Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk
TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID
kasutamine). Mullaviljakus võib väheneda ka vee ja tuule erosiooni, kõrbestumise, sooldumise tagajärjel. Mulla tihenemine on kuiva mullamassi suurenemine ja poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise jm mehaanilise mõju tõttu. Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri. Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega samas kohas (monokultuur). Põhjustab samade ainete väljaviimine taimede kaudu ja kahjulike ühendite kuhjumine. Vee-erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi. Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad, nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub muld ära kergesti. Tuule-erosioon esineb kõige enam kuivadel laialdaselt põllustatud preeria- ja
Talu maal elavate inimest traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajandulik tootmisüksus.' Spetsaliseeritud suurtalu kõrgtootlik taluvorm, mis kujuneb segatalust spetsialiseerumise, liitumise või maareformi käigus. Ranto suur loomaksvatusemajand, kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel. Istandus taimekasvatusmajand, mis tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. Monokultuur ühe kurtuuri pidev viljelemine samal külvikorraväljal või põllul. Ühistu vähemalt kolme isiku asutatud ning nende juhitaf ja kontrollitav eraõiguslik juriidiline organisatsioon, mille eesmärk on toetada liikmeid nende ühistegevuses või osutada neile teenuseid. Industrialiseerutud põllumajandus põllumajanduse tüüp, kus kasutatakse tööstusele iseloolmulikku tootmisviisi. Seda iseloomustac kõrge spetsialiseerumine, moodsa tehnika
Rannikualal on keskmine temperatuur 25 kraadi, vihamperiood on Detsembrist Maini. Mägede orgudes ning merepinnast kõrgematel aladel on keskmine suve temperatuur 16 kraadi Celsiuse järgi. Amazonase ala on väga niiske, keskmine temp jääb 23-26 kraadi vahele, kuiv periood on Novembrist Veebruarini. Ecuadori põllumajanduses on valitsevad istanudsed ning mõisad. Kaua aega oli suurim riigi heaolu tagaja kakao. Majandus sõltus ainult ühest kultuurist, seega valitsev oli monokultuur. Nüüdseks on koos kakaoga sama tähtsaks muutunud ka banaanid. Kasvatatakse ka kohvi suhkturooga ja tsitrusvilju. Mõisnikud rendivad oma maad talupoegadele, kes kasvatavad kartulit, türgi uba, bataati, maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras, mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Equador importima. Pilt 1. Jaotus maailma banaani toodangus aastail 2003-2007
· harida siis, kui muld on küps. · mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus · Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul. · Viljavaheldus ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur. 20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21
· harida siis, kui muld on küps. · mitte tallata mulda liigselt. · kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, 16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused. 17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis- keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul. Viljavaheldus ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur. 20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21
Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 4. Umbrohud on suure veetarbega 5. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 6. Allelopaatiline mõju Umbrohtumist suurendavad tegurid 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel Umbrohuseemnete bioloogia *Umbrohuseemnete arvukus Taimedel 5060...........200 000 seemet/taim Mullas 10 00030 000 seemet/m2 (tugevasti umbrohtunud aladel 300 0001 000 000) *Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv
239.Fulfill intent eesmärki täitma 240.Furthermore- pealegi G 241.Garden- aed 242.Gargoyle- veesüliti 243.Gazebo paviljon 244.Gathered sources kogutud allikad 245.Gentle slope- lauge nõlv 246.Glimpse- pilguheit, pilk 247.Glittering sädelev, särav 248.Gloomy- sünge, kurb 249.Glossing läigestus 250.Grading maapinna tasandamine 251.Grandeur- suurus 252.Grandiose suurejooneline 253.Grass monoculture- muru monokultuur, ainult muru 254.Grasses- muru, rohttaimed 255.Gravel- kruus 256.Greater emphasis on - suuremat rõhku 257.Greatest contributor suurim toetaja 258.Greatly expanded- oluliselt laiendatud 259.Greenery- rohelus 260.Grotto grott, koobas 261.Grove- metsasalu, salu 262.Growing medium kasvusubstraat H 263.Habitat elupaik 264.Hard landscape- rajatised, hooned 265.Harsh karm 266.Harvest saak 267.Hazel- sarapuu 268
Kaitsetollid võetakse mõningatelt kaupadel, püüdes nii soodustada kodumaiste toodete levikut või lihtsalt piirata mingite toodete sissevedu Tootmise vormid Talus traditsiooniline tootmisüksus Spetsialiseeritud suurtalud spetsialiseeritud kitsale harule Rantsod Suurel maaalal loomade kasvatamine, ekstensiivne Loomavabrikud intensiivne, mehhaniseeritus, tõuaretus Istandused taimekasvatusmajand, odav tööjõud, monokultuur Ekstensiivsed teraviljatalud suured maa alad ja odav tootmine Põllusaaduste suuremad importijad Hiina, Saksamaa, USA Põllusaaduste suuremad eksportijad India, Brasiilia, Venemaa Metsandus Metsamajandus- tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega Metsasus metsamaa osatähtsus piirkonna üldpindalast Maailma metsarikkamad piirkonnad Venemaa, USA; Kanada Maailma metsavaesemad piirkonnad Araabia poolsaar Põhja-Aafrika
kuiva aega seal polegi. Igal pool selles riigis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega kuna maa on liigniiske ja põllumaa on suhteliselt vähetootlik, samuti ka poolkõrb. · Ecuador kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka. Ecuadori põllumajanduses onvalitsevad istandused ja mõisad. Kaua aega oli suurim riigi heaolu tagaja kakao. Majandus sõltus ainult ühest kultuurist, seega valitsev oli monokultuur. Nüüdseks on koos kakaoga ka sama tähtsaks muutunud banaanid. Kasvatatakse ka kohvi, suhkruroogu ja tsitrusvilju. Mõisnikud rendivad oma maad talupoegadele, kes kasvatavad kartulit, türgi uba, bataati, maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras, mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Ecuador ise sisse vedama.
Vähene tööjõukulu madal omahind, Sagikus madal. iseloomulikud Põhja-Ameerika, Austraalia rohtlad. 4) Rantso (ekstensiivse teraviljakasvatuse analoog loomakasvatuses) suur loomakasvatusmajand. Aastaringselt söödetakse looduslikul karjamaal. Iseloomulikud Austraaliale, USA, Lõuna-Aafrika 5) Istandus taimekasvatusmajand, mis tegeleb troopiliste kultuuride (tee, kohvi, kakao) kasvatamise ja esmase töötlemisega. Peamiselt ekspordiks. Kasvatatakse ühte kultuuri (monokultuur) ja kasutatakse odavat tööjõudu. Iseloomulikud lähis- ja ekvatoriaalvöötme riikidele (arengumaad) 3. Millised on niisuguste oluliste kultuurtaimede nagu - nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamised kasvatuspiirkonnad ja nende eksportijad. Nisu wheat paras- ja lähistroopilise kliimavöötme steppies ja preeriates. Suurimad tootjad Hiina, India, USA joon: Nisukasvatuspiirkonnad Riis (rice istutatakse vette) Lõuna-Aasia (eriti hästi Kagu-Aasia mussoonklima
29. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 30. Mullaväsimuse peamised põhjused Üldine vaesumine toite- ja mikroelementidest Füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine Ohtlike umbrohtude paljunemine Mürgiste ainete eritumine juurtest ja nende kuhjumine mullas 31. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur- kasvatame sama kultuuri pidevalt samal põllul nt. 5 a otra. Probleemid: resistentsus, umbrohud, taimehaigused, erosioon, mulla vaesumine. Viljavaheldus- kultuuride ajaline järjestus. Vanasti oli juhuslik, et subjektiivsed faktorid määrasid ära kultuuride järjestuse, aga tänapäeval agrobioloogiliselt põhjendatud, so kultuuride bioloogiliste iseärasustest tulenevate nõudlustest kktingimuste suhtes.
Teraviljade puhul näiteks on nende endi laguproduktid mürgised. Probleemi tuleb kõrvaldada sellega, et kasutada viljavaheldust ja intensiivsemat harimist Mida kõrgem on mullaviljakus, seda väiksemat tagasilööki saagis põhjustavad vead viljavaheldusnõuetest kinnipidamisel. Kõrge mullaviljakus ja oskuslik väetiste kasutamine ei kaota eelvilja mõju järgnevale kultuurilr, vaid ainult vähendab. Näiteks põldhein tagab külvikorra kõrgema saagitaseme. Monokultuur Konkreetse kultuuri monokultuur, kus toimub sama kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul, väljal. 1. Oder 2. Oder 3. Oder 4. Oder 5. Oder kui on tegemist sellise põllupidamisega (individuaalkartulikasvatus, väikeaiapidajad), siis Bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikema perioodiline viljelemine antud kasvukohas 1. Talirukis 2. Oder 3. Kaer 4. Oder 5. Talirukis 6. Oder bioloogiliselt lähedaste kultuuride pikem perioodilline viljelemine antud kasvukohas
7. Roheline revolutsioon. Toiduprobleemid. Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toidu- ja jäätmeprobleemid. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niisutus, pestitsiidid) arengumaades järsult suurendada teraviljatoodangut. See leevendas küll näljahäda, kuid suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldus, sooldumine seoses niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas ka lühikõrrelise nisu. 8. Tehnilise progressi kahjulikud kaasnähud ja nende mõju loodusele. Algas 8000 aastat tagasi kui hakati loomakasvatuse tarbeks karjamaid rajama ja seetõttu hävitati metsa. Metsade hävitamine sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutusele, kasulike taimede ja loomade hukule.
suurtalu on kõrgtootlik taluvorm mis kujuneb segatalust spetsialiseerumise liitumise või maareformi käigus(P-Ameerika,Austraalia..farmid.)*istandus taimekasvatusmajand,mis tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordist kasvatamise ja esmase töötlemisega(Vahemere maad,Kariibi regioon,Ameerika)kasutatakse odavat tööjõudu.*rantso- suur loomakasvatusmajand,kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel(Põhja(Austraalia,USA) ja Lõuna(Argentina, Aafrika)).Monokultuur ühe kultuuri pidev viljelemine saal külvikorralväljal või põllul,see mõjub kahjulikult mullaviljakusele ning soodustab taimehaiguste-kahjurite levikut(seda kasutatakse istantustes). Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(promillides)mingi piirkonna üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsad, kust saadakse puitu ning muid vajalike hüvesid.Kogu maakera katavad metsad ligikaudu 30% maismaast.2/3 maailma puiduvarust on lehtmetsades ja 1/3 okaspuumetsades
Elav aine seob vett, õhku, mulda ja päikest. Kalimantanil on see side lõhustunud. Kunagi oli see üks Maa suurimaid bioloogilise mitmekesisusde reservuaare. Selle katastroofi põhjustas otsus toota palmõli,mis on enim kasutatav õli maailmas. Palmõli mitte ainult ei kustuta kasvavat toiduvajadust, vaid seda kasutatakse ka kosmeetikas, pesuvahendites ja alternatiivkütustes. Metsa liigirikkus asendati üle liigiga, milleks oli õlipalm. Monokultuur on tootlik ja tõhus. Kohalikele pakub see töökohti. See on põllumajandulik tootmine. Teine näide massiivsest raiest on eukalüpt. Eukalüptist tehakse paberimassi. Istandused kasvavad, sest vajadus paberi järele on 50 aastaga viiekordistunud. Monokultuurid ei ole aga mets. Eriliigilisus on seal väga väike. Eukalüptipuu jalamil ei kasva midagi, sest nende maha langenud lehed on enamikule taimedele mürgised. Nad kasvavad kiiresti, kuid kurnavad veevarusid. Metsade
- Suured kulutused - Eesmärk saada suurt saaki, - Tihe külv annab suure saagi aga soodustab haiguste/kahjurite levikut - Väetamine, pritsimine 42. Mullaviljakus ja mullaväsimuse peamised põhjused Mullaväsimuse peamised põhjused · üldine mulla vaesumine toite- ja mikroelementidest · mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine · soodsad tingimused kahjurite paljunemiseks · ohtlike umbrohtude paljunemine · mulla happesuse nihe 43. Monokultuur ja viljavaheldus Monokultuurina · Kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul või väljal · Bioloogiliselt lähedased kultuurid Viljavahelduses - viljade ajaline järjestus konkreetsel põllul või väljal · Agrobioloogiliselt põhjendatud - arvestab kultuuride bioloogilisi iseärasusi ja nõudeid keskkonna tingimustele 44. Külvikorra mõiste ja külvikorra liigid Külvikorra mõiste · Külvikord - on põllumajanduskultuuride ja puhaskesa ajalise ja paigutusliku järgnevuse
jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. · Roheline revolutsioon- Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toidu- ja jäätmeprobleemid. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niisutus, pestitsiidid) arengumaades järsult suurendada teraviljatoodangut. See leevendas küll näljahäda, kuid suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldus, sooldumine seoses niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas ka lühikõrrelise nisu. · Keskkond- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. · Keskkonnakaitse- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise
Ülistatakse tehnoloogilisi aspekte ja eiratakse loodusteadusi keskkonnas. PÕHIMÕTE: Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. Roheline revolutsioon – 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niisutus, pestitsiidid) arengumaades järsult suurendada teraviljatoodangut. See leevendas küll näljahäda, kuid suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste – monokultuur, ikaldus, sooldumine seoses niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas ka lühikõrrelise nisu. Keskkond- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. Keskkonnakaitse- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja
Materjali sobivust vanusegrupile hindasid õpetajad kõik positiivseks. Eriliselt sobivaks peeti meisterdamistegevusi, tööd taaskasutusmaterjalidega, näidisküla planeerimist ja põllu loomist ning külaelu võrdlust vanasti ja praegu. Enamik hindas hästi õppekäike, ise loomise ja väljamõtlemise võimalusi grupis, rollimänge ning toidu valmistamist. Kahtlusi väljendati pisut selle osas, kas lapsed saaksid hakkama näppudega heegeldamisega või terminitega „monokultuur”, „permakultuur”, „liigiline mitmekesisus” ja „õiglane kaubandus”. Raskemad terminid otsustati siiski materjali sisse jätta, kuna materjal on eelkõige mõeldud õpetajale. Materjalis on välja toodud informatsioon, kuidas lastele mõisteid lihtsamalt selgitada. Permakultuuri peenra õpetust soovitati (juhul, kui materjal nt välja antakse) kirjeldada etapiviisiliselt fotodega, mida saab lisada hiljem. Pisut raskeks
Mullaviljakus võib väheneda ka vee ja tuule erosiooni, kõrbestumise, sooldumise tagajärjel. Mulla tihenemine on kuiva mullamassi suurenemine ja poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise jm mehaanilise mõju tõttu. Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri. Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega samas kohas (monokultuur). Põhjustab samade ainete väljaviimine taimede kaudu ja kahjulike ühendite kuhjumine. Vee-erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi. Järsul nõlval kujunevad väheviljakad erodeeritud mullad, nõlva jalamil viljakad pealeuhtemullad (deluviaalmullad). Tihe looduslik taimkate takistab lauserosiooni, põllustatud kallakpinnalt kandub muld ära kergesti.
Mullaväsimuse peamised põhjused üldine mulla vaesumine toite- ja mikroelementidest mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks ohtlike umbrohtude paljunemine mulla happesuse nihe bioloogilise tasakaalu rikkumine teatavate mikroorganismiliikide eelistatud arenemise tõttu toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas 43. Monokultuur ja viljavaheldus Kultuuride kasvatamise võimalused Monokultuurina Kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul või väljal Bioloogiliselt lähedaste kultuuride viljelemine antud kasvukohas pikema perioodi jooksul Viljavahelduses - viljade ajaline järjestus konkreetsel põllul või väljal Agrobioloogiliselt põhjendatud - arvestab kultuuride bioloogilisi iseärasusi ja nõudeid keskkonna tingimustele Juhuslik, kus kultuuride järjestuse määravad ära subjektiivsed faktorid
?? 3.Am. Üh. 19. sajandil · Viikingid avastasid Am a 1000 · Kolumbus taasavastas 1492 · USA huvisfäär on Ameerika manner, mitte sekkuda Eu asjadesse(J. Monroe doktriin) · 19. saj suurenes USA territoorium 3 korda, loodi 23 osariiki · Elanikke 1790 3,9 mil; 1860 31,4 mil · Reservaadid kinnine ala, kus pidid elama indiaanlased · 1848 kullaväljade avastamine Californias · Lõunas istandused, plantaatorid monokultuur puuvill + suhkrupeet, tubakas · Põhi farmid, vabrikud, masinaline tootmine, kujunes välja transpordivõrk · Raudtee 1920-30 sidus erinevad piirkonnad ühtseks tervikuks · Lääne aladele liikusid nii Põhja farmerid kui Lõuna plantaatorid = kujunes vastuolu orjuse küsimuses · 1808 keelati orjade sissevedu USAsse · 1860 oli 4 mil orja
Alles keskajal reformiti ümber härjarakend- põhiliseks tõmbejõuks muutub pea. Viinamarjakasvatuses erinevate sortide valik, paremad sordid püüti osta, sordi väljavahetamine nõudis palju aega. Teatud mõttes kultuure parandada, osta paremat külvivilja. Viljapuud õunad, ploomid olid pikka aega metsikud, ei andnud iga aasta saaki. Spetsialiseerumine tegi tootmise tundlikuks konjuktuuri muutustele, kui mingil põhjusel õli või veini nõudlus vähenes, tekistas suuri tagasilööke, monokultuur oli ohtlik. Osaliselt jäeti suured istandused maha ja jäid karjakasvatusele, valdavas osas orjadele tegeleda. Spetsialiseerumine põllumajandus edenes rooma riigi laienemise tõttu, vallutati gallia, kus oli suur elanikkond 5-25 miljonit, arvatakse, et 7-15 milj, suur veinitarbija, roomlased pidasid neid joodikuteks, algselt õlut, suured kogused veini veeti sisse. Kiiresti hakati ka seal veini tegema, kui nähti turgudel tagasilööki, hakati füüsiliselt piirama
inimesed alatoitluse all. Probleem on suur ka Ladina-Ameerikas, kus 519% inimestest on alatoidetud. 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Roheline revolutsioon leevendas küll nälga, kuid kohati suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldused, saagi toiteväärtuse langus, sooldumine seoses niisutamisega. Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille
annaabi.ee 
