetakse kas paispooli magnetilist takis-tust tema südamiku liigutamisega või pooli keerdude arvu muutmisega. Viimasel juhul on reguleerimine astmeline.
Põltsamaa Ametikool Malle Vahtramäe ÄRIPLAAN Malle Vahtramäe FIE Vitspunutised Müügikorralduse eriala Kaarlimõisa 2012 Sisukord : Sisukord...........................................................................................................................................2 Kokkuvõte .......................................................................................................................................3 Ettevõtja sobivustest........................................................................................................................4 Ülevaa...
kulda? Mardla tekke on seootud laamtektooniliste protsessidega. Ühe laama sukeldumise teise laama alla, ülesulamise tsooni tekkega , mille kaudu materjal kandub ülespoole ja ongi sellistes kontsentratsiionides, millised me võime võtta. Loogika: Kuskil geoloogilises ajaloos kõik kontinendid tegelikult moodustasid hiigel suure mandri. Võime välja eraldada tsoonid või vööd kus toimunud subduktsiooni nähtused. Kui vaadata Lõuna Afriika piirkonda siin on kõige viljakam mardla , just sellis tsoonis oli subduktsiooni nähtus. Antarktikas, Austraalias tekkisd mardlad. Väärismetallide tootmine USA-s on koondunud just selisele tsoonile, kus on subduktsiooni nähtused. Mardlad on koondunud subduktsiooni tsoonides, sellepärast meil ei ole palju erinevaid mardlaid. Eesti on esimese kohas Balti riiki vahel . Läti, Leedus ei ole midagi. Meil on põlevkivi mardla, fosforiit... 45. Eesti kaevanduste peamised keskkonnamõjud, näited Põlevkivikaevandus tulemuseks vajung.
kus asub tema maja.Kas ongi vaja rohkemat teada? Ent üht teadis poiss kindlalt, selle saladuse lahendamine ei tule kerge. 4. Uus kooli päev algas bioloogiaga, mida kaheksandikele (ja mitte ainult) andis nende klassijuhataja- Damen Wolf. Damenit nähes pooled tüdrukud minestasid ja , kui lugeda nende mõtteid, siis kindlasti on sealt leida sellist küsimut: "On ta abielus?" ja muud sellis. Täna nägi Helena sama väsinud ja unine nagu kõik teisedki. "Tsau," lausus Ethan, kui istus oma pingi peale ,"ma näen, et sa hakkasid normaalseks inimeseks ja kuulsid tänaseid karjeid." "Jah, kuulsin küll. Täna sügav uni mind ei päästnud." Damen Wolf astus klassi ning palus kõiki püsti tõusta. Ta silmad olid vihased nagu ta kõnnakki. Ja kui Ethan ei eksinud, siis õpetaja silmades oli näha punast varjundid.
Fikseeriti ka keskaegseid leide. Õnnestus raha saada ka Tartu vanalinna uurimiseks. Jaan Tamm (sünd 1948) Ta on esimene keskajale spetsialiseerunud arheoloog. 1972. aastal asus tööle KRPI-sse, kultuurimälestiste projekteerimise instituut (Tallinna linn, Pirita klooster) Viis Tallinnas läbi arheoloogilisi päästekaevamisi, kõige suurem töö oli Pirita klooster. Tegutses seal Villem Raamiga. 1970. aastatel saadi aru, et sellis keskaja arheoloogilist tööd on üpriski palju, mis tõttu 1978- 79 aastal lõpetasid Tartu Ülikooli keskaja arheoloogiale spetsialiseerunult veel: Toivo Aus – Rakvere, Romeo Metsallik – Tartu, Kalle Lange – Tallinn, Urmas Selirand – Viljandi. See aeg oli linnaarheoloogia ja keskaja arheoloogiale kuldajaks. Linnaarheoloogia kuldajastu Linnaarheoloogia Lääne-Euroopas 1980. aastatel. Ida-Euroopas oli situatsioon erinev.
Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180
Teovõimet võib piidata, kui isik seab oma perekonna raskess emajanduslikkus eisundisse, nt alkoholi liig tarbimise, kasiino sõltuvuse jne puhul. Täisealiste isikute puhul tuleb piiratud teovõime nende vaimsets seisundist, st isiku teovõime on piiratud, kui ta on nt vaimuhaige. Ja ei suuda kestvalt ona tegudets arusaada ja neid juhtida. Üldjuhul vajavad piiratudteovõimega isikute poolt tehtud tehingud kehtiva seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut, ilma sellis enõusolekute tahtud mitmepoolne tehing,nt leping, on hõljuvalt kehtetu, tehing on kehtetu kuni see piiratud teovõimega piiratud isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. Alla 7 aastase alaealise eets teevad tehingud tema seaduslikud esindajad, va taskuraha arvel tehtud pisitehingud, mida alaealine võib iseseisvat teha. Täiskasvanud teovõimega isikuet osavõtt tsiviilkäibets tagatakse eeskoste seadmisega.
vanaduspäevade või reisimise jaoks. Sellist raha kogumist nimetatakse säästmiseks. Tavaliselt pannakse säästud panka, et teenida intressi. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata hüviste tarbimiseks. Säästmine on tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimine tulevase tarbimise heaks. Pangad kasutavad hoiustatud raha, laenates seda välja ettevõtjatele, kes ostavad endale vajalikke tootmisvahendeid, ehitavad uusi tootmishooneid vms. Sellis tegevust nimetatakse investeerimiseks. 3 investeerimist ei tule lugeda panga põhiliseks majandustegevuseks, vaid reaalses elus ettetulevaks võimaluseks panga kasumit suurendada. Teoorias eeldatakse, et investeerivad laenude saajad, mitte pank ise. 22 Investeeringute all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ning kaubavarudele. Laiemas mõistes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali4 kasvatamist ühiskonnas.
Kv on väetamise kulu 1 kg toiteelemendi kohta, EEK/kg 33 Mulla viljakus On mulla spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Sõltub ka taimeliigist, ühe jaoks viljakas, teise jaoks mitte. Üldiselt loetakse viljakaks sellis mulda, mis suudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi. Mullaviljakuse liigid: 1. Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalises jm. omadused koos väliskeskkonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutmiseks puudub. 2. Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine, väetamine, niisutamine,
Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180
· Veistel kõige parem heaolu · Puuduseks- palju põhku vaja · Puhke- ja lamamisala puhastamine 1-2 x aastas · Lehma 100 kg elusmassi kohta 1 m2 lamamispinda, seega igale loomale 5...7 m2 · Kui sõnnikukiht on söödalavaga ühele pinnale tõusnud, tuleb söödalava tõsta On ühealaline ja kahealaline sügavallapanuga laudad Ühealaline: söödalava vahetult loomade lamamisala kõrval, päevane allapanu vajadus 10-15 kg looma kohta, sellis kasut noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. Kahealaline: loomad liiguvad kahel alal. Söömiskäik ja sügavallapanuga puhkeala, peaks mahutama kogu talveper. Sõnniku tühjendamine 1-2 x aastas, 80. Veiste pidamisviiside võrdlev hinnang Lõas peetakse tavaliselt lüpsilehmi, harvem ka lehm- ja pullmullikaid. Vasikate pidamine on keelatud. harilikult on tegemist soojustatud ehitistega. Lõaspidamisega piimakarja laudad on tavaliselt
..teisiti Sa selles kogukonnas ei püsi, kui Sul ei ole samasugune vaade, ta ei kannata seda lihtsalt välja, see on nii selgelt eristuv. Kui Sa neid samu mõtteid ei jaga, siis Sa selles seltskonnas lihtsalt olla ei saa. Laivi rääkis enne sellest jõulupeost, et kõik vanemad toovad midagi ühisele lauale ja enne rääkisid sellest vanemate koolist: kas on veel mingeid koostöö vorme, kuidas lapsevanemad toetavad seda laste ja kooli arengut, võib-olla isegi sellis, el moel, mille peale tavaliselt ei tulekski? On nt kooli arengus terve koolimaja ehitus selline fenomen. Nüüd me ikkagi ei ehita aga me teeme remonte, me teeme puid. Üksasi on see, et tore on teha koos, siis tekib see kogukonnatunne ja eriti hea on veel niimoodi koos teha, kui kõik tulevad vabatahtlikult. Sellel aastal tegime mänguväljakud. Ja on vaja kord aastas teha projekti, mis päriselt toetab lasteaeda, kus iga lapsevanem mingi ühistööga saab selle tunde kätte, et see on minu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
