Ott Sepp Ott Sepp (sündinud 29. juunil 1982 Tallinnas) on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.–2006. aastani oli ta näitleja Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige. Rollid Eesti Draamateatris 2004 Kaj Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas" 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" 2005 ...
Sisukord Ott Sepa elulugu-------------------------------------------lk3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris-------------------lk4 Ott sepa rollid Vanemuises------------------------------lk5 Olulisemad rollid mujal----------------------------------lk6 Rollid filmides, telelavastustes, kuuldemängudes---lk7 Kokkuvõte---------------------------------------------------lk8 Kasutatud allikad------------------------------------------lk9 Lisad----------------------------------------------------------lk10 2 Ott Sepa elulugu Ott Sepp (lisa 1) sündis 29. juunil 1982. aastal Tallinnas. Ta on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Ott Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.2006. aastani oli ta Ott Sepp Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Ta on abie...
Magistritöö ergonoomika erialal Juhendaja dots. Viljo Viljasoo Tartu 2007 Vorm C.3. Magistritöö tiitelleht [5]. Lisa C Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Kõik bakalaureusetöös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud Bakalaureusetöö koostaja: Triinu Nõu ............................... /allkiri/ ............................... /kuupäev/ Juhendaja: prof. Arvo Leola ..................
mittefunktsionaalsed nõuded ning koostab kasutajalood. Käesolev bakalaureusetöö on jaotatud nelja peatükki, millest esimene defineerib sotsiaalmeedia mõiste ja kirjeldab selle võimalusi. Teises peatükis tutvustab töö autor sotsiaalmeedia rakendusi ja trende digiTVs. Kolmas peatükk annab ülevaate Eesti digiTV teenusepakkujatest ning nende võimalikest arengusuundadest. Neljas peatükk kirjeldab käesolevas bakalaureusetöös rakendatud disainimeetodeid ja annab ülevaate nende läbi saadud tulemustest. Sotsiaalmeedia mõiste Sotsiaalmeedia on Interneti meedia liik, mis tugineb inimeste vajadusel suhelda ja ennast väljendada, võimaldades neid ühendada uute inimeste ja teemadega - tekitada arutlusi, avaldada arvamust, saada tagasisidet jne. Sotsiaalmeedia kaudu on võimalik jagada teistega oma mõtteid, muusikat, videosi, fotosid ja teisi multimeediumi rakendusi.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz AS Taibu infosüsteem Lõputöö Juhendaja: lektor T. Tammeleht Kohtla-Järve 2010 Töö tabulatsiooniga joonlaual jaTabs aknas. Peale tabulatsioonit kasutage ka Ülesanne Nr. 1. Ametikirja loomine joondamist. Avage fail jaatis.pdf. Avage fail jaatis_toorik.doc, kujundage ta samasuguseks kui jaatis.pdf ja salvestage see selle dokumendi lõpus uuel lehel. Uue lehe lisamine ENTER + CTRL. Ülesanne Nr. 2. Lõputöö teema deklaratsiooni vorm Koostage ,, Lõputöö teema deklaratsiooni vorm" vastavalt näidisele (vt. VORM_yl2.pdf) failis Vorm_yl2.doc ja salvestage see jälle dokumendi lõpus uuel lehel. Ülesanne Nr.3. Töö joonisega. Vormista joonis vastavalt näidisel...
juhivad Esmofoni jaemüügijuhile alluvad regiooni juhid. Läbi viidud uurimustöö käigus mõtestati lahti strateegilise teeninduskontseptsiooni olemus ning alljärgnev alajaotus: Strukturaalsed elemendid: - kättetoimetamissüsteem; - rajatise kujundus; - asukoht; - järjekordade haldamine. Juhtimisalased elemendid: - teenindustase; - kvaliteet; - mahu ja nõudluse juhtimine; - informatsioon. Käesolevas bakalaureusetöös teostatud analüüsis on kasutatud lisaks töö autori kogemusele veel ka AS Esmofon ärifilosoofiat, AS EMOR poolt läbi viidud teeninduskvaliteedi uuringut EMT müügivõrgus ning intervjuud jaemüügijuhiga Peeter Vään. Läbi viidud analüüsi käigus jõuti järgmistele järeldustele: - Täielikult vastab Esmofoni tegevus strateegilise teeninduskontseptsiooni põhimõtetele strukturaalsete elementide: rajatise kujundus ja asukoht osas.
Raamatukogu ülesanne Kristin Vaher a) Neli märksõna seoses Jerl Nordeni lõputööga „Ülevaade visuaali eripäradest koomiksis“ : • „Koomiks“ Asendab: sarjapildid Kitsamad: mangad manga's Seotud: Batman (tegelaskuju) Batman (character); Dark Knight graafilised romaanid graphic novels huumor humour joonistus drawing pildiraamatud picture books Ämblikmees (tegelaskuju) Spider-Man (character) Valdkonnad: AJAKIRJANDUS. KOMMUNIKATSIOON. MEEDIA. REKLAAM. KUNST. ARHITEKTUUR. • „Lõputöö“ Laiemad: üliõpilastööd undergraduate theses Seotud: kutseõpe vocational training täienduskoolitus continuing training; further training; in-service training Valdkonnad: HARIDUS. PEDAGOOGIKA. • ...
1 Tartu Ülikool 2 Sotsiaaliaalteaduste valdkond 3 Haridusteaduste instituut 4 Õppekava: Klassiõpetaja 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Karbi Barbi 16 17 VIIVITAMINE ÕPETAJAKOOLITUSE ÜLIÕPILASTE SEAS 18 19 seminaritöö 20 21 22 23 24 25 26 Juhendaja: prof Herbert Ving 27 28 29 30 31 32 Tartu 2018 1 2 2 33 1. Sissejuhatus 34Prokrastinatsioon on laialt levinud eneseregulatsiooni häire (Steel, 2007). See nähtus hõlmab 35teadmist, et mingi kohustus on vaja kindlal ajaperioodil sooritada, kuid sellest hoolimata ei 36suudeta end piisavalt motiveerida, et ülesanne õigel ajal ära teha (Senécal, Koestner, & 37Vallerand, 1995). Tegu on ennasthävitava harjumusega, mis raskendab hakkama saamist 38õpingute...
Koduõppe liikumine Oktoober 2012 Koduõppe olemus Õppetöö korraldus väljaspool kooli ruume Tervislikud põhjused Lapsevanema soovil Õppetulemusi kontrollib kool Miks valivad vanemad koduõppe? 1970-1980ndatel usulised tõekspidamised/isolatsioonis elamine Soov lastega rohkem koos olla Koduõpe ei võta lastelt nii palju aega kui koolis käimine Tahetakse, et laps õpiks suhtlema rohkem täiskasvanutega Pakkuda ise oma lapsele moraalset ja religiooset õpet Vanemate töö on reisiva sisuga Ei olda rahul kohalike koolidega Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks Koduõppest.. 18. saj lõpus ja 19. saj. I poolel domineeris Eestis koduõpe 1970. aasta...
Koduõppe liikumine Oktoober 2012 Koduõppe olemus Õppetöö korraldus väljaspool kooli ruume Tervislikud põhjused Lapsevanema soovil Õppetulemusi kontrollib kool Miks valivad vanemad koduõppe? 1970-1980ndatel usulised tõekspidamised/isolatsioonis elamine Soov lastega rohkem koos olla Koduõpe ei võta lastelt nii palju aega kui koolis käimine Tahetakse, et laps õpiks suhtlema rohkem täiskasvanutega Pakkuda ise oma lapsele moraalset ja religiooset õpet Vanemate töö on reisiva sisuga Ei olda rahul kohalike koolidega Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks Koduõppest.. 18. saj lõpus ja 19. saj. I poolel domineeris Eestis koduõpe 1970. aasta...
MUSTLAIK-APOLLO Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Üldiseloomustus......................................................................................... 4 2.2 Talvitumine................................................................................................. 5 2.3 Röövikustaadium........................................................................................ 5 2.4 Nukustaadium............................................................................................ 5 2.5 Nukust koorub liblikas.......................................
INHIBIITORID PELGULINNA GÜMNAASIUM 11K KRISTINA MARDI Tallinn 2010 INHIBIITOR Inhibiitor on bioloogiline ühend, mis aeglustab või peatab organismi elutegevusprotsesse. aine, mis seostub sihtvalguga ja vähendab selle aktiivsust Võimalikult selektiivne ning väikese molekulaarmassi ja optimaalse polaarsusega. Vastupidine katalüsaatorile. INHIBIITOR · Ühesubstraatne inhibiitor seostub ühe konkreetse substraadi sidumistaskusse ensüümi aktiivsentris. · Mitmesubstraadsed inhibiitorid sisaldavad selliseid struktuuriüksusi, mis blokeerivad ära mitme substraadi seostumisala. KATALÜSAATOR Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. Enamasti peetakse katalüsaatori all silmas reaktsiooni kiirendavat ainet, kuid leidub ka katalüsaatoreid, mille toime on vastupidine- reak...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava SOBILIK TEHNILINE VARUSTUS JA KESKKOND ARVUTI KASUTAMISEL referaat Läbiv pealkiri: Arvutitöö ergonoomika Tartu 2014 Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel Arvutitöö ergonoomika Tänapäevases ühiskonnas pole ammu enam arvutiga töötamine inimese jaoks valik, vaid pigem paratamatus. Kiirelt arenevas infoühiskonnas veedab üha enam inimesi suure osa oma päevast arvuti taga. Statistikaameti andmetel (2014) veedab keskmine eesti mees oma vabast ajast arvuti taga keskmiselt kaks tundi. Naised veedavad vaba aega arvutis pool tundi. Arvuti t...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Sandra Verrevmägi TARBIJAUURINGU ANKEET Õppejõud: dotsent Oliver Parts Tallinn 2016 Hea vastaja! Aitäh, et olete leidnud aja vastamaks küsitlusele teemal „Tudengite reisimisharjumused*“. Küsitluse eesmärgiks on saada aimu tudengite reisiharjumustes ning vastamisega annate panuse turismivõimaluste soodustamiseks tudengite jaoks. Küsitlus koosneb neljateiskümnest küsimusest ning vastamine võtab aega umbes 5 minutit. Vastamiseks tõmmake sobivaimale variandile ring ümber. Vastused on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele. Saadud andmeid kasutatakse üldistatud kujul vaid bakalaureusetöö raames. Küsimuste korral palun saata kiri aadressile [email protected] Kõigi vastajate vahel loosime välja kolm 50€ väärtuses Nordica kinkekaarti. Jõu...
Uurimustöö Tärklis Kirjeldus/erinevad liigid · Tärklis on orgaaniline aine.Ta on tooraine mitmes tööstuses(paberi-,toiduaine-,alkoholi-ja ravimitööstuses).Teda loetakse taastuvaks tooraineks. · Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline st...
Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ...................................................................... (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev) SISUKORD ABSTRAKT Antud bakalaureusetöö autorit huvitas teadmine mida peaks Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimise osas jälgima ning kuidas erinevad sellega tegelevad
SÜÜRIA KODUSÕDA Viimase kuue aasta jooksul on kajastatud Süüriat kui riikt, mida sõda on halvatunud. Süüria on seostatud islamiäärmuslaste ja lõputu sõjategevusega. Kuidas sai kodusõda Süürias hakkata, ja milline on prognoos tulevikuks? Süüria on iidse kõrgkultuuriga maa, mille ajalugu ulatub tagasi kiviaega, kui esimene inimasustus rajati. Liiga paljud inimesed ei oskaks seostada Süüriat vanimate kirjandusteostega, kuid selle riigi alad olid Mesopotaamia kõrval. Süüria kõrget kultuuri näitab ka erinevad iidsed struktuurid Palmyra linnas asuv Baali tempel, ehitatud 2300 eKr. Seega võib öelda, et Süüria on väga rikas maa kõrgkultuuriga. Süüria kodusõda algas 2011. aastal, kui protestiti Bashar alAssaadi ja valitsevat reziimi, mille valitsusväed püüdsid jõuga maha suruda. Konflikti juured on aga veelgi kaugemal minevikus. Üheks põhjuseks võib pidada usulahkude konflikti lähiajaloos. Pärast I maailmasõda, surusid Prantsusevõi...
(Katz 1999, viidanud Maynard & Waters). Samuti suhteliselt vähe kasutatakse lisaks õuealale ka võimalust mängida vabas looduses. (Maynard & Waters 2007, 262). Loodushariduse eesmärk on luua võimalus teadlike kodanike tekkeks, kes tunnevad biofüüsilist keskkonda ja sellega seonduvaid probleeme, on teadlikud, kuidas neid probleeme aidata lahendada ning on motiveeritud lahenduste nimel tegutsema. (Stapp, 1969, 30, viidanud Gilbertson jt 2006). Bakalaureusetöös „Lasteaia õueala õpikeskkonnana” tuuakse välja, et lasteaedade õpetajad peavad õueala mängimisega seotud keskkonnaks, kuid ei kasuta eesmärgipärase õppimiskeskkonnana.” (Kullamaa 2010, 56). Bakalaureusetöös „Õuesõppe vajalikkus lasteaiaõpetajate arvamustes” on kirjutatud, et õpetajate hinnangul on kõik õuesõppe raamatud mõeldud kooliõpetajatele ning lasteaiaõpetajatele oleks parem luua eraldi käsiraamat. (Jõesaar 2009, 45).
Ökomärgistus Eestis Alljärgnevas saab teada ökomärkide taustast, toon välja Eesti ja enamlevinud ökomärgid. Lisan näiteid kõikvõimalikest ökomärkidest, natuke statistikat inimeste tarbimisharjumuste seotuses keskkonnasõbralikkusega ja annan seletused eri märkide tähenduse kohta. Töö lõpus on mõned näited ohumärgistest ja kastutatud allikate loetulu. Ökomärkide taustast ja leidumisest. Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Niisiis seepärast loodigi, osaliselt tarbijate survel, ökomärgised, mis on positiivsed märgid ja mis paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Eesti toodete/teenuste ökomärgid Mahemärk Kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem garanti...
Kalanduslikud rajatised jõgedel Luua Metsanduskool LRJ II Hüdroenergia ulatuslik kasutamine ohustab meie loodust Ahvatlevad eesmärgid: odava keskkonnahoidliku, rohelise elektrienergia tootmine silmailu ja ujumisvõimalusi pakkuva veepeegli loomine kalapüügivõimaluse loomine Milleks küsitava tasuvusega võimalusi iga hinna eest täide viia kui meie vooluvete vee-energia hüdroenergeetiline potentsiaal on kaduvväike, vaid 12% Eesti elektrijaamade koguvõimsusest elutingimuste muutmine haavab kiirevoolulise jaheda ja puhta vee ohustatud kaitsealaseid asukaid: lõhe, meri- ja jõeforelli, harjust ning ebapärlikarpi, takistab ka silmude ja kõikide teiste kalade kudemisrännet paisjärvede ja nende ebaõige majandamise tõttu nõrgeneb või hävib terviklik ja tugev vooluvete asurkond paratamatult Inimese poolt rajatud ehitised on kaladele probleemiks rändel nii üles- kui ka allavoolu Lõ...
AIDS ja HIV MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Vi...
Otepää looduspark Maria Loomine Otepää looduspark moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1957. a määrusega Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti 1979. a määrusega Otepää maastikukaitsealaks. Piirid õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Otepää looduspark asub Valga maakonna Neljas tase põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Viies tase Sangaste valla maadel. Looduspark hõlmab otepää kõrgustikust keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku ...
SISUKORD 1.venni diagrammi ülevaade..............................................................................................3 1.1.Ajalugu....................................................................................................................3 1.2.Venni diagrammi olemus.........................................................................................3 1.3.Venni diagrammi loomine........................................................................................4 SISSEJUHATUS Väga tihti kasutavad õpetajad oma koolitundides Venni diagrammi, mis on hea moodus õpilastel sarnasuste ja erinevuste leidmiseks, samuti annab selline diagramm kiire ja selge ülevaate hulgateoreetilistele avaldistele vastavatest hulkadest. Väga aktuaalne oli see loodusõpetuse tundides, kus pidi ühisesse ossa kirjutama teatud liikide sarnasuse tunnused ja eraldi ringidesse nende erinevused. Referaadi eesmärgiks on tutvustada Ven...
Lugupeetud õppejõud, ülikooli esindajad ja külalised. Kallid kaastudengid. Meil on nüüd diplom käes. Kes oli siin vaid diplomi pärast võib endale nüüd öelda tehtud ja elama hakata. Bakalaureus ei ole akadeemilises mõttes küll päris tipp, kuid küllaltki oluline teekond on nüüdseks läbitud. Eks igaüks teab ise kui keeruline siia aulasse jõudmine tema jaoks oli, kuid täna siin istudes võime julgelt öelda, et oleme tublid olnud. 15 ja paljudel ka enam aastat haridusteed on edukalt selja taha jäänud. Viimane osa teekonnast viis meid kokku ilmselgelt liiga väheste pistikutega õpperuumides, tapvate filosoofia kodutöödega, tahvlitäie statistika valemite ja sadade lehekülgede õppematerjalidega, mis tuli läbi võtta tihti järgmisel päeval toimuvaks eksamiks. Nüüd on see siis möödas. Päris hea tunne on. Suur tänu õppejõududele, kes on suutnud suuri, saja ja kohati enama tudengiga loenguid vedada ja meie lõputuid kirjalikke töid parandada. Hetkel si...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut EBAPÄRLIKARP (Margaritifera margaritifera) Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Henn Kukk Tallinn 2012 Sissejuhatus Ebapärlikarpidest (Margaritifera margaritifera) on kuulnud paljud, kuid neist midagi asjalikku rääkida teavad vähesed. Minu hägused teadmised pärinevad ühest huvitavast saatelõigust Osoonis ning 8. klassi bioloogia õpikust. Kui tõelisi pärlikarpe leiab soojaveelistest meredest, siis meie kodumaine ,,peaaegu- pärlikarp" eelistab külma ja kiirevoolulist magevett. Kunagi kohati tavalise, nüüdseks väga haruldase liigi kohta on kuulujutte ja legende ilmselt rohkem kui ühegi teise Eesti limuse kohta. S...
Töö teoreetilise tausta kava 1. KMP esinemise põhjused ja soodustavad tegurid Esimeses peatükis on juttu sellest, miks tekib inimestel emotsionaalse ülesöömise häire. Kirjutatakse, millised on need tegurid, mis kirjeldatud toitumishäire esinemist soodustavad. Tänapäeval ei teata veel, mis põhjustab kompulsiivset söömishäiret. Pole teada, kas depressioon põhjustab kompulsiivset toitumishäiret või vastupidi. Umbes pool inimestest, kellel on see söömishäire, on depressioonis või on olnud seda minevikus. Kompulsiivse toitumishäire esinemise põhjusi saab jaotada kolmeks 1. Bioloogilised põhjused Hüpotalamus (osa ajust, mis kontrollib isu) ei pruugi saata õigeid sõnumeid nälja ja täiskõhu tunde kohta. Uuringutes on leitud geneetiline mutatsioon, mis põhjustab toitumishäireid. On leitud tõestust, et madal seratoniini tase ajus mängib rolli kompulsiivse söömishäire kujunemisel. 2. Sotsiaalsed ja kultuurilised põhjused Liigsöömist se...
Malle Lattik STSTB 1-kõ Essee „Kogukonna mõiste ja näited kogukondlikust sotsiaaltööst“ Vaated ühiskonnale on pidevas muutumises, mis tähendab, et ka kogukonna mõistet ei saa vaadata enam läbi ühe definitsiooni vaid seda peaks vastavalt kontekstile ka ajaruumile uuesti mõtestama ja ehk ka laiendama. Kuidas võiks tänapäeval määratleda kogukonda ja milliseid näiteid võiks kogukondlikust sotsiaaltööst esile tõsta? Ühelt poolt levib arvamus, et kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kogum, keda ühendavad näiteks sugulussidemed, ajalugu, sarnased väärtused ja eluviis, ning kes tavaliselt elavad lähestikku (Säästva Eesti Instituut, 2017). Teiselt poolt leviv arusaam ütleb, et kogukond ei seotud mitte niivõrd geograafilise asukohaga, vaid sellega, kas ja mill...
Ambla kirik Eesti ajalugu 2 4/11/19 Ambla kirik · Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju. · Ambla kirik, kirikuaed, kirikuaia kabel (19. sajand), kirikuaia peamüür ja pastoraadi peahoone on arhitektuurimälestised. · Kiriku aadress on Valguse ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut ATR40LT 2012. AASTA SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA ELEKTRIKATKESTUSTE ANALÜÜS Bakalaureusetöö Instituudi direktor ....................... prof. Juhendaja ....................... dots. Lõpetaja ....................... Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Varem ei ole selle alusel kutse- ega teaduskraadi ega inseneridiplomit taotletud. Töö on koostatud litsentseeritud tarkvara abil. Tallinn, 03.06.2013 ............................
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel ...
Sisukor 1.Tehnoloogia......................................................................................................... 3 1.1 Tehnoloogia areng......................................................................................... 3 1.2 Tehnoloogia kasutuselevõtu eesmärk............................................................3 2. Muutused, mis tulenevad tehnoloogiate kasutuselevõtust organisatsioonis...6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Töö eesmärk oli anda ülevaade tehnoloogia arenguga kaasnevatest muutustest, tuues sealhulgas näiteid, mis mõjutavad tehnoloogiate efektiivset kasutuselevõttu organisatsioonides. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tehnoloogia areng muudab paratamatult organisatsioonides töö korraldust. Töökohti ohustavaid tehnoloogiaid võetakse järjest enam kasutusele nii tööstuses, kontorites, kaubanduses ku...
programmi Napster, mille teenused toimisid aastatel 1999-2001 ning mis andis inimestele võimaluse lihtsalt alla laadida muusika MP3 faile, tasuta. Oma hiilgeaegadel oli Napsteril 80 millionit registreeritud kasutajat. Internetipiraatlus on Eesti noorte seas üldlevinud praktika ja moraalipiinu teoste ning programmide allalaadimine neis üldjuhul ei tekita. 2011 aasta juunikuu alguses Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud bakalaureusetöös käsitleb Annika Teder Eesti noorte hoiakuid internetipiraatluse suhtes. Bakalaureusetöö üheks aluseks on kevadel läbiviidud Facebook’i küsitlus ja järeldused kujundas töö autor 882 inimese, kellest suurem osa olid 19 - 24 aasta vanused tudengid, vastuste põhjal. Küsitluse tulemused näitavad, et internetipiraatlusega on tegelenud 91 protsenti vastanuist ja 64% jaoks on sellest kujunenud harjumus. Bakalureusetöös tehakse järeldus, et kuna Eestis pole kedagi filmide
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.NUTT NING SELLE PÕHJUSED..........................................................................................4 2.RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM.................................................................................... 5 3.RAPUTAMISE TAGAJÄRJED..............................................................................................6 4.DIAGNOOSIMINE................................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE..............................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND ORBUDE JA VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED OLUKORD EESTIS Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla probleemiks see, et lastekodus töötavad enamasti naised, seega l...
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, sed...
Estonian Business School Juhtimise õppetool JUHTIMISSTIILID Referatiivne ülevaade ****** Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 Sissejuhatus Suurema osa oma ajast puutume kokku paljude organisatsioonidega ettevõtete, asutustega, kust me tellime oma kaupa, organisatsioonidega, kes tellivad meilt kaupa või teenust. Nad on igaüks omamoodi ja erinev. Just nii nagu firma juhid selle loonud on. Juhid on paljuski oma töötajatele eeskujuks, siinkohal loeb juhtide juhtimisstiil kuidas nad juhivad organisatsiooni, kuidas motiveerivad töötajaid, et muuta töö effektiivsemaks, saavutamaks eesmärke. On leitud erinvaid juhtimisstiile, mis kõik on efektiivsed. Kuid kindlasti ei ole ühte ja ainuõiget stiili, mis sobiks igale ettevõttele, tagades selle edukuse. Organisatsioonid ei otsi enam nii väga juhte, vaid liidreid. Juht peab saavutama töötajate seas lii...
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu........................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu.......................
TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhist...
Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm:IK 12 Praktiline töö nr. 6: Interneti otsimootorite kasutamisvõimalused Järgnevatele küsimustele vastates kasutage Google’t. Lisaks tulemusele pange kirja, millist otsinguviisi kasutasite ja millise päringu sõnastasite. 1. Leidke .edu domeeniga veebilehtedelt materjale, mis räägivad tsensuurist Nõukogude Liidus. Kui palju ja mida leiate? Kasutasin - Google Advanced Search-i this exact word or phrase: tsensuur nõukogude liidus language:estonia site or domain: .edu leidsin 10 aga kaks neist oli mingil määral väga kahtlase sisuga saidid. Igatahes leidsin resümeid, artikleid ja teavikuid mis räägivad Nõukogude Liidust ja tsensuurist(ajalool põhinevad) 2. Leidke korteriühistu Rannaääre aastaaruandeid, mis on eestikeelsed ja PDF formaadis. Kui palju ja mida leiate? Leidsin 5 2010.majandusaasta aruanne.pdf - Korteriühistu Rannaääre www.rannaaare.ee/.../2010_majandusaasta_aruanne....
Tallinna Ülikool Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:................................................................................
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
Tuuakse välja uurimisküsimused, millele taheti uuringuga vastuseid saada, et jõuda töö eesmärgini. Kirjeldati uuringu läbiviimiseks kasutatud meetodeid ja põhjendati valimi valikut. Uuring viidi läbi 2005. aasta septembris ja oktoobris. Kolmandas osas tuuakse välja uurimistulemused, analüüsitakse uurimise käigus saadud informatsiooni ja küsitluste vastuseid, nende põhjal tehakse järeldused ja antakse soovitused tulemuste kasutamiseks koolitustegevuse arendamisel. Bakalaureusetööl on praktiline väärtus uuritavale ettevõttele, kuna seal puuduvad käesoleval hetkel kindel koolituste korraldamise kord, süsteem ja juhendid. Ettevõte on huvitatud koolituspõhimõtete kirjeldamisest, igapäeva töös nende kasutamisest ja arendamisest. 6 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted Uute teadmiste, arusaamade, oskuste ja hoiakute omandamisega seonduvad mõisted
.................................................................................................20 Õpimapi koostamine.....................................................................................20 3 Seminari-, diplomi- ja bakalaureusetöö.................................................................21 3.1. Eesmärgid......................................................................................................21 3.2. Nõuded seminari-, diplomi- ja bakalaureusetööle.........................................22 4. Väitekirjad............................................................................................................23 4.1. Magistritöö.................................................................................................... 23 4.2. Doktoritöö..................................................................................................... 25 2.2.1
Tallinna Tehnikaülikool 2014 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Töös kasutatud kõik teiste autorite materjalid on varustatud vastavate viidetega. Töö valmis Lauri Lillepea juhendamisel “.......”....................201….a. Töö autor ............................. allkiri Töö vastab bakalaureusetööle esitatavatele nõuetele. “.......”....................201….a. Juhendaja ............................. allkiri Lubatud kaitsmisele. ................................. õppekava kaitsmiskomisjoni esimees “.......”....................201… a. ............................. allkiri TTÜ materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool
PÕLVA GÜMNAASIUM 12.B klass Karina Käo VEGANIKS PÖÖRDUMISE PÕHJUSED KAHE RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Marit Oimet Põlva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. TEOREETILINE TAUST ..................................................................................... 5 1.1. Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?.................................................5 1.2. Mis on veganiks pöördumise põhjused?......................................................... 6 1.3. Taimetoitlaste alaliigid ja nende erinevused................................................... 7 1.4. Arstide ja nõustajate arvamus veganlusest...................................................... 8 2. UUR...
Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944. Millega on võimalik seletada lõpptulemuse erinevus? Aastad 1939-1944 on Eesti ja Soome ajaloos määrava tähtsusega tänase ajaloo mõistmiseks. Just nendel aastatel langetatud otsused kasvatasid erinevust kahe vennasrahva riigi vahel: nüüdseks on Soomest saanud Põhjamaade heaoluriik, kuhu eestlased sooviksid elama ja töötama asuda, samal ajal aga on Eesti unistuseks saada nende rikaste heaoluriikide hulka Euroopa Liidus, kuhu Soome kuulus juba 2002.aastal. Miks kuulub Eesti Balti riikide ning Soome Põhjamaade hulka? Põhjusi saab otsida just nendes viies aastas pool sajandit tagasi. Ja isegi nendel aastatel oli oma eelmäng alanud juba 1930.aastate keskpaigas. Vähesed riigid Euroopas suutsid ülemaailmset majanduskriisist (a.1929-1934) välja tulla demokraatliku riigina. Üheks demokraatlikuks riigiks oli Soome. Soome oli noor vabariik, mille iseseisvus ...
PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Arvukus Eestis Üle 500 isendi. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad t...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon...................................................................................................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik.................................................................
Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks j...
annaabi.ee 
