Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused Maks- on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna....
sellest jaotatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud 1 431 500 000 1 431 500 000 0 0 0 0 1 431 500 000 korras hariduskulud , koolilõuna kulud, toimetulekutoetused, 3 737 254 190 3 737 254 190 0 0 0 0 3 737 254 190 koolieelsete munitsipaallasteasutuste toetused, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus, täiendav toetus saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele, mis jaotatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud korras...
Oodatav keskmine eluiga 2. Haridus · Täiskasvanute kirjaoskus · Erinevate tasemete õppijate vanus 3. Elujärg e. SKP ühe inimese kohta (per capita) Heaoluühiskond Sinna kuuluvad riigid, mis suudavad oma elanikele tagada kõrge elatustaseme. Sellises riigis kulub suur osa tuludest sotsiaalvaldkonnale(abirahad, pensionid, tervishoiu- ja hariduskulud jne). Heaoluriik sekkub ka majandusse, jagades maksupoliitika abil ümber tulusid. Heaoluriigi tunnused: 1. Ülekandeühiskond ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda ühest valdkonnast teise. Nt väliskaubandusest tervihoidu või rikkamalt elanikkonnalt vaesemale 2. Ligi pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Heaoluriigi põhimudelid: 1. Konservatiiv-korporatiivne Bismarcki loodud saksa variant, soosiv kõrge...
· Tähtsaimaks ülesandeks on vallavanema või linnapea ametisse nimetamine, kes komplekteerib oma meeskonna · Reguleerib omavalitsuse rahade kasutamist Põhilised tuluartiklid: 1. Osa üksikisiku tulumaksust 2. Maamaks 3. Riigitoetus 4. Kohalikud maksud(nt müügi-, paadi-,reklaami- jt maksud) 5. Laenud (teistelt omavalitsustelt) 6. Laekumised teistel omavalitsustelt 7. Projektipõhised laekumised Peamised kuluartiklid: 1. Hariduskulud 2. Sotsiaalhoolekanne (nt toetused) 3. Valitsemiskulutused (ruumide rent, ametiautod jne) Ombudsman sõltumatu lepitaja, kelle eesmärk on lahendada kodaniku ja riigiametniku vahelisi konflikte ning kontrollida, kas ametnik tegutseb seaduste kohaselt. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. 7...
ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
Haritud inimene leiab kergemini tööd ja kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. Traditsiooniliselt kantakse valdav osa rahvuslikest hariduskuludest avalikest (riigi- ja kohalike omavalitsuste) eelarvetest, kusjuures hariduskulud (koos sotsiaalkulutustega) on avalike eelarvete üheks suuremaks kululiigiks. See määrab suures osas riigi ja ka võimalused haridusküsimuste lahendamisel. Teiselt poolt puudutavad haridusküsimused ja nende lahendamine otseselt väga suurt ühiskonna osa: õpilasi, nende vanemaid, töötajaid ja tööandjaid, mistõttu muudatused hariduselu korralduses vajavad üsna suurt ühiskondlikku konsensust. Seetõttu on haridusküsimused ühed kõige keerukamad ja raskemad ülesannetest,...
Keskkool e videregående skole Vanus 16-19 Kestab kolm aastat Teoorias vabatahtlik, praktikas peaaegu vältimatu U 90% õpilastest avalikes, 10% erakoolides Valik üldise ja kutseõppe vahel Kohustuslik IT-õpe Kõrgharidus Kestab kolm aastat või rohkem Sisseastumiseks vajalik sertifikaat (generell studiekompetanse) Ülikool, kolledz ja spetsialiseerunud erakool Mõned faktid Norra hariduskulud 6,6% SKPst (OECD keskmine 5,9%) Alg- ja põhikooliõpetaja keskmine palk 46 375 eurot aastas Keskkooliõpetaja keskmine palk 50 328 eurot aastas PISA 2009: matemaatikas 21., loodusteadustes 24., lugemises 12. koht OECD riikide hulgas 25% üle 16-aastastest omab kõrgharidust Kasutatud materjalid http://www.regjeringen.no http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/tools/salaries.pdf http://en.wikipedia...
aasta algul ja oli ametis kuni 1891. aasta lõpuni. Linnasekretäriks oli Walther von Zeddelmann 1880 19065 Linn oli saanud peamise osa tuludest maksudest (n kinnisvaramaks; alkohoolsete jookide müümise maks jne) ja väikse osa ka linna varadelt (n nöörimaade maksustamisest, heinamaadelt, karjamaalt jne). Linna kuludest on suuremad olnud linnavalitsuse ja -ametnike kulud, hariduskulud , heakorra kulud.6 Välimus. Võru linna ilme erines teistest planeeringu mõttes: siin olid üksteise suhtes risti ning paralleelselt kulgevad tänavad - kaks pikka paralleelset peatänavat Riia (praegu Kreutzwaldi tn) ja Georgi (praegu Jüri tn) ja nendega risti ülejäänud tänavad.7 Igale krundile oli ette antud kindel ruudustik, kuhu majad esteetikast lähtudes paralleelselt tänavatega ehitada. Erandit ei...
2 Allikas: Statistikaamet Jooniselt on näha, et hariduskulutuste tase SKP-s langes sujuvalt 2002–2007, mille järel tegi kahe aasta jooksul hüppe ning seejärel langes uuesti kuni 2011. aastani, pärast mida hakkas jälle tõusma. Kuna näitaja on toodud protsendina SKP-st, siis on see tihedalt seotud SKP suurusega. SKP suurenes stabiilselt alates 2002. aastast 2007. aastani, pärast mida jõudis Eestisse majanduskriis, mistõttu SKP langes. Võib eeldada, et hariduskulud on kogu aeg enam-vähem sama suured, kuid protsendina SKP-st muutub see just SKP tõusude ja languste tõttu. Sellest saabki järeldada, et kuna SKP suurenes 2002–2007, siis hariduskulude protsent SKP-st langes, ning kuna SKP vähenes 2008. aastal, siis see protsent sai tõusta. 2010. aastal langes hariduskulude tase jällegi, kuna SKP suurenes. 6...
59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. 60. Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a)poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b)SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 61. Ühiskondlik majandus vajab esmajoones a) demokraatlikku õigusriiki; b) infrastruktuuri; c)vaba vahetust, tööjaotust ja raha. 62. Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem...
Feminiinses kultuuris a)tehakse tööd selleks, et elada; b)elatakse tööle; c)on rohkesti auahneid naisi. 59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. H 29.Heaoluriik a) likvideerib täielikult vaesuse; b)annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde; c) likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud. I 62.Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem a) mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum; b)mitmesuguste püüdluste, toimingute ja abinõude keeruline ja pidevalt muutuv kogum;...
Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad s...
Iluteenused 0 Isiklikud kulud 0 Kütus (auto) 0 Remondikulud (auto) 0 Hariduskulud 0 Annetused 0 Muud 0 Muud 0 Erinevad kulud 0 Kokku muutuvkulud 0...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7...
Soovitas kasutada igas lahtris ainult ühte või kahte näitajat. Inimkapitali kohta kasutab ta terminit ,,töötajate kompetentsus" ja piirab selle professionaalisega. JOONIS: 8 Celemis kasutatav immateriaalse vara monitor: Kasvu/uuenemise näitajad: Tööstaaz aastates Haridustase Koolitus- ja hariduskulud (sh ajakulu) Hindamine Kompetentsuse voolavus Kompetentsust suurendavad kliendid Efektiivsuse näitajad: Professionaalide protsent firmas Võimendusefekt Lisandväärtus professionaali kohta Stabiilsuse näitajad: Keskmine vanus Staazipõhine positsioon Suhteline palgapositsioon Professionaalide voolavus 28. Inimressursi arvestuse Flamholzi meetod. Tema väidab, et inimressursside juhtimise sihiks on inimressursside väärtuse optimeerimine...