Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt v...
Loodus on see, mille ümber meie tulevik keerleb. Seda on ta teinud kogu inimkonna eksisteerimise ajal ja varemgi veel. 21. Sajandil võtame loodust kui puhtust ja kaasaegsust. Roheline meie linnapildis pälvib suurt tähelepanu ja heakskiitu. Me leiame pidevalt uusi ja ökonoomsemaid viise liiklemiseks: elektriautod, rattaliiklus, võimalikult kättesaadav ühistransport. Kui me vaatleme viimastel aastatel läbi viidud uusarendust, siis on pildil alati loodust: uued ja noored puud, elupuud, põõsad ja puukoor kõigi nende ümber. Kõike seda kokkuvõttes võime loota, et kolmekümne aasta pärast elame väga modernnses ja puhtas Eestis, kus tänavapildis on palju rohelust ja kaasaegsust. Kui lihtne on saavutada looduslähedust, kas ilus tulevik on ikka kõigi huvides ja millest peaks loobuma – seda kõike me veel ei tea. Eesti Vabariigi rahvaarvu väga väikesest kasvust hoolimata on tugevasti suurenenud valglinnastumine
morfoloogiast puudub täielik ülevaade, usaldada taimeetiketil olevat infot ning kogemuste vähesuse korral kasutada taimi eelkõige koduaedades. NB! Püstjate okstega püstjad, püramiidjad ning silinderjad kadakaliigid ja sordid vajavad talveks üles sidumist, et kaitsta neid lumedeformatsioonide eest. Suhteliselt kindlad on lumevaalimise suhtes hariliku kadaka püramiidvormid. 3.8. Perekond elupuu - Thuja Elupuud, nagu kadakadki kuuluvad küpressiliste sugukonda. Perekonnas kokku on vaid 5 liiki. Eesti vanades parkides võib leida rohkesti harilikku elupuud (Thuja occidentalis), mis on leidnud kasutamist nii barokkaedades (pöetud hekkidena) kui maastikule orienteeritud parkides aktsentgruppidena (Räpina, Õisu jm). Kollektsiooniaedades esineb veel ka hiigelelupuud, korea elupuud ning jaapani elupuud (Thuja plicata, T. koraiensis ning T. standishii)
4.piirab suuri lille või roosipeenraid. · Ei sobi aiapiirdeks. · Liigid: harilik pukspuu, kanarbik, ligustrija lumimarja sordid. · Taimede vahekaugus 15...20cm. Madal hekk · Rajatakse teede äärde, muru piirdeks ja iluaeda. · Sobivad liigid: 1.läikiv tuhkpuu 2.harilik liguster 3.mage sõstar 4.taraenelas · Taimede vahekaugus 25...30cm. Madal hekk Kõrge hekk · Sobib piirdeks, kaitsehekiks, fooniks õitsvatele põõsastele. · Sobivad liigid · kuusk · elupuud · pärn · viirpuu · ungari sirel · Taimede vahekaugus 50...80cm. Kõrge hekk Elavmüür · Moodustab ruumilise piirde, millest inimene üle ei näe. · Rajatakse harva, kuna nende korrashoid on tülikas ja kallis. · Mujal maailmas kasutatakse neid tihti kõrgete plankude ja müüride asemel. · Sobivad liigid · kuusk · pärn · elupuu · Taimede vahekaugus 60...80cm. Topiaarhekk · Taimede virtuooslikku pügamiskunsti nimetatakse topiaarkunstiks ja sellest
Hiljaks jäädes põhjustavad 4 liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Suuremaid puid ja alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis, Tali, Tihemetsa, Luke ja teistes parkides. Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse silla- ja paadiehituses ning liiprite, sindlite, aknaraamide, vaatide jm valmistamiseks. Paljundamine: Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Masspaljundust tehakse kevadel külvatud seemnetega, sorte on kerge paljundada haljaspistikutega, mis juurduvad kergesti. Harilik elupuu talub kuni -45°C. Eluiga ulatub 500 aastani, kuid esineb ka vanemaid isendeid. Sordid: Tuntakse üle 300 sordi. Columna' korrapäraselt kitsassammasjas võra, 4..6 m kõrge; oksad ja võrsed lühikesed, soomused läikivalt tumerohelised.
Tuulevarjuks peaks olema mets, hekk jms. Vältima peaks põhja või idatuulte poolt avatud kohti. Samuti ei tohiks tarude alla jääv maa-ala olla üleujutatav. Soovitatav oleks mõni looduslik veekogu mesila läheduses kust mesilinnud saavad vajadusel vett võtta. Mesila võiks asuda kõrgepingeliinidest eemal, sest lennumesilased võivad tänu elektromagnetväljale kaotada orientatsiooni ning eksida teel tarru. Mesilas võiks aia iluks olla ka paar elupuud, kuhu sülemimesilastel meeldib kobarduda. Kõrged puud mesilasse ja selle lähedusse ei sobi, sest sülemite püüdmine kõrge puu otsast on väga tülikas tegevus. Mesilasse sovibavad madalad põõsad, viljapuud ning marjapõõsad, sest need varjavad suvel tarusid ereda päikese eest. Lennuavade suund ei ole kohustuslikult määratud, kuid eelistatakse ida-kagusuunda. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Tarude hulk ja asetus Tarude hulk
Pärna-tamme puistu istutati 19. sajandi lõpus rajatud suure korrapärase teedevõrguga aiandi kaitseks. 20. sajandi II poolel täiendati ja hooldati parki pidevalt Pargi südamik koos peahoonega asub keskaegse kindluse kohal, mida piirab hobuserauakujuline ojast paisutatud tiik Kõvvõrjärv. Ida pool on kunagisest vallikraavist kujundatud kaks tiiki. Sissesõidutee üle kivisilla lõpetavad kõrged valged väravapostid. Peahoone ees asub ovaalne ringtee, muruplatsi ilmestavad pügatud elupuud. Kõrvalhoone ja tiigi vahel on purskkaevu alus. Pargi keskel paikneb ringteega ümbritsetud kivist terrass. Sillakesed ühendavad vanemat pargiosa tiigi ümber asuva vabakujulise pargi ja tiigisaarega. Vee piiril ja pargis looklevad romantilised teerajad läbi looduslike pargiaasade ning seal paiknevad ka istumiskohad. Pargi lääneservas kasvab 9095 aastat tagasi rajatud tammik. Kärnerimaja juures on osaliselt säilinud aiandit piiranud punane telliskivimüür. Valitsejamaja
kuuseliigi esindajat. Saksamaalt pärit männiseemned andsid kõveratüvelised ja okslikud järglased. Ka Ameerika päritoluga hall mänd ja valge mänd ei andnud soovitud tulemusi. Keerdokkaline mänd kasvas pea 30 m kõrguseks. Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra
Valla rahvastikustatistika näitab et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi, kõige vähem aga eelkooliealisi, valla iive on ka jätkuvalt negatiivne, mis näitab et tegemist on vananeva vallaga. Looduskaitse Karksi vallas asuvad Karksi, Ainja, Rutu, Teringi ja Muti maastikukaitsealad ning Kurimetsa, Rubina ja Tündre looduskaitsealad. Üksikobjektidest on looduskaitse all Maimu koobas, Rutu allikas, Karksi ja Polli park ning elupuud, Tuhalaane rändrahn, tamm ja põlispuude grupp, Mägiste kuusk, Oti metsõunapuu(Eesti vanim ja jämedaim Õunapuu ümbermõõt on 488 cm mõõdetuna 30 cm kõrguselt, kõrgus 11m), Nava künnapuud ning Iivakivi rändrahn. Kõige rangema kaitse all on Rubina soo, suvel on keelatud seal inimestel liikumine, sest sellel alal on paljude haruldaste lindude pesitsuspaigad, täpseid andmeid sellekohta pole milline
väga väikesed- marikäbi kaupa. Kadakad on kahe, harvem ühekojalised ("kadakamari"). taimed. Tüve koor on hallikas- kuni oranzikaspruun. Elupuud on kõrged põõsad või madalad kuni kõrged puud. Koor on noortel õhuke ja Emas- ja isaskäbid peaaegu sile, vanadel rohkete kitsaste asuvad erinevatel lõhedega. Võrsed on soomusjate lehtedega võrsetel, esimesed kaetud, hargnevad rohkesti
murukamara kasvatamiseks tuleks igal aastal kasutada muru püsiväetist. Oluline on meeles pidada, et murutaimed peavad väetamise ajal olema kuivad. Peale väetamist tuleks muru luuaga üle rehitseda. Muru väetamisel tuleb jälgida järgmist reeglit: kevadel antakse rohkem lämmastikku, sügisel fosforit. Sügisene lämmastik võib hävitada muru. 6 Majandusõu Majandus on krundi kõige väiksem osa kus asub prügikonteiner, garaaz mis on ümbritsetud 5 elupuuga, peenar kus kasvavad elupuud ja hostad ja puuriit. Majandusõu garaazi taha aia nurka on istutatud 5 kaske. Okaspuud Harilik Elupuu `Smargad` 11tk Harilik Elupuu `Danka Aurea` 5tk Lehtpuud Harilik Arukask 5tk Lilled Hosta `Paul's Glory` 7tk Südajas aktiniidia 10 tk Tarbeaed Asub krundil põhjaosas kus kasvavad õunapuud, kirsipuud, ploomid, mustsõstrad, punasõstrad, vaarikad, maasikad, mustikas, kartul, redis, porgand, lehtsalat, jääsalat, basiilik, sibul, murulauk, till. Puuviljad Punalehine kirsipuu 3tk
maastikuaia üks tähelepanuväärsemaid stiiliilminguid (Tallinn, T. 2011). Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarses stiilis, pargi kaugemad osad aga vabakujulises nn inglise stiilis. Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub märkamatult parkmetsaks. Lossi eest laskuvad järve suunas terrassid. Astangutel asuvaid roosipeenraid raamivad pöetud pukspuud ja muru. Reeglipärasust rõhutavad kaks silindri-, neli koonuse- ja kaks kerakujuliseks pügatud võimsat elupuud. Teid raamivad kaarväravad ja sõrestikud roniroosidega. Otse järve kaldal on maakividest tugimüüriga piiratud puhkekoht, mille trepistik ulatub vette. Rosaariumi terrassidelt avanevad vaated paisjärvele ja üle järve veepeegli Räpina kirikule. Kaunis kaugvaade mõisahoonele avaneb ka järvelt ja teiselt kaldalt. Lossi teise fassaadi ette jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal veepeegliga. Optiliselt jätkub
Aed on taeva/paradiis/aia projektsioon maale, mida on kohandatud maapinnale. Sarnaselt Eedeni aiale jaotuvad aiad neljaks osaks. Islami aia ideloogiaks oli kosmiline idee, mille järgi universum koosneb kahe suure jõe poolt neljast aiast ehk kvartalist. On teada, et Eedeni aed oli väga ilus. Tänapäeva kui ka vanaaia aedades kasvatatakse piiblitaimi: datlipalmid,loorberipuud, õlipuud,küpressid,seedrid, kõrrelised,viigipuud, õunapuud,elupuud. 4. Aiakunsti areng Muinas-Egiptuses · Inimese sotsiaalne areng: Jahipidajast - põllupidajaks · Egiptuse aiad olid enamasti kinnised aiad · Korrapäranae planeering, ristküliku või ruudukujuline · Tasasel maa-ala ja suhteliselt väiksed · Piiridega piiratud · Teljeline orientatsioon ehitistele · Rikkalik taimestus müüri juures pikemad taimed aga mida rohkem
pääsesid, ei saanud või ei tahtnud tagasi tulla tulla. Vähesed, kes naasid oma rahva heaks, kutsuti kui Ollam, ''meister-poeedid'' poeedid'', võrdseks kuningates ning hüüti omanäoliseks Keldiks, Tarkuse Lõheks (kala). Teised mütoloogiad austavad naasvaid initsaatoreid kui Päikese Pojad, Jumalikud Kuningad, Elupuud ja Kalamehed. Millised nad olid, need hiilgavad Tuatha De Danann, kes elasid saartel maailma Põhjas õppides maagiat, druidismi, nõidust ja tarkust ning kes tulid, oli öeldud, läbi taeva pimedates pilvedes, mis varjasid päikese valguse, et maha astuda Conmaicne Rein'i mäel? Mõned usuvad, et nad olid eelajaloolise ajastu võimsad ehitajad ja maagid, kes jätsid maha druiidilise pärimuse varanduse ning kummalised
" Sauna meenutab ka loomaaia direktor Mati Kaal: "Olin tervelt 15 aastat selle saunaga seotud. Uksed olid nii madalad, et leilisoe sees püsiks, ja pikemad inimesed lõid kogu aeg pea ära, kui hooga direktori kabinetist või raamatupidamisest lahkusid. Tallinna linnamuuseum lasi selle hiljem palkhaaval lahti võtta. Kadrioru pargis kasvasid algselt hobukastanid, õunapuud, kirsid, karusmarja- ja sõstrapõõsad, juurviljad ja lilled ning keskaegne tammesalu. Parteris kasvanud elupuud olid teritatud pliiatsi kujulised ning meenutasid Vana-Egiptuse obeliske, mis olid ehitatud päikesejumala Ra auks. Pargis asub ka kuninglik tamm, mille istutas 1929. aastal Tallinna külastanud, kuid Kadrioru lossis ööbimisest keeldunud Rootsi kuningas Gustav V. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, enam seda ei tehta. Eestlaste panteistlik maailmavaade ei luba isegi pargi vanu pehkinuid puid maha võtta ja uutega asendada. Seetõttu on ka Peeter I mõte,
Risti mõistetakse käemärgina või seostatakse piltide ja amulettidega, mis tõrjuvad kurja ja kaitsevad musta maagia eest. Sellisena tunti [ristimärki] ka juutide juures.” (Onasch, Schnieper 2003: 26) Risti neli haru viitavad neljale ilmakaarele, teadmise neljale teele. Risti keskpunkt sümboliseeris vaimsuse lähtepunkti, nelja “tee” keskelt algab kogu teadmine ja mõistmine. Rist hakkas kristlastele sümboliseerima “elupuud”. Ristist sai 11 tropaion, võidumärk, mille sõnum pidi kiirgama maailma äärteni. (Onasch, Schnieper 1995) 12 Kokkuvõte Algne kristlik kunst oli eelkõige tarbekunst. See sai alguse vajadusest kaunistada kirste ja hauakambreid, ilmselt ka muid (tarbe)esemeid. Tollane kunstnik oli käsitööline. Kunsti areng sai hoo sisse 4. sajandil, mil ristiusk tunnistati legaalseks.
poole ja et nad peavad üks liha olema, andis naine viljaliha proovida ka oma mehele. Aga keelatud vilja maitsmine oli andnud Aadamale ja tema naisele hea ja kurja tundmise võime. Seepärast ei jäänudki Jumalal muud üle, kui jagada uusi, karistavaid käske. Jumal ajas Aadama ja naise oma karmi käsuga Eedeni aiast välja, sest tal oli hirm, et ehk söövad nad ka elupuu vilja, mis neile igavese elu annab . Seepärast pani Jumal Eedeni rohuaeda tulemõõga ja elupuud keerubid valvama. Legendi järgi tekkis naise pisaratest liilia, kui ta Aadamaga Eedenist välja aeti. Oma naisele pani nime Aadam: Eeva . Nimi tähendab “elu”. Nii said kokku “maa” ja “elu” Kain ja Aabeli lugu Kain ja Aabel olid Vana Testamendi järgi Aadama ja Eeva pojad. Kain - põlluharija, Aabel – karjakasvataja. Lõikusaja saabudes tõid mõlemad Jumalale ohvreid – Kain ohverdas põllusaadusi, Aabel oma karja esimese talle
Suurimaks kahjuriks on hirv, kes eelistab pihlaka lehti teistele puudele. 3. OKASPUUD 3.1. Thuja Elupuu 3.1.1. Kirjeldus Elupuu (joonis 4), ladina keeles Thuja, on puittaimede perekond küpressiliste sugukonnast. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna (Vikipedia 2013). Elupuu taimeperekonda kuulub 5 liiki, millest 2 on levinud Põhja-Ameerikas, ülejäänud Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Oma kodumaal kasvavad elupuud 10 60 m kõrgusteks puudeks. Eesti aedades ja haljasaladel kasutatakse külmakindluse eesmärgil enamasti harilikku elupuud (Thuja occidentalis) ning tema arvukaid vorme ja sorte (Hansaplant 2013). Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on ka vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli, milles leidub ka mürgist alkaloidi- tujooni. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Selle värvuse annab neile eriline kaitsepigment.
33.Thuja - perekond Elupuu Elupuu (ladina k. Thuja) on tänu mitmetele suurepärastele sortidele kujunenud üheks populaarsemaks igihalja heki puuks Eestis. Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli. Elupuu eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Soomused muutuvad talvel pruunikaks. Värvuse annab neile eriline kaitsepigment. Elupuud armastavad niiskemat mulda, mistõttu kuivas ja liivases pinnases kasvavad nad halvasti. Mida valgusrikkam on elupuusortide kasvukoht, seda tihedam on nende oksastik. Elupuid paljundatakse seemnetega ning sorte pistokstega. Elupuudel on kompaktne juurestik ja seetõttu saab istutada ka üsna suuri puid. Juured ei taha olla liialt kõvaks tallatud pinnases. Puudealust pinnast ei tohi sügavalt kobestada kuna juured on pindmised ja võivad kergesti viga saada. Elupuud taluvad
Saago palmlehiku säsist toodetakse tärklist ja sellest saadot (?) (riisi taoline moodustis). Kinkod e Hõlmikpuud. Tänapäeval üks liik, tänapäeval pmslt istutatult, enamasti Hiinas. Kaheks harunev leht. Käbis areneb ainult kaks seemet. Okaspuutaimed. Üle 700 liigi, seega enamus paljasseemnetaimedest, Eestis 4 liiki. Männilised: mänd, kuusk, lehised, nulud, seedrid, ebatsuugad, tsuugad. Männiliste tähtsus: puidutööstus, vaik keemiatööstusele. Küpressilised: küpressid, elupuud, kadakad. Väikeste käbidega. Sooküpressilised: sügisel langevad maha mitte ainult okkad, vaid võsud. Neil on hingamisjuured, et varustada õhuga õhuvabas mudas olevaid juuri. Sooküpressiliste hulka kuulub mammutipuu, mis on ilmselt maailma suurim elusorganism massilt ja ranniksekvoia, Jugapuulised. Eestis looduskaitse all, kuna on aeglase arenguga. Seemnerüü söödav, seeme ise ja puit mürgine. Araukaariad. Hinnatud puidu, vaigu ja seemnetelt. Lõunapoolkeral. Vastaklehiktaimed
heki puuks Eestis. Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli. Elupuu 27 eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Soomused muutuvad talvel pruunikaks. Värvuse annab neile eriline kaitsepigment [3]. Elupuud armastavad niiskemat mulda, mistõttu kuivas ja liivases pinnases kasvavad nad halvasti. Mida valgusrikkam on elupuusortide kasvukoht, seda tihedam on nende oksastik. Elupuid paljundatakse seemnetega ning sorte pistokstega. Elupuudel on kompaktne juurestik ja seetõttu saab istutada ka üsna suuri puid. Juured ei taha olla liialt kõvaks tallatud pinnases. Puudealust pinnast ei tohi sügavalt kobestada kuna juured on pindmised ja võivad kergesti viga saada
Käbide ülemised ja alumised soomustepaarid on steriilsed, 2...4 keskmisel soomustepaaril on 1...2 (atroopset) seemnealget. Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad. Levinud Põhja-Ameerikas (2 liiki), Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Paljundatakse seemneist, pistikuist ja ka pookimise teel. Puit on kerge, pehme, lõhnav ja vaiguta. Vanadelt puudelt saadud puit on mädanemi kindel. Pärimused: Elupuud on olnud Kanada põlisrahvaste pühad puud, millest nad tegid tootemisambaid. Thuja occidentalis L. harilik elupuu Okkad soomusekujulised, võrsed koos soomustega 0,3...0,4 cm laiad, pealt tumerohelised, alt hele- või kollakasrohelised, ilma valkjate laikudeta. Keskmine soomus külgmistest laiem, tipud ligihoiduvad, soomuse keskel suur ümmargune õlinääre, mis sisaldab tugevasti lõhnavat õli. Talvel muutuvad soomused pruunikaks.
õitsemisaasta sügisel. Käbide ülemised ja alumised soomustepaarid on steriilsed, 2...4 keskmisel soomustepaaril on 1...2 (atroopset) seemnealget. Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad. Levinud Põhja-Ameerikas (2 liiki), Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Paljundatakse seemneist, pistikuist ja ka pookimise teel. Puit on kerge, pehme, lõhnav ja vaiguta. Vanadelt puudelt saadud puit on mädanemis kindel. Pärimused: Elupuud on olnud Kanada põlisrahvaste pühad puud, millest nad tegid tootemisambaid. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena
Külgokstest kasvatab taim tekkinud tühimiku ladvas siiski kinni (Hansaplant 2011). Elujõulisuse suurendamine, hooldus Sageli turustatakse elupuid nn. juurepalliga. Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole tarvis võrku eemaldada, see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist. Mitte mingil juhul ei lõhuta palli tükkideks ega harutata juuri laiali. Elupuud istutatakse samale sügavusele, nagu nad olid puukoolis kasvades. Juurepall kaetakse mullaga ja tallatakse korralikult kinni. Kastetakse ka siis, kui hakkas parajasti tibutama. Kerge vihmahoog ei pruugi pinnast vajaliku sügavuseni märjaks teha. Parim pinnas istutamiseks koosneb 2 osast heast mullast, 1 osast turbast ja 1 osast liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist puu kohta. Kolmandast
eristamist. Need jagunevad põhitunnusteks e malts- ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme. Nt on tähtis teada millised liigid muudavad ajaga tugevalt tooni. Nt vatral läige on põhjustatud säsikiirte poolt. Nt kadakat, elupuud tunneb kuivalt ära nende lõhna järgi, sest nende puit sisaldab eetrlike õlisid. Kasel on aga suur ja haaval väike tihedus. Lepp kaotab kiirelt värvust. Heledad puud meil kask, haab - tumedad tamm, jugapuu. Koor- puukooreks loetakse harilikult kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab tavaliselt puu kogu mahust u 10 %. Kasekoor on valge nahkjas, sitke toht, mis koosneb mitmest õhukesest kihist, mille vahed on täidetud õhuga.
mariana, Betula papyrifera, Acer rubrum, Abies balsamea jt. liikidega. Võrsed: vähem või rohkem lamedad, kaetud soomustega (okastega) Pungad: väikesed , lamedad, soomuste alla peidetud Okkad: soomusekujulised, katusekivi taolise asetusega, keskmiste soomuste keskel õlinäärmed, 2,5...4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada
õlinääre, mis sisaldab tugevasti lõhnavat õli. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. · Käbid umbes 1 cm pikad, ovaalsed, 6...8 soomusega, soomuse tipul madal väljalõige. · Seemned 0,2...0,3 cm pikad · Varjutaluv. Äärmustemperatuure talub hästi. Kuivadel muldadel kasvab halvasti. Aeglase kasvuga. Talub hästi kärpimist ja hinnatud seetõttu hekitaimena. Vastupidav gaaside ja tahma suhtes. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. · Puit on kerge, pehme, rabe, nii painde- kui survetugevuse osas küllalt nõrk, kuid samas
(rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). 82. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Tooge näiteid a) varjupõlgavad e. valgusnõudlikud (valgustaimede e. valguslembesed), mis on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses d (lehised, kask, h ja mägimänd, torkav kuusk, haab jt); b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist
õlinäärmed, 2,5...4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga. Eestis on osutunud liik täiesti külmakindlaks ja seetõttu on leidnud väga laialdaselt kasutamist haljastuses. Suuremaid puid ja ilusaid alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis (hmax = 17,5 m, dmax = 66 cm (Roht, 1986)), Tali, Tihemetsa jne parkides. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada.
Üksikult seisvaid puid võib ka pügada, kuid ei pruugi olla vajalik. Kuid elupuuhekki ei ole võimalik tagasilõikamisega noorendada. Kui elupuuhekk on ülekasvanud, peab seda siiski suurena säilitama. Ülekasvanud heki saab pügades muuta ainult tihedamaks mitte madalamaks. Elupuuekki pöetakse tavaliselt üks kord aastas augustikuus. Üle kolmandiku ei ole soovitatav aasta kasvudest tagasi lõigata (Calmia OÜ) Hooldus isekülvil või levimisel Elupuud paljunevad nii seemnest kui ka vegetatiivselt pistikutena. Kui taimekasvatajat häirivad elupuu isekülvil tekkinud uued taimed on soovitav need lihtsalt välja juurida. Elujõulisuse suurendamine Harilik elupuu pole mulla suhtes nõudlik, kuid eelistab niiskemat mulda. Seega kuivad ja liivased mullad neile ei sobi, sest elupuu on põuatundlik (L. Aavik 2010). Väetamine on soovitatav kevadel.
ja pisikud. Meil säilitab lõhna kadakas, põõsas. Sisse tootutest säilitab lõhna elupuu. Võõramaised seeder, küpress, eukalüpt, sandlipuu- tehakse sandliõli, tiikpuu. Puidu töötlemisel eeterlikud õlid lenduvad ja õhku tekib samuti puidu lõhn. Meie kadakat on aga raske töödelda, sest ta on põõsas, seega materjali kogus väike. Seda aga vähendavad tihti ka kadakale iseloomulik keerdkasv ja kurmulisus. Antud hetkel on kadakas meil aga looduskaitse all. Sisse toodud elupuud kasutatakse aga peamiselt ilutaimena. Peale selle, et elupuu vähesel määral säilitab lõhna on ta ka meil kasvavatest puudest puidu poolest kõige kergem. 2.Spoon on puidust saadud õhuke lehtmaterjal. Erandjuhtudel kasutatakse okaspuuspooni, nt kõlakastide valmistamiseks. Spooni valmistatakse kalli ning ilus väärispuidu kokku hoidmiseks. Spoonitud tooted on tihti tugevamad kui täispuit tooted (täispuit+liim+spoon=tugevam tammest).
Kui juba värskes õhus ollakse, siis võib olla mõni liikumismäng, mis taimekasvatamisega seotud (kasvõi kõigile tuttav mäng „Kapsas“, mis lastele väga meeldib), aga olenevalt õpetaja loovusest võib ka ise mõne mängu kohandada - näiteks tuntud mängu „Värvipood“ asemel „Taimepood“ või päris ise mängu teha, mis oleks seotud maa ja selle austamisega. 1.5 Matemaatikast tundsin jälle natuke puudust – ma ise ilmselt kasutaksin elulillel põhinevat elupuud – geomeetrilised kujundid , ring. (Ja siia kuidagi väga sobib minu arvates loomislaul – lihtsalt mõte, ei seostu matemaatikaga ☺) 2.1 Keel ja kõnet võiks ka eesmärgistatult integreerida - näiteks laps oskab lugeda kokku lihtsamaid sõnu ; laps oskab õigesti kirjutada lihtsamaid sõnu ( tellijad panevad oma soovid kirja jne.) Kunst – toiduaineid võiks ka ise valmistada näiteks soolatainast, savist jne. 2.2
annaabi.ee 
