SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline.
kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka mõistetav, et kasvatust uuritakse kõige paremini läbi antropoloogia. Kasvatus on inimese muutmine paremaks ja tublimaks. Kasvatuse läbiviimiseks püstitatakse eesmärke,
Plagiaadikontroll Kontrolli, milline allolevatest tekstidest on plagiaat. Kirjuta vastus foorumisse, kus selgitad, miks just nii otsustad, milliste plagiaadituvastusvahenditega kontrollisid ja mida veel teada said. Tekst 1 PLAGIAAT Uurimuse kriitilised kohad on uurimuse eesmärk, meetod ja tulemuste tõlgendamine. Hirsijärvi ja Huttunen (2005, lk.165) leiavad, et Kõige lihtsam on nõudmisi esitada uurimismeetodile, kuid lõppkokkuvõttes teevad uurimuse väärtuslikuks leidlikult valitud teema ja huvitavad tulemused. Enne konkreetse uurimismeetodi valikut tuleb määratleda uurimistöö eesmärk, uurimisobjektid, analüüsi ühikud (units of analysis) ja uurimise ajaline raamistik. Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste: kirjeldamist ja võrdlemist seletamist ja ennustamist
maailm.Psüühilisele arengule on vaja läheneda mõtlemise, tundmise ja tahtmise seisukohalt.Mõtlemine areneb meelelise tegevusega seotud mõtlemisest sünteetiliseks mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine.Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi,Huttunen 2005). SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele
maailm.Psüühilisele arengule on vaja läheneda mõtlemise, tundmise ja tahtmise seisukohalt.Mõtlemine areneb meelelise tegevusega seotud mõtlemisest sünteetiliseks mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine.Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi,Huttunen 2005). SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele
koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtuskasvatust. Aga küsimus on selles, et mis on saanud väärtuseks? Mis võiksid olla need väärtused, mille poole püüelda ja mida tuleks õpetada järeltulijatele? Kas enam üldse on neid tõelisi väärtusi? Raamatus ,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" (Hirsjärvi, Huttunen 2005, lk 64) toovad autorid välja, et ,,Väärtusteks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub.Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis." Samuti toovad raamatu autorid välja, et ,,Väärtused ei esinetavaliselt üksikult, vaid rühmituvad inimeste ja ühiskondade tegevuses mingiteks süsteemideks, ideaalikogumiteks, mille kohta kasutatakse nimetust ideoloogia."
Kuna isa on pojale otseseks rollimudeliks, siis tema puudumist elatakse üle väga valusalt. See muudab poega kasvatava ema ülesanded raskemaks – naiselikkust kaotamata tuleb pojaga suhelda ka mehelikult, isalikult (Tuuling 2007). 11 5. ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“ Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: Geneetiline ehk bioloogiline isa – on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; Juriidiline isa – mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; Sotsiaalne isa – mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest;
eeskujude järele. Kõik ju tahavad, et nende tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; 4
arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele mitmel viisil kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Paljud meie aja vanemad aga mõtlevad, et kool ja lasteaed peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Peaks mainima, et kasvatus on kahe inimese ( kasvatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. (Hirsjärvi, Huttunen 1991.) Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik võtame osa ühises keelemängus. Kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvatatavale. Igal kasvatajal on teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid , millele tegevuses toetakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Selle abil püütakse saavutada mingeid eesmärke.
8 Vaatamata eelnevalt kirjeldatud drastilistele erinevustele Vana-Rooma ja tänapäeva vanemliku võimu tähtsuses perekonnasuhetes, on töö autori hinnangul säilinud siiski printsiibid, mis on ja jäävad toimiva peresuhte peamiseks eelduseks. Selle kohaselt peab sugupõlvedevaheline interaktsioon algama võimalikult vara, olema vanema poolse kavatsuse näol järjekindel ja pidev, toetuma sügavale austusele ning kiindumusele ja mis kõige tähtsam - olema loomulik. 6 S. Hirsjärvi, J. Huttunen. Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Sisukokkuvõte. Tallinna Ülikool. http://www.tlu.ee/~rreinup/Kasvatusfilosoofia/Sissejuhatus %20kasvatusteadusse.doc (18.05.2015) 7 Ibid. 8 Ibid. 3 Kasutatud materjalid 1. I. Peil. 2011. Rooma ühiskond ja eluolu. Saaremaa Ühisgümnaasium. http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=334&Itemid=9 (18.05.2015) 2. M. Jõgiste. 2008. Rooma perekond ja esivanemate kultus
peab isemoodi lähenema, vastavalt sellele, mida ta vajab. Hirsjärvi ja Huttuneni arvates iseloomustab head kasvatussuhet ennekõike vastastikune austus ja usaldus. Nad peavad ideaalsele kasvatajale vajalike üldiste omaduste otsimist teisejärguliseks. Kuna tugev ja toimiv kasvatussuhe tekib vaid kahe inimese interaktsioonis, ei piisa ainult headest omadustest või tahtejõust, vaid kasvataja peab oma seisuse justkui iga kasvandiku juures eraldi välja teenima. (Hirsjärvi & Huttunen, 2005, lk 46-47) Seega heal suhtel peab olema kahe inimese vahel kannatlikkus, õigustunne ning tagasihoidlikkus. Kasvatuse abil vormime inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisiti öeldes täiuslikuks. Kuid kas see on õige? Kasvatus kestab inimese eluea lõpuni, see ei kesta vaid nii kaua, kui kasvataja annab teadmisi edasi. Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab siiski kodust ja lapse esimesest elupäevast
Lapse arengu selle faasi kohta on Jean Piaget väitnud et varane lapsepõlv on vaimse arengu jaoks põhjapaneva tähtsusega. See moodustab baasi igasugusele konstruktiivsele vaimsele tegevusele (Piaget 1960). Järgnevad autorid väidavad, et umbes nelja aasta vanuses areneb aktiivselt lapse tundeelu, siis väljendub lapse loov fantaasia kõige tugevamini. Kuuenda eluaasta paiku hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, see annab ühtlasi märku kooliküpsuse saabumisest. (Hirsjärvi & Huttunen 2005) Eelkoolieas on ülekaalus jäljendamistung. Matkimise kaudu võtab laps omaks mitte ainult nähtavad teod, vaid ka teda pidevalt ümbritsevate inimeste mõttelaadi. Seitsmenda eluaasta ümber tärkab tung õppida. Laps tahab kooli minna. Laps hakkab vajama autoriteeti. Nendele lastele, kes on oma jäljendamistungile esimestel eluaastatel piisavalt toitu leidnud, ilmneb vajadus autoriteedi järele enesestmõistetavalt.(Vabaduskasvatus 1992)
torkavad vahendid konteinerisse, vähendamaks terviseriske; 24. Teavita patsienti võimalikest tüsistustest (haavainfektsioon, verejooks); 25. Võta käest kindad; 26. Teosta käte antiseptika; 27. Dokumenteeri protseduur: kuupäev, kellaaeg, kumba kõrva seoti, millise vedelikuga puhastati, haava seisund enne ja pärast sidumist, kuidas patsient talus protseduuri. (Moreau 2001: 249). KASUTATUD KIRJANDUS Alila, A., Huttunen, R., Hyvärinen, S., Maanselkä, S., Mustajoki, M., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Moreau, D. (2001). Handbook of Nursing Procedures. USA: Springhouse Corporation. Sulsenberg, I. (toim.) (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina.
NB! Võimalikud kõrvaltoimed: palavik ja 7-10 päeva pärast tekkiv peenetäpiline lööve. Väga harva võib ca 3 nädalat pärast vaktsineerimist tekkida mumpsi sarnane kõrvasüljenäärme turse. Sel ajal ei ole laps teistele nakkusohtlik. Vaktsineerimata inimestel tuleks hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Allikad: Raivio, K., Siimes, M. toim. (1999). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina Mustajoki, M. Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. toim. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina Mere, E. koost. (2002). Lapse tervise ABC. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus. www.inimene.ee Tänan kuulamast! Olge terved!
uimastite kohta · Tutvusta tugigruppe Kasutatud kirjandus · Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus. · Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina. · Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina · Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric-mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins. · Videbeck, S. (2003). Pshyciatric mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins.
ise." (Leikola 1980: 18) MIS ON TEADUS? · 1)Kitsam arusaam: teadus kui teadmiste süsteem; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused). · 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste saamisele suunatud eesmärgipärane ja süstemaatiline tegevus (e teadusliku uurimise protsess). (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 88) · MIS ON TEADUS? · Eesti Entsüklopeedia: Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine MIS ON TEADUS? · Juba antiikajast peale kestab teaduse kõrvutamine kunstiga. · Kunstnik George Braque: "Kunst ajab segadusse, teadus rahustab." · Füsioloog Claude Bernard: "Kunst on mina, teadus on meie."
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu.
Pikemaaegse immobilisatsiooni korral on tähtis asendiravi, lamatiste profülaktika, hea hügieen. Samuti aktiivne ja passiivne võimlemine. Parenteraalne toitmine. Kui operatsioonipatsient vajab mingi aja jooksul parenteraalset toitmist, võivad tekkida suuprobleemid, milliste puhul patsient vajab tõhustatud suuhügieeni (vt. 2.2. Toitumine ja vedeliku tarbimine). Kasutatud kirjandus: Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina. Iivainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina 4
LASTEAIA EETILINE KESKKOND Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõigustega . Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Iga suhte aluseks on suhtlemine. Eetika põhialustest tulenevalt peaksid teisele inimesele suunatud teguviisid alati olema võimalikult põhjendatud ja õigustatud. Teisi öeldes kasvatuses tuleb tegutseda eetiliselt õigesti (Hirjsärvi, Huttunen, 2005: 70). Sõnu „moraal” ja „eetika” kasutatakse tihtipeale läbisegi. Kasvatusaruteludes tavaliselt väga täpselt ei eristata, kas räägitakse kasvatuse eetika- või moraaliküsimustest (neid sõnu kasutatakse sünonüümidena). Eetika jaguneb normatiivseks (praktiline või traditsiooniline eetika, mis on norme ja juhiseid andev praktilise elu õpetus) ja analüütiliseks eetikaks (teoreetiline, teaduslik eetika või moraalifilosoofia)
järele. Tahaksime ju kõik, et meie tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on Barbara Hobsonile ja David Morganile toetudes isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja
aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüse Kvantitatiivsed on kõik arvudes väljendatud teadmisi pakkuvad tehnikad, näiteks standardiseeritud ankeetide kasutamine ja süstemaatiline observatsioon ehk vaatlus (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005:179). Kvantitatiivsed meetodid on veel -küsitlus; -telefoniküsitlus -personaalküsitlus; -postiküsitlus; -ankeetküsitlused; -veebiküsitlus (Tooman 200:17). Allikad: Hirsjärvi, S. & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Tooman, H. (2006) Mõisa külalise teekond ja teenindamine. Tallinn [http://www.eas
Hypotension, and Hemodialysis, Nephrology 162 Nursing Journal March-April 2012 Vol. 39, No. 2 Herdman, H. (2009-2011). Nursing Diagnoses 2009-2011: Definitions and Classification. John Wiley & Sons. UK. Paju I., Vahtramäe A. (2002) Vanaea sagedasemad traumad ja esmaabi. Saks K (2001) Kukkumine ja liikumatus vanemas eas. Tartu Soots A. (1999) Inimeste reaktsioonid haigusele ja käitumine haiguse ajal. Mustajoki M., Maanselkä S., Alila A., Hyvärinen S., Huttunen R., Rasimus M. (1999) Õe Käsiraamat. AS Medicina . Tallinn
eneseteenindamisega. Sotsialisatsioon (socialization)- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused. Õppekava (curriculum)- on riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu arvestades õppija vanust. Kasutatud allikad Goebel, W., Glöckler, M. (2002). Laps: meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja. Kirjastus: PreMark. Hirsijärvi, S. & Huttunen, J. (1998). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicina. Lindgren. H. C., Suter, W. N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu Ülikooli kirjastus. Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Ilo. Koolieelse Lasteasutuse Seadus. (1999). Riigi Teataja, 1999, I, 27, 387 Krull, E. (2001). Pedagooggilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus. Paloheimo, M. (2002). Lapsepõlve mõjud. Tallinn: Varrak. Peegel, L., Solman, K. (2005)
b. Soovitada kasutada valuvaigisteid. c. Soovitada panna liigestele sooja või külma, masseerida, lõõgastuda (Smeltzer ja Bare 2004). Kasutatud kirjandus: Kahn, H., Loit, H. M. (2009). Tervise abc. Valgus. Fogelholm, M., Kannus, P., Kukkonen-Harjula, K., Luoto, R., Nupponen, R., Oja, P., Parkkari, J., Paronen , O., Suni, J., Vuori, I. (2007). Tervislik liikumine. Tallinn: AS Medicina. Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2009). Õe käsiraamat. Medicina. Smeltzer, S. C., Bare, B. (2004). Brunner & Suddarth´s Textbook of medical-surgical nursing. Lippincott Williams & Wilkins. Toidupüramiidi põhimõtted. Tervise Arengu Instituut.. http://toitumine.ee/toidupuramiidi- pohimotted/ (27.01.2014).
5. on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid. Erinevad uuringud, artiklid ja lapsevanemad kinnitavad, et koolikeskkond hetkel ei ole õpilase jaoks turvaline ja ei soodusta positiivset õpikeskkonda. Lahenduseks võib olla varsti rakenduv uus kooliseadus, mis sisaldab endas juba läbiproovitud meetodeid koolielu edendamiseks. Kristi Metshein Kasutatud kirjandus Hirsjärvi, S., Huttunen, J., 2005 Sissejuhatus kasvatusteadusesse Juurak, R., 2012 Vajame arengut toetavat kooli http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=8183 Kasutatud fotod Foto 2 Internet http://sarahmartin74.blogspot.com/2011/06/modern-learning-environments- some.html Kristi Metshein Montessori pedagoogika Maria Montessori sündis 31. augustil 1870.a. Chiaravalles Ancona provintsis Itaalias. Maria
Kutsar, K. (1998). Õnnetused ja esmaabi. Tallinn: Valgus. Laas, K. (2008). Osteoporoos raske haigus, mida on võimalik ära hoida ja ravida. http://www.med24.ee/eesti/apteeker/article_id-624 (23.11.2008). Maasalu, K. (2004). Luumurde saab ennetada. http://www.menopaus.info/website/content/articles/1_2_test.asp (23.11.2008). Meitern, K.(2001). Reieluu kaela murd. http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=629 (22.11.2008). Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. 8 Roberts, P. J., Alhava, E., Höckerstedt, K., Kivilaakso, E. (toim.) (2007). Kirurgia. Tallinn: AS Medicina. Sorsa, T., Larkio, M., Manninen-Kauppinen, E., Vierula, S. (toim.) (1998). Intensiivravi käsiraamat õele. Tallinn: AS Medicina.
samuti põhisuundumustest ja vastutusest. Lähtealuseks on ühised seisukohad selles, milline on käsitlus lapsest, nägemuse kujundamine sellest, millisena näeme last ja lapsepõlve. Autor väidab, et eelõpetus kuulub alushariduse hulka. See on eelkoolipedagoogika ning sellest seisukohast lähtuvalt on eelõpetus kõikide koolieast nooremate laste õpetamise toetamine (Hujala, 2004). Hujala- Huttunen ja Nivala (1996) tõdevad, et vanemad ja õpetajad vaatavad eelõpetust igaüks oma vaatenurgast: õpetaja professionaalsest vaatenurgast ja lapsevanemad vanemaks olemise vaatenurgast. Mõlemal osapoolel on oma erilised rollid, mille taustaks on erinev suhe lapsega, erinev kogemustaust, erinevad oskused ja arusaamise profiil jne. Toimiva koostöö aluseks on õpetaja ja lapsevanemate rollijaotus, omavahelise vastutuse ja ülesannete kindlaksmääramine
New York: Oxford University Press, lk.227-235. Heinonen, K. (1999). Terve ja haige vastsündinu: vereringeelundkonna funktsionaalsed häired. Raamatus: Raivio, K. & Siimens, M. A. (toim.). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina, lk 141. 49 Hiironen, K. (2001). Lapse ettevalmistamine proovi võtmiseks ja protseduuriks. Raamatus: Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.). Õe käsiraamat. AS Medicina. Hockenberry, M., J. & Barrera, P. (2007). Communication and Physical and Developmental Assesment of the Child. Raamatus: Hockenberry, M., J. & Wilson, D. (Ed.). Wong´s Nursing Care of Infants and Children. 8 th Edition. Mosby Elsevier, lk.173-177. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (koostaja). (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina, lk.122-129. Jokinen, E. (1999). Südame ja veresoonkonna haigused
keskendume sellele, kuidas meie õpõevõime välja kujuneb ning mis mõjutab selle kujunemist. Eesmärk on teada saada, mis mõjutab meie õpivõimekust ning kuidas mõjutab õppimist intelligentsuse liik. 3 1.ÕPPIMINE Õppimine on seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. ( Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 43) Meie arvates on õppimine kõigile inimestele vajalik, kuna elus edasi jõudmiseks on vaja teadmisi. Inimene hakkab õppima juba sündides, kuna kõik ümberringi on uus ja võõras. Teoreetilised teadmised saame koolist, mida hakkame kasutama elus praktikana. Samuti teame müüti, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Meie arvates tähendab see seda, et uute teadmiste omandamine ei lõppe kunagi. Erinevad inimesed ja olukorrad meie ümber jagavad meile uusi teadmis.
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põh...
täitmise kohta. Fakt on aga see, et ema töötamine või mittetöötamine ei suurenda ega vähenda oluliselt isa tegevuse ulatust lastega. On aga kindlaks tehtud, et isad, kes lastega koos ei ela, tegelevad nendega oluliselt vähem. 4 ISATÜÜBID Isaduse määratlused olid ja on tugevalt seotud ühiskonna, kultuuri ja ajastuga. Sestap on käsitlused isast muutlikud ning eri aegadel valitseb erinev isadus. Jouko Huttunen on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks. Eemalolev isa Psühholoogiliselt eemalolev isa. Mees võib olla küll füüsiliselt lähedal, kuid tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Traditsiooniline "vanaaegne" isa Hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel. Isadus on säärase mehe jaoks lihtsalt
Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineerides võime kasvatust mõista kui praktilist, inimesele omast tegevust. Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest. Kasvatust saab mõista ka interaktsioonina vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatamine on alati ka eesmärgipärane tegevus (Hirsijärvi & Huttunen 2005). Alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel
(2004). Action Research in Education. Upper Saddle River: Pearson, Merrill, Prentice Hall. Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu: TÜ Kirjastus. Yin, R. (2004). The Case Study Anthology. Thousand Oaks: Sage. KASUTATUD KIRJANDUS American Psychological Association (September 5, 2000). Electronic Reference Formats Reccommended by the American Psychological Association. [3. jaanuar 2004]. http://www.apa.org/journals/webref.html Hirsjärvi, S. & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Hirsijärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Jurevits, N. (2003). Rakendusstatistika. Tallinn: Ilo. Kõverjalg, A. (1999). Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. Metsämuuronen, J. (2002). Tutkimuksen tekemisen perusteet ihmistieteissä. Helsinki: International Methelp KY. Niglas, K
"Kalevala"-teemalisi teoseid koorile ja solistidele. 1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900. aastatest. Alates 13. saj. koondus Soome toodud ja seal loodud kunst kirikuisse. Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud
"Kalevala"-teemalisi teoseid koorile ja solistidele. 1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900. aastatest. Alates 13. saj. koondus Soome toodud ja seal loodud kunst kirikuisse. Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud Liedo meistri teosed
Igal teol on tagajärg ja positiivsus ning tunnustus tehtud tegude eest on see mis viib elus edasi. Tuleb kuulata südametunnistuse häält, sest seal ongi kõik väärtushinnangud peidus. Kasutatud kirjandus: M. Sutrop, P. Valk, K. Velbaum ,,Väärtused ja väärtuskasvatus" M. Veisson ,, Väärtused koolieelses eas" M. Põder, M. Sutrop, P. Valk ,,Väärtused, iseloom, kool" O. Schihalejev ,, Väärtuskasvatus õpetajakoolituses" S. Hirsjärvi, J. Huttunen ,, Sissejuhatus kasvatusteadusesse" Lasteaed ja kolm müüti november 5, 2012 by merikem On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö.
teha. 23 ALLIKAD Criticism of Montessori Education. http://wik.ed.uiuc.edu/index.php/Montessori_Schools#Criticism_of_Montessori_Education [09.10.2011]. Criticisms. http://www.k12academics.com/alternative-education/montessori- method/criticisms [09.10.2011]. Enright, M. Foundations Study Guide: Montessori Education. http://www.atlassociety.org/guide-montessori .[09.10.2011]. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicia. Holfester, C. (2008). The Montessori Method. EBSCO Research Starters. http://www.williamsburgmontessori.org/wp- content/uploads/2010/08/The_Montessori_Method.pdf .[09.10.2011]. Kikas, A. (2002). Laste koolivalmiduse kujundamine M. Montessori metoodikat kasutades. Tea ja Toimeta 20, 33. Kramer, R. (1988). Maria Montessori: a biography. Cambridge: Da Capo Press. Kuidas me tõlgendame ja kasutame Montessori meetodit Keskuses?
Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.) (inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 2: Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Suzanne, C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippincott Williams and Wilkins. Raamatute puhul, milles on toodud peatükkide autorid tuleb loetelu koostada järgnevalt: peatüki autori perekonnanimi koos initsiaalidega, raamatu ilmumisaasta, peatüki pealkiri,
Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaaliga, sõna (toim.) või (koost.) (Inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.) ), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 2: Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Suzanne, C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippincott Williams and Wilkins. Kogumike puhul (samad nõuded kehtivad ka neile raamatutele, milles on toodud peatükkide autorid) tuleb loetelu koostada järgmiselt: artikli autori perekonnanimi koos initsiaaliga,
Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis? (osade autorite, koolkondade arvets see juba ongi sotsiaalpedagoogika) Platon: Kreeka filosoofia idealistliku suuna esindaja (teine suund oli materialistlik). Inimeste teadmised maailmast on kaasasündinud kasvatamise/õpetamise ülesanne on nende algete ilmutamine. Millestki teadmine tähendab kõigest teadmist (Mikser, 2006) . Platoniga seostatakse kasvatusteaduse algust (Hirsijärvi, Huttunen, 2005) Aristoteles: tõe määramise kriteeriumiks on tunnetuslik kogemus. Maailm eksisteerib vaatlejast sõltumatult saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti. Demokritos (materialistliku suuna esindaja kreeka filosoofias): ,,Loomus ja kasvatus on sarnased. Kasvatus muudab inimest ja ühtlasi kujundab (uue) loomuse. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!!
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
mida peetakse antud ühiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end ümbritsevat väärtustada. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus inimene õpib enda ja teiste väärtusi märkama, nende üle arutlema ja oma valikuid põhjendama (Sutrop 2009, viidanud Aavik). Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus. Väärtused on uskumuste kogumid, mis suunavad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse koostoimimise põhimõtteid. (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 65). 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib looduse sisemist olemust tunnetama (Grahn 2007, 68). Õuesõppe pedagoogika on valkondadevaheline uurimis- ja haridusala, kus õpiruumina kasutatakse ühiskonnaelu, loodus- ja kultuurmaastikke, rõhutatakse meeleliste elamuste ning raamatuhariduse koostoimet, tõstetakse esile õpikoha tähendus
, Meredith, K. S. (2005). Diagnostic and Therapeutic Method: a bench test evaluation of a neonatal closed tracheal suction system.// Pediatric Pulmonology, 13(2), 121-123 Morton, P. G., Fontaine, D., Hudak, C. M., Gallo, B. M. 2005. Critical Care Nursing: a holistic approach. Philadelphia: Lippincott, Williams & Wilkins, 525 Mowery, B., Suddaby, E. C. (2001). ECG Interpretation: what is different in children?// Pediatric Nursing, 5 Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. 2001. Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina, 360-369 Nurse Practitioner Clinical Practice Guidlines (2005). Respiratori Assessment of Children in the Emergency Department. http://www.health.nsw.gov.au/resources/nursing/practitioner/pdf/joc_hornsby_paed_assess_cpg20 05.pdf Olufolabi, A. J., Charlton, G. A., Spargo, P. M. (2004). Effect of head posture on tracheal tube position in children.// Anaesthesia, 59(11), 1069-1072 Padari, H., Gontmacher, A. 2004
rekola@uusikaupu 04.08.2012 157-193-24 VALLIN OMANIK täku asukoht ja 197 A liin kontakttelefon Saija Huttunen Lähdetie 3 A 4 VALMET 80710 Lehmo, Finland VIRKO 2186 ER 2174 ER Sari Vasenkari +
996 1359 Helm Jaak Võru 03:55:43 M21 61 154 Hermet Priit Harju 02:56:25 M21 31 75 Hiltunen Paavo Soome 02:50:31 M21 863 1145 Hints Eric Tallinn 03:49:24 M21 1196 940 Hommik Mart Võru 04:05:06 M21 1792 2312 Hunt Egon Valga 04:37:08 M21 1116 957 Hunt Kaspar Pärnu 04:01:45 M21 168 167 Hussar Aimar Võru 03:08:17 M21 988 2930 Huttunen Juho Soome 03:55:31 M21 1996 2872 Hõbe Tarmo Tallinn 04:52:28 M21 2149 2415 Hõim Alar Tallinn 05:06:11 M21 1835 1864 Hõimoja Hardi Tallinn 04:40:10 M21 608 708 Hõrak Tarmo Harju 03:36:21 M21 1920 1818 Härmsalu Jorma Tallinn 04:47:07 M21 635 852 Hürden Taivo Tallinn 03:37:46 M21 1725 2774 Hütt Petri Tallinn 04:32:41 M21
annaabi.ee 
