Lektor: Mari-Mall Feldschmidt NARVA 2018 Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis viib üksteise parema mõistmise, suurema aktiivsuse ning entusiasmi tõusuni. Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse lapse arengu eeldatavaid tulemusi, tulevikuplaane, ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuse suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab lasteaiaõpetaja ja lapsevanem koostöös lapse arenguks soodsaid tingimusi luua. Arenguvestluse ajaks on nii lasteaiaõpetaja lapsevanem läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses lapse isikliku arenguga. Arenguvestluse läbiviimise juhend Arenguvestluse läbiviimise juhend koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted, arenguvestluse läbiviimise kord ja vormid. Protseduurireeglid aitavad tagada sujuva arenguvestluste
Leidke metafoor, mis väljendab kõige paremini lasteaiaõpetajaks olemist Lasteaiaõpetaja on nagu ... Miks just selline kujund? Kirjeldage kuidas on selles metafooris seotud õpetaja, laps, keskkond, õppimine ja arenemine? 1. Lasteaiaõpetaja on nagu raamat/aabits. 2. Selline kujund seetõttu, et lasteaiaõpetaja peab olema täis teadmisi ja uusi nippe. Laps saab õpetajalt enda esmased teadmised ja kujuneb suuresti õpetaja käe all. Õpetaja ongi nagu raamat, mis avaneb vajamineva koha pealt olukorras, kus seda kõige enam vaja. Ühest küljest aabits just seepärast, et aabits on täis algteadmisi, teisalt aga on õpetaja natukene ka teatmeteos- vastab laste mitmekülgsetele küsimustele. Veel on ta ka nagu nipiraamat, peab
on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi. Lapse arengu hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks, eelkõige aga edasise tegevuse kavandamiseks koostöös lapse vanematega. Lapse arengu jälgimine ja hindamine on osa lasteaiaõpetaja igapäevast, mis tuleb teadlikult planeerida. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted Lasteaia õpetajate töö aluseks on Koolieelse lasteasutuse seadus (1999) ja Koolieelse lasteasutuse riikik õppekava (2008). Esimene sätestab koolieelsete lasteasutuste ühe põhiülesandena soodustada laste emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut, arvestades nende ealisi ja soolisi vajadusi ning individuaalseid iseärasusi. Riiklik
Lapsevanema distsipliin Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele (vanem ise määrab karistuse taseme ja kuidas ta reageerib lapse ebasobiliku käitumise peale) Karistuseviisid: Suunamine/juhendamine (kuuluvad nö rahuliku karistusviisi alla) Riidlemine Ähvardamine Millestki meeldivast ilma jätmine 5 Lasteaiaõpetaja roll Õpetaja ülesanne: Luua õhkkond, kus laps tunneb end turvaliselt, väärtustatuna, tähtsana; tunneb, et ta kuulub sellesse seltskonda, teab, et õpetajat saab usaldada 6 Laps-õpetaja suhe Õpetajatel on võimalik aidata lapsel saada positiivseid kogemusi, paremini toime tulla nii emotsioonide kui impulsi kontrolliga ning võimaldada seeläbi lapsele arendavaid ja harmoonilisi suhteid
Juhul kui vanemad ja täiskasvanud on tihti tööga hõivatud ning pole lapse jaoks piisavalt aega, suureneb välismaailma mõju lapse arengule, laps ei suuda mõista temani jõudvat infot ning sel juhul on vaja täiskasvanu selgitusi. Lapsel on vaja inimesi, kes suudaks vastata kõigile tema küsimusele, seda rollik tuleb täita nii lapsevanematel, kui ka sugulastel ja lasteaiaõpetajal. Tihtipeale peab olema küsimuste vastajaks lasteaiaõpetaja. Ehk seetõttu, et laps ei julge küsida lapsevanemalt või siis laps teab, et lasteaiaõpetaja vastab küsimustele. Samuti ka seetõttu, et paljud kaklemisega seotud intsidendid leiavad aset lasteaias ning just see on koht, kus tuleks lastele seletada, mis on õige ning, mis on vale. Väikeste laste mälu on võimeline vastu võtma väga suurt hulka infot ning last suunab õppima tema uudishimu ja avastamistung. Selleks, et lapsel säiliks soov edasi otsida ja uurida, tuleks
Riina Rõõm, Kadi Kuusküll, Merili Viridet, Jaanika Kriisa LAPSEVANEMATE KAASAMINE Täiskasvanute ülesanne on luua lapsele õppimiseks ja igakülgseks arenguks sobiv keskkond. Kui laps tajub vanemate ja õpetajate vahelist koostööd ja usaldust, siis on õppimine efektiivsem ja pakub rohkem ka rõõmu! Lasteaiaõpetaja õpetab, kasvatab, nõustab, annab hingeabi, lohutab, vastutab- ja seda ilma vaheajata kogu pika päeva. Lasteaiaõpetaja oluline ülesanne on nii laste kui ka lastevanematega suhtlemine Peamised koostöövormid Igapäevased lühivestlused Arenguvestlused Vanematega ühiselt korraldatavad üritused (pereõhtud, teatrietendused, ekskursioonid) Teised kaasamise vormid nõustamine ja konsulteerimine ümarlaud abivajava lapse asjus täiskasvanud õppija nädal lapsevanem rühmatundi koolitused mõttetalgud ja muud talgud
avatus uutele ideedele, loov mõtlemine, soov ja valmidus elukestvaks õppeks jne.. Subjekt-subjekt-suhe- õpetaja võtab lapse perspektiivi ning mõistab last. Osapooled jagavad ülesandeid, arutavad eesmärke ja motiive. Kvaliteedi kindlaksmääramisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu väljundile, lõpp- ja vahetulemustele. Protsesi oluliseks osaks on suhted kõigi protsessis otsemalt või kaudsemalt osalejate vahel. Oluline on õppimine huvi kaudu. Lasteaiaõpetaja peab oma töös arvestama eagrupi üldiste iseärasustega ja samas iga lapse individuaalsusega. Lapse aktiivsusele toetumisega ja arendamisega. Lapse sotsiaalse aktiivsuse arendamisega. Iga lapse individuaalsust saab väärtustada ainult süsteemis, milles hinnatakse ka iga lasteaiaõpetaja ning lasteaia eripära.
avatus uutele ideedele, loov mõtlemine, soov ja valmidus elukestvaks õppeks jne.. Subjekt-subjekt-suhe- õpetaja võtab lapse perspektiivi ning mõistab last. Osapooled jagavad ülesandeid, arutavad eesmärke ja motiive. Kvaliteedi kindlaksmääramisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu väljundile, lõpp- ja vahetulemustele. Protsesi oluliseks osaks on suhted kõigi protsessis otsemalt või kaudsemalt osalejate vahel. Oluline on õppimine huvi kaudu. Lasteaiaõpetaja peab oma töös arvestama eagrupi üldiste iseärasustega ja samas iga lapse individuaalsusega. Lapse aktiivsusele toetumisega ja arendamisega. Lapse sotsiaalse aktiivsuse arendamisega. Iga lapse individuaalsust saab väärtustada ainult süsteemis, milles hinnatakse ka iga lasteaiaõpetaja ning lasteaia eripära.
huvitavaks-põnevaks; kasuta ilusat eesti keelt, õistatusi, vanasõnu, luuletusi, laulukesi, mängulisi võtteid. Seda sama mõtet on käsitletud ka raamatus "Laps ja lasteaed" Kahjuks ei saanud lapsed maalida selliseid leevikesi nagu nad ise oleksid tahtnud. Õpetaja oleks pidanud näitama leevikese pilti ning panema selle nähtavale kohale, et iga laps saab maalida sellise leevikese nagu neil välja tuleb. Lasteaiaõpetaja käsiraamatus on kirjas, et igale tegevusele, kus lapsel tuleb midagi kujutada (joonistada, maalida, voolida), peab eelnema vaatlus. Enamus laste töid nägid välja ühesugused mitte omanäolised. Lapsed õppisid puhumise tehnikat ja mulle tundus, et see meeldis neile. Õpetaja aitas abivajajaid puhumisel. Mis oli laste eest ära tegemine. Kui puhumine ei õnnestunud, oleks pidanud leidma sellele teise lahenduse (nt. oleks laps maalinud oksad pintsliga). On öeldud ka teoses
Millist kava sa eelistaksid ja miks? Kindlasti eelistaksin mina nädalakava. Lisaks sellele, et nädalakava on põhjalikum ning annab parema ülevaate, on nädalakava planeerides võimalik arvestada laste hetkelisi soove ning huvisid. 3. Juhtumi analüüs Koolieelse rühma (6-7a laste) vanemate koosolekul tõstatavad lapsevanemad küsimuse, et miks lapsed peavad lasteaias iga päev lõuna ajal magama, kuigi paljud lastest kodus enam lõuna ajal ei maga? Kuidas lasteaiaõpetaja peaks vastama vanemate poolt esitatud küsimusele? Millisele dokumendile ta võiks tugineda? Tuginedes määrusele ,,Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale" peaks vanematele lastele olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Lapsed saavad ise valida- nad kas magavad oma puhkeajal või lamavad voodis magajaid segamata, ühtegi last ei sunnita magama. Kokkuleppel
Tegevus kordub. Osatäitjad vahetuvad. Kokkuvõte: Tegevus oli lastele eakohane. Lapsed said tegevuses aktiivselt osaleda. Lapsed said maalida lumikellukesi nii nagu nad seda ise nägid. Vältisin otsest juhendmist nagu on öeldud ka raamatus "Laps ja lasteaed": Õpetaja peaks vältima otsest juhendamist. See viib ühesuguste kunstitööde valmimiseni ning iga üksiku lapse areng ei ole nii märgatav. Lasteaiaõpetaja käsiraamatus on kirjas, et igale tegevusele, kus lapsel tuleb midagi kujutada (joonistada, maalida, voolida), peab eelnema vaatlus. Samuti tegime ka meie lumikellukese vaatlust. Innustasin ja meelitasin lapsi kunsti looma sellele eelnenud tegevusega. Kasutasin mängulisi võtteid, mis lastele väga meeldis. Nii on kirjas ka raamatus "Muusika ja kunsti õpetamisest": Julgusta lapsi tegutsema, uurima, avastama; tee
Iga inimene on andekas omamoodi, kuid avastada seda annet pole kerge. Kelleks saada? See küsimus kerkib varem või hiljem iga inimese ette. Ühest saab luuletaja, teisest füüsik, kolmandast kirurg, aga mina tahan saada lasteaiaõpetajaks. Kasvataja, pedagoog, juhendaja see pole elukutse, vaid pigem kutsumus. Igaüks ei saa ju geniaalseks kunstnikuks, kuulsaks muusikuks või näitlejaks. Samuti ei saa igaühest tõeline õpetaja. Lasteaiaõpetaja on eriline elukutse, isegi mõnes mõttes unikaalne: väga suur väljakutse ootab mind. Selle pärast ka suur vastutus ja suur armastus. Ma arvan, et minu poolt valitud eriala tähtsaim omadus on just nimelt armastus: armastus laste vastu, sest vaevalt saab ilma selleta Õpetajaks; armastus elu vastu, sest ilma optimismita pole lasteaias midagi teha; armastus töö vastu, sest õpetaja töö nõuab igapäevast järjekindlat tööd. On vaja palju jõudu selleks, et õpetada
2005 märts Guidance in Educational System and Labour Market, rahvusvaheline noorsoovahetus Prahas Leonardo da Vinci programmi raames, 40h 2004 2005 Inglise keele kursus, Põltsamaa Keeltekool, 80 h 1995 2003 Klaveri eriala, Põltsamaa Lastemuusikakool TÖÖKOGEMUS 2006 juuni-juuli Põltsamaa Lasteaed ,,Tõruke", kasvataja abi Tööülesanded: rühmaruumide korrashoid, lasteaiaõpetaja abistamine tundide läbiviimisel ja lastega tegelemisel. 2005 -2006 Perekond Kask, lapsehoidja Tööülesanded: 3-aastase tüdrukuga tegelemine 2 korda nädalas. 2004 august AS Bureno, ehitaja abi. Tööülesanded: ehitaja abistamine erinevate tööülesannete täitmisel (plaatimine, krohvimine, transporditööd) OSKUSED Keelteoskus: eesti keel emakeel
15. Millised on Teie ja Teie lapse ootused lasteaia suhtes? 16. Kuidas lasteaed ja õpetaja saavad aidata Teie lapsel olla edukam ? 17. Milliseid võimalusi näete lasteaiaga koostööks lapse arendamisel (täpsustada tegevusi) ? Lisa 3 Arenguvestluste kokkuvõte Lapse nimi: …………….. Vanus: 4a Arenguvestluse toimumise aeg: ……………………………………………………… Arenguvestlusel osalesid: Lasteaiaõpetaja(d): ……………………………………………………………………. Lapsevanem(ad): ……………………………………………………………………… Muud isikud: ………………………………………………………………………… Lapse tugevad omadused, anded, huvid: Laps aktiivne igas valdkonnas, meeldivad kõige enam sportlikud tegevused. …………………………………………………………………………………………
Üksiku lapse interaktsiooni kultuuri sümbolite - kunsti-, keele-, mängu- ja kommetega rõhutab ka Võgotski. Oluline on suhtluse ning ühiskonna roll lapse arengus, kuna areng ei saa toimuda väljaspool sotsiaalset keskkonda. Laps areneb läbi mängu. Mulle meeldis väga see, mida hiljuti lugesin: mäng on petlikult lihtne termin, mis hõlmab väga erinevaid tegevusi! (Butterworth,& Harris 2002). Mäng kui käitumislaad on see, mille peab omaks võtma iga lasteaiaõpetaja. Laps on küll siiras, kuid mitte rumal: ta näeb meid läbi, kui mängime teeseldes, soovides omi eesmärke („harjutame oskusi läbi mängu“) täide viia. Mitte et selles oleks midagi halba, vastupidi, kuid lasteaiaõpetaja „kõrgem tase“ on mängu kui käitumislaadi = efektiivseima kommunikatsioonikeele (taas)omandamine. See on mõnes mõttes nagu programmeerijatel erinevate programmeerimiskeelte valdamine!
4. PÕHIMÕTE: Õppesisu esitamine õigel moel (valdkondadena, teemadena, tegevustena). Põhjendus: Et oleks ära määratletud reaalne sisu tegevusel, mis teemal jms. 5. PÕHIMÕTE: Subjekt-subjekt-suhe- õpetaja võtab lapse perspektiivi ning mõistab last. Osapooled jagavad ülesandeid, arutavad eesmärke ja motiive. Põhjendus: Last tuleb kohelda võrdsena ja temaga läbi arutades on võimalik tegevust täiustada ja kohandada rohkem lastele sobivalt. 6. PÕHIMÕTE: Lasteaiaõpetaja peab oma töös arvestama eagrupi üldiste iseärasustega ja samas iga lapse individuaalsusega. Põhjendus: Tegevused tuleb kohandada vastava rühmaga ja nende vajaduste järgi. Seeläbi on tegevuse läbiviimine lihtsam ja ka sihipärasem. 7. PÕHIMÕTE: Lastevanemate osalus ja rollid. Põhjendus: Kuna lastevanemad on laste esimesed ja kõige tähtsamad õpetajad, siis on oluline ka nende kaasamine laste õppetegevuste/õppekasvatusprotsessi organiseerimisse. See aitab
Lõpuks jaotati silp omakorda tähtedeks. Karl Vogel soovitas lugema- ja kirjutama õppimist siduda joonistamise, laulmise ja vaatlusõpetusega seesuguselt: esmalt vaadeldakse pilti ja arutletakse selle ainetel, siis jutustab täiskasvanu pildi kohta loo ning seejärel joonistavad lapsed jutu järgi oma pildi. Pildi juurde kirjutavad nad selle sõna, mis jutus ja pildil kujutatust kõige olulisemana tundub. Lõpuks jaotatakse kirjutatud sõna silpideks ja häälikuteks. Lasteaiaõpetaja roll Igal lapsel on lugemisvalmiduse kujunemisel individuaalsed erinevused. Nendega peaks õpetaja oma rühma laste puhul arvestama. Kui laps tuuakse viimasesse või eelviimasesse lasteaiarühma, sellisel juhul ei tea õpetaja, milline on lapse eelnev areng. Kas lugemisvalmiduse kujunemist on soodustatud sarnaselt, kui seda lasteaias tehakse, või on tal selles osas mingeid puudujääke. Seetõttu ongi vaja 5-6-aastaselt lasteaeda tuleva lapse arengutasemega lähemalt tutvuda
Kuidas asutus toetab minu kui õpetaja eneseanalüüsi. Asutus, kus ma hetkel töötan, toetab minu kui lasteaiaõpetaja eneseanalüüsi. Mulle teada olevalt on meie asutuses selleks neli viisi. Üheks neist on arenguvestlused, mis toimuvad iga personali liikmega kord aastas. Arenguvestluste eesmärgiks on anda hinnang möödunud aasta korda minekutele ja edule kui ka analüüsida, mis oleks võinud teha paremini või teisti. Samuti on arenguvestlused heaks võimaluseks rääkida oma ootustest, ettepanekutest, probleemidest. Juhtkonna poolt aktsepteeritud ettepanekuid saab tulevikus realiseerida
Ta ei suuda või ei taha uinuda, häälitseb, räägib ja hõigub voodis, võib tulla ka voodist välja. Seega häirib kogu rühma laste uinumist. Lapsevanemaga on sellest räägitud, kuid lapsevanem ei ole osanud ka ise selle olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja sellises olukorras veel teha? Lahendus: Vägivallaga (löömine jms) reageerivale lapsele on vaja panna piire, säilitades lugupidamise enda ja lapse vastu. Eelkõige on tarvis aru saada, mis lapsega tegelikult toimub, st last tuleks kuulata, aktsepteerida ja mõista. Muidugi ei ole see kerge ülesanne taolistes olukordades. Järjekindel tähelepanelikkus, kindlameelne piiride tõmbamine, aga kindlasti ka soojus ja emotsionaalne kohalolek on siin väga olulised
Lasteaia ja kodu koostöö läbi vanemate kaasamise (lastevanemate ümarlaud) Personali, laste ja vanemate tunnustamine ja nende töö-tegevuse väärtustamine statuut, järjepidevus. Töötajatele, lastele ja vanematele on loodud muid koostöövorme ja tervisliku ajaveetmise lisaväärtusi lasteaia juurde, huviringid, personalile ja huvilistele shaping Kokkuvõte Lasteaiakeskkond ei parane iseenesest. Lubamatu on eirata ametialaseid kohustusi. Mina, kui lasteaiaõpetaja vastutan minu rühmas õppivate laste turvalisuse tagamise eest. Tähelepanu tuleb pöörata igale detailile. Tuleb teha põhjalikke riskianalüüse nii siseruumides, kui õuealal vältimaks olukordi, kus laps võib end vigastada. Ohutu saab olla õpikeskkond ainult siis, kui võtame oma tööd tõsiselt. Meie töös on väga olulisel kohal suhtlemine. Nii lastevanematega, kui ka teiste õpetajatega. Probleemidele tuleb kiiresti reageerida. Rõõme tuleb jagada. Üheskoos
(Rantala jt 2009: 119) Rantala (Rantala jt 2009: 119) järgi jagunevad varajase sekkumise teenused nelja põhilisse gruppi: a. lasteasutus b. lastehaigla c. sotsiaaltöö d. teraapiad Lasteaia rühmad jagunevad: a. tavarühm: umbes 20 last rühmas b. integreeritud rühm (tavalapsed + erivajadustega lapsed): umbes 12 last rühmas c. erivajadustega laste rühm: umbes 8 last rühmas Tavarühmas õpetab lapsi lasteaiaõpetaja, keda toetab aeg-ajalt lasteaia eripedagoog. Integreeritud ja erivajadustega laste rühmas on õpetajaks vastava väljaõppe saanud pedagoog (eripedagoog?). (Rantala jt 2009: 119) Praeguseks trendiks on erivajadusega lapse kaasamine tavalaste hulka. Artiklis (Rantala jt 2009: 120) on kirjutatud, et ainult umbes 6% erivajadusega lastest käib erivajadustega laste rühmas, ülejäänud erivajadusega lapsed on kas tava- või integreeritud rühmades.
Õpetaja roll on luua õppimiseks vajalik keskkond ja tingimused, tagades lastele matemaatikaalaste teadmiste omandamise tegevustes vahetu kogemuse kaudu. Lasteaia olulisemaid tegevusliike on vaatlemine ja uurimine. Õpetaja suunamisel jõuab laps tegevuse käigus uute teda huvitavate teadmisteni. Oluline osa tegevustes on aruteludel ja vestlusel, mis ajendavad lapsi oma mõtteid avaldama ja iseseisvalt otsustama. Kasutatud kirjandus: · Kivi, L.,Sarapuu, H. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Lk. 263-265 · Kikas, E. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 324-326
lapsed oma loovust kasutada. Samuti areneb loovus kunstilise ttegevuse käigus. Paar korda nädalas on minu arvates piisav. Nii praegu lasteaedades ka on. Liiga palju pole aga ka mõistlik, kuna siis muutuks see võib-olla lastele tüütavaks ja vastumeelseks. Teiseks, kunagi ei tohiks lapsele öelda, et see, kuidas tema mingit asja joonistab või maalib, on vale. See piiraks last. Ma arvan, et kunstis ei ole midagi kunagi vale ja mida erilisem on lapse töö, seda loovam laps on. Kui lasteaiaõpetaja ütleb lapsele, et ta teeks oma töö ringi, võtab see lapsel võib-olla töö tegemise tuju hoopis ära. Kahjuks aga olen ma ise näinud, kuidas lasteaias õpetaja käsib lapsel tööd teistmoodi teha. See oli meie tutvumispraktika ajal. Õpetaja oli keskeas naisterahvas, kes dikteeris lastele täpselt, kuidas nad peavad joonistama. Üks poiss sodis selle peale lihtsalt oma paberi ära. Ma arvan, et see ei olnud tulemus, mida too õpetaja tahtis saavutada.
Lapse suhted eakaaslastega arenevad osaliselt sõltumatult suhtest täiskasvanutega. Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ning suhtlemisreegleid. Sotsiaalne ja emotsionaalne kliima. Laps-õpetaja positiivne või usalduseta suhe ja suhtlemine, positiivne või mittekohane suhtlemine ja suhe eakaaslastega loovad lasteaia sotsiaalse ja emotsionaalse kliima. Positiivne ja toetav ning usalduslik kliima on oluline sotsiaalsele arengule. Lasteaiaõpetaja võimalused lapse sotsiaalse arengu soodustamiseks: • toetada lapse kohanemist lasteaiaga, tehes tihedat koostööd koduga. • Lapses turvatunde suurendamine, kokkuleppida kindlad tegutsemisreeglid ja- ootused, • saab toetada laste tunnet, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka, kaasates lapsi ühisesse tegevusse. • õpetaja tegeleb kasvatustöö käigus laste sotsiaalsete oskuste arendamisega.
ning rahvuslikke iseärasusi ja piirkonna iseärasusi; soodustab humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel. Lapsel on alati soov ja vajadus suhelda teiste omaealistega, mängida ja õppida nendega koos. Lasteaia personal loobki lapse arenguks sellise kasvamis- ja õppimisümbruse, kus see on võimalik. Töö alustamisel pole vaja niivõrd lapse täpset diagnoosi, kuivõrd lasteaiaõpetaja valmisolekut teha lapse ja tema vanematega koostööd. Last jälgides saame teada, mis talle meeldib, kuidas teda lohutada, mida ta oskab ja kus tuleb teda aidata. Lapsed, kes ise on teadlikud oma puudest, on sellisest koostööst huvitatud. Nad väljendavad ise, mida ja kuidas teha, et nad ennast hästi tunneksid. Õpetaja koostab erivajadusega lapsele individuaaltöö plaani ,et aidata teda järgi mahajäämuse osas või anda täiendavaid teadmisi ja ülesandeid andekatele lastele
arengus. Lapse kõne arengu uurimine. Lapse kõne arendamine (väikelapseeas ja koolieelses eas). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 39-52, lk. 276-302 4. Sotsiaalsete oskuste areng Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Täiskasvanute roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Lapsevanemate roll ja vastutus, kasvatuslikud võimalused ja nende mõjud. Omavaheliste suhte tähtsus ja mõjud (vahetu mõju ja kaugmõjud). Lasteaiaõpetaja roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Laps-õpetaja suhte tähtsus ja mõjud. Eakaaslastega suhte tähtsus. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. Sõprussuhete kujunemine. Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused koolieelses eas. Prosotsiaalne käitumine. Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all? Sotsiaalseid oskusi iseloomustavad kriteeriumid. Mõisted: sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalne võimekus.
jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39). 3 KASUTATUD KIRJANDUS Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timostsuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed: Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus nr 87, 29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011) 4
2000. Varajane muusikakasvatus laulu- ja mängukoolis väikelapse arendajana. Muldma, M. 2007. Muusikaõpetus esimeses ja teises kooliastmes. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Muldma, M. 2008. Muusikaline kasvatus. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas Päts, R. 1975. Mudilaste musikaalsuse arendamise põhialused. Päts, R. 2010. Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis. Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt. Henno. K. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Turnau, E. 1998. Muusikaõpetus. 8
meediakogemustest tuleb julgelt rääkida ning täiskasvanud peaksid selleks ka aega leidma jälgida tuleb teleprogrammide ja filmide, aga ka mängude sisu ja vanusepiiranguid nii nagu päriselus tuleb ka internetis käituda viisakalt ja pidada kinni reeglitest. (Vinter, 2010) Kuna suur osa meediatarbimist toimub siiski laste enda kodudes, tuleks pöörata tähelepanu kodu ja lasteaia koostööle. Lasteaiaõpetaja peaks olema samuti kursis laste koduste meediatarbimist puudutavate reeglitega. Õpetaja peab olema lisaks ka lapsevanemate nõustaja, kelle ülesandeks on lapsevanemate informeerimine harivatest ja eakohastest arvutimängudest. Õpetaja jagab teavet lapsevanemale rühmas väljenduvatest meedia võimalikest mõjudest, pakub infomaterjale ja artikleid ning võimalusel teevad vestlusringe vanematele, kus kõik saavad tajuda teiste poolehoidu ja toetust, ning hea paik, kus jagada kogemusi
tegevuse valimine. poiste kui tüdrukute seas. Kasutatud kirjandus Tropp, K., Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Saarits, Ü. (2005) Sotsiaalne areng ja eeldatavad oskused. Laps ja lasteaed. . Tartu, Atlex. Einon, D. (2003). Loov laps. Kirjastus Varrak. Einon, D. (2004). Mängime ja õpime. Kirjastus Varrak. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. 2003. Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega.
lasteaias. Võin öelda, et oma laste puhul olen seda peegeldust juba kogenud ja olen sellega rahul. Nende kahe loetud raamatute autorid ei taha selgeks teha, et kõik see kasvatus, mis oli vanasti, on üdini vale ja iganenud. Vastupidi, nad leiavad väga palju häid ja kasulikke väärtusi, mida võiksid ka tänapäeva lapsevanemad edasi kasutusele võtta. Üheks oluliseks vanematepoolsest kasvatusveaks loevad mõlemad autorid lastel piiride puudumist. Kui vanem või ka lasteaiaõpetaja märkab/saab aru, et selline olukord on lapsega tekkinud, siis seda saab parandada vaid probleemsituatsioonide läbi mängimise pideva harjutamise teel, kus lapsele antakse õiged signaalid tema käitumisest. Piiride puudumine võib olla tingitud lapsevanema sooviga kohelda last kui võrdväärset partnerit, arutada temaga täiskasvanute teemasid jne. See omakorda on võimaldanud lapsel kogeda temale vanusele
tegemist. Kui märkus puudutas välimust, mänguasju või lauluhäält, tuleb arutada kodus läbi, miks keegi niimoodi ütles. Siiski on selles vanuses vanemate arvamus tähtsam kui sõprade oma, mistõttu avaldades vanem oma vastupidist arvamust, usub laps just teda rohkem (Heineman Pieper & Pieper, 2009). Aga kui solvangud on suunatud rahvusliku kuuluvuse, religiooni või 2 puude suunas, peab kindlasti lasteaiaõpetaja poole pöörduma, et kogu rühm vestleks inimeste erinevuste ning nende aktsepteerimise teemal. Lapsed, kes on kolm kuni kuus aastat vanad, kipuvad vahel natukene luiskama. Tegu ei pruugi alati olla suurtel valedel, vaid näiteks midagi sellist, et laps tahab kommi võtta ja küsib vanemalt luba, ta saab selle, kuid tohib ainult 2 kommi võtta. Hiljem aga selgub, et laule on jäänud 5 kommipaberit ning laps väidab, et need on eilsest jäänud. Sellise olukorra puhul ei tohi hakata
lugu. 5 Kasutatud materjal: https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja %20lapse%20areng/5.%20teema/MANGULIIGID.pdf http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/kulvi_teder._loovus.pdf Meheks, isaks ja härrasmeheks. Atlex (57 – 66); Niiberg, Moodle õppematerjal 5,pt “Mäng on mehe tõsine töö”. Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Pt. Laste mäng ( lk. 28-34). Laps ja Lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk 154-171), (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, E. Tartu: Kirjastus Atlex Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Eve Kikas (lk 120-137) Mäng kuueaastaste laste klassis H. Sarapuu (1988) http://www.lasteaed.net/2011/12/11/loovmang/ 6
Samuti suurenesid sel aastal töö- ealiste puuetega inimeste toetused 30% võrra." Uskudes sotsiaalministrit on lootust, et erivajadustega inimestega arvestatakse üha rohkem, luuakse üha rohkem tingimusi täisväärtuslikuks eluks tervete kõrval. Kasutatud kirjandus: 1. Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile, 2006 2. Almqvist, F., Ebeling, H. jt. Laste ja noortepsühhiaatria, 2004 3. Eripedagoogika alusharidus nr. 27, märts 2007 4. Laps ja lasteaed, lasteaiaõpetaja käsiraamat, 2005 5. Neare, V. Varajane sekkumine, Tea ja toimeta nr.32
autoriteeti, häid rollimudeleid; · Püstita lapse jaoks eesmärgid; · Säilita huumorimeel; · Ole läheduses, aga jäta ruumi. Lapsed vajavad paindlikkust ja järjekindlust; 4 · Leia aega, et olla oma lastega koos. Kasutatud allikad http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Erikson Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu 2005 Lapse arengu hindamine ja toetamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn 2009 Üldoskuste areng koolieelses eas. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn 2009 5
- Vastandtähenduste abil õpetamine. - Tuleb kasutada rikast sõnavara ilma parasiitsõnadeta. Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Koostöö lapsevanematega Eelnevalt peaksin suhtlema ning koostööd tegema lapsevanematega. Küsima nende käest, mis on nende ootused ja soovid lasteaiaga seoses, kuna teisest riigist tulnud vanematel võib olla lasteaiast hoopis teistsugune ettekujutus, kui meil Eestis. Suur roll ongi koostööl, et vanemad ka hilisemalt ei hakkaks kodus lasteaiaõpetaja tööle vastu töötama. Lapsel peaks peale lasteaeda ka kodus olema võimalus eesti keelega tutvuda ning erinevaid ülesandeid eesti keeles täita. Kui mõlemad vanemad räägivad kreeka keelt, siis tuleks lasteaiaõpetajal anda lapsele kaasa koju ka eestikeelseid töölehti näiteks, millega laps saaks siis tutvuda- seda aga kindlasti mitte kohe alguses, vaid siis, kui laps on lasteaia ning uue kultuuri, kasvukeskkonnaga tutvunud ning harjunud
9) Kasuisa peaks lapsele rohkem tähelepanu pöörama-sõbrasuhted looma! 10) Vanemad peaksid olema järjekindlad ja rahulikud. 11) Koostöö lasteaia ja koduga on väga tähtis, samuti lastepsühhiaatriga, logopeediga ja eripedagoogiga. 12) Ema peaks lapsele selgitama, et ta on peres kõige tähtsam! 13) Vanemad peaksid teadma lapse erivajadusi. Osalema koolitustel! 14) Kodu ja lasteaia koostöö ja tagasiside. Väga olulised on lasteaiaõpetaja suhtlemis- ja nõustamisoskused. 4
Koostöös sünnitusmaja, perearst, sotsiaaltöötaja, perekond. 2. Luua varajane peresi ja lasteasutusi haarav koostöövõrgustiku. Koostöös perearst, sotsiaaltöötaja, haridusnõunik, perekond, vajadusel psühholoog ja eriarstid. 3. Planeerida ja teostada puuetega laste eriõpe erikoolides, mis kindlustavad õieaegse ja teguderikka õppe koolis ja lülitamise ümbruskonna igapäeva ellu. Koostöös: sotsiaal- ja haridusnõunik, lasteaiaõpetaja, eripedagoog, logopeed ja kool(klassijuhataja). Erivajadustega identifitseerimise viivad läbi: Perearst Psühholoog Eripedagoog Sotsiaaltöötaja Lapsevanem Lasteaia või kooli õpetaja Hinnatakse: Vaimset võimekust (verbaalne, ruumilis matemaatiline). Isiksust (emotsionaalsust, taju, mõtlemine, tähelepanu, mälu). MÄNG
hüppama, kassi moodi hiilima, ussina vingerdama ning isegi egiptlase moodi kõndima, kui ta oskab! Siin sobivad igasugused liigutused laske tal liigutada end muusika rütmis nii veidral viisil kui ta vähegi tahab. Hiljem võib laps välja mõelda, keda ta imiteerib ja teie peate ära arvama, kellega on siis tegu. Raamatud "Laps ja lasteaed" Lasteaiaõpetaja käsiraamat - Raamat koosneb viiest suuremast peatükist. Käsiraamat avab eelkoolipedagoogikas kasutatavaid mõisteid. Järgnevalt kirjeldatakse nii lapse füüsilist, kognitiivset, motoorset, keelelist kui ka sotsiaalset arengut. Peatutakse lapse tundmaõppimise erinevatel meetoditel ning lapse tervisel. Õppe- ja kasvatustegevuse all käsitletakse matemaatika, loodusõpetuse, kunsti- ja muusikakasvatuse ning keele- ja kõneõpetuse küsimusi lasteaias.
ja piirkonna iseärasusi; soodustab humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel. Lapsel on alati soov ja vajadus suhelda teiste omaealistega, mängida ja õppida nendega koos. Lasteaia personal loobki lapse arenguks sellise kasvamis- ja õppimisümbruse, kus see on võimalik. Töö alustamisel pole vaja niivõrd lapse täpset diagnoosi, kuivõrd lasteaiaõpetaja valmisolekut teha lapse ja tema vanematega koostööd. Last jälgides saame teada, mis talle meeldib, kuidas teda lohutada, mida ta oskab ja kus tuleb teda aidata. Lapsed, kes ise on teadlikud oma puudest, on sellisest koostööst huvitatud. Nad väljendavad ise, mida ja kuidas teha, et nad ennast hästi tunneksid. Õpetaja koostab erivajadusega lapsele individuaaltöö plaani ,et aidata teda järgi mahajäämuse osas või anda täiendavaid teadmisi ja ülesandeid andekatele lastele
suudaksid ka natuke teisi kuulata. illustratsioonidega raamatute Seevastu teemat alustades, seda vaatamine jutustamise või ettelugemise saateks. 8 Kasutatud kirjandus 1. M Veisson "Väikelaps ja tema kasvukeskkond 2" TPÜ Lapseuurimiskeskus 1998. 2. Lasteaiaõpetaja käsiraamat: Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega 2003 koost. M Mänd 9
17 ALLIKAD Cowie, H., Blades M., Smith, P.K. (2008). Laste arengu mõistmine. Neljas väljaanne. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Elkonin, D.B. (1978). Mängu psühholoogia. Moskva: Pedagoogika, (vene keeles). Elkonin, D.B. (1999). Mängu psühholoogia. Moskva: Vlados ,(vene keeles). Kivisalu, K.(2005). Miljon mängu eest. Pere ja Kodu.4,6-7. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat.(2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK Trükikoda. Salum, M. (1983). Mäng koolieelses eas. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium. Spivakovskaja, A. (1986). Mäng on tõsine asi. Tallinn: Valgus. Ugaste, A. (2005). Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Atlex. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.(2008). Toimet. Kikas, E. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
KASUTATUD ALLIKAD Käis, J. (1989). Valik Johannes Käisi töid: kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus: Tallinn: Valgus. Timostsuk, I. (2010). Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. Rmt. Veisson, M. (Koost.). Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias. Tallinn: Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 57-62. Timostsuk, I. (2005). Loodusõpetus. Rmt. Kivi, L. (Koost.). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex, 185-198. Vienola, V. (2003). Keskkonnakasvatus lasteaias. Tallinn: Ilo. 9
universaalsemaks reeglid muutuvad. Vanemad kontrollivad suurt osa lapse suhtluskeskkonnast ja määravd, milliseid suhtluskogemusi laps saab. Mida väiksem laps, seda rohkem on tema kogemused vanema kontrolli all. Samas on lapsevanemad ka need, kes aitavad lapsel luua pilti iseendast-kes ta on, milleks ta suuteline on, milliseid omadusi temas leidub. Just sellise esmase ettekujutusega iseendast, suhetest ja sobilikust käitumisest läheb laps täiesti uude keskkonda-lasteaeda. 3. Lasteaiaõpetaja roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Laps-õpetaja suhte tähtsus ja mõjud. Lasteaeda tulles seisab lapsel ees keeruline ülesanne. Vaja on kohaneda uue olukorraga ja tulla toime uudsete suhetega õpetajate ja kaaslastega. Lapse eelsoodumused ja suhete varasemad kogemused. Lasteaeda tulles on lapsel olemas võime kontrollida emotsioone ja impulse ning kogemused varasematest suhetest. Selline eelnev pagas võib olla nii soodsate kui ebasoodsate mõjudega
Asja lähemalt uurides on tegelikult palju erinevaid võimalusi, nagu näiteks lastesõimed ja põngerjate rühmad, mis maksavad vähe või üldse mitte midagi. Need on kohad, kus on võimalus suhelda teiste samasugeses olukorras olevate vanematega, samal, kui lapsed saavad õppetunni oma eakaaslastega suhtlemises. Loomulikult tegelevad nii lapsevanemad kui ka lasteaiaõpetajad üsna palju tõlkimise-tõlgendamisega, kui lapsed on väikesed ja ainult lapsevanem või lasteaiaõpetaja saab aru selles vanuses lapse naljakast rääkimisviisist. Kui nad juba rääkima õpivad, siis kiputakse seda kommet unarusse jätma. Peab aga meeles pidama , et kuigi nad oskavad rääkida, et tähenda see veel, et neil on oskus edastada kõike, mida mida nad öelda soovivad. Sel ajal, kui nad hakkavad maadlema uute kogemustega, vajavad nad meid, et jätkaksime neile elu keerulisuse tõlgendamist neile arusaadavasse keelde ning
Lapse ja täiskasvanud koostöö aitab lapsel mõista maailma ja õpetab last maailmas hakkama saama. Kasutatud kirjandus 1. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 2. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 10 Mäng ja lapse areng 3. Aino Ugaste (2005). Laps ja mäng. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex 4. Kivi.L(2000). Kodust kui arengukeskkonnast lapse õpivalmiduse kujunemisel. Kodu eesti ühiskonnas ja kultuuris. Toimet. I.Kraav. Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen. Lastentarhanopettajaliiton julkaisu. Helsinki, 14-17. 6. Hakkarainen, P. (2000). Kehittävä esiopetus ja oppimine. Jyväskylä: PS-kustannus. 7 Vygotsky, L.S (1976)
kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel( M. Horro, 2001). Nähes last liikumas, hüppamas või jooksmas, suudame üsna kiiresti anda hinnangu tema võimalikule saamatusele või osavusele. Lapse täpse motoorika hindamine nõuab, aga õpetajalt häid teadmisi motoorika kujunemise seaduspärasustest. On olemas väga palju erinevaid teste, mille abil motoorseid oskusi hinnata. Testide põhjal saab aga hinnata ainult seda, kas laps vastab eakohastele normidele. Lasteaiaõpetaja peab teadma lapse motoorika kujunemise põhietappe, aga ka seda, kuidas teda erinevates etappides toetada. Liikumisõpetus on kvaliteetsem siis, kui lähtutakse laste individuaalsetest eesmärkidest ja vajadustest. Individualiseerimise üks eesmärke on võrdsete õppimisvõimaluste loomine kõikidele lastele. Liikumisõpetuse üheks väga tähtsaks eesmärgiks on positiivsete liikumiskogemuste loomine nii motoorses mõttes osavamatele, kui ka vähem osavamatele lastele.
aktsiisimaksud ja muud tuluallikad Palkade võrdlus: Rohkem saavad palka: Valdkondade lõikes on kõrgeim keskmine töötasu infotehnoloogia, telekommunikatsiooni, kindlustuse, pangandus- ja finantssektoris. Positsioonide lõikes teenivad kõrgeimat palka lennukipiloot, turundusdirektor ja tegevdirektor. Vähem saavad palka: Valdkondade lõikes on madalaim toitlustuse, sotsiaalhoolekande ja majutuse valdkonnas. Positsioonide lõikes teenivad madalaimat palka küsitleja, lasteaiaõpetaja abi ja õpetaja abi. Mida näitavad järgmised näitajad: inflatsioon, SKP Inflatsioon – kaupade või teenuste hinnataseme tõusu SKP - sisemajanduse koguprodukti 7. Millega tegelevad järgmised organisatsioonid: ÜRO, NATO, Euroopa Liit. Tunne Euroopa kaarti! ÜRO – rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
ka erakapitalil põhinevaid lasteasutusi. Omandivormist tulenevalt on erinev koolieelsete asutuste finantseerimine ning maksumus lapsevanematele. Kehtiv Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab nii munitsipaal, kui ka eralasteaedade töökorralduse. Eesti taasiseseisvumisjärgne periood on lasteaedade arengus olnud tõusude ja mõõnaderohke. Tänaseks on Eesti lasteaiad kujunenud oluliseks haridussüsteemi osaks. Nõudmised lasteaiaõpetajale on võrdsustatud kooliõpetajatega, kuid lasteaiaõpetaja töö väärtustamise osas on ühiskondlikul tasandil vaja veel palju ära teha. KOKKUVÕTE 168 aastat on Eestis toimunud koolieelse pedagoogika ja lasteaedade järjepidev areng. Olenemata ajastust ja riigikorrast on meie lasteaiad ja haritud lasteaednikud olnud progressiivsete ja lapsekesksete pedagoogiliste ideede kandjaks ja levitajaks. Võib öelda, et "Ring on saanud täis". Tulenevalt lasteaiakohtade puudusest avatakse
individuaalsetest iseloomudest ning suhte enese dünaamikast (Greene et al 1997, viidatud Dee 2007 järgi). Üks faktor mis müjutab suhte kvaliteeti, on stressitase (Dee 2007). Negatiivne suhe õpetaja ja õpilase vahel pingestub akadeemiliste ning käitumuslike probleemidega (Hamre & Pianta 2001). Ladd & Burgess leidsid, et lahendamata konfliktid õpetaja ja õpilase suhtes süvendasid õpiprobleeme, sest laps ei pühendu täielikult koolitööle. Halb suhe lapse ja lasteaiaõpetaja vahel ennustab hilisemaid õpi- ja käitumisprobleeme koolis (Hamre & Pianta 2001, viidatud Dee 2007 järgi). Konflikt ei lähtu pelgalt lapse, vaid ka õpetaja temperamendist: erinevaid inimesi häirivad erinevad asjad. Loogiline, et hea suhe pedagoogi ning õpilase vahel minimeerib laste agressiivsust (Dee 2007). Üldhariduskoolis on enam probleeme poistega. Õpetajad pööravadki rohkem tähelepanu just neile, suheldes poistega intensiivsemalt kui
annaabi.ee 
