Iluteenused 0 Isiklikud kulud 0 Kütus (auto) 0 Remondikulud (auto) 0 Hariduskulud 0 Annetused 0 Muud 0 Muud 0 Erinevad kulud 0 Kokku muutuvkulud 0
Keskkool e videregående skole Vanus 16-19 Kestab kolm aastat Teoorias vabatahtlik, praktikas peaaegu vältimatu U 90% õpilastest avalikes, 10% erakoolides Valik üldise ja kutseõppe vahel Kohustuslik IT-õpe Kõrgharidus Kestab kolm aastat või rohkem Sisseastumiseks vajalik sertifikaat (generell studiekompetanse) Ülikool, kolledz ja spetsialiseerunud erakool Mõned faktid Norra hariduskulud 6,6% SKPst (OECD keskmine 5,9%) Alg- ja põhikooliõpetaja keskmine palk 46 375 eurot aastas Keskkooliõpetaja keskmine palk 50 328 eurot aastas PISA 2009: matemaatikas 21., loodusteadustes 24., lugemises 12. koht OECD riikide hulgas 25% üle 16-aastastest omab kõrgharidust Kasutatud materjalid http://www.regjeringen.no http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/tools/salaries.pdf http://en.wikipedia
Rände saldo- emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Rännete põhjused: loodusõnnetused (vulkaanipursked), poliitilised/usulised põhjused (tagakiusamine), sõjaoht, kodusõda, näljahäda, paremad töö- ja elamistingimused. Rännete positiivsed tagajärjed: osa töötasust saadetakse kodumaale, väheneb tööpuudus, väljarännanute tööoskused paranevad. Rännete negatiivsed tagajärjed: lahkuvad nooremad inimesed (vanuseline koosseis halveneb), lahkuvad haritumad inimesed (hariduskulud lähevad kaotsi), sooline struktuur halveneb (lahkuvad noored, vallalised mehed), koormus sotsiaalsfäärile. Rahvusvaheliste rännete I laine: 16.- 17. saj. peale suuri maadeavastusi algas eurooplaste väljaränne, ülerahvastuse tõttu. Euroopast Ameerikasse (vaba maa, loodusvarad), Aafrikast Ameerikasse (neegerorjade vedu istandustesse), Inglismaalt Austraaliasse, Euroopast Aafrikasse, Ida-Aasiast Ameerikasse. Rahvusvaheliste rännete II laine: 20. saj
5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused Maks- on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna.
Samas on haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. Haritud inimene leiab kergemini tööd ja kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. Traditsiooniliselt kantakse valdav osa rahvuslikest hariduskuludest avalikest (riigi- ja kohalike omavalitsuste) eelarvetest, kusjuures hariduskulud (koos sotsiaalkulutustega) on avalike eelarvete üheks suuremaks kululiigiks. See määrab suures osas riigi ja ka võimalused haridusküsimuste lahendamisel. Teiselt poolt puudutavad haridusküsimused ja nende lahendamine otseselt väga suurt ühiskonna osa: õpilasi, nende vanemaid, töötajaid ja tööandjaid, mistõttu muudatused hariduselu korralduses vajavad üsna suurt ühiskondlikku konsensust. Seetõttu on haridusküsimused ühed kõige keerukamad ja raskemad ülesannetest,
· Tähtsaimaks ülesandeks on vallavanema või linnapea ametisse nimetamine, kes komplekteerib oma meeskonna · Reguleerib omavalitsuse rahade kasutamist Põhilised tuluartiklid: 1. Osa üksikisiku tulumaksust 2. Maamaks 3. Riigitoetus 4. Kohalikud maksud(nt müügi-, paadi-,reklaami- jt maksud) 5. Laenud (teistelt omavalitsustelt) 6. Laekumised teistel omavalitsustelt 7. Projektipõhised laekumised Peamised kuluartiklid: 1. Hariduskulud 2. Sotsiaalhoolekanne (nt toetused) 3. Valitsemiskulutused (ruumide rent, ametiautod jne) Ombudsman sõltumatu lepitaja, kelle eesmärk on lahendada kodaniku ja riigiametniku vahelisi konflikte ning kontrollida, kas ametnik tegutseb seaduste kohaselt. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. 7
lähtutakse kolmest näitajast: 8 1. Oodatav keskmine eluiga 2. Haridus · Täiskasvanute kirjaoskus · Erinevate tasemete õppijate vanus 3. Elujärg e. SKP ühe inimese kohta (per capita) Heaoluühiskond Sinna kuuluvad riigid, mis suudavad oma elanikele tagada kõrge elatustaseme. Sellises riigis kulub suur osa tuludest sotsiaalvaldkonnale(abirahad, pensionid, tervishoiu- ja hariduskulud jne). Heaoluriik sekkub ka majandusse, jagades maksupoliitika abil ümber tulusid. Heaoluriigi tunnused: 1. Ülekandeühiskond ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda ühest valdkonnast teise. Nt väliskaubandusest tervihoidu või rikkamalt elanikkonnalt vaesemale 2. Ligi pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Heaoluriigi põhimudelid: 1. Konservatiiv-korporatiivne Bismarcki loodud saksa variant, soosiv kõrge
2 Allikas: Statistikaamet Jooniselt on näha, et hariduskulutuste tase SKP-s langes sujuvalt 2002–2007, mille järel tegi kahe aasta jooksul hüppe ning seejärel langes uuesti kuni 2011. aastani, pärast mida hakkas jälle tõusma. Kuna näitaja on toodud protsendina SKP-st, siis on see tihedalt seotud SKP suurusega. SKP suurenes stabiilselt alates 2002. aastast 2007. aastani, pärast mida jõudis Eestisse majanduskriis, mistõttu SKP langes. Võib eeldada, et hariduskulud on kogu aeg enam-vähem sama suured, kuid protsendina SKP-st muutub see just SKP tõusude ja languste tõttu. Sellest saabki järeldada, et kuna SKP suurenes 2002–2007, siis hariduskulude protsent SKP-st langes, ning kuna SKP vähenes 2008. aastal, siis see protsent sai tõusta. 2010. aastal langes hariduskulude tase jällegi, kuna SKP suurenes. 6
arengupotentsiaali hindamisel a) sisemajanduse koguprodukti absoluutsuurust ja selle dünaamikat; b) toodetud kapitali, looduskapitali ja inimkapitali; c) sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja selle dünaamikat. 59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. 60. Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a)poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b)SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 61. Ühiskondlik majandus vajab esmajoones a) demokraatlikku õigusriiki; b) infrastruktuuri; c)vaba vahetust, tööjaotust ja raha. 62. Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem
huvisid ja täita riigis leiduvate huvide tasakaalustaja osa a)parlamendil; b)valitsusel; c)bürokraatial 82.Feminiinses kultuuris a)tehakse tööd selleks, et elada; b)elatakse tööle; c)on rohkesti auahneid naisi. 59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. H 29.Heaoluriik a) likvideerib täielikult vaesuse; b)annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde; c) likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud. I 62.Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem a) mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum; b)mitmesuguste püüdluste, toimingute ja abinõude keeruline ja pidevalt muutuv kogum;
Võttis intellektuaalse kapitali kolm standardkomponenti ja valis iga kohta kolm näitajat. Soovitas kasutada igas lahtris ainult ühte või kahte näitajat. Inimkapitali kohta kasutab ta terminit ,,töötajate kompetentsus" ja piirab selle professionaalisega. JOONIS: 8 Celemis kasutatav immateriaalse vara monitor: Kasvu/uuenemise näitajad: Tööstaaz aastates Haridustase Koolitus- ja hariduskulud (sh ajakulu) Hindamine Kompetentsuse voolavus Kompetentsust suurendavad kliendid Efektiivsuse näitajad: Professionaalide protsent firmas Võimendusefekt Lisandväärtus professionaali kohta Stabiilsuse näitajad: Keskmine vanus Staazipõhine positsioon Suhteline palgapositsioon Professionaalide voolavus 28. Inimressursi arvestuse Flamholzi meetod. Tema väidab, et inimressursside juhtimise sihiks on inimressursside väärtuse optimeerimine
eluaastast, tasustatud puhkus lühem, kvaliteetset lapsehoidu saavad lubada vaid edukamad, seega edukate lapsed topelt hästi hooldatud- kvaliteetne aeg lastehoius, õhtul kvaliteetaeg lapsevanemaga, mistõttu mahajäämus kumuleerub juba väga varajases eas. Lõpetuseks: Perepoliitika on Euroopas tähtsustunud eeskätt majandusarengu argumentidel: HETKEPERSPEKTIIVIS- vaja hõivet laiendada, naiste tööhõive on tõhus meede laste vaesuse vastu, naiste mittetöötamine on ressursikadu (hariduskulud tehtud), naiste hõive tõstmine vajab komplekspoliitikat: nn. peresõbralik hõivepoliitika = päevahoid + paindlik tööturg (+ riskide tõhus katmine). PIKAS PERSPEKTIIVIS- vajalik “tark” hõive (smart jobs). Ei tohi lubada varast koolist väljalangemist. Režiimidel konvergeerumistendents Skandinaavia mudeli suunas; Lõuna-Euroopa ei tee reforme, jääb üha rohkem maha. TERVISEHOIUPOLIITIKA Põhidilemmad: care vers. Treatment, kus on THP piirid
6 Demetrius Weyrich, kes võttis valitsemise üle 1880. aasta algul ja oli ametis kuni 1891. aasta lõpuni. Linnasekretäriks oli Walther von Zeddelmann 1880 19065 Linn oli saanud peamise osa tuludest maksudest (n kinnisvaramaks; alkohoolsete jookide müümise maks jne) ja väikse osa ka linna varadelt (n nöörimaade maksustamisest, heinamaadelt, karjamaalt jne). Linna kuludest on suuremad olnud linnavalitsuse ja -ametnike kulud, hariduskulud, heakorra kulud.6 Välimus. Võru linna ilme erines teistest planeeringu mõttes: siin olid üksteise suhtes risti ning paralleelselt kulgevad tänavad - kaks pikka paralleelset peatänavat Riia (praegu Kreutzwaldi tn) ja Georgi (praegu Jüri tn) ja nendega risti ülejäänud tänavad.7 Igale krundile oli ette antud kindel ruudustik, kuhu majad esteetikast lähtudes paralleelselt tänavatega ehitada. Erandit ei
õpetajad kogukonnast. 3 lasteaiaõpetajat ise elavad kogukonnas. Samuti elavad Sieben Lindenis kaks keskkooliõpetajat, kes töötavad alternatiivses keskkoolis. Haridustasemed kogukonnas: Eksisteerib eelkool (lasteaed). Sieben Lindeni lähedusse planeeritakse 2013 aastaks algkooli. Lasteaed ise kuulub praegu juriidiliselt alternatiivse kooli alla. Lähedalolevad koolid on kõik erakätes olevad organisatsioonid. Riik katab hariduskulud osaliselt, ka alternatiivsetes koolides aga ka lapsevanemad maksavad. Õppekava: kogukonnas läbiviidavates ringides pole õppekava ning lapsevanemad maksavad nende ringide eest ise. Lasteaial samuti pole mingit erilist õppekava, kuigi lähtutakse metsalasteaia kontseptsioonist (idee sai alguse juba varem, kuid põhiliselt teatakse metsalasteaedade asutajana Ella Flatau’d, Taanist, kes alustas taoliste lasteaedade loomist 1950.ndatel).
sellest jaotatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud 1 431 500 000 1 431 500 000 0 0 0 0 1 431 500 000 korras hariduskulud, koolilõuna kulud, toimetulekutoetused, 3 737 254 190 3 737 254 190 0 0 0 0 3 737 254 190 koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetused, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus, täiendav toetus saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele, mis jaotatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud korras
annaabi.ee 
