Meie tähelepanu on juhitud meie endi pealt muudele asjadele. Meiega on aastaid manipuleeritud ja me oleme oma jõu käest ära andnud. Me ei toetu iseendale vaid tahame kellelegi teisele toetuda, et elus edasi minna. /M.-A. Väljataga/ Inimesed on täna liiga leiged ja lõdvad, regivärsi ja loitsude kaudu saab tegemistele anda uue väe. Inimene, lauldes ja loitsu lugedes, saab kaasa haaratud ja läheb teise meeleseisundisse ja kõik mis ta ette võtab, hakkab paremini minema. REGILAULUD KUI VÄELAULUD on enese kinnitamiseks ja maailmaga ühenduse tugevdamiseks. Oluline on pigem kõla ja vibratsioon, mitte sõnad. Just kõla ja vibratsioon parandavad maailma ja hoiavad maailma koos. Regilaule võidi laulda nii töö rütmi säilitamiseks, mingite rituaalide läbiviimiseks või ka hoopis enese või rühma sisetunde tasakaalustamiseks. Paljudel rahvastel on olnud laul ka vaimudega suhtlemise vahend. Regivärsis kõneldes me ei räägi argikeelt, vaid pühakeelt.
Rahvalaul e. folkloor- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming Lühiliigid : mõistatus- sõnaline peitepilt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljen, lõplik tähendus selgub lausest vanasõna- vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse k...
liigid-töö-ja tavandilaul ud,jutustavad laulud,lüürilised laulud,laste-ja hällilaulud.tekst jaguneb värssideks,igale värsireale vastab 1 viisirida,igale tekstisilbile 1 silpnoot.algriim-sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas.parallelism-ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea .vanema murdekeele kasutamine,pikad tekstid,sündmuste aeglane kulg.viis- lihtne,järgib teksti ülesehitust(3-5 astet),astmeline liikumine.Hilisemad regilaulud 5-8 astmega,helikõ rgused täpsemad.regiviisid kas ühe- või kaherealised. Regilaulud enamasti ühehäälsed,esi neb heterofooniat.Lä-E-s burdoon,setumaal mitmehäälsus.esitus-eeslaulja ja koori vaheld ,koori liitumine lauljaga värsi viimastel silpidel.kahe koori vaheldumisi laulmine.rühm ilma eeslauljata.lauldakse ilma pilli saateta.improviseeritakse.üksi laulmine.esinejateks ro hkem naised.siirdevormilised
EESTI MUUSIKA LUGU Referaat Sisukord 1.Eesti rahvamuusika ja regilaulud................................................................................. 3 2.Eesti muusika ajalugu enne ja pärast usureformi........................................................5 3.Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 8 2 1. Eesti rahvamuusika ja regilaulud
jäävad väga kergesti meelde. Sõnu ei pea alguses üldse teadma. Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Rahvalaulu viis oli tradistiooniline. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Tegemist oli lühikese rühmaviisiga, st paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli-, mängu-, töö-, pulma-,matuse-, kiige-,sõjalaule jt. Uuemad regilaulud kujunesid trükisõna ja kirikulaulude mõjul.Uuemal ehk lõppriimisel regilaulul on erinevalt vanemast regilaulust lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega
Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu saar on see traditsioon säilinud tänini. Rahvamuusika jaguneb: Laulumängud, rahvalaulud, pillimuusika, rahvatantsud Rahvalaulud jagunevad: Varased vokaalzanrid, vanemad rahvalaulud e regilaulud, uuemad rahvalaulud e salmilaulud. Eesti rahvalaulud võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemate rahvalaulude hulka kuuluvad varased vokaalzanrid ja regilaulud. 18.-19. sajandil kujunesid välja lõppriimilised salmilaulud, mida hakati nimetama uuemateks rahvalauludeks. Vanemate ja uuemate rahvalaulude põhilised erinevused puudutavad teksti vormi, meloodikat, esitlust, otstarvet ja temaatikat. 19. sajandil ja 20
sajandi alguses ületanud piiri, mille lõi viimane demograafiline katastroof ja asustuse järjepidevuse katkemine.Viimistletud vormelid, aja ja koha määratlemise viisid kuuluvad varasemasse perioodi, mis muidugi ei takistanud regilauluprotsessi jätkumist vaadeldaval perioodil(uuendused on seotud näiteks uute teemade rakendamise(nekrutiks võtmine vms.), lüürilisuse süvenemise ja/või regilaulustiili lagunemisega). Võib järeldada, et 18.sajandi alguses kuulusid regilaulud rahvaluule selliste tekstide hulka, mis aktualiseerudes lubasid kasutada juba olemasolevaid väljendeid. Üheks selliseks laulutraditsiooni püsimise eelduseks oli see, et reeglina ei kujutata neis ajaloolist aega, regilaulu ei kammitse ajastukroonika. Teabekesksed lood, nagu aja-ja isikuloolised muistendid või pajatused, pidid seevastu varasemaid teadmisi, kogemusi ja kujutelmi siduma konkreetsete kaasaegsete faktidega.
tegelikult ei tea me ei kombeid kui ka tavasid ega ka ajalugu. Kust on jaanipäev oma nime saanud? Jaanituli Maagia, ennustamine.. · Sõnajalaõis, · Jaaniussid, · Kaselehed, · Ilm, · Jaanikaste, · Jaanipärjad, · Valduste ülevaatamine, · Haudade külastamine, Tööd ja tegemised. · Kevadtööd lõppenud, · Esikohal elamukoristus, · Saunakütmine, · Toiduvalmistamine. Jaanilaulud · Regilaulud, · Tavandilaulud, · Loitsud, · Kiigelaulud, · Kalendrilaulude rühmaviisid, · Kaasaegsed jaanilaulud. Jaanimängud · Seltskonnamängud, · Võistlused, · tantsud. Mõista, mõista, mis see on....? Ilma tuleta põleb? Uus maja, ise kasvatab katuse? Toidud Jaanipäev teistes riikides · Läti, · Soome, · Rootsi, · Taani. Erinevates Eestimaa paikades tähistatakse jaanipäeva ka tänapäeval erinevalt, iseasi on muidugi see, mida
KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid
Pärimusmuusika - Untsakad Kris tina T iid u He im ta li P õ h iko o l 7 .kla s s 2 0 1 2 /1 3 Untsakad Untsakad on 1992. aastal loodud Eesti folkansambel.Algselt esines ansambel Rahvastepalli nime all, 1993. aastal võeti uueks nimeks Untsakad. Untsakad Oma missiooniks on ansmabel nimetanud rahvaluule kogumist. Regilaulud, lorilaulud, modernlööklaul, sõjalaulud ja The Pogues ongi Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus. Untsakad Jaanus Jantson akustiline kitarr, laul Ilmar Kald viiul, laul Jaanus Põlder mandoliin, laul Margus Põldsepp lõõtspillid, laul Marek Rätsep basskitarr, laul Tauno Uibo helirezisöör Untsaka albumid Karmi elu sunnil (1994) Nuur ma olli, ull ma olli... (1995)
m.a regivärsiline laul *tekkis u 2000 aastat tagasi liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud, kiigelaul tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks siplnoot algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud
Untsakad Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011) ·Metsa läksid sa 2 (2006)
hendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. RAHVALUULE-utud, laulud ja teised snakunsti vormid, mis levivad suusnal ning millel puudub kindel autor. Autoriks kogu rahvas. >>RAHVALUULE JAGUNEMINE<< RAHVALUULE ? Rahvajutud Rahvalaul Lhivormid ? ? ? muinasjutud regilaulud vanasnad muistendid lppriimilised mistatused naljandid rahvalaulud kneknud pajatused >>MUINASJUTU LIIGID<< 1. Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, niad, libahundid jne), thtsal kohal mitmesugused vluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nhtamatuks muutev kntest kbar jne) 2. Loomamuinasjutud tegelasteks loomad, kes kituvad nagu inimesed 3
Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks Eesti muusika ajalugu Eestlaste laulmist ja tantsimist mainis esmakordselt Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal) Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilauludeks, mille poeetilist meetrikat, regivärssi, kannavad kõigi baltisoome rahvaste traditsioonid Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil need hakkasid rütmikate folklauludega asenduma Professionaalsed Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus Eesti rahvusliku ärkamise ajal Arhitektuur 1520.30. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus
kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi; Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega; lauldi ilma pillisaateta; Lauldes võidi rõhutada rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega. Lüroeepilisi laule on esitatud ka tantsulise liikumise saatel; Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli; Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul); Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt); Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt); Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt); Kiige-, mängu- ja tantsulaulud. Rahvapillid: torupill, parmupill, (hiiu) kannel.
sajandi algul tulnud valtisema sakslasi ja taanlasi? Võibolla Eesto oleks saanud oma riigiks, kuna maakonnad olid juba olemas. Siia oleksid tulnud siis hoopis venelased. 6. Mida halba ja mida head tõi eestlastele võõrvallutus? HEAD: Lääne-Saksa ja Taani kultuur tänu millele tekkis uus usk, hakkas arenema kirjaoskus, hakati koolis käima ja öpiti lugema, linnades oli haridus väga hea, enda kombed siiski jäid, rahvariided, rahvaluule ja regilaulud. HALBA: pärisorjus (teoorjus, sunnismaisus- säilitas mitmekülgsuse), maad vöeti ära, maa kästi tööga välja teenida, talupojad ei saanud teise kihelkonna tüdrukuga abielluda(mõisnikud ei lubanud) 7. Miks kujunesid teoorjus ja sunnismaisus? Mõisnikel on maad ja tööd palju, tänu millele sunniti talupojad tasuta tööle. Alguses 1 päev, siis juba 3 ja siis 6(ainult pühapäev oli vaba) Sunnimaisus tuli kuna muidu läheksid talupojad möisnike juurest minema. 8
Paul oli põlvist saati vees ja püüdis kaane. Siis tuli ta meie poole ja lubas kaanid kaelasoonte külge panna. Mina ujusin vee all. Sass jäi talle kätte, puristas ja kirus ikka, et kas sul on aru peas, kus leidis mänguasja! Eeri hakkas kartma ja tõmbas vett kurku. Siis tulin mina veest välja. Meie hakkasime tasapisi riidesse panema, sellepärast et vihma tuli kõvemini ja ilm läks päris pimedaks. See oli piksepilv, mis tuli. Välku lõi ka ja kärgatas. REGILAULUD Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin: ma teeks puust hobuse, mis ei hirnu heinusida ega karju kaerasida; hirnub selga istujaid, karjub selga karjujaid *** Peremies, peremehike, perenaene, naesukene, pane mulle leivakotti, hobusele kaerakotti siis mina tien nied teopäevad , aitan abivaimupäevad,
inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma kiindumust isamaasse eelkõige käies iga paari aasta tagant laulu- ja tantsupeol. See on ka üsna märkimisväärne, kuna mujal maailmas sellist traditsiooni pole. Küll aga rahvusliku muusika seisukohalt on laulupidu teinud karuteene- püüdes luua üleüldist tunnustatud koorimuusikat, vajusid soiku regilaulud. Just sellepärast ongi Eesti muusika haruldane, et võrreldes Lääne-Euroopa kultuuridega, tehti seal alati nö ,,maailma muusikat" mille tõttu nende enda pärimus jäi nii mõnegi noodi võrra kahvatumaks. Sellest hoolimata on rahvakultuuri jäänud ka neid tähtpäevi, kus oma identiteeti näidatakse siiski veel regilaulude ja päritud mõistatustega- tegemist on mardi- ja kadripäevaga. ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" on öelnud Gustav Suits. Just see, et kahe kultuuri
1. Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: · Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest · Regilaulus on esikohal sõnad. · Regivärsile on iseloomulik alg riim · Värsireas on kaks silpi, igale silbile vastab neljale värsijalale. · Värsi lõpus võib esineda refräänsõnu (näit kaske, leelo, alleaa ) · Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude liike
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või
Etnoloogia-e. rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri(rõivaid, elamuid,esemeid) 2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann. 5) Millal tekkis: universum, Maa, esimesed loomorganismid, inimese areng? (konspekt/ õpik lk 14-15) Vastus: Universum- ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi Maa- ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi Esimesed loomorganismid ligikaudu 600 miljonit aastat tagasi Inimese areng ligikaudu 5 miljonit aastat tagasi 6) Mis on esiaeg
NT: marti, kaske jne. 6) Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist. 7) Viisi nimetati tooniks või mõnuks. 8) Regilaul on valdavalt ühehäälne. 9) Lauldi ilma saateta. 10) Tavaliselt regilaulul on eeslaulja ja järellaulja(d). 11) Järellauljad tulevad sisse kahe värsirea viimase silbiga (leegajus) või refräänsõnaga, laul läheb kogu aeg edasi. Aitas tabada õiget viisi. 12) Vanemad regilaulud on üherealise viisiga, järellauljad kordavad samu sõnu ja sama viisi. 13) Hiljem tulid kasutusele kaherealised viisid, mis tähendas, et järellauljatel sõnad on samad, aga viis on erinev. 14) Regilaululiigid: a) Töölaulud aitas hoida töörütmi, NT: põlludtööde juures lauldi põllule, et põld aitaks kaasa b) Tavandilaulud seotud rahvausundiga, NT: kalendrirituaalid (kadri, mardi, vastla,
sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauldes võidi rõhutada rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega. Lüroeepilisi laule on esitatud ka tantsulise liikumise saatel (näiteks setu "Pöörajooks" või Kihnu rattas laulmine). Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised rahvalaulud. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome, läti ja slaavi muusika) mõjutustel. Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv 4 akordilise saatega tantsumuusika
• Eestikeelsed kirjutised väljaandes “Sipelgas” (1843, 1861); • Koostöös A. H. Neusiga kogumik “Mythische und magische Lieder der Ehsten” (1854); • Eepos “Kalevipoeg” (1857-1861); • “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1866); 16. Nimeta (nt L. Lukase artikli põhjal) vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. • Regilaulud (nt “Salme laul”, “Uppunud vend”, “Tütarde tapja”) • Hiiumuistendid • Rändava järve muistendi motiivid ja/või süžee • Faehlmanni müüdid (nt “Koit ja hämarik”, “Vanemuise laul”) • Kreutzwaldi ennemuistsed jutud (nt “Porkuni preili”, “Rõugutaja”, “Paigast läinud järveke”) 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Nimeta tema
Tantsulisus ja mängulisus b) allub harmooniale Kõige vanemad loits ja itk (nutulaul) Saartel on segunenud nii vana kui uus rahvalaul. Regilaulu 3 tähtsat komponenti: o Tekst nn põlvkondade elutarkus, selle suureks mõjutajaks on usk, kombed ja traditsioonid (rahvakalender). o Viis viise on vähem kui tekste, 8 nooti, viisil vähene ulatus. o Esitus eestlaulja + koor Laulus valitseb sõna! Regilaulud lõppevad helilaadi teisel astmel. Põhja-Eestis on palju kiige rütmis laule. Fermaat pikendus; asetseb viisi keskel / viisi lõpus. Lõuna-Eesti laulud on varieeruvamad, esineb ka heterofooniat (juhuslikku mitmehäälsust). Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)). Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule.
2. Käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie) 13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni ,,Ossiani lauludest") 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1. Regilaulud (nt ,,Salme laul", ,,Uppunud vend", ,,Tütarde tapja") 14.2. Hiiumuistendid 14.3. Rändavate järvede motiiv ja/või süzee 14.4. Faehlmanni müüdid (nt ,,Koit ja hämarik", ,,Vanemuise laul" 14.5. Kreutzwaldi ennemuistsed jutud (nt ,,Porkuni preili", ,,Rõugutaja", ,,Paigast läinud järveke") 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt oli kogunud rahvaluulet väga innukalt. Ta alustas kogumist 1860.a
2. Käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie) 13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni ,,Ossiani lauludest") 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1. Regilaulud (nt ,,Salme laul", ,,Uppunud vend", ,,Tütarde tapja") 14.2. Hiiumuistendid 14.3. Rändavate järvede motiiv ja/või süzee 14.4. Faehlmanni müüdid (nt ,,Koit ja hämarik", ,,Vanemuise laul" 14.5. Kreutzwaldi ennemuistsed jutud (nt ,,Porkuni preili", ,,Rõugutaja", ,,Paigast läinud järveke") 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt oli kogunud rahvaluulet väga innukalt. Ta alustas kogumist 1860.a
Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on „lunastus”, mis „patt”) 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing – „Eesti usund“ 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus ’surmahaldjas’) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. eraldusriitused – inimese irrutamine eelmisest sotsiaalsest asendist vahe- või piiripealsed riitused – inimene kahe staatuse piiril liitumisriitused – in võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesandega 38. Missugused on M
levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing ,,Eesti usund" 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus 'surmahaldjas') 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? · Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine · Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise "kolimine" virtuaalkeskkondadesse
luule ihalus) Eesti rahvaluule tunnustamine seotud teadusseltside asutamisega (Ões 1838, EKÜ 1842) Rahvaluule kogumine, avaldamine ja tõlkimine kui 19. saj baltisaksa haritlaste oluline tegevusvaldkond. Kunstballaad, resp. Kohapärimuslik või kohalooline ballaad (allikaks kroonikad, perekonnapärimus või..) Eesti rahvaluule motiive-süžeesid baltisaksa luules Regilaulud (nt: „Salme laul“, „Uppunud vend“, „Tütarde tapja“) Hiiumuistendid Rändava järve muistendi motiivid ja/või süžee Faehlmanni müüdid („Koit ja Hämarik“) Kreutzwaldi ennemuistsed jutud Teine artikkel Eesti Rahvaluule Arhiivi kohta: Vähemusrühmade folkloorikogud Eesti Rahvaluule Arhiivis ERA, Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase, Soome, Ingeri, Vadja jne. Kolmanda loengu jätk neljandas loengus:
2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: a. Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Zanrite vahel on tööjaotus; 3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: a. Zanritel on erinevad funktsiooid; b. Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. Honko on käsitlenud zanrite analüüsimise kategooriaid. Dan Ben-Amos käsitles zanrit kui loomulikku kategooriat. Jakob Hurda (1896) vanavara ,,sortidest" Vanad regilaulud (ERA lühendid: l laul; rl regilaul, ul uuem laul, riimiline rahvalaul) Vanad jutud (mj muinajsutt; vrd die Märchen) Rahvalikud ajaloolised jutustused (muist muistend; vrd die Sagen) Vaimulikud rahvajutud (j jutt) Vanasõnad, mõistatused (vs vanasõnad, mst mõistatused) Kombed ja pruugid (uk uskumused ja kombed) Lastemängus ja rahvanaljatamised (mng mäng, nlj naljand) Rahvausk ja ebausk (u uskumused)
heinategu, rukkilõikus ja hoonete ehitamine. Oli ko m b eks, et talgulistele pakuti alati s ööki ja jooki ning noore mad ini mesed lõid pärast tööd tantsugi. Lisaks kuulus talupoja kohustuste hulka mõisavooris käimine, see tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. RAHVALAULUD Eesti rahvas on alati palju laulnud. M õned m eie regivärsilised rahvalaulud on ligi paar tuhat aastat vanad. Vanad regilaulud erinevad paljustki praegustest lauludest. Neid lauldi sedasi, et e eslaulja laulis ühe värsirea ette ja teised kordasid järgi. Sedasi ei olnudki paljudel lauludel o ma kindlat algust e ga lõppu. Lauldi pea miselt elulistel tee madel. T öölaule lauldi tihti just talvistel päevadel, mil pere toi metas toas. Levinud olid karjase ning ka m ängulaulud. Viimaseid lauldi pühapäeviti, mil käidi kirikus ning puhati. RÜÜTLITE RELVAD
vanema murdekeele kasutamine, lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega, pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg kirjakeele kasutamine, sündmuste · Viis: jälgib teksti ülesehitust areng tekstidest kiirem heliulatus väike, helikõrguste · Viis: heliulatus suureneb, palju intoneerimine ebamäärane hüppeid, helikõrguste täpne · Regilaulud 1-häälsed, burdoon intoneerimine, 20.saj levib mitmehäälsus. · Setudel mitmehäälsus (killõ, torrõ) · Esitus: lauldakse koos või üksi, · Esitus: eeslaulja ja koori laulmine koori ja eeslauljaga vaheldumine ( koor liitub värsi väheneb, laulmine pilli saatel (kannel,
Estofiilide huvi eesti kultuuri vastu. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? Pani aluse Eesti mütoloogia konstrueerimisele. „Finnische Mythologie“ - tõlkis rootsi keelest saksa keelde, lisas ainest eestist, kohendas käsitlust paremaks. Eesti oma mütoloogia (Vanemuine jne). 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Regilaulud nt „Salme laul“, Tütarde tapja“. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid, samuti Vanemuine. Väga palju kasutati rändava järve motiivi. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab
Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad eestlaste kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised ja naljasoon, inimesele ürgomased hirmud ning põlised salajased soovid. Regilaulud Regilaulu vanust mõõdetakse 1000 aastatega. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja sõnadest. Rahvalaulu viis oli traditsiooniline. Tegmist oli lühikese rühma viisiga, see tähendab paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli, mängu, töö, pulma, matuse, kiige, sõjalaule jt. Regivärsilise rahvaluule tunnused: -Algriim- see on sõnade algushäälikute kordus värsis. Näit: Kus need kuked kulda söövad. Rõhulise ja rõhuta silpide vaheldus nelja- jalaline trohheus
olemuselt traditsiooniline 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorist „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Ivar Paulson „Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“ Uku Masin „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? – Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483); – Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ‘surmahaldjas’ ja hingesandid Mulgimaal); – Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus); 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. – Eraldumsriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril
G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”, mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson – kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske – rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid. Regivärsside kaheosaline valimik „Eesti rahvalaulud I ja II”. Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg – peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad
G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid. Regivärsside kaheosaline valimik ,,Eesti rahvalaulud I ja II". Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid,
Polk teeb analüüse tekstide põhjal *poeetiline sünonüümika - seostub Juhan Peegliga: keelesõnavaras olemas sünonüümid, regilaulus on paralleelvärsid, siis seal võib olla sünonüüm, mida muidu ei saa olla nt ema=kana ->tunnuslik *1990 läks kirjandus ja rl omavahel konflikti, sest rahvaluulet polnud võimalik kammitseda. kui rl käsitleti suulise kirjalikuga, siis on ühisosa poeetika REGILAUL *rahvalaul (regilaul)jaguneb: 1) vanemad laulud: a)regilaulud b)regilaulueelsed = omased algriim(sõnakõla, sõnade alguses assonants seotud rõhuga, alliteratsioon sõna alguses) ja parallelism(laulus moodustub värssidest värsirühm, üldiselt on neid 2-3; rajaneb konkreetsele mõttele ja on omane suulisele.puudub abstraktne mõtlemine) 2) uued: a) siirdevormilised (siirdub kuhugi) b)lõppriimilised (viitab, et tegemist on lõppriimiga) *regilaul sisaldab palju konkreetsust, 19.saj hakkab aga parallelism taanduma.
leibadeks. 7. kraapida lõime seintelt ja põhjast kamalutäie tainast kokku, kasta märjaks ning voolida sarviliseks kakuks. 8. tuua võõrusest pika varrega puulabidas ja libistada pannile labida pealt üksteise järel tulikuuma ahju ja tagant järele panna kaapekakud ahjusuhu. 9. hoida ahjus kuni valmimiseni ja siis ära süüa RAHVALAULUD Eesti rahvas on alati palju laulnud. Mõned meie regivärsilised rahvalaulud on ligi paar tuhat aastat vanad. Vanad regilaulud erinevad paljustki praegustest lauludest. Neid lauldi sedasi, et eeslaulja laulis ühe värsirea ette ja teised kordasid järgi. Sedasi ei olnudki paljudel lauludel oma kindlat algust ega lõppu. Lauldi peamiselt elulistel teemadel. Töölaule lauldi tihti just talvistel päevadel, mil pere toimetas toas. Levinud olid karjase- ning ka mängulaulud. Viimaseid lauldi pühapäeviti, mil käidi kirikus ning puhati.
mitmekesisem ning esitati pillisaadetel, lisaks on uuemal rahvalaulul lõppriim ja salmid. Uuema rahvalauluga hakkasid tegelema ka mehed, mistõttu muutus sisu laieldasemaks ja vanamoodne keel asendus uuemaga. Laulude viisid muutusid pikemaks ja keerulisemaks, rütmipilt mitmekesistus. 2)Rahvalaulude levikualad, erinevused piirkonniti. Vanimad ülestähendused. Vanimaks rahvalaulu vormiks on regilaul, kus üldiselt oli viisi kordus ühehäälne ja monotoonne, erandiks olles setude regilaulud, kus koor laulis mitmehäälselt- komme arvatavasti idanaabritelt. Regilaul on ainult Eestile omane. Koorikultuur hakkas pihta väikestest kihelkondadest. Vanimad ülestäheldused- loitsud, joigud, itkud 3)Rahvalaulude kogumine, Jakob Hurt, Oskar Kallas, kes muusikutest kaasati aktsiooni? (Peterburgi Konservatooriumi tudengid, nimed…) Jakob Hurt (1839–1907) ja tema suur kogumisaktsioon. Üleskutsed ajakirjanduses (alates 1871, kuulsaim “Paar palvid Eesti ärksamaile
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab
folkloristikas nimetatud tavaliselt runolauluks või kalevalamõõduliseks rahvalauluks) tekkepaigaks. On ilmne, et kõigis Virumaa kihelkondades olid tuntud kõik regilaulu põhiliigid - töö- ja tavandilaulud, hälli-, laste- ja mängulaulud, lüürika ja lüroeepika, sõltumata sellest, kui palju neid ühelt või teiselt poolt kirja on pandud. Meieni säilinud laulutekstid on valdavalt hilisemad, vanemaiski laulusõnades on aegade jooksul toimunud palju muudatusi. Kõige kauem püsisid regilaulud Jõhvi kihelkonnas. Siit on kirja pandud rohkem lauluviise kui ülejäänud Ida-Virumaa kihelkondadest kokku. Ida-Virumaa regiviisid esindavad Põhja-Eesti laulutraditsiooni, mille tsentrum ulatub vanemate nähtuste osas Ida-Virumaalt Kodavereni, lääne pool Jõelähtmeni haarates ka Järvamaa ja jätkudes Lääne-Eesti lõunapoolsemail aladel ning saartel. 13 KASUTATUD KIRJANDUS G. Ränk, Vana eesti rahvas ja kultuur. I
Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul Laulud hakkavad jutustama päevamuredest: võitlus pastorite ja mõisnike vastu. Naiste repertuaar muutub veelgi sentimentaalsemaks ja romantilisemaks. Tekstidele avaldas mõju saksa tõlkekirjandus. Uuem rahvalaul võttis üle mitmed regilaulu omadused ja ka säilitas need. Uueks laululiigiks said olme- ja mängulaulud. Uuem rahvalaul erines vanast ka vormiliselt: värsid koonduvad salmideks
Et Lõuna- Eestis algas kiikumine lihavõttepühadel, siis lauldi ka pühademunadest, mida kingiti poistele kiigutamise eest. Lüürilised laulud Lüürilised laulud kirjeldavad tavaliselt inimese mõtteid, meeleolusid ja mälestusi. Nendes nimetatakse mõnikord nähtud asju ja sündmusi, tegevust pikemalt arendamata. Lüürika kohta võib öelda, et need olid inimese elust ja olust kõnelevad laulud. Mitmed lüürilised laulud on välja kujunenud hiljem kui teised regilaulud ning neid lauldi enamasti uuematel regiviisidel. 18. sajandil hakkas tekkima ning 19. sajandil pääseski valitsema uus lauluvorm, mida nimetatakse uuemaks rahvalauluks. Eeldused selleks tekkisid pöördeliste sündmuste tõttu Eestis: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine, hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse, maa eri piirkondade tihedam suhtlus ning elavnenud kontaktid naabermaadega.
Pärimuse sotsioloogilise vaatepunkti korral piiritletakse ja ka nimetatakse rühm selle olulise (näiteks sotsiaalse) tunnuse järgi. Pärimuse uurimise sotsiaalsest lähtepunktist ei lähtuta reeglina rahvaluuleliigist (laulud, jutud), vaid nimelt pärimusrühmast (perepärimus; tudengifolkloor). Klassikalise rahvaluule analüüsis lähtutakse ka tänapäeval eelistatavalt rahvaluuleliigist ja selle territoriaalselt määratlemisest: (näiteks Karksi regilaulud). See on ka õigustatud, sest eesti klassikaline pärimus on: suulise leviku tõttu väga selgete regionaalsete erijoontega oma olemuselt ühe sotsiaalse rühma - talurahva - kultuur kirja pandud rahvaluule liigikeskse määratlemise ajastul. Pärimusrühma määratlemisel ei ole määrav mitte rühma liikmete hulk, vaid määrav on kokkukuulvus - identiteet. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.3. Improvisatsioon
tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Regilaulu liigid Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) Kiige-, mängu- ja tantsulaulud
kogumiseks; tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika. J. Hurt rahvaluule publitseerijana: 1. "Eestirahva ajaraamat" (1876) viie- osalise "ajaraamatu" idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused). 2. Vana kannel. Täielik kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud. 3. Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljannete sari). 4. Setukeste laulud I-III (1904-1907). 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurdale tähendas rahvaluule eestlastele tähtsat ajalugu, mis oli vajalik laia silmaringi jaoks ja omas esteetilist väärtust. Ta vaatles folkloristikat kui teadust. "Mis lugu rahva mälestustest pidada" - Rahvaluule väärtustamine, oma kogemuste jagamine (nt vahendab ajaloolisi muistendeid Põhjasõjast ja
Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid, samuti vastandlikud tegelased: hea-halb, Jen-Omöl, Jumal-Saaatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Sarnanevad: kõigis lind muneb muna, millest algab maailma loomine Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv Regilaulud läänemeresoome rahvaste folklooris · Regivärsilised laulud tuntud karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel (pole vepslastel ja liivlastel); regivärss ka loitsudes, vanasõnades, mõistatustes; · eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (< sm. rekivirsi, rekiviisu `neljarealine uuem rahvalaul' < alamsaksa rege, reig, reie, rei `tants; tantsulaul; laul'); · soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka KalevalamiDainen laulu);
jaoks vajalik. Rahvalaulu jaotus Eesti rahvalaulu teaduslik liigituse kohaselt jaotub rahvalaul: vana rahvalaul tunnused algriim (kahe või enama sõna alghäälikute kordus samas värsis), parallelism (värsside seotus mõtte ja vormitasandil), värsimõõt enamasti 4jalaline trohheus. Vanema rahvalaulu alaliigid: regilaulueelsed vormid lihtsamad regilaulud tekkis, kui regilauluomane värsimõõt lisandus vanasse rahvalaulu. Üleminek uuele laulule siirdevormiline laul, milles puudub kujundiühtsus (värsid erineva silbiarvuga) uus rahvalaul lõppriimiline, värsiridades moodustunud salmid. Sõnaosa ei ole nii viimistletud kujundkeelega, kui regilaulutekst, muusika on vanast laulust mitmekesisem, laululikum ja lähem nüüdisaja muusikale.
annaabi.ee 
