Teadustöö alused 1.osa Kordamisküsimused 1. Mis on teaduslik uurimus? Teadilk, süstemaatiline, loogilline ja empiiriline tegevus mingi küsimuse või probleemi lahendamiseks. Eesmärgiks on tavaliselt avastamine, kirjeldamine, selgitamine. 2. Uurimise protsessi etapid a. Teema valik b. Teabe kogumine c. Materjali hindamine d. ideede ja tulemuste korrastamine e. töö kirjutamine 3. Teemavalik kui protsess. Mida tuleb silmas pidada uurimistöö teema valides? a. vali teemaring b. piiritle teemat – loe kirjandust c. vestle juhendajaga d. koosta ajakava 4. Hea uurimistöö teema kriteeriumid a. teema huvitab sind b. sobib teadusalaga c. ühiskondlik tähtsus d. teema õpetab midagi e. sobiv juhendaja on olemas f. kas on teostatav (aeg ja ressursid) ...
I Vali täpseim vastus valikuuringu etappide kohta! 1. Valikuuring koosneb raha otsimisest, kirjade saatmisest ja korruptsiooni tõrjest. 2. Valikuuring koosneb meeskonna loomisest, juhtkonna palkamisest ja töötajate motiveerimisest. 3. Valikuuring koosneb ajaloolisest etapist, eluloolisest etapist ja koostöö etapist. 4. Valikuuring koosneb planeerimisest, andmete kogumisest ja andmete töötlemisest. II Allpool on loetletud valikuuringu etapiga seotud tegevused. Üks neist ei sobi loetellu. 1. Fikseeritakse uurijate ealine struktuur ja juhtkonna pädevusvaldkonnad. 2. Selles etapis sõnastatakse probleemülesanne. 3. Määratakse üldkogum. 4. Planeeritakse valim, st. valiku meetod ja valimi suurus. III Selle etapi võib jagada välitööks ja andmete sisestamiseks. Allpool on esitatud rida mõisteid, mis võivad olla seotud selle etapiga. Märgista vale vastus! 1. andmete kogumine 2. kodeerimine, korrigeerimine 3. andmete võltsimine 4. andmet...
Kirjeldav statistika - teeme järeldusi valimi piires. (sagedustabel-kui palju? kui suur osa?) Valim - uuritavad isikud/objektid. Vastajad Üldkogum - need kelle kohta tehakse järeldused. Valim peavad olema esinduslik (need proportsioonid, mis on üldkogus, peavad kehtima ka valimi korral), piisavalt suure inimeste hulgaga, igal üldkogu liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Objektid - uuritavad (rida) Tunnus - objektide omadus, nt mitu korda päevas sa sööd? küsimus (veerg) Väärtus - tulemus, vastus küsimusele.(lahtrites) N - objektide arv Kas väärtused on järjestatavad? Kas vahemikud on võrdsed? Nimitunnus - väärtused ei ole järjestatavad.Nt elukoht, lemmiktoit, Järjestustunnus - väärtused on üheselt järjestatavad, vahemikud ei ole võrdsed. Nt haridustase Intervalltunnus e arvtunnus - alati üheselt järjestatav ja vahemikud on võrdsed.Nt vanus, pikkus, kaal, kehamassi index, sissetulek. Sobib Pearsoni korrelatsiooni kordaja Binaarse...
Sissejuhatus Uurimistöö olulisi osasid on kasutatav strateegia. Strateegia valitakse pärast uurimisküsimuse tõstatamist ning kõige olulisem selle juures, nagu ka iga teise uurimistöö osa juures, on töö aluseks oleva küsimuse toetamine. Flyvbjerg (2004, 428) sõnul põhineb hea töö uurimisküsimusel, mitte meetodil, ning koosneb meetoditest, mis on antud uurimise analüüsimiseks kõige sobilikumad. Strateegia on töö selgroog, millega pannakse paika ülesehitus ja edasine kulg. Saunders et al (2009, 136) toovad sisse plaani mõiste ning väidavad, et strateegia on plaan, mis määrab viisi, kuidas uurimisküsimusele kavatsetakse vastata. Valitud lähenemis- ja mõtteviis peab seega oleme läbimõeldud ning suunatud. 1 Uurimisprotsess Uurimisprotsess koosneb mitmetest eraldi käsitletavatest osadest. Enne strateegia valimist on vaja välja selgitada lähenemisviis. Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad olul...
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate an...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v ...
Kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimus Kvantitatiivses uurimuses otsitakse teavet, mida on võimalik väljendada arvude kujul. Kvalitatiivne uurimuses otsitakse teavet, mida arvuliselt väljendada on ebaotstarbekas või võimatu. Kvalitatiivne uuring keskendub mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele; vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ja defineerimisele. See meetod püüab pigem vastata küsimusele - mis? miks? või kuidas? Kvantitatiivne uuring Empiiriline uurimiskäik on täpselt ette määratud, kindlapiirilime, eesmärgistatud. kõik on mõõdetav ja kontrollitav. Empiirilise materjali analüüs. Andmed antakse numbrite ja tabelite kujul Statistiline andmeanalüüs Tänapäeval kasutatakse ka filmi katse jäädvustamiseks. Näide: uuring on kvalitatiivne kui eesmärk on hinnata, kuidas tervis on seotud elukorraldusega. Elukvaliteeti on defineeritud kui indiviidi rahulolu oma elu ja heaoluga. Tegemis...
EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinev...
Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.u...
Uurimistöö alused Sissejuhatus ainesse. Nõuded teadustööle. Teadustöö etapid Lektor Anne Roosipõld MIS ON TEADUS? · Teadusloolane D.J. da Solla Price on kirjutanud: "Teadus ei ole üksnes teadmiste puu vili, vaid puu ise." (Leikola 1980: 18) MIS ON TEADUS? · 1)Kitsam arusaam: teadus kui teadmiste süsteem; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused). · 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste saamisele suunatud eesmärgipärane ja süstemaatiline tegevus (e teadusliku uurimise protsess). (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 88) · MIS ON TEADUS? · Eesti Entsüklopeedia: Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate tea...
1. Uurimistööle esitatud põhinõuded ja selle olemus - Teadustöö peab olema iseseisva mõttetöö tulemus - Teadustöö peab olema vajalik, aktuaalne ja tuginema obektiivsetele kontrollitavatele andmetele - Teadustöö peab olema plaanipärane ja skeemikindel Teadustöö põhiolemuseks on see, et selles koostamisel kasutatakase teaduslik-uurimus meetodi. 2. Üliõpilastööde liigid ja nende lühikirjeldus - Essee. Vabalt valitud või etteantud teemal vabas vormis mõttearendus. - Referaat. Lühike ülevaade konkreetsel teemal kogutud allikate materjalist või teadustöö tulemusest. - Ainetöö. Konreetse probleemi või praktilise küsimuse uurimine/käsitlus. Tehakse mingi aine täitmiseks. - Praktika aruanne. Peab olema valdkonna põhiolemuse tutvustus. - Kursuse töö. Tegemist on väikesemahulise teadustööga. Kehtivad teadustööle kehtestatud nõuded. - Lõputöö. Juhendaja kaasabil koostatud teadustöö. 3. Uurimistöö teema valiku põhimõtted Uurimustöö teema valik t...
Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle teema kohta ei ole meie kursuses eraldi loengut, aga ma eeldan, et te allpool kirjas olevat ikkagi üldjoontes teate, sest analoogsetest asjadest peaks teil olema juttu teistes kursustes; samuti õpiku peatükis 2. Sotsioloogia meetodid Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs (meta-analysis) üle...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad...
1) Mis on teaduslik uurimistöö? Nimeta koolis läbi viidavaid uurimistöö liike. - Uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid: *Teaduslike meetodite kasutamine * Metoodika täpsus ja järjepidevus * Uuringu põhjalikkus, tõepäraste faktide küllaldane hulk * Objektiivselt esitatud faktid ja tulemused - Liigid: * Referaat * Essee * Miniuurimistöö * Praktikatöö *Kursusetöö *Diplomitöö/Lõputöö 2) Millistest etappidest koosneb uurimistöö läbiviimine? - Probleemipüstitus, hüpoteesi püstitus - Töö allikatega, ülevaade vanematest uuringutest, kirjanduse analüüs - Metoodika väljatöötamine, uurimismeetodi valik, valim - Uuringu teostamine, andmete analüüsimine, kokkuvõtete tegemine - Arutlus, andmete tõlgendamine, järelduste tegemine - Avaldamine: tulemuste esitlemine, ettekanne, kaitsmine, levitamine 3) Mis vahe on baasuuringul ja rakendusuuringul? ...
Referaat Eksperiment Tallinn, 2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 Eksperiment....................................................................................................................lk 4 - 6 Valiidsus.........................................................................................................................lk 6 - 9 Eksperimendi kavandamine............................................................................................lk 9 - 10 Kokkuvõte......................................................................................................................lk 10 2 Sissejuhatus Aja jooksul on kujunenud välja terve hulk erinevaid uurimismeeto...
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2. Iseseisva vaatluse programmi koostamine ja teostamine mitte vähem kui 10 tunni ...
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
Referaat Artikkel on valitud ajakirjast ,,Zeitschrift für Soziologie", Jg. 27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on ,,Zug oder Flug?", ,,Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen". Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri ,,Rong või lennuk", ,,Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel". Küsitlus on läbi viidud 1995.a. Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Sveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks ...
Referaat Artikkel on valitud ajakirjast „Zeitschrift für Soziologie“, Jg. 27, mis ilmus aastal 1998 ja leidub lehekülgedel 53 - 66. Artikli autori nimi on Axel Franzen ning pealkiri on „Zug oder Flug?“, „Eine empirische Studie zur Verkehrsmittelwahl für innereuropäische Reisen“. Eesti keelde tõlgituna on artikli pealkiri „Rong või lennuk“, „Empiiriline uurimustöö uurimaks transpordi vahendi valikut Euroopasisestel reisidel“. Küsitlus on läbi viidud 1995.a. Artikli põhiline problemaatika seisneb inimeste keskkonna tunnetuses ja teadlikkuses. Kuivõrd mõjutab keskkonnatunnetus nende transpordi valikut Euroopasisestel reisidel ning millised faktorid on määravad. Alates aastast 1800 on Šveitsis ja teistes suuremates arenenud riikides CO2 väljaheidete arv keskkonnas kasvanud 30%. Enamus CO2 väljaheitest on põhjustatud vabaaja sõitudest st. inimesed kasutavad transpordi vahendeid reisimiseks jne. ...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Juhendaja Maigi Vija Tartu 2014 Käesoleva referaadi aluseks on ajakirjast Keel ja Kirjandus 8/2002 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt l...
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.........................................................
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui otsusteni b)olemas tähele- Tead.töö prod.=aju+raha. Et Iga hüpot. On vaja kontrollida. kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Pa...
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused 1. Teadmiste hankimine argielus kust hangitakse argielus teadmisi, miks need allikad ei ole usaldusväärsed. a) Teadmine on varjatult olemas b) Meil on olemas tähelepanekuid ja kogemusi ja me teeme neile teadlikult toetudes järeldusi c) Küsime nõu autoriteedilt d) Teeme asja kohta uurimuse. Miks need allikad ei ole usaldusväärsed: a) Ainult tähelepanekud ja kogemused ilma tõestuse ja põhjenduseta võivad teadmiste alusena petlikeks osutuda. b) Meie teadmistes on lünki. c) Argimõtlemine võib olla kergekäeline ja distsiplineerimatu, mis viib valede otsusteni. d) Subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist. e) Autoriteedid võivad eksida. 2. Miks on vaja uurimusi läbi viia? Rakendusliku uuringu ja põhiuuringu mõiste. ...
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
See 2015 töö, 2016 oli sama 1) Kuidas on omavahel seotud huvi, tähelepanu, küsimused ja teadmised? Huvi mõne valdkonna või teema vastu võib sündida juhuslikult või kellegi mõjutusel. Tänu huvile hakatakse tegema tähelepanekuid seda teemat puudutavate asjade kohta. Tekivad küsimused, millele vastuseid otsides saadakse teadmised. Uued teadmised kutsuvad esile huvi kasvamise ja uued tähelepanekud antud teema kohta. 2) Milles seisneb järgmiste mõistete olemus ja põhimõtteline erinevus: täpsus ja tõesus? TÕESUS- kajastab tegelikkust minimaalse kõrvalekaldega (absoluutne viga, süstemaatiline viga), sõltub täpsusest. Vastavus tegelikkusele. TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav) Näitaja, mis iseloomustab mõõde...
MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE ,,UURIMUS INIMESEST" PÕHJAL Referaat 2006 Mis on inimene 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 ENESETUNNETUSE KRIIS............................................................................................4 SÜMBOL INIMLOOMUSE VÕTI................................................................................7 ERINEVUSED INIMLIKU JA LOOMSE MAAILMA VAHEL.....................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 ...
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objek...
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest"...
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda ves...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu........................................................................................
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Kuidas saada vastust? *Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid ....
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
Tartu Ülikool ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö eesmärk.................................................................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toe...
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushoon...
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele...
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
KEILA KOOL Teadustöö vormistamise juhend Keila Koolis Koostaja: Ahti Noor Keila 2010 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS ..................................................................................................... 3 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD .......................................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3...
annaabi.ee 
