Minu unistuste lasteaed Minu unistuste lasteaed asuks looduslähedases kohas, mõnes Eesti pisemas külas. Hoone võiks olla alles ehitatud, suur ja avar. Palju valgust, suurte akende näol. Igal rühmal peaks olema eraldi mänguruum, magamistuba, tualettruum, garderoob ja isiklik väljapääs õuealale, et hoiduda liigsest mustuse majja toomisest ja mikroobide levikust erinevate rühmade vahel. Lasteaial peaks kindlasti olema suur spordisaal ja ujula. Minu unistuste lasteaed oleks tervist edendav, seega peaks palju erinevaid võimalusi olema liikumistegevusteks ja ka huviringideks. Lasteaial peaks olema suur õueala, eraldi võiks olla katusealune juhuks kui õuesõppe ajal sadama hakkab. Õuealal palju erinevaid mänguväljakuid, liumägesid, turnimispuid ja liivakaste. Lasteaia kõik rühmad võiksid toimida ,,Hea alguse" metoodika näol, kuid ma ise kujutasin
ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon, 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda haridust, mis toetab lapse arengut ja tema identiteeti ehk samastumust või ühistunnet mingi rühma või rahvusega (Muldma & Nõmm, s.a.). Iga lapse jaoks on oluline, et tema päritolu ja kultuuri ei surutaks maha, vaid arendataks koos kodukoha kultuuriga. Mitmekultuurilisel lasteaial on ka võimalus muuta lastevanemate arvamust teiste kultuuride esindajate suhtest, muutes sellega ka ühiskonna arvamust. Liiga palju on vihakõnesid teiste rahvuste kohta Eestis. Tekib tunne, nagu oleks tegu Teise maailmasõjaaegse Saksamaaga, kus õigus elule on ainult sakslastel, Eesti puhul siis eestlastes, ning ülejäänud inimesed tuleb lihtsalt maha lasta või minema saata. Näidates ennast kui lasteasutust, kes võtab vastu lapsi
Oma lasteaiaõpetajast ema kõrvalt olen näinud, kuidas tema teeb tööarvutis nädalakavasid, laste iseloomustusi, laste isiklikke arendukavasid ja ka koolivalmiduse kaarte ning palju muud. Veel suhtlevad õpetajad lastevanematega meilitsi või facebooki suletud grupis, kus saavad ka pilte jagada nädala tegemistest. 2. Millised võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks õppetöös? Millisel eesmärgil neid võimalusi võiks kasutada. Igal lasteaial on erinevad infotehnoloogia kasutamise võimalused õppetöös kuid usun, et enamustes lasteaedades on olemas õpetajal arvuti. Näiteks saab arvutist näidata õpetlikke multikaid vastavalt nädalateemale. Veel saab lasta erinevaid laule, et kinnistada näiteks muusikatunnis õpitut. 3. Miks on vajalik infotehnoloogia kasutamine alushariduses? Kuna tänapäeva ühiskond on infoühiskond ning infotehnoloogia areneb kiiresti, siis
Poisid on hüperaktiivsemad, ei suuda taluda pikka paigal istumist ja 45 minutit klassis koolipingis on paljudele liig mis liig. 15 aastat tagasi tõi grupp Läänemaa õpetajaid pärast Rootsis õppimist Eestisse õuesõppe. Õues saavad poisid rakendada oma käelisi ja liidrivõimeid, kehalist kordinatsiooni, loovust, orienteerumisoskust, mida nad klassiruumis teha ei saa. Headuse algmed saame kodust juba enne kooli. Aga tänapäeva koolil ja lasteaial tuleb üha rohkem tegeleda sellega, millega perekond ei tegele või toime ei tule. Headusekasvatus algab teretamisest, naeratamisest, palumisest, tänamisest, andeks palumisest, andeks andmisest, teisest aru saamisest. Nii jõutakse teise inimese mõistmise ehk headuseni. 4.-8. eluaastal, mil on tekkinud teadvus, arenevad isikustatud suhted. Perekonnas on meil erinevad suhted ema ja isa, vanaema ja vanaisa, venna ja õega. Headeks või halbadeks hindame neid oma subjektiivse arusaama kohaselt
lapsed, kellega tegeldakse ning vaeva nähakse, kasvavad edukamateks. Need, kes olid sunnitud omaette tegutsema, niivõrd arenguvõimelisteks ning avatud mõtlemisega inimesteks ei sirgu. Seega lasub vanemate õlul äärmiselt tähtis vastutus last arendada juba alates esimestest eluaastatest. Kuid need, kellel pole aega või tahtmist oma võsukeste tarvis, võivad loota ka lasteaiale. Tänapäeval täidavad need mitte ainult tänuväärset rolli laste hoidjana, vaid ka arendajana. Siiski on lasteaial ja koolil inimese arengus vaid suunav, kodul siiski määrav roll. Eetilisus ja kombed tulevad kaasa sealt, kus kasvame. Sõnavara, mida kasutame teistega suhtlemisel, võtame vanematelt. See on meisse justkui sisse kodeeritud, et jäljendame, kas siis tahtlikult või mitte, oma lähedasi. Isegi pesemise-söömise-magamise harjumused pärinevad kodust. Koolis või mujal võime ju püüda vahest varjata ja mitte välja näidata oma harjumusi, ajapikku tulevad need ikkagi ilmsiks
sünnipäevakingituste arvu sõbra omaga, ning teismeline viiakse kurssi vanemate poliitilise maailmavaatega. USAs on lausa linnaosade kaardid sinise ja punase värviga märgistatud, et eraldada poliitilisi pooli, ning selle järgi valivad inimesed endale elukoha, sest soovitakse ümbritseda end inimestega, kellel on sarnased maailmavaated, selle tõi välja ka Epp Petrone teoses „Minu Ameerika“. Muidugi ei ole vaid kodu eluvaate kujunemise eest vastutav, suur mõjuvõim on ka lasteaial ja koolil, kus õpetajaid nähakse kui autoriteeti. Ka Eestis on usuliste suunitlustega koole, neist tuntuim on Vanalinna Hariduskolleegium, kus soositakse kristlikku eluvaadet. Seega peamiselt on maailmavaate tuumaks väliskeskkond. Siiski on inimene vabalt mõtlev isik, seega otsustame ise, kuidas maailma näeme. Arvame vähemalt nii. Maailmavaate kujunemise varjupoolel on nii riiklik režiim kui ka usuline kuuluvus
lasteaed Väärtused Üksmeel Areng Juured Inimene Lasteaia ülevaade Õpetamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale Väga oluliseks peame kodu ja lasteaia ühistööd. Lasteaia päev alga päeva teema lahti mõtestamisega ning jätkub vastavalt päevaplaanile Traditsioonid Ruumid on heas korras, sisustatud laste vajadusi ja huve silmas pidades koduselt. Asume kenas vaikses rajoonis mere ääres Lasteaial on oma sümboolika. Rühmad Lasteaias on neli liitrühma, mille nimed tulenevad meie lasteaia nimest Merekarbid Merekivid Meresiilik Teokarbid Traditsioonid Lasteaia õppeaasta Liikluspäev pidulik avamine Isadepäev Spordipäev Jõulunädal Mardi- ja Kadripäev Jõululaupäev
anda edasi põlvest põlve. See lähendas ja hoidis rahvast koos. Järjest rohkem eemaldume loodusest. Loomulikult ei ole pärimuskultuur ka praegu kuhugi kadunud: sellest räägivad hulgalised folkloorifestivalid, muuseumitunnid, korraldatavad üritused, mis on seotud pärimusega. Osalejatest neil päevadel puudu ei ole. Küsimus on selles, kas ja kuidas väärtustavad osavõtjad kuuldud-nähtut kodus, oma peres ja miks mitte ka suguvõsas? Kultuuri hoidmisel on suur osa lasteaial ja koolil. Kindlasti on palju õpilasi, kes saavad oma teadmised kultuurist põhiliselt koolist, suheldes teiste õpilaste ja õpetajatega. Kedagi ei saa sundida võtma omaks asju, mida nad ei taha, kuid võimalus teha valikuid peaks igaühel olema. Noored peavad väga tähtsaks erinevate keelte valdamist, mis avab tee Euroopa Liidus ja mujal maailmas. Olen ise elanud kogu elu Võrumaal ja ei pea sugugi tähtsusetuks võru keele valdamist ja selle rääkimist või kõnõlõmist igal võima-
eesmärk, mille poole kõik liberaalsed riigid püüdlevad. Kuid kas sõnavabadus tähendab seda, et ajakirjanikud võivad öelda mida ,,sülg suhu toob"? Lugedes nö ,,kollast ajakirjandust" võib selline mulje kergesti jääda, kuna eetilised piirid on seal ammugi ületatud. Näiteks presidendiprouast Evelin Ilvesest on meedia tekitanud täieliku naerualuse. Kõik algas sellest, et üks ajakirjanik juhtus lugema proua Ilvese kirjutist tema lasteaia siseveebis, kus Ilves soovitas lasteaial jõulupakkidesse Kalevi odavaid komme mitte panna, kuna need sisaldavad transrasvu, mis on suuremas koguses laste tervisele kahjulikud. Mõne päeva pärast oli ajakirjandus pulvil artiklitest, kus väieti, et Evelin Ilves ründab Kalevi kommitehast ja selle töötajaid. Ka pool aastat hiljem ei ole sumin proua Ilvese ümbert suubunud. Naeruvääristatakse nii tema korpulentset keha, riietumisstiili kui ka tulist huvi spordi ning toitumise vastu. Meedia puhub intrigeerivad
Teeninduspiirkond Rakvere vald Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel Lasteaed on avatud tööpäevadel 7.00 18.00 Asutamine ja koolitusluba Lasteaed ,,Täpi" on asutatud KOV otsusel ja haridus- teadusministri antud koolitusloa alusel. Asukoht Lasteaed asub Lääne - Viru maakonnas Rakvere linnas, mille vahetus läheduses asuvad Rakvere Päevakeskus ja Rakvere Põhikool, Rakvere Spordihall, Rakvere tammik. Lasteaia eripära Lasteaial on rühmad: Pokud, Pintselsabad, Tähetäpsid, Lepatriinud, Pähklikesed, Oravakesed mida kasutatakse rühmade kujunduses sümbolitena. Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed. Lasteaeda ümbritsev tammik võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses. Iga rühm omab eraldi sissekäiku, hooviala ja katusealust õuesõppe tegevuste tarvis.
Alustades hügieeniharjumuste kujundamisega! Lapsed pesevad enne sööki käsi. Toiduaineid saab näiteks mõõta ja kaaluda -- need tegevused arendavad matemaatilist mõtlemist, käe täpsust, koordinatsiooni. Retseptid saab üheskoos üles kirjutada ja joonistada, kaunistada see harjutab neid tähti maalima. Puuvilju saab koorida, lõigata, et arendada käelist tegevust. Seemnetest saab taimi kasvatada, neid kasta ja mõõta, kasvamist jälgida. Lasteaial võiks olla näiteks oma aiamaa, milles igal rühmal on väike maalapike, kus kasvatatakse vilju ja marju. Kõik tegevused aga viivad ühtlasi ka tervisliku toiduvaliku selgitamise ja õpetamise juurde. Lapsevanematega koos korraldatakse toiduga seonduvaid üritusi: näiteks salatite konkursid, leiva valmistamise päev või lõkkes fooliumi pakitud kartulite küpsetamine. 2. Kehaline aktiivsus -- looduses liikumine
vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (Eisner 1985:8) Looduses viibimine on laste kasvamisel väga tähtis. Miks lehed langevad sügisel ning miks talvel lumi maas on? Paljalt raamatutest piltide vaatamisest ning õpetajate rääkimisest ei teki lapsel huvi. Juba imikueast soovitatakse lapsed õue magama panna, seda küll värske õhu tõttu. Lapsed on juba loomult nii uudishimulikud ning mis annaks neile suurema võimaluse uurida, kui viibimine looduses. Sellepärast võiks igal lasteaial olla maksimaalselt suur aed, kus lisaks mängu atraktsioonidele oleks ka kasvavat ja kastetavat. Ei peaks ehk hakkama istutama peenratäis taimi, piisab ka põõsastest ja puudest kuid rühmas võiksid potililled ka olla. Siis saavad lapsed igapäevaselt jälgida taime arengut. Uute teede otsinguid alustas Käis kõigepealt algõpetuses, mille jaoks valmistas seminar juba ette ka õpetajaid. Keskmeks nooremates klassides pidi kujunema kodulugu. Käisi mõtte järgi polnud
konkreetseid näpunäiteid, kuidas leida sõpru ning sulanduda kollektiivi. (Roomeldi jt 2003:57) Hüperaktiivsetel lastel võib olla tarvidus abi järele, et tulla toime selliste suhtlemissituatsioonidega nagu lülitumine teiste laste mängu ning tegevuse käigus tekkivate arusaamatuste lahendamine. Hüperaktiivne laps vajab palju kiitmist ja julgustamist ning tekkinud suhtelmisraskuste põhjuste lahtiseletamist. (Roomeldi jt 2003:58) Lasteaial peab kindlasti olema koostöö koduga, kuna ühised kasvatusreeglid aitavad lapsel kohaneda ja samuti murede ning probleemide tekkimisel ühiseid lahendusi leida. Jällegi peab rõhutama, et hüperaktiivsed lapsed vajavad rohkem tähelepanu, rahulikku meelt ja mõistvat suhtumist. 9 Hüperaktiivsuse ravimid Tingimata tuleks kaaluda ravimite kasutamist siis, kui laps on diagnoosipanekul väga halvas seisundis. Nimelt siis, kui lisandub osaliste soorituspiirangutega vaimse arengu
vajadusi silmas pidades. Laps tunneb end turvaliselt siis, kui talle esitatakse temaga tegelevatelt täiskasvanutelt samu nõudmisi. Sageli esitatakse lapsevanemate poolt lapsele liiga kõrgeid nõudmisi, arvestamata seejuures lapse võimeid. Seda võivad mõjutada ka kooli, kuhu laps õppima panna soovitakse, poolt korraldatavad katsed. Palju on vanemaid, kelle jaoks on nende katsete edukas sooritamine olulisem kui lapsele endale. Seega on lasteaial ja koolil vajalik leida ühised seisukohad ja neid vanematele tutvustada. Selleks peetakse lastevanemate koosolekuid lasteaedades, milles osalevad ka algklasside õpetajad. Vanemate vestlusest algklasside õpetajatega on selgunud, et vanemaid huvitab eelkõige info lapse praktiliste teadmiste kohta: kuidas õpetada lapsi lugema, kirjutama ning arvutama, milline tase peaks lapsel enne kooliminekut lugemise, kirjutamise ja arvutamisega seoses olema
aastast tegutsenud päevahoius, sest lasteaia uue osa valmimisega päevahoid enam tegutsemist ei jätka. Vara lasteaeda hakkatakse lapsi vastu võtma 2.5 aastastena. Lasteaed on avatud hommikul 7 õhtul 6. ,,Mõmmikute" ja ,,Naerupallide" kummaski rühmas on 20 last. ,,Lepatriinude" rühmas hakkab detsembrist käima esialgu 11 last. ,,Mõmmikute" rühmas on 1, ,,Naerupallide" rühmas 2 ja ,,Lepatriinude" rühmas 1 laps vene keelsest perekonnast. Vara lasteaial on tihe side Vara Põhikooliga (teatrietenduste külastamine, ühised üritused jne). Seda juba põhjusel, et paljud Vara lasteaia lõpetajad hakkavad käima Vara Põhikoolis. (5) Koosa Lasteaed ,,Tipp ja Täpp" asub Koosa külas Vara vallas. Lasteaed avati 20. veebruaril 1975 aastal, Koosa sovhoosi lastepäevakoduna. Maja ehitati algselt 4-rühmaliseks. Lasteaia 7
"Läbirääkimised toimusid 7. aprillil, järgmisel päeval saatis Petrovits meile lisatingimustega kirja, mis jõudis kohale 12. aprillil," rääkis Klopets. "Meile jäi tegutsemiseks vaid paar päeva." Lisatingimustena oli nõutud, et pakkujad esitaksid koos lõpliku pakkumisega konkreetsed finantseerimisallikad ostuhinna ulatuses. Lisaks pidid nad teatama lasteaia avamise kuupäeva. Viimase kohta lausus Klopets, et nende pakkumine võimaldab majas praegu tegutseval lasteaial soovi korral seal esialgu edasi tegutseda, ise on nad valmis lasteaia avama 16. augustil. OÜ Euterpe pakkumises on öeldud, et kuivõrd on tegemist juba antud hoones tegutseva lasteaiaga, "saame ainult kinnitada hoiu- ja alusharidusteenuse osutamise jätkumist". Lasteaed ei vasta nõuetele Tänast olukorda kommenteerides ütles Klopets, et praegu Koidula 14 tegutsev lasteaed ei vasta lasteaedadele kehtestatud nõuetele.
Haridustasemed kogukonnas: Eksisteerib eelkool (lasteaed). Sieben Lindeni lähedusse planeeritakse 2013 aastaks algkooli. Lasteaed ise kuulub praegu juriidiliselt alternatiivse kooli alla. Lähedalolevad koolid on kõik erakätes olevad organisatsioonid. Riik katab hariduskulud osaliselt, ka alternatiivsetes koolides aga ka lapsevanemad maksavad. Õppekava: kogukonnas läbiviidavates ringides pole õppekava ning lapsevanemad maksavad nende ringide eest ise. Lasteaial samuti pole mingit erilist õppekava, kuigi lähtutakse metsalasteaia kontseptsioonist (idee sai alguse juba varem, kuid põhiliselt teatakse metsalasteaedade asutajana Ella Flatau’d, Taanist, kes alustas taoliste lasteaedade loomist 1950.ndatel). Eesmärk on anda lastele parim kogemus loodusrütmide tunnetamisest (metsalasteaias töötatakse enamiku ajast õuekeskkonnas), tähistada aastaringipühasid, pakkuda lastele
arenemisvõimelisus, armastusväärsus. arukus, asjalikkus, asjatundlikkus, auväärsus, avatus, empaatilisus, kultuursus, kuulamisoskus, loomulikkus, mõõdukus, moraalsus, korrektsus, leplikkus, osavõtlikkus, otsekohesus, peenetundelisus, heasüdamlikkus, harmoonilisus, sallivus, tolerantsus, printsipiaalsus, solidaarsus, soliidsus, südamlikkus, sõnapidamine, siirus, südamlikkus, taktitundelisus, jne, jne. Nii kodul, lasteaial kui koolil on siin palju võimalusi väärkate järeltulijate kasvatamisel, kes oluliselt erineksid praegusest põlvkonnast. (Allikas: Ants Liivakant 2006) 2.2 MEREMEHE KUTSEETIKA • Kutse-eetika spetsiifikast Kutse-eetika on eetika rakendatud mingi elukutse puhul. Ehk teiste sõnadega – üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja – normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundades kutseetika eripära. Professionaalse tegevuse eetilisi aspekte uurib kutse-eetika
Laps tunnetab ennast üha vähem reaalsuse kesk- ressiivsete käitumishälvete tekkimiseks. Pidage meeles: punktina, hakkab üha enam suhtlema kaaslastega. Umbes alg- väikelapseiga ja lasteaiaaeg on lapse arenguteel kõige kooliaja lõpuks on lapsel arenenud välja abstraktne mõtlemis- olulisemad! Nimetatud eluetappidel tehtud kasva-tusvigu ei võime. ole võimalik koolis kõrvaldada. Lasteaial lasuva tohutu Ka aja mõiste muutub lapsel selgemaks. Teiseks kooliaas- vastutuse kergendamiseks oleks kõigil vanematel kasulik olla taks tunneb enamik lapsi kella. Samuti omavad algkooli lapsed lasteaiaga võimalikult tihedas kontaktis. ülevaadet pikemaajalistest perioodidest nagu nädal või aeg järgmise koolivaheajani
Ka ebamäärased hirmud jm irratsionaalsed tunded omandatakse imiteerimise teel (näiteks hirm pimeduse ees, ämblike kartus jms). Üldjuhul ei imiteerita madala staatusega isikut ning ka ebameeldivat isikut. Mida suurem on eeskuju, seda suurem on jäljendatava mõju. Mida kindlam on usaldus- ja armastussuhe osapoolte vahel, seda suurem on mõju. Maast madalast saavad malliks võetud isikud lapsi nii otsesõnaliselt õpetada kui ka jäljendamisel eeskujuks olla. Ka lasteaial ja koolil on väga oluline roll, sest perekond on liiga väike ja personaalne üksus, et peegeldada ühiskonna sotsiaalset süsteemi. Kool seevastu on mikroühiskond, kus laps saab ettekujutuse ühiskonna funktsioneerimisest. Erinevalt arengu kognitiivsest teooriast, milles peatähelepanu on arutlusoskuse arengul, on siin põhirõhk reaalsel käitumisel ja reaalsetel tegudel. Välised väärtused peavad muutuma sisemisteks tegevusteks harjutamise ning väljastpoolt tulevate kinnituste abil
annaabi.ee 
