Viimasel ajal on selle pärast üha rohkem hakatud rääkima rohemajandusest. 7. Millised on säästva arengu eesmärgid Eesti jaoks? 1995. a säästva arengu seadus 2005. a riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ sätestab arengu eesmärgid: Eesti kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, Sotsiaalne sidusus Ökoloogiline tasakaal 8. Mis on keskkonnaharidus ja säästva arengu haridus? Nende sarnasused ja erinevused. Keskkonnahariduse ja säästva arengu hariduse arengulugu. Millal kirjeldati esmakordselt säästva arengu haridust? SAH – säästvale arengule omaste väärtushinnangute integreerimine kõikidesse õppimisaspektidesse, et soodustada käitumuslikke muutusi, mille tulemusena kujuneks jätkusuutlikum ja õiglasem ühiskond kõigi jaoks. 9. SAHi 10 põhilist teemat 1) vaesuse vähendamine 2) sugude vaheline võrdsus 3) tervislik elukeskkond
Loodusharidusprojektide kirjutamine ja juhtimine Internetipõhised mängud, viktoriinid Näitus Peipsi järve elu tuba koostöös Kasepää valla ja Peipsi Infopunktiga Erinevad infovoldikud, käsiraamatud, CDd, DVDd. 2014 aasta ettevõtmised: 1) Projekti nimi: Eesti-Läti-Vene koostööprojekt „People with Nature“ ehk „Inimene ja loodus“. Projekti kestus: 2012 aprill – 2014 september Projekti partnerid: Eesti - Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus, Läti (4), Venemaa (5). Projekti eesmärk: inimeste teadlikkust säästvast arengust tõstmine ühistegevuse kaudu. Tegevus: rahvusvahelised noortelaagrid, koolitused, näitused, õppereised jms. 2014 aasta ettevõtmised: 2) Projekti nimi: EUBORDERREGIONS ehk Euroopa Liidu piirialad. Projekti kestus: 2011 märts - 2015 veebruar Projekti partnerid: 14 EL ülikooli ja teadusasutust,
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja pe...
14. Kasvuhoonegaaside heitkogused on seoses Kyoto prtsessiga vähenenud - Ei ole vähenenud; - On vähenenud poole võrra; - Kasvuhoonegaase atmosfääri ei emiteerita. - 15. Keskkonna hapestumine on vähenenud kuna - happelisi sademeid põhjustavaid heitmeid enam ei ole; - maakasutus ja liiklus on ümber korraldatud; - piiriülesed saastekogused on oluliselt vähenenud. 16. Keskkonnahariduse osatähtsus säästva arengu põhimõtete rakendamisel: - keskkonnaharidusel on juhtiv roll igal haridustasemel; - praegune haridusüsteem ei soodusta säästvat arengut; - keskkonnaharidus vajab ümberorienteerimist säästva arengu hariduseks. 17. Mitu puud on vaja selleks, et saada 1 tonn paberit: - 9; - 17; - 23. Õigetele vastustele ring ümber!
ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakonna sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiveenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. Isamaa ja Res Publica liit: Isamaa ja Res Publica Liidu maailmavaade on parempoolne ehk konservatiivne erakond. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist
ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemine, poliitiline osalus, riigi ja kodanikuühiskonna partnerlus. Ökoloogilise tasakaalu säilitamise jaoks tuleks arendada kodanike keskkonnateadlikust. Looduses peaks olema tasakaal. Senikaua, kui räägitakse Eesti keelt ning tähistatakse eestlaslikke sündmusi, ei pea kahtlema riigi ning kultuuri püsimajäämises.[1] Kasutatud allikad 1. Marju L, 2015. Keskkonnahariduse väljakutsed ja võimalused ühiskonna jätkusuutliku arengu kontekstis. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/konverentsid/Lauristin_Kkeskko nnaharidus.pdf (28.12.2015) 2. TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, 2001. Eesti inimarengu aruanne 2001: Kas Eesti on sotsiaalselt jätkusuutlik? http://www.tlu.ee/~teap/nhdr/2001/sissejuhatus.html (29.12.2015)
Seminarideks ja koolitusteks on pakkuda seminariruum, mis mahutab kuni 50 osalejat. 3) Teenuse keskkonnasõbralikkus ja loodushoidlikku Kõik tegevused toimuvad tehismaastikul, metsas, vees ja samuti ka maa-all. Tema partnerit on "Alutaguse Matkaklubi,, ja "Eesti Kaevandusmuuseumis,,. Ta ise ei tegele katisealaga, aga "Alutaguse Matkaklubi,,tegeleb 2 kaitsealaga: MTÜ Rakendusökoloogia 1. MTÜ Rakendusökoloogia Keskuse peamine eesmärk on ökoloogilise maailmavaate, keskkonnahariduse ja säästva eluviisi arendamisele kaasaaitamine. Kauksi Puhkemaja 2. Peipsi järve põhjakaldal Kauksis asub loodussõbralik ja privaatne Kauksi Puhkemaja, sobides imehästi nii tööalasteks seminarideks kui ka peremajutuseks. Avatud ja Hoitud Loodus 3. Avatud ja Hoitud Loodus eesmärgiks on kohaliku elukeskkonna parendamine looduskaitseliste tegevuste korraldamise ja keskkonnateadlikkuse edendamise kaudu. 4) Teenuse vastavus seadustele
ennast poliitilisse tsentrumisse. Toetajaskonnaks-sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiveenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. REFORMIERAKOND Reformierakond on parempoolne. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on Eestis jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimeste vaba loomevõime rakendamise teel.Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Reformierakonna poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada,
4. Majanduspoliitika põhieesmärgiks on sotsiaalne turumajandus ja astmeline tulumaks. 5. Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. 6. Oluline on keskkonnaprobleemide lahendamine tasakaalustatud arengu võtmes (mahepõllumajandus, loodushoidlik eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamine). Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. 1. EKD tegevuse vaimulik alus on Jumala Sõna. Sellest lähtuvalt ka erakond tegutseb ning hindab ühiskonna arenguid. 2. Riigivõimu teostamine peab lähtuma eelkõige riigi ja rahva huvidest. Rahva juhid peavad olema rahvale eeskujuks nii rahva teenimisel kui ka seaduskuulekusel. 3
o Majanduspoliitika põhieesmärgiks on sotsiaalne turumajandus ja astmeline tulumaks. o Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. o Oluline on keskkonnaprobleemide lahendamine tasakaalustatud arengu võtmes (mahepõllumajandus, loodushoidlik eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamine). Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o EKD tegevuse vaimulik alus on Jumala Sõna. Sellest lähtuvalt ka erakond tegutseb ning hindab ühiskonna arenguid. o Riigivõimu teostamine peab lähtuma eelkõige riigi ja rahva huvidest. Rahva juhid peavad olema rahvale eeskujuks nii rahva teenimisel kui ka seaduskuulekusel.
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Eesti Keskerakond Referaat Sinu nimi 9c klass Viljandi 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................... 3 Peamised eesmärgid Eesti arendamisel.................................. 3 Sotsiaalpoliitika.......................................................................... 4 Majandus- ja rahanduspoliitika................................................. 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika..........
ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. c) IRL on oma põhikirja järgi "Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit." Traditsioonilisel parem-vasakskaalal peetakse IRLi paremtsentristlikuks erakonnaks, erakonna põhikirjas sätestatud alalhoidliku maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas konservatismi. IRL on veendunud, et me peame teadma ja hoidma oma juuri, mis annavad meile näo ja pidepunkti muutuvas maailmas
bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni oluliste teemadega nagu geneetiliste ressursside kasutamise tulude õiglane jaotamine ja võõrliigid. Eestis on ka mitmeid muid strateegilisi dokumente, mis otseselt või kaudselt katavad bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist tulenevaid kohustusi metsanduse arengukava aastani 2010 (uus metsanduse arengukava 7 on välja töötamisel ja valmib aastal 2009), loodav keskkonnahariduse arengukava, Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21", põllumajanduslike geneetiliste ressursside kasutamise strateegia, Eesti Maaelu Arengukava 2007 2013, turismi arengukava, transpordi arengukava; loodav biotehnoloogia arengukava, põlevkivi arengukava, veemajanduskavad, riiklik jäätmekava jm. Bioloogilise mitmekesisuse strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid on välja töötatud Eesti vajadustest ja eripärast lähtuvalt
dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskk. Poliitika üldsuunad järgnevaks perioodiks. EL-i 11 keskkonnapoliitika põhimõtet: 1. ennetamisprintsiip,2. ettevaatusprintsiip, 3.vältimisprintsiip,4.teadustöö keskkonna hüvanguks, 5. saastaja maksab põhimõte, 6. piiriületava kahju vältimise põhimõte, 7. vältida kahjulike ainete transportimist arengumaadesse, 8.koostöö globaalsete keskkonnapoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel, 9.rahva keskkonnahariduse tõstmine, 10)probleemide lahendamine nende tekke kohas, 11)harmoniseerimise printsiip. Kolm spetsiifilist tegevussuunda: 1. tegevused reostuse vähendamiseks ja vältimiseks 2. tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks 3. tegevused tööks rahvusvahelistes organisatsioonides.
Rahvusvahelised kvaliteetsed turu-uuringud puuduvad, kuigi on täheldatud suuri rahvuslikke erinevusi turismis. Enamus ökoturismi korraldajate poolt tehtud kliendi ja turu- uuringutest ei ole avaldatavad kuna mitmed olulised küsimused on käsitlemata jäänud ÖKOTURISMI TURG JA STRUKTUUR Ökoturismi populaarsuse tõus Muutuv keskkonnahoiak On teadvustatud keskkonnaprobleeme Tahetakse näha loodust enne kui see hävib Keskkonnahariduse edendamine üldkoolides Keskkonnakaitse õppekavades Keskkonnakaitse teemalised suvelaagrid Keskkonnakaitse meedias Telesaated Raamatud Filmitootjad Ökoturismi struktuur Väljamineva turismi (outbound) operaatorid Paiknevad tavaliselt ökoturismi lähtemaades Põhiliselt arenenud riikides On ühendavaks lüliks ökoturisti ja sihtkoha vahel Mittetulunduslike organisatsioonide osa on märkimisväärne
1) analüüsi- ja planeerimisosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi strateegilist planeerimist ja strateegiliste eesmärkide seiret ning keskkonnaandmete kogumise ja analüüsimise süsteemi, keskkonnaseire ja keskkonnaandmekogude tööd; 2) avalike suhete osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi väliskommunikatsioonialast ning keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alast tegevust; 3) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi tegevust Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös; 4) haldusosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi asjaajamist ja arhiivitööd, side- ja infotehnoloogiatööd, riigihankeid, töövahendite ja -inventariga varustamist, töökeskkonna-,
eest mugavuse nimel. Eeldavad giidilt professionaalsust ja korralike teadmisi ning hästi organiseeritud matka, tuleb arvestada ka kultuuriliste eripäradega. Eelistavad kultuurireise ja puhkust maal või mägedes. 32. Kuidas on omavahel Eestis tugevalt seotud loodusturism ja keskkonnaharidus? Looduse vahendamine kujundab loodus- ja keskkonnahoidlikke väärtushinnanguid, pakkudes teadmiste kõrval emotsionaalseid kogemusi loodusest. Looduse vahendamise mudel on suures osas kattuv keskkonnahariduse mudeliga. Looduse vahendamine annab võimaluse praktiliseks õppimiseks looduses.
inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 6. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. KESKKLASS Eesti ühiskond on üleminekufaasis, kus turumajandusele iseloomulik ühiskonna kihistumine veel kestab. Keskkiht koosneb suhteliselt erinevat elustiili ja mõtlemisviisi väärtustavatest elanikkonna gruppidest. Klassiteadlikkus on tagasihoidlik. Kihistumine on Eestis saavutanud kontrastsed jooned. Turvaliselt elab vaid neljandik elani- kest. Kõrgkihi ja madalkihi tulutasemete vahe on enam kui kümnekordne. See annab tunnistust suurest ebavõrdsusest
lumesulaveest. Sain akvaariumi kohta ka teada, et on eri tüüpi akvaariume. Samuti sain palju uut teada selle akvaariumi kohta, mida soovin endale kunagi soetada. See uurimistöö andis mulle väga palju juurde, sest ma tänu sellele sain ma teada kui huvitav akvaariumi pidamine olla võib ning et ma soovin endale kindlasti kunagi akvaariumi saada. 16 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.akvarist.ee 2. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse koolitusmaterjal 3. '' Põhiteadmisi akvaariumist '', Claus Schaefer; Anu Viiker ja kirjastus ''Valgus'', 2002 4. '' Akvaarium '', B. Usatenko, V. Allikas, A. Roosileht; Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1963 5. '' Minu lemmikloom '', Aivar Pihelgas 6. http://www.akvabox.ee/?id=4 7. " Akvaarium ", Valgus 2002, Claus Schaefer, tõlkinud Anu Kiiver 8. Erakogu 9. http://www.osta.ee/14863648 10. http://www.interiordecoratinghome.com/accesories/wall-aquariums-for-fresh- impressions.html
9 suurenenud ning inimtegevuse tagajärjel, vähenevad Maa hapnikku tootvad vihmametsad. Globaalsest perspektiivist vaadatuna tarbime Maal praegu 1,5 korda rohkem, kui Maakera on võimeline läbi töötama või uuesti tootma. (Global Footprint Network, 2011). Toetudes TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni Instituudi uuringule „Mina. Maailm. Meedia.” on välja toodud, et eestlased ei väärtusta keskkonnahoidlikku ja säästvat eluviisi (EV Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 4). Eesti 2009. aasta Inimarengu Aruandes tuuakse samas välja, et puhta looduse säilimine on avalik huvi, kuna meil kõigil on vaja elutegevuseks puhast õhku, vett ja toitu. Samavõrra on meil vaja ka keskkonda kultuuriliste ja hingeliste vajaduste rahuldamiseks. Samas tuleb arvestada sellega, et meie otsustest sõltub järeltulevate põlvede võimalus elada samaväärselt meiega. (Peterson 2009, 26, 30).
inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 4.Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiv energeetika ja keskkonnahariduse arendamises. RIIKLUSE ARENDAMINE JA DEMOKRAATIA KAITSE DEMOKRAATIA ARENDAMINE 1. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist. 2. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse tasandile jätta võimalikult suur otsustuspädevus. Riigi tasandile tuleb aga delegeerida üksnes selliste küsimuste lahendamine, mis oma olemuselt nõuavad üldriiklikku reguleerimist. 3. Elanikkonna õiguskaitse
õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises o Keskkonnaameti struktuur: keskkonna osakond looduskaitse osakond metsaosakond kiirgusosakond rahandusosakond haldusosakond personaliosakond õigusosakond keskkonnahariduse osakond o Keskkonnaameti ülesanded: keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel osalemine keskkonnale tekitava kahju vältimise ja heastamise korraldamine
NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppematerjali koostajad: Ave Nõmme ja Kadri Joost (Elva Lasteaed Murumuna) Toimetaja: Kalle Hein Kujundaja: Eesti Loodusfoto Trükk: Triip AS Koostööpartnerid: Projekti rahastavad keskkonnakaitsefond Eesti Ornitoloogiaühing Stiftung Naturschutzfonds Glücksspirale Tartu Keskkonnahariduse Keskus loterii kasumi vahenditest, Global Fund for Nature Saksa fond 5000xZukunft ja Keskkonnainvesteeringute Keskus Trükitud FSC sertifikaadiga paberile looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega ©Triip Väljaandja: Eestimaa Looduse Fond (ELF) Tel. 742 8442, faks 742 8166 Pk
kusagil künkal, Lääne- Eesti madalikul võis hiis asuda põldude vahelisel tasandikul või isegi lohus ( hiieaugud). Viljandimaa hajaasustuse tingimustes oli iseloomulik, et igal talul oli oma püha metsatukk, nn. ohvriaed, mis ümbritsetud taraga. Põhinõudeks pühapuude ja hiitega ümberkäimisel oli tabunõue ehk puutumatuse nõue. Usuti, et pühapuude kahjustajat tabab vältimatu karistus. Kahtlemata on see iidne aukartus puude ees olulise tähendusega ka tänapäevasel keskkonnahariduse viljelemisel. Psühholoogide kinnitusel toimib tabu nõue inimesele tihti alateadvuse kaudu. Tema mõju on tihti varjatud, kuid püsivam, kui otsesed käsud ja keelud. Meie eelkäijad on kunagi tundnud sügavat aukartust pühapuude ja hiite vastu. See aukartus on olnud religioossete juurtega. Tänase inimese keskkonnateadlikkuse tõstmisel võiksime senisest märksa sihipärasemalt ja teadlikumalt kasutada seda meie rahva
suuri jõupingutusi õuesõppe võimaluste loomiseks ja edendamiseks, et õpilased kogeksid elavat loodust. Viimase 10-15 aasta jooksul avaldatud rohkesti trükiseid, õppematerjale ja programme metsakoosluste kohta. Hariduskampaaniad võidavad üha enam tähelepanu ning toovad kokku igal aastal üha rohkem osavõtjaid. Siiski on rahva üldine teadlikkus suhteliselt piiratud, mida tõendavad rohked inimtekkelised looduskahjustused. Riiklik keskkonnahariduse arengukava (valminud 2009. aastal) on ette näinud üleriigilise loodushariduskeskuste võrgustiku arendamise Euroopa Liidu toetusel. Olemasolevad loodushariduskeskused kaasatakse sellesse võrgustikku. Probleemid ja arenguväljavaated Praegused metsakaitsealad katavad 45-60% põlismetsade elurikkuse kaitse teoreetilisest vajadusest kogu Eestis (7). Suurimad esinduslikkuse vajakud on salumetsade (üle 20 000 ha) ja laanemetsade (umbes 19
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
