TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II
LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Laps annab koogamisega märku oma tahtmisest suhelda. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilisest küpsemisest (Tulviste, Tulviste 2002:151). Kuskil kuuekuuselt hakkab laps lalisema, tema kõnesse ilmuvad silbitaolised moodustised
lugemisraskus ja muud õpihäired. (7) 4. Diagnoosimine/ ravivõimalused Hüperaktiivsuse diagnoosib lastepsühhiaater koostöös teiste erialaspetsialistidega, uurides last põhjalikult, sest paljud lapseeas esinevad psüühikahäired sarnanevad hüperaktiivsusega. Haigusega on tegemist sellisel juhul, kui sümptomid on tugevad, kestavad kaua, esinevad mitmes keskkonnas (nt kool, kodu, sõpruskond), halvendavad tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele muid probleeme. (Jegorova, Veisson 2009). Ravisse on väga oluline kaasata laps ise, tema vanemad ja õed-vennad, arst, kooli- või lasteaiapersonal ja psühholoog. Rasketel juhtudel kasutatakse raviks metüülfenidaati, mis tegelikult kuulub stimuleerivate ainete hulka, aga paradoksaalsel moel toimib hüperaktiivsele lapsele liikumisaktiivsust ja tähelepanuvõimet korrastavalt. (Jegorova, Veisson 2009) Sellest hoolimata on põhiraviks psühhoteraapia ja vanematelt-koolilt suurt kannatust
(Häidkind, Kuusik 2009). F. Gagne jaotab loomupärased anded nelja gruppi: intellektuaalsed (vaatlusvõime, mälu, mõtlemine, verbaalsed võimed jm.), loovad (võime lahendada probleeme, originaalsus jm.), sotsioafektiivsed (kaasaelamise võime, taktitunne, juhtimisvõime jm.), sensomotoorsed (meelte, koordinatsiooni jm. alal) (Häidkind 2009). Andekaid iseloomustab kiire intellektuaalne areng, püüe tõstada probleeme ning neid loovalt lahendada (Veisson 2008). Intellektuaalse andekusega lastel näiteks on täheldatud kõrgemat tundlikkust välismaailma uute ärritajate suhtes, tähelepanu head keskendamist, eakohasest vähesemat unevajadust, varasemat puhtusepidamist ning kõnelema hakkamist. Loovate, sotsioafektiivsete ja sensomotoorsete võimete avaldumiseks on eriti oluline lapse kokkupuude vastavate tegevusvaldkondadega – kunstitarvete kättesaadavus, muusikainstrumendi õppimine,
ning hoiakuid kujundavad. Peaksime sisulisemalt ja eesmärgipärasemalt läbi mõtlema, kuidas edasi minna. Üks õpetaja suudab palju ära teha. Lisaks väärtushinnangutele peame lähtuma teaduslikest seisukohtadest. Loodusteadusliku kirjaoskuse peaks kujundama kool. Keskkonnainfo asja- ja ajakohastamine on samuti oluline, sest keskkond muutub pidevalt, tulevad uued teadmised ja seireandmed. Haridusel on oluline roll ühiskonna arengus (Veisson & Kuurme, 2014). Lisaks hariduse eesmärkidele peaksime läbi mõtlema, millist inimest tahame kasvatada. Hariduse kaudu kujunevad ühiskonna liikmetest eneseteadlikud ja õpivõimelised isiksused, aktiivsed subjektid, kes tahavad ja oskavad oma unistusi ellu viia, rakendades kõiki oma võimeid ja andeid. Haridus aitab inimesel kujundada oma identiteeti ja tõsta oma elukvaliteeti, väärikalt ja hoolivalt toime tulla nii isikliku elu kui ühiskonna elu väljakutsetega. Kool on oluline
sotsialiseerimiseks ja koolis kohanemiseks. Vaatamata terminoloogilistele erinevustele ja erinevustele mõistete konteksti osas, ollakse ühel meelel selles, et koolisotsiaaltöö täidab seni puudunud vahelüli ülesannet koolide ja kooliväliste sotsiaaltöö teenuste vahel (Wulfers, 2002, viidatud Kadajas vahendusel). Kooli võib käsitleda kogukonnana, mida iseloomustab liikmete heaolu tase ja sotsiaalne kliima (Cowen, 2000, viidatud Ruus & Veisson & Leino & Ots & Pallas & Sarv & Veisson, 2007). Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat tööd koolis võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna see eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ning ametitega. Sotsiaalpedagoogil kooli kontekstis on väga tähtis amet, sest koolist alguse saanud ja lahendamata jäänud probleemid saadavad inimest kogu elu. Seetõttu võibki sotsiaalpedagoogi koolis pidada probleemikeskse
Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses eas, imikueas ja lapsepõlves. (Smith & Cowie & Blades, 2008) Areng, mida me hindame, toimub kolmes dimensioonis: vaimne ehk intellektuaalne areng; teiseks sotsiaalne areng ning kolmandaks kehaline (sh psühhomotoorne) areng. Kasvatusteadlased on leidnud, et kõik muutused on korrapärased ja need on nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed (Veisson, Nugin). See, et muutused on korrapärased, on meile oluliseks teabeks, kuna see aitab arengu vaatlejatel ette aimata vaatlusaluse arenemise suunda! Võrdpildiks võib tuua, et bioloogil on lihtsam jälgida taime arenemist sibulast saati, kui ta teab ette selle kasvu arengutsükleid. Inimene areneb koostoimes teda ümbritseva keskkonnaga, mis tähendab seda, et kultuuriline ja sotsiaalne areng on samaväärselt olulised kui bioloogiline areng. Mõne lapse kohta
muudatust.Õppimine pidi olema mitmekülgne,koolikeskkonnas rohkem vabadusi.On vaja arvestada iga lapse vajadusi ja erinevusi,et kooli lõpetamist ühiskonnasse tuli vaba ja kasulik kodanik. Kasutatud kirjandus. Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus Ram, S. (2006). Current Issues in Teacher Education. New Delhi: Sarup & Sons. Lister, T. (2012). Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia. Tartu: Atlex. Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. TLÜ Kirjastus, lk 1758 Roots, E-M. Miks poisid koolist kaovad?
Hüperaktiivne laps on nagu tavalaps, lihtsalt ta vajab teistsugust lähenemist ja arusaamist ning kui me suudame talle seda pakkuda, on lapsel,vanemal ja meie ühiskonnal palju parem elada,sest nagu on öeldud me kõik oleme oma erinevate vajadustega,lihtsalt mõnel on need suuremad ja mõnel väiksemad. Kasutatud kirjandus: Lasteaed.netm URL http://www.lasteaed.net/2006/04/28/erivajadusega-laps/ (05.05.2009) Jegora,Jegora; Veisson,Marika 2009 .Hüperaktiivne laps .-Lapsevanematele erivajadustega lastest 2. Koostaja Marika Veisson. Atlex Tartu, lk 31-43
püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõneperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h kasutamine võib olla sage (Kikas 2008:40). Kusagil viienda ja kaheksanda elukuu vahel hakkab laps avastama neid helisid, mida ta suudab tekitada. Ta hakkab avastama erinevaid konsonante ja vokaale, näiteks nasaale (n) ja hõõrdhäälikuid (h, f) ning hakkab nendest moodustama silpe (Veisson&Veispak 2008:42). Umbes kaheksandast elukuust teiseneb koogamine lalinaks kaas ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähendusteta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikuist moodustuvaid äratuntavaid silpe, nt da ja ba. Kaheksakuuselt hakkab laps neid kordama, nt da-da ja ba ba, kümnekuuselt varieerima (nt ba da). Varieerima hakkab laps ka hääle kõrgust ja valjust.
Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele ja teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust, näiteks ,,Röövel ja politseinik" (Saar 1997: 20). 3. DANIIL BORISSOVITS ELKONIN Võgotski teooriale tuginedes töötas D. Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson 2009: 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, 8 lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga esjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3
plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, ehk, lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar, 1997, 21). 8 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS Võgotski teooriale tuginedes töötas D. Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson, 2009, 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga – oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga – asjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3. Kolm kuni seitse eluaastat (mudilasiga, koolieelik) – rollimäng, erinevate sotsiaalsete
Minu vaatluses aga hakkas laps ema käitumist jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39). 3 KASUTATUD KIRJANDUS Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timostsuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed: Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus nr 87, 29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011) 4
1-2 AASTASE LAPSE KÕNE ARENG Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et
· Arendada keskendumisoskust · Kasutada ergutavaid strateegiaid.. Mainitud strateegiate abil kujundab õpetaja soodsa tööõhkkonnaga kollektiivi, leevendades sel moel sotsiaalsete pingete ilmnemist klassis. Täpsemalt väärtustatakse antud kontekstis järgmisi pädevusi: suhtlemisoskust, soodsat enesehinnangut, toimetulekuks vajalikke tunnetus-, eneseregulatsiooni-, ja käitumisvõtteid jne. 3. Alushariduse pedagoogide koolitusest (Ü. Saarits, M. Veisson) Kes on Friedrich Fröbel? F. Fröbel (1782-1852) seadis eesmärgiks kasvatada vabu, mõtlevaid ja iseseisvaid inimesi, tugevdada laste keha, harjutada meeli, anda tegevust nende ärkvale vaimule. Ta väitis, et laps peaks kasvama nagu viljapuuaias hoolsa kogenud aedniku hoolitsuse all kooskõlas loodusega. Fröbel pidas väga tähtsaks mängu, miles ta nägi vahendajat looduslike, hingeliste, emotsionaalsete ja intellektuaalsete jõudude vahel. Avas lasteaeda. Kes on Maria Montessori?
4. Sügav vaimne alaareng (IQ alla 20). Neil on oluliselt piiratud võime aru saada nõudmistest või korraldustest ja neid täita. Enamik neist lastest ei suuda liikuda ega kontrollida oma põie ja pärasoole talitlust. Nad on võimelised ainult väga algelistes vormides mitteverbaalseks suhtlemiseks, suudavad vähesel määral või ei suuda üldse hoolitseda oma põhivajaduste eest ning vajavad pidevat abi ja hooldust. (Veisson, 2008.) 6 1.3. Põhjused Vaimne alaareng kujuneb kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu, s.o ajupoolkerade koore kahjustuse tagajärjel enamasti looteea erinevatel etappidel või imikueas. Vaimne allaareng võib kaasneda ka mitmete geneetiliste haigustega, raskete nägemis-, kuulmis- ja kehapuuetega ning emotsionaalsete või käitumisraskustega (Häidkind, 2008).
Kodu on lapse jaoks kasvamise koht, mis annab talle armastust, hellust, rahu, tuge ja turvalisust. Lapsele on tema arengus võimalik toeks olla üksnes siis, kui temaga pidevalt tegeleda, seega lapsevanemate teadmistest ja oskustest oleneb paljuski lapse arengutee. Kasutatud kirjandus: Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Saarits, Ü. (1998). Perekond ja vanavanem. Rmt. Väikelaps ja tema kasvukeskkond. Koostaja: Marika Veisson. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool Tuuling, L. (2007). Isaga koos on kasvada hea. [2008, juuni 25] http://www.lasteaed.net/2007/12/12/isaga-koos-on-kasvada-hea/ Santrock, J. W. (2007). Child development. Boston: McGraw-Hill. Saarits, Ü. (2005a). Kasvamine ja kasvatus. Rmt. Kivi, L., Sarapuu, H. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex
F. Skinner, kes peab inimese käitumist täielikult keskkonna kujundatuks. Õppida tähendab Skinnerile kujundada käitumist tasustamise ehk kinnistamise mõjul (ema kinnistab lapse käitumist sellega, et pöörab talle tähelepanu). Skinneri seisukoht on, et isiksus kujuneb tuhandete kinnistamisjuhtude lõpptulemusena. Üldiselt inimesed kinnistamist ei teadvusta. Igas olukorras toimib inimene viisil, mille määravad parajasti kõige tugevamini mõjuvad kinnistusseosed (Veisson, Veispak, 2005: 34). LASTEAIA SOTSIAALNE KESKKOND Ühiskondlikuks kooseluks vajalikud sotsiaalsed oskused kujundatakse lastel sotsialiseerumise käigus. Sotsialiseerumise eesmärk on kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuures lapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed- vennad, vanavanemad ning teised täiskasvanud. Lapse sotsiaalne areng kujutab endast seega moraalinormide omandamist.
Joonis 1. Renzulli-Mönksi andekuse mudel. (Sepp, 2010, 8-9.) Urban ja Cropley on 2002. aastal sõnastanud pedagoogilises praktikas enim kasutatava andekuse definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaisvat edu ühel või mitmel alal (Sepp, 2010, 12-13). Selline sõnastus tähtsutab potentsiaali ehk andekuse algeid, mis vajavad ellu äratamiseks sobivat keskkonda, sh inimesi, kes on valmis ning oskavad lapse annet märgata ja arendada. Marika Veisson (2008) kirjeldab andekaid lapsi järgmiste sõnadega: ,,Andekas laps vajab teistest oluliselt erinevat kohtlemist. Andekad lapsed on need, kes oma väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada teistest lastest tunduvalt paremaid tulemusi. Neid iseloomustab kiire intellektuaalne areng, püüe tõstatada probleeme ja neid loovalt lahendada." Seega võib öelda, et andekus hõlmab endas keskmiselt kõrgemaid võimeid ühes või mitmes
Seda peab õpetama lapsi kuulama, tähele panema. (Lasteaia õpetaja...2003) Laps, kellega mängides on lauldud, rakendab ka üksi olles oma mängudesse lauluelemente, korrates tuttavaid laule kas osaliselt, variatsioonidega, omapoolsete täiendustega või luues tuttavatel meloodiamudelitel põhinevaid täiesti oma laule, kus sõnad tihti moodustavad sõnamänge, millel tegelikku tähendust ei ole (M.Veisson 1998). Lastekirjandus (eriti just poeetiline kõne- rahvalaul, luuletused jms) mõjutab last just nii varakult, kui seda lapsele pakkuma hakatakse. Lapsed on tundlikud kõne ja laulvuse suhtes. Poeetiline kõne ja lasteraamat aitab täiskasvanu ja lapse suhet tundetoonilisemaks muuta, pakkudes samas ka uusi muljeid. 3.4. Käelised tegevused K a sõimelaps peab saama saama värvidega mängida- valides ise värve ja seda, mida ta joonistada, maalida tahab
õpetaja kui ka lapsevanemd ise loodusest hoolima sest muidu on seda peaaegu võimatu edasi anda. Väärtushinnangutest on just need, millest oleneb meie tulevikukeskkond. 8 KASUTATUD ALLIKAD Käis, J. (1989). Valik Johannes Käisi töid: kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus: Tallinn: Valgus. Timostsuk, I. (2010). Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. Rmt. Veisson, M. (Koost.). Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias. Tallinn: Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 57-62. Timostsuk, I. (2005). Loodusõpetus. Rmt. Kivi, L. (Koost.). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex, 185-198. Vienola, V. (2003). Keskkonnakasvatus lasteaias. Tallinn: Ilo. 9
20.04.1985 Kasper, Kristi. 2004. Lugemisraskustega peab tegelema kohe. Koolielu. 17.03. 2004. http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03201103?txtid=3536&get=0 Kõrgesaar, Jaan. 1990. Eripedagoogika terminoloogia. Tartu: Tartu Ülikool Leino, Mare. 2003. Haige laps klassis. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lukanenok, Kadi. 2009. Spetsiifilised õpiraskused: spetsiifilised lugemis- ja kirjutamisraskused. Lapsevanematele erivajadustega lastest, II. koost. Veisson, M. Tartu: Atlex Lukanenok, Kadi, Kristi Kasper. 2004. Lugemisraskustega peab tegelema. - Õpetajate Leht. Nr14. 08.04.2004. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/08.04.04/dialoog/2.shtml Maila, Meelika. 2011. Düsleksia mis see on? [http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03201103? txtid=3536&get=0] (viimati vaadatud 13.02.2011) Mere, Eva. 2007. Mina õpin omamoodi! Pere ja Kodu, aprill 2007 Smith, Peter, Helen Cowie, Mark Blades. 2008. Laste arengu mõistmine. Tallinn: Tallinna
144 . 14. , .., , .., , .. (2002). : . . . .: . 15. Almann, S. & Kuusman, M. Kodu ja lasteasutus koostöös. Lapsevanema ja kasvataja käsiraamat. Haridusministeerium, 1999. 16. Kirsten A. Hansen, Roxane K. Kaufmann, Kate Burke Walsh Hea Alguse lasteaeda programm. Avatud Ühiskonna Instituut, 2003. l. 224. 17. Niiberg, T., Linnas, M. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: Atlex. 18. Tiko, A. & Almann, S. Arenguvestlused lasteaias. Kirjastus Ilo, 2006. l. 135 19. Veisson, M.& Suur, S. Koostöö lapsevanematega//Haridus/2005/12. l. 16-17. . 1. . ( ) ( ) 2. . 1. ! 120 , , . , , . . . , : : 1) 22 2) 22-34 3) 35 . : ........................ : . - . ( ) ? , , ................................................ ()............................................................ () .........................................................
erinev. Osad on väheaktiivsed, loiud, halva koordinatsioonitajuga, peenmotoorika on halb. Liigutused on takerduvad ja neil lastel on raske ühelt tegevuselt teisele üle minna. Mängukaaslastena langevad nad kiiresti mängust välja, kuna ei saa mängu sisust aru ja tempo on neile kiire. Kuid võib ka olla rahutuid, kergesti ärrituvaid, ruttu väsivaid ning muretuid ja hooletuid lapsi. Samas vajavad nad oma töödes ja tegemistes juhendamist teistest lastest rohkem. (Veisson, 2005) Bakk ja Grünewald (1999) toovad välja kerge vaimupuudega üheks seonduvaks põhjuseks ka mõlema vanema arengupeetuse ja vaimupuude, ilma et oleks diagnoositud ajukahjustust. Teiseks kaasuvaks põhjuseks võib olla lapse üles kasvamine psüühiliselt tuimas keskkonnas. Võib öelda siis, et sotsiaal- kultuuriliselt hooldamata laps. Mõõduka vaimupuudega lapse mõistus ja kõne areng on piiratud. Eneseteenindus ja motoorsed oskused on maha jäänud ja nad ei saa abita hakkama
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond ISELOOMU KASVATAMINE- MIS SEE ON? Referaat Õppejõud: Marika Veisson Tallinn 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Maailmas on miljoneid erineva iseloomuga inimesi, kuid ometigi on neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (18581942) ja Cora du Bois'ga (19031991)
Liisitakse autosid, kodutehnikat ja palju muudki. Ettevõtted liisiva suuremaid seadmeid. Inimestele meeldib elada nii et kõik asjad on olemas, selleks see laen hea ongi. Ettevõtetel on see aga paratamatu. Eriti alguses, et oma ettevõte üldse tööle saada, peab seadmeid ostma. Selle probleemi lahendab ära laen ja liising. Laen ja liising 18 KASUTATUD KIRJANDUS · Järve, J. & Veisson, T. (2003). Finantsjuhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Ivanova, N. (1998). Panganduseettevõtlus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Sorikova, L. (1994). Rahvusvahelised finantsturud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Gapenski, B. (1996). Intermediate financial management. The Dryden Press. · Block, S. & Hirt, S. (1992). Foundations of financial management. Irwin. · Ivanova, N. (1999). Situatsioonid pangandusettevõtluses
Seda enam, et Riismaa (Riismaa 2012) viitab, kuidas tegelikult õpetajate tajutud meeleseisund erineb oluliselt sellest, kuidas lapsed ise enda meeleseisundit hindavad. Usun, et töökoha sotsiaalse kliima tüübilt esindas meie lasteaed keskpärast lastesõbralikku keskkonda, kus suureks väärtuseks ongi just ühtse meeskonnana töötavad ja üksteist ning oma töökohta väärtustavad kasvatajad. Luues paralleeli Ruusi ja Veissoni (Ruus, Veisson 2007: 56-58) koolikliima tüpoloogiale, võib samadel alustel liigitada ka töökliimat. Kolm väljapakutud varianti tunduvad olema küll ebapiisavad töökliima liigitamiseks, sest väita jäigalt, kas töökliima on edukas, keskmine või vähemedukas, tundub liiga lakoonilise, isegi primitiivse lähenemisena. Oma töökoha sisekliima tüübiks peaksin lahterdama ta sel juhul keskmiselt eduka-külma-ellujääja ning eduka-sooja- elujõulise vahepeale.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2
külakogukonnana. „Tänases õhtumaise kultuuri tegelikkuses peetakse väärtusi valdavalt suhtelisteks, nõrgenenud on kogukondlikud sidemed ja kadunud religioonide mõju. Selle kõige tulemusel aga võib kaduda sidusus inimeste ja kogukondade vahel. Nii on inimkonna globaalse jätkusuutlikkuse nimel vaja leida see, mis ühendab kõiki inimesi. Läbi aegade on sõnastatud universaalseid väärtusi, mis kehtivad eri ajastutel ja kõigis kultuurides.” (Veisson, Kuurme 2010, 13). Just seetõttu on oluline kogukondlikkust taas väärtustada. Koostöö tegemise vilju näevad hästi Eesti külaseltsid või kodanikualgatajad: ühiselt suudetakse ühiste väärtuste nimel korda saata palju enam, kui keegi seda üksi suudaks. Et luua ühiskondlikuks koostööks baasi, on vaja seda soodustada ka hariduse kõigil tasanditel. 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine Ökokülade liikumine on viimase 40
justkui kaalu? Mina isiklikult sain läbitud loengu alusel mõelda rohkem sellele, kuidas meie väikseimadki mõtted ja teod mõjutavad nii meie endi kui kõrvalseisjate elusid, tegusid, mõtteid. Igal teol on tagajärg ja positiivsus ning tunnustus tehtud tegude eest on see mis viib elus edasi. Tuleb kuulata südametunnistuse häält, sest seal ongi kõik väärtushinnangud peidus. Kasutatud kirjandus: M. Sutrop, P. Valk, K. Velbaum ,,Väärtused ja väärtuskasvatus" M. Veisson ,, Väärtused koolieelses eas" M. Põder, M. Sutrop, P. Valk ,,Väärtused, iseloom, kool" O. Schihalejev ,, Väärtuskasvatus õpetajakoolituses" S. Hirsjärvi, J. Huttunen ,, Sissejuhatus kasvatusteadusesse" Lasteaed ja kolm müüti november 5, 2012 by merikem On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda
tehtud uuringute tulemused, mis põhinesid laste pikemaajalisel jälgimisel 16 Intelligentsus ja erivõimed imikueast alates. Leiti, et mida rohkem on laps kolmekuuselt orienteeri- tud temaga tegelejale, mida rohkem ta huvitub stiimulmaterjalist ja mida rohkem ta uurib enda ümbrust, seda paremini areneb tema keel esimestel eluaastatel. On oluline, et kodu pakuks lapsele tema esimestel eluaastatel võimalikult mitmekülgset ja arendavat tegevust (Veisson, Tuisk & Laane, 1999). Lugusid andekatest lastest: teine lugu Nelja-aastase tüdruku intelligentsustesti tulemused olid väga kõrged. Lapse kõne areng on olnud väga varajane: 7,5-kuuselt lausus ta teadlikult kaht sõna, kümnekuuselt oli tal sõnavaras 15 tähenduslikku sõna, samuti täitis ta sama vanalt juba ka lihtsamaid korraldusi. Pooleteise aasta vanuselt
annaabi.ee 
