TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond CÉLESTIN FREINET Ettekanne Koostanud Tallinn 2009 Celestin Freinet, praktiline töökool Celestine Freinet sündis 16 oktoobril 1986 aastal Garsis, väikses prantsuse külas, Itaalia piiri lähedal. Ta sai raske haavata Esimeses maailmasõjas, sõda katkestas tema õpingut õpetajate seminaris ja kui ta pärast sõda õpetajana tööle hakkas, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle haavatasaamise tõttu suuri raskusi. Nii sündiski Frinet`i kõige silmapaistvam idee oli vaja meetodeid, mis paneks õpilased ise tegutsema.
Steinerpedagoogika Montessori Freinet pedagoogika Steinerpedagoogika pedagoogika 1. Ühine: mõlemas pedagoogikas ära toodud Ühine: õppimiseks ei kasutata õpikuid. lapse arengutsüklid. 7-aastased 6-aastased Õpikute asemel Õpikute asemel arenguperioodid. arengutsüklid. terviklikud töötavad õpilased ülesandesarjad, töövihikutega. algupärased teosed, Raamatuid kasutatakse spetsiaalsed Freinet- ainult õppevahendid, õpilaste lugemismaterjalina. ja õpetaja poolt valmistatud materjalid. ...
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang
Esimene arengustaaduim algab sünniga ja kestab 7 a. vanuseni,, teine staaduim lõpeb pubeteediga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti. Tegeletakse palju kunstiga, liikumiskunstiga, muusikaga, arendatakse kõnet. Õpilased on tegutsedes aktiivsed, atmosfäär on konkurentsivaba ning kasutatakse sõnalist, selgitavat hindamist. Oma pedagoogilise lähenemise arendas välja prantsuse külakooliõpetaja Celestin Freinet (1896- 1966), kes lähtus oma kunagisest koolikogemusest ja selle pedagoogika teket mõjutas ka tema haavatasaamine Esimese maailmasõjas. Freinet`juhtideeks oli: · kool peab kasvatama lapsed ja noored ühiskonna liikmeks; · kool on sotsiaalne kollektiiv ja seal peab valitsema võrdõiguslikkus, koostööd tehes õpitakse ühiskonna toimimist; · kool on töökool - õpilased planeerivad oma töö ise, teostavad selle ja hindavad koos teistega tulemusi;
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. ...
Neljas peatükk juhatab lugeja kasvatuse ja kasvatusteaduse ajalukku. Ülevaates liigutakse primitiivsetest ühiskondadest ja varasest kasvatusest kreeka himanismini ja seejärel uusaja kasvatussuundumusteni. Selles peatükis peatutakse ka Soome kooliinstitutsiooni tekkel ja kasvatusteaduse ajalool. Arvan, et material on antud segamini. Aga kõige tähtsamad nimed kasvatuseteaduses ja nende ideed käsitletakse: näiteks, Montessori. Steiner, Freinet ja teised. Vana kooli arvustati kõvade sõnadega: ,,Lapsed armastavad loodust, aga nad suleti klassruumidesse. Laste meelest on tore mängida, aga neid pandi tööd tegema. Nad tahavad näha oma töö tulemusi; kanti hoolt selle eest, et nende tööl ei oleks nätavaid tulemusi. Lapsed tahavad liikuda , aga neid sunniti paigak istuma. Nad tahavad tegelda esemetega, aga nad viidi kokku aadetega. Nad tahavad kasutada oma käsi, aga neile anti võimalus töötada ainult oma ajudega
Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva kasavatuseni jõuti eelkõige läbi ühiskonna muutuste ning väärtuste kujunemise. Lapsest lähtuv kasvatus põhineb ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni (YK 1989) uutel rõhuasetustel. Alternatiivpedagoogid, nagu montessori-, steiner-, freinet pedagoogika ja Reggio Emilia töökogemused on lähima ajaloo peamised mõjutajad. Reggio Emilia töökogemus ja selle põhimõtted, tema uuenenud kasvatuspsühholoogiline mõtteviis, lapsepõlve sotsioloogia ja töökogemus panid aluse 1990. Aastate väikelapse pedagoogilise eripära uuele määratlemisele – lapsest lähtumisele. Reggio mõtteviisi põhiidee on lapse ja lapseea väärtustamine ning lapsele tugeva identiteedi andmine läbi usalduse, mis lubab tal maailma ise avastada ja kogeda
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele oll...
Uus või vana? Kui räägitakse alternatiivpedagoogikast, siis kõne all on 1970. ja 1980. aastatel loodud põhikooli alternatiivid. Mitmed praegused pedagoogilised uuendused on samad põhimõtted ja kokkupuutepunktid eelmise sajandi alguse uuenduslike ideedega. Nagu näiteks esteetilise ja intellektuaalsete stiimulite loomine, õppeainete piire ületavate teemasid valimine, jms. Kõige tugevam innovatiivne mõju ja pidev laienemistendents on - Montessori - Dalton -Waldorf - Freinet - Jena -alternatiivkoolidel. Enamikus maades esineb neid kõiki, välja arvatud Dalton- koole, mida Kesk-Euroopas on pidevalt loodud ainult Hollandis. Vabaduspedagoogika ja Montessori-pedagoogika. Rootslane Ellen Key (1849- 1926) avaldas aastal 1900 raamatu pealkirjaga ,,Lapse sajand". Raamatus nõudis Key põhimõttelisi uuendusi kodu- ja koolikasvatuses. Key meelest oli kasvatuses vaja järgida vabaduspedagoogika põhimõtteid, mille hulgas kõige tähtsamad olid järgmised.
Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles (384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused. Teadmiste ja tegevuste sidumise perspektiiv Üheks eelduseks autensele teadus- ja haridustööle on teadmised sellest, kuidas õpitakse tegevuse (praktika) ja mõttetöö (teooria) abil (Molander 1993). Õppimine sotsokultuurilises
Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed). Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega, rahvusvaheliselt laialt levinud, Dalton, Waldorf – steiner pedagoogika, on üles ehitatud lapse arengustaadiumitele,õpetus on jagatud etappidele, Freinet –koolid, ei toeta õpetaja poolsele juhtimisele, vaid õpilased tuleb ise tegutsema panna.Tähtsaim ülesane siin koolis õpitingimuste loomine, päevaprogrammi koostavad lapsed ise, tähtsaim töövahend trükimasin, keskne koht vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele). Esimene koolisüsteem 1571, Agricola avaldas aabitsa. 17.saj. keskel astus jõusse 3-astmeline koolisüsteem.
aastal asutatud metsalasteaed. (Vt lähemalt: http://waldkinder-poppau.de/waldkindergarten/info.php). Enamik kogukonna lapsi käib kogukonna enda lasteaias aga on olemas võimalus minna ka 9km kaugusel olevasse kohalikku lasteaeda, kus on võimalik olla ka pärastlõunal. 6ndast eluaastast võivad vanemad valida lapsele kahe algkooli vahel: 25 km kaugusel asub tasuline alternatiivne kool (Freie Schule Altmark, kus on omavahel põimitud Montessori, Dewey ja Freinet pedagoogikat). Riiklik algkool asub 9 km kaugusel. Enamik Sieben Lindeni lapsi käib siiski alternatiivses algkoolis. 10-aastaselt on lastel võimalik valida kahe riikliku keskkooli (9 km kaugusel) vahel. Täiendavalt koolisüsteemile, pakutakse kogukonnas erinevaid eratunde: muusikatunde, tantsutunde ja sporti, mida annavad õpetajad kogukonnast. 3 lasteaiaõpetajat ise elavad kogukonnas. Samuti elavad Sieben Lindenis kaks keskkooliõpetajat, kes töötavad alternatiivses keskkoolis.
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
