avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- välja kujunenud poliitiline eliit. Naturalisatsioon- kodakondsuse taotlemine. Tolerantsus- sallivus Süütuse presumptsioon- keegi pole süüdi enne, kui kohtuotsus on välja kuulutatud. Apellatsioon- edasikaebamine II astme kohtusse. Kassatsioon- edasikaebus III astme kohtusse. Tava- traditsioon, komme, mida jälgitakse harjumusest Etikett- käitumisreeglid teatud olukordades, ka hea toon käitumises. Diplomaatiline protokoll- käitumisreeglid välispoliitikas Moraal- käitumisnormide ja põhimõtete süsteem. Valitsemine- võimu teostamine. Majoritaarne valmissüsteem- igast piirkonnast 1 parlament Proportsionaalne valmissüsteem- saadikute kohad parteide vahel proportsionaalselt, võrdselt häältega. Koalitsioon- võimul olevate erakondade liit. Opositsioon- need erakonnad, kes pole võimul. Fraktsioon- ühe erakonna liikmed riigikogus.
Töötaja õigused Töökorraldusest kinnipidamine Keelduda või peatada töö, kui see Ei saabu töökohta joobes olekus ohustab tema tervist Läbib tervisekontrolli vastavalt Saada tööst põhjustatud korraline tervisekahjustuse eest hüvitist 20. Saada teavet TKK ohuteguritest 22. 23.Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum + käitumisreeglid 24. Õnnetusoht olukord, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal Õnnetusjuhtum töökohal juhtunud tulekahju, plahvatus vms, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. 25. Käitumisreeglid: Teavitada 112; teavitada tööandjat, võtta kasutusele abinõud ohu tõkestamiseks, aga enda elu ohtu seadmata; ohu korral lõpetada töö ja lahkuda töökohalt; 26. 27
Viisakusest meie koolis. Kallid klassikaaslased ja õpetaja ! Igas koolis on oma koolikord ja käitumisreeglid. Iseenesest mõistetav on kooli tulles puhtad riided selga panna, kuigi kui aus olla siis paljudel pole need riided nii puhtad . ei tea kas neil pole vett või nad lihtsalt ei pööra oma välimusele tähelepanu. Kui kooli uksest sisse tullakse siis võiks viisakusest tere öelda Õpetajale ja õpilastele . õpetajale tuleb ´´tere´´ eriti selgelt öelda, sest kui pobised nina alla siis õpetaja vaatab sind põlgava pilguga ja vaata ette et ta sind järgmises tunnis vastama ei kutsu
(õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus Karistus · Pretsedent varem mitte ette tulnud juhtum, mis paneb aluse teistele samalaadsetele juhtumitele. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna huvides. Sotsiaalsete normide tunnused: · Kasulikkus ühiskonna (vajalikkus) vajadused · Kohustuslikkus · Realiseerumine inimeste käitumises Sotsiaalsete normide liigid: · Tava pikema ajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus. Selle peab ühiskond heaks kiitma. Tekivad stiihiliselt. Tava on vabatahtlikult tehtav.
olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustatud põhimõtete kogum. Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks. 2. Mis on poliitika, kes teevad seda ja nimeta poliitika liigid ja seleta neid. - Poliitika on riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad : Riigivõimu asutused Erakonnad ehk partied. Huvirühmitused
19. kultuuriline mitmekesisus- väljendub ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide (nt majandus, poliitika, haridus, ususüsteem) erinevuses kultuuriti, sõltudes vastava ühiskonna ajaloost ja arenguastmetest. 20. etnotsentrism- uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning, et teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia- vihatakse neid, kes on teistmoodi. (neg. Enda oma parem, teised nõmedad.) 21. Sotsiaalsed normid- käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 22. Subkultuur- alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. ühiskonna alagruppide erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Ühiskonna alagrupid kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades nt erialase keele kasutamine, erilised riided (punkarid)jne 23
Kaks õde kaks erinevat maailma Peredes on alati erinevate iseloomudega ja välimusega inimesi ning ka nende mõttemaailmad on erinevad, kuid enamasti on see tingitud erinevates vanustest. Kuid kas ka õdedel on alati erinev mõtlemine ja käitumine? Mina arvan, et see ei ole reegel kuid enamus õed on tegelikult väga sarnased ja mitte ainult välimuselt vaid ka käitumiselt kuna kõik inimese käitumisreeglid algavad kodust ja seal veedavad alaealised oma enamus aja. Kodust saavad ka oma mõtlemise aluse kuna vanemad on laste kõige esimesed eeskujud ja nende pealt õppivad lapsed absoluutselt kõike. Nii, et juhul kui lapsed erinevates peredes vms. ei kasva on nad suhteliselt sarnased. Viimasel ajal on aga levinud nö. trend, et õed on täiesti erinevad, kuid ma arvan, et see trend ongi tulnud sellistest filmidest ja raamatutest nagu näiteks ``Pisuhänd ``, kus õed Matilde ja Laura on tehtud nii erinevateks kui või...
kool Netikett Kodune ülesanne nimi 10. klass Loo 2008 Netikett Netikett (ingl. k. Net etiquette e. netiquette) on kogum vaikimisi välja kujunenud reegleid, mida on soovitav järgida arvutivõrgu vahendusel suheldes. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis internetis neid enamasti kasutada ei saa. Seepärast ongi nende vahendite kasutamiseks loodud eraldi käitumisreeglid ehk netikett. Sellega tagatakse, et suhtlejatel on võimalik olla teistele üheselt mõistetav. Üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks on kokku võetavad kümne punktiga e. netiketi 10 käsuga: 1. Ära kirjuta pikemaid ridu kui 60 tähemärki. 2. Katsu pikki tekste liigendada. Kasuta tühje ridu lõikude eraldajana. 3. Allkirjasta alati kõik kirjad. Kui tegu grupi vastusega, kirjuta kirja alla grupi nimi. 4. Ära saada tühja Subject-reaga kirju. Et kirjade tulvas oleks võimalik orienteeruda...
Head kuulajad! Meie elu reguleerivad paljud kohustused, näiteks kõik seadused ja käitumisreeglid, samuti on meil kõigil erinevaid õigusi, mille peale me vahel ei mõtlegi, kuid needki on tihtipeale erinevates dokumentides kirjas. Kuna antud teema on väga lai, siis keskenduksin ühele konkreetsele selle osale ehk siis koolis olevatele kohustustele ja õigustele. Õpilase kohustused ja õigused on kirjas kooli kodukorras. Vahel võib mõnele jääda selline mulje, et õpilastel on rohkem õigusi kui kohustusi ning seda sellepärast, et osad õpilased on enda õigused selgeks teinud, aga kohustusi täita ei taha. Samas võiks minu arvates õpilastel olla rohkem kaasarääkimisõigust, see tähendab, kui meil on valikained (näiteks praegu majandusõpetus või meedia), siis neid peaks saama valida õpilased ise. Samamoodi võiks olla ka koolisiseste tasemetööde ja –eksamitega, siis võiksid õpilased samuti valida, millises aines nad te...
vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes. Eeltoodud eesmärkidele vastav sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või mõne
suunamisel ühiskonna huvides ja tema üle kontrolli teostamisel. Poliitiline tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Demokraatlikes riikides osalevad selles poliitilised parteid, ühingud, seltsid ja huvigrupid. Ühiskonna juhtimine ja enamuse huvide täitmine on muutunud keerukamaks, tekkinud on juba grupid ja parteid, mis tegelevad poliitikaga ja riigivõimu käsitlemisega. Koos riigitekkimisega tekkisid uued käitumisreeglid, kuna tekkisid uued juhtimissuhted ja neid oli vaja reguleerida uute normidega. Riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes erinevatele alustele, seetõttu ei saanud senised tavad riigi vajadusi rahuldada. Nii tekkisid uued riigi vajadusi rahuldavad normid. Esimeseks olid aktsepteeritud tavad, mis riigile sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse. Teiseks hakkas riik ise uusi norme looma ja kehtestama, mis oli riigi õigusloome
paralleele Piiblis öelduga. Kuigi mõeldes käskudele, siis sõna ,,käsk" tekitab tänapäeva inimestes pisut vastuolulisust, piiride kehtestamist, kuid minu jaoks jäävad Piiblis öeldud kümme käsku siiski muutumatult elu põhitõdedeks. Leian, et kui peredes on olnud vanavanemaid, kes on kõrgelt hinnanud Piibli väärtusi ja neid oskuslikult oma lastele õpetanud, siis need õpetused kannavad vilja ja kanduvad põlvkonnalt põlvkonnale. Kümme käsku on justkui käitumisreeglid, mis peaksid olema iga inimese hinges ja südames. Miks oleme meie, tänapäeva noored, jäänud nii kaugele Piiblist, eks ikka seetõttu, et eestlased pole usklik rahvas ja koolis ei ole usuõpetust ning palju ajaloolisi fakte, mida on kajastatud Piiblis käsitletakse põgusalt ajalootundides. Kui lugeda kümmet käsku, siis iga öeldu jätab sügava jälje, kuid teadmine ühest või teisest tuleb
Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab kujunema tema isikupära ja iseloom. Vundament see päritakse kasvatajailt, ülejäänu aga kujundab igaüks ise läbi kogemuste ning läbielamiste, õnne ja õnnetuse. Keegi ei kujune tahte järgi, kuigi vahel see nii tunduda võib. Igaühes peitub see ,,tõeline mina", vahel rohkem, vahel vähem allasurutuna. Oma tõelist palet ongi tihtipeale raske kaaslastele esitada. On ju ühiskonnas valitsemas kirjutamata normid ja käitumisreeglid ning paika pandud piirid, kuhuni normaalsuse tase küündida võib. Ka need seadused tuleb omandada, vaatamata sellele, et vahetevahel tahaks elada nii, nagu seda ise kõige rohkem ihkad puutumatuna, ilma igasuguste keeldude ja piiranguteta. Kõik need üldtunnustatud käitumisnormid kujundavad meie kõigi iseloomu tärkamist kes sammub alandlikult õilsuse teed, kes tõstab mässumeelselt õhku rusika, võitlemaks ebainimlikkuse ja õigluse vastu, nagu nad ise seda nimetavad.
Maapiirkondades on olnud inimesed rohkem eraldatud. Taludel võis olla palju maad ning naabertalud võisid jääda kilomeetrite kaugusele, mistõttu läbikäimised olid harvad. Seetõttu võib maarahvast pidada teistest vähem sõltuvaks. See aga ei tähenda muidugi, et nemadki on võimelised üksi hakkama saama. Tänapäeval, kui maailma rahvaarv on väga suureks paisunud, elavad kõik tihedamalt üksteise kõrval kui kunagi varem. Meie suhtlemist reguleerivad mitmed tavad ja käitumisreeglid ning peale selle veel omaenda mõttemaailm. Et igaüks järgib neid täpselt nii, kuidas soovib, ei ole ka ime, et kokkupõrked on kerged tulema. Ebameeldivuste puhul ollakse sageli valiku ees kas teha head nägu ning kannatada või öelda välja oma arvamus ning seista silmitsi tagajärgedega. Mõlemal juhul viib see suhete halvenemiseni. Inimloomus lööbki välja just naabrite suhetes. Kui kõrvuti satuvad elama vaikust armastav
SALLIVUSE OLULISUS MEIE ÜHISKONNAS Raske on ette kujutada tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste suhtes. Ei saagi rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Tänapäeva maailmas on sallivus aina suuremaks kasvav probleem. Tolerantsus on on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumisreeglid ning suhtumise ümbritsevasse. Inimene on aga kõige selle ümbritseva maine liider, kelle iseloomust ning hoiakutest sõltub ja on sõltunud läbi aegade väga tähtsad protsessid ühiskonna arengu ja säilimise suunas. Tänapäeva maailmas on sallivuse roll suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest
Õpetaja roll sotsialiseerija ja kasvatajana, õpetaja isiksuseomadused. Õpetaja isiksuseomadused mängivad olulist rolli kogu õpetajatöö õnnestumises. Õpetajat kui head sotsialiseerijat iseloomustab lapsevanemlik võime aktsepteerida lapsi sellisena nagu nad on; o seada rangeid, kuid paindlike piiranguid laste käitumisele- et kindlustada õpilaste normaalne sotsiaalne areng peab õpetaja seadma klassile selged käitumisreeglid, nõudma järjekindlalt nende täitmist, kuid olema reeglite rakendamisel piisavalt paindlik. Kehtestatud reeglite osas tuleb piirduda hädavajalikuga ning ettekirjutusi käitumisele tuleb vähendada kohe, kui õpilaste eneseregulatsioonioskus võimaldab neil iseseisvalt toime tulla. o läheneda õpilastele alati positiivsete ootustega enamasti tuleb vanemate positiivne hoiak lapse arengule kasuks
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus.
Rääkida lastega jagamisest ja selle vajalikkusest. Arutleda lastega, kuidas teisi enda mängu kutsuda/kuidas teiste mänguga liituda. Lasta lapsel kogeda erinevaid emotsioone (ka negatiivseid) ning aidata tal nendega toime tulla. Rääkida lastega sellest, mis on neis positiivset (erilist) aitab enesehinnangut ja -kindlust tõsta. Modelleerimine oskuse tutvustamine, demonstreerimine, rollimängus käitumise sooritamine. Juhendamine lapsele antakse konkreetsed käitumisreeglid, seejärel harjutatakse ning siis antakse lapsele pidevat tagasisidet. Sotsiaalne probleemilahendamine sisuks on sotsiaalsete probleemide hindamine ja alternatiivide leidmine ja kaalumine.
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Mirge Arge 9.klass Kohtumine väljaspool kodu teise inimesega ,üksköik kas ta on siis vööras või tuttav algab tervitamine silmsidest , me esmalt märkame inimest ning siis tervitame teda. Alati on tervitamisel kohustus kasutada naeratust ,siis võid olla kindel, et saavutad parima tulemuse. Tervitamisel on oluline esmamulje ja esimene kontakt. Mees tervitab naist, noorem tervitab vanemat , samuti jätab endast hea mulje noor neiu kes tervitab endast palju vanemat meest esimesena. Kui naine ja mees kohtuvad on eelistatu olukorras alati naine. Näiteks on viisakas peol alati esitleda proua Martinzele alati härra Jonnsoni. Noorem tervitab alati vanemat nagu on viisakas ning siis kui välimusest pole aru saada kas naine või mees on noorem sinust või et ta on sinust vane...
Vargsi Parkett põrandakate Argsi Operett muusikaline lavateos Nüüdse Kusett lamamisdiivan Doos Annus Saslõkk liha Blokk Sõjaline ühendus Kompott puuvilja+kompott Plokk Ehitusdetail Liliput kääbus inimene Diisel Mootor Etikett käitumisreeglid Geiser Kuumaveeallikas Piiskop kiriku pea Bass Meeshääled: Barett peakate Bariton ... Siluett varipilt Tenor ... Sandalett jalats Absoluutne Sõltumatu Vagonett väikeveo vagun Brosüür Kerge trükis Brikett pressitud turvas Anekdoot naljalugu Pikett meeleavaldus
TÖÖLEPINGUT EI KOOSTATA! Ametnik annab ametivande Ametijuhend TÖÖKORRALDUSE REEGLID: Tööaja algus ja lõpp, enne riigipühi töötamine Puhkeajad Palga maksmise korraldus Töö- ja teenistusalaste korralduste andmise kord Töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Puhkepäevadel asutuses viibimise kord Teenistusest puudumisest teavitamise kord Üldised käitumisreeglid töökohal MÕISTED – vaba aeg- kokkuleppel tööandjaga (aeg tööajast), vaba aeg on tasustatav valveaeg – peab tööandjale igahetk kättesaadav olema
kogum. Kuid see ei ole kindlasti kõigile selge ja arusaadav, mida tähendavad need käitumisnormid, tavad ja seadused. Mis see moraal siis ikkagi on? See on lihtsamalt õeldes see kuidas me oma igapäeva elus käitume ning milliseid seaduseid me järgime. Olgu nendeks siis kas viisakusreeglid või liiklusreeglid, kõike neid võib nimetada moraaliks. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Suuremal osal meie ühiskonnast on olemas omad viisakus- ja käitumisreeglid, mille järgi iga päev talitatakse. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Esimest liiki reeglid moodustavadki moraali. Nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on igalpool olemas omad seadused, normid ja käitumistavad. Kõige lihtsam ja selgem asi mida moraaliks nimetada on näiteks see kuidas inimesed eri paigus söövad
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Kohtumine teise inimesega, olgu ta siis võõras või vana tuttav, algab tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamine, kusjuures parima tulemuse saamiseks tuleks kasutada naeratust number üks. Kellelegi ei meeldi ju alustada suhtlemist inimesega, kellel kulm kipras ja ilme mossis. Sõbralik näoilme on kohustuslik. Ei tohi unustada, et tervitamine on kõige esimene kontakt ja esmamulje loomisel väga oluline! Mees tervitab esimesena naist, noorem vanemat Kas meestele meeldib või mitte, ikkagi peaks nad tervitama naisterahvast esimesena. Ja peakatet kergitama, kui see just suusamüts pole. Nooruke neiu jätab meeldiva mulje, kui ta tervitab esimesena endast palju vanemat meest, ega jää ootama, et teda tervitataks. Naise ja mehe esmakohtumisel on eelistatud olukorras alati naine. Seetõttu on viisakas esitleda firmapeol proua Tammele alati härra Mändi. Seltskonda tulnud saatjata na...
Näiteks kauplustes, tänaval, kinos jne on selge, et ma ei häiri teisi oma käitumisega. Need on ka kohad, kus mu ümber on palju võõraid inimesi ja arvatavasti ma nendega ei suhtle. Kui seda siiski on vaja, siis räägin viisakalt. Avalikus kohas on võimalik halva käitumisega ja sõnavaraga väga kiirelt negatiivset tähelepanu äratada ning piinlikusse olukorda sattuda. Ma ei soovi seda ja teen endast oleneva, et selliseid olukordi vältida. Koolis on samuti käitumisreeglid, millest peame kinni pidama. Kuid see ei tule alati välja. Tean, et alati saaks paremini käituda ja õppida. Õpetajatega olen enamasti viisakas ja suhtun neisse lugupidavalt. Võtan kooliskäimist ja õppimist, kui kohustust, millest ei saa kuidagi mööda hiilida. Motiveerib mind see, et omandan endale huvipakkuva eriala. Lisaks õppimisele ja õpetajatele on koolis veel palju muud, mis mõjutab mu käitumist.
Äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õigevale, hea halva vahel Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistese inimestesse ja gruppidesse. Etikett on kultuuris kehtestatud käitumisreeglid mis on viisakas ja mis mitte Eetika aluseks on väärtused ja väärtushinnangud.· Väärtuste näiteks on elu, armastussuhted, vabadus, privaatsus, õnn, usaldus, loominguline tegevus, ausus, tervis, majanduslik turvatunne Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate eetiliste konfliktide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul Eetilise juhtimise põhimõtted · Lähtu seadustest ja täida neid
sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus (KaLS § 5 lg 1). Põhikiri kordab suures osas KaLS-s sätestatut. Paljudes punktides seletatakse asjad detailsemalt lahti. Põhjalikult on lahti kirjutatud üld- ja esindajatekogu koosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine. KaLS § 5 lg 2 sätestab, et Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseväe sisemäärustiku (SM) (kinnitatud VV määrusega nr 273 14.12.1998.a.) § 3 p 1 sätestab, et SM laieneb isikutele, kes on tegevteenistuses Kaitseliidus. Sisemäärustik määrab kindlaks: kaitseväelase üldkohustused, kaitseväelasele käsu andmise ja selle täitmise korra nõuded, ülemate ja alluvate suhted, kaitseväe kombed ja kaitseväelaste vastastikuse viisakuse reeglid.
Õiguse alused Õiguse mõiste ja olemus. Õiguse tekkimine Ku ühiskond jõuab oma arengus niikaugele, et tekib organiseeritud ühiskond, siis seda iseloomustab sotsiaalse võimu olemasolu, sotsiaalse juhtimise olemasolu ja alluvus suhete olemasolu. Ilma nendeta ei ole võimalik ühisk. Liikmete käitumine ja tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Selline sots.ühisk. ja sots. Võimu esinemine,liedis aset palju varem, kui tekkis riik/riigieelne riik). Loomulikult sots. Võim erinevatel arenguetappidel oli erinev. Sots. võim esines teatud arenguetappidel:prekonnas, arengus kuni riigini. Tänapäeva arenenud ühiskond,millel on riigikuju, on võimu teostamine lahutamtult seotud poliitilise tegevusega. Poliitilisel tegevusel on 3 kindlat eesmärki : omandada võim, kasutada võimu, säilitada võimu. Kogu võimu organ ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo ja arengu käigus läbi teinud olulise arengu. Kogukonnas...
Devalveerima rahva kurssi alandama Dialoog kahekõne Dieet ravitoitumine Diftong kaksikhäälik Diletant asjaarmastaja Dissertant väitekirja kaitsja Dünastia valitsejasugu Efekt mõju, toime, tõht, tagajärg; mulje, nähtus eksport väljavedu ekstrasenss ekstrasensitiiv Epiteet kujundlik täiend Etikett märgis, nimesedel; kindlad käitumisreeglid Eufooria haiguslik v meelemürgiga tekitatud heaolutunne Familiaarne pealetükkivalt sõbralik Farsi, farss jant, jandi fikseerima kindlaks määrama; kinnistama; jäädvustama, registreerima; Filantroop inimesearmastus, heategevus Finantseerimine rahastamine Fokstrott tants fänniklubi kuulsuste ihaleja; innukas huviline Följeton veste (mingi stiil) galopp neljajooks, neljasõit, kapak
vaimuhaigus/nõrgamõistlikus, on piiratud teovõime, st tal on õigus teha tehinguid lapsevanema, hooldaja või eestkostja nõusolekul. Juriidiline fakt - eluline asjaolu, mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje (võib olla: º inimesest sõltuv tegu, º inimtahtest sõltumatu sündmus) Tavaõigus- õigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jõu ( ajalooliselt esimene õigus norm) Õigus- riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid Seadus- kõrgeima riigivõimuorgani akt Moraal- põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku piires Tava- tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist (eripära - ei järgne otsest karistust) Tabu- üldkohustuslik range keeld Kodifitseerimine - korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine Õigussüteem- üldnimetus mingis riigis ajalooliselt kujunenud õiguslikele
Teenindaja- administraator Assistendid Teenindaja- kassapidajas Kaubavastuvõtjad Kassapidajad- teenindajad Saaliteenindajad Infotöötajad Transporttöölised Kärupaigutajad Töösisekorraeeskirjad Üldsätted · Töösisekorraeeskirjad määravad sisekorra käitumisreeglid ning tööandja ja töötaja vastastikkused kohustused. · Kõik töösisekorraeeskirjadega seotud küsimused · Oma töökeskkonna ohutegurite hindamine (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühholoogilised ohutegurid). · Esmaabi korraldamine ettevõttes- esmaabivahendite olemasolu, esmaabi andvate töötajate väljaõpe. · Ohutustehnika nõuete järgimine ja ohutusmärgistus.
Samuti on tähtis, et regulatsioon oleks mõsitlik ja toimiv. See tähendab, et õigusega reguleeritakse mõistlikul ja arusaadaval viisil seda, mida on vajalik reguleerida ning välditakse ülereguleerimist. Eestis pööratakse tähelepanu samadele asjadele. On ju õigusnormi keskseks funktsiooniks suunata ja juhtida inimeste (sealhulgas kodanike ja ametnike) käitumist; anda neile küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel inimesed minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda ning ning stabiliseerida seeläbi suhteid ühiskonnas. Seetõttu on alates 1.01.2012 oluline teada, mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 22.12.2011 vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12
KURESAARE AMETIKOOLI ÕPILASTE SISEKORRAEESKIRI ÜLDSÄTTED Sisekorraeeskiri määrab ära kooli õpilaste käitumisreeglid ja muud tegutsemiskokkulepped koolis §1. Käitumine koolis ja selle territooriumil Õpilane 1. Suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Võtab osa õppetundidest ja täidab õpetaja poolt antud ülesandeid. 2. Hoiab oma õpilaspiletit ja muid dokumente. 3. Hoiab ja kaitseb kooli ning valitud eriala mainet. 4. Hoiab kooli ja kaasõpilaste vara. 5. Hoidub tegudest, mis takistavad teistel õpilastel ja kooli töötajatel oma kohustuste täitmist. 6
1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks.
Religioonisotsioloogia- ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõusu üle. Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele. Kust religioon tuleb?
· Tegutsemine seaduse piires · Kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata ka vähemust. 10. Seadus- kõrgeima riigivõimuorgani kehtestatud reeglid, mille täitmine on kohustuslik. Seadused reguleerivad inimese käitumist, hoiavad ühiskonnas korda, aitavad ühiskonnal toimida ja reguleerivad inimeste vahelisis suhteid ja nende kooselu. 11. Sotsiaalsed normid- suulised/kirjalikud käitumisreeglid. 12. Loodusseadused- seadused, mis eksisteerivad inimestest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata, nt. Gravitatsioon, aastaaegade vaheldumine, jt. 13. Kirjutamata seadused- Inimese loodud seadused, mis kujunesid rahva kultuurist ja kommetest, anti edasi põlvest põlve. 14. Kirjalikud seadused- Inimeste loodud seadused, mille aluseks on õigusnormid ja mis on kohustuslikud kõigile. 15. Tava- eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese käitumise
Etikett konspekt Kuidas suhelda erineva kultuuritausta, usutunnistuse, kasvatuse, kogemustepagasi ja vanusega inimestega. Selgitada milline koolivorm ja selle kandmise reeglid kehtivad ,,pulmad" etteanded 04.02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad) Käepigistus (ulatatakse parem käsi, käepigistus on lühike ja tugev, käteldes tõustakse püst, kindad võetakse käest, kui käsi puudub) Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama.
2) vabatalupojad- olid enda adratalupoegade koorimisest lahti ostnud. Linnad- Õiguslikuks aluseks linna õigus, mis saadeti maaisandatele. Linna kodanikuks võis saada vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis maksu. Linnad: Tallinn, Narva, Rakvere, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu Gildid- Suurim kangkaupmehi ühendav gild oli Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ühendus Mustpeade Vennastkond. Käsotöölaste gild Väikegild. Gildile olid omad traditsioonid ja käitumisreeglid. Tsunftid- Linnakäsitöölised koondusid tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Süvenes tsunftiteadus ja sellega seoses tõrjuti mittesakslased väärikamalt käsitööaladelt välja. Turu kaitseks piirati meistrite arvu. Meister pidi olema kodanik ja abielluma. Rahvastik- Juhtpositsioonil olid sakslased. Asjaajamiskeel alamsaksa keel. Arvuliselt elas linnas rohkem eestlasi. Kui kodanik tõusis käsitöölise seisusesse, siis ta tõenäoliselt saksastus.
Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste
Tallinna Majanduskool Sekreti- ja ametnikutöö osakond EE Meilietikett Referaat Juhendaja: HP Tallinn 2008 Käitumiskultuurist paistab välja inimese sisemine kultuur. Meil tuleb teada reegleid, et õigel ajal ja õiges kohas neid õigesti kasutada. Etikett ei ole ajast aega püsinud sama, kuid on siiski kindlad baasreeglid, mida endale käitumisel aluseks võtta. Me kõik oleme võimelised tegema paljusid asju, mis ei ole nö viisakad, kuid ometi üks osa meist teadvustab oma tegude tagajärgi ja mõju ühiskonnale ning temale enesele tervikult ja seetõttu lähtub oma tegutsemises üldtuntud normidest. Näiteks sellest, et ei ole ilus varastada. Etikett kujuneb välja teatud tegevuse käigus ja sisaldab endas praktilisest ja üldtuntud viisakusest läbipõimunud infot, mille ülestähendamisel ja levitamisel tekib teatud viisaku...
Läänerahvad peavad end ülimuslikuks, kuna nemad panid aluse tsivilisatsioonile. Hiinlased ja araablased, kes leiutasid paberi ja numbrid, võivad hoopis teisiti arvata. Tekib vastuolu kummad on paremad, kas hommikumaad või õhtumaad. Selline omavaheline võistlemine ja vaidlemine võib kesta lõputult ning tulemust ei ole. Õigem oleks riikidel üksteist aktsepteerida. Erinevate maade kultuurid on niivõrd erinevad, et täielikule mõistmisele on keeruline jõuda, kuid kehtestades kindlad käitumisreeglid, on võimalik lahendada konfliktid ja teha koostööd. Kokkuvõte Konfliktid on meie elu osa ja selleks nad ka jäävad. Neid võib küll püüda läbirääkimiste teel lahendada ning tihti on see ka võimalik, kuid alati võib probleeme juurde tekkida. Riigid peaksid pühendama rohkem aega, et arusaamatusi lahendada ja olla eeskujuks oma rahvale. Suurriikidel on ülemmääraline osakaal maailma konfliktides ja ainult nemad suudavad hoida
Dumping-kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu.Eetika-filosoofia haru mis uurib moraalisuhteid.Eksport-kauba müük välismaale.Eliit-ühiskonna erinevate valdkondade mõjukam osa.Enamusvalitsus-valitsus,mida toetab parlamendi enamus. Erakond pol.organisatsioon,mis ühendab ühetaolise maailmavaatega inimesi.Eraõigus- reguleerib isikutevahelisi suhteid.Etikett-seltskondlikus ja dipl. suhtlemises kehtivad kindlad käitumisreeglid ja kombed.Etniline-teatava rahvaga seoses olev,sellele rahvale omane.Evakuatsioon-kellegi või millegi ära viimine ohupiirkonnast.Filosoofia-mõtteteadus,maailma ja mõtlemise kõige üldisemate tunnusjoonte uurimine .Finantsid-raha,rahalised vahendid.Föderatsioon e liitriik-riikide ühendus,milles liikmed,säilit.juriidiliselt teatud riikliku iseseisvuse moodust.uue riigi ühise liiduvalitsuse.Fraktsioon-ühte parteisse kuuluvad saadikud parlamendis .Hageja-kohtu kaudu nõudja
9) ÕIGUS Õigusnormide / käitumisreeglite kogum, loodud riigi poolt, vastab ühiskonna õiglustundele. Reeglite rikkumisel võib rakendada sundi või karistada. Loomuõigus tekib sündides ( ka enne seda ). Nt Inimõigused Positiivne õigus objektiivne õigus, kirjalikult esitatud õigusnormide kogum, mille allikad on õigusaktid. Subjekt. õigus tuleneb objektiivsest, seotud subjektiga ( isikule ) tulenev. ÕIGUSNORM riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille rikkumise puhul võib rakendada sundi või karistust. ÕIGUSSUBJEKT : 1)Füüsiline isik: ( inimene sünnist surmani) 2) Juriidiline isik : (ettevõte alates registreerimisest) eraõiguslik AS; OÜ,MTÜ Avalikõiguslik ( riik, KOV) Õigusvõime omab õigusi ja kannab kohustusi. Teovõme iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani. Täielik teovõime / piiratud teovõime (0-18) Deliktivõime alates 14 a
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused
konformistlikud, keegi täna ei tea, mida vajakse Klassikaline haridusskeem – õppimine eluea alguses Eluaegne õpe Religioon Uskumuse täpne sisu ei oma tähtsust senikaua, kui ideaalid ja rituaalid vähendavad individuaalseid muresid ja loovad sotsiaalset kokkukuuluvust Enamik süsteeme usub, et ainult üks ideekogum Uskumuste süsteemid Pärimusmüüt – kirjeldavad sündmusi ei saatõestda, lugu sellest kuidas sai grupp alguse Praeguse aja käitumisreeglid Linnastumine tekib sekulariseerumine Teadus ja tehnoloogia Sotsaalsete muutuste allikad Sotsiaalne muutus – protsess, mille kaudu muutuvad väärused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Mõju mikrotasandile(kultuur, sots kultuur) ja mikrotasandile(interaktsioonja isikustasand) Keskkonnasündmused – loodussündmused/inimese tekitatud situatsoonid Sissetung Kultuurilised kontaktid Innovatsioon Populatsiooninihked
ning eliitklassi tunnustamise mitte midagi. Kirjanik on saavutanud detailsete kirjeldustega ideaalse ajastuhõngu. Pea igas peatükis kirjeldatakse toimuvaid suuri balle ning kindralite populaarsust noorte tüdrukute seas. Bennetite kaks nooremat tütart, Kitty ning Lydia, ajasid terve romaani vältel ilusates punakuubedes tegutsevaid kindrale taga. Austen on tegelaste omavaheliste vestluste ning kõnemaneeridega selgeks teinud ka 19.sajandi käitumisreeglid. Vanemaid austati ülimalt, isegi tütred rääkisid omavahel viisakalt ning justkui dikteeritult. Polnud erilist vabameelsust ega nalja viskamist. Abikaasad austasid üksteist, mees oli enamasti naisest tähtsam. Raamatu lõpp on küllaltki etteaimamatu, sest terve teose jooksul on mr.Darcy ning Elizabethi vahel suur pinge ja peaaegu et vihavaen. Tutvuse arenedes ning paljude asjaolude selgudes mõistab Elizabeth, et tegelikult on mr.Darcy hea inimene, mr.Darcy aga leiab, et Elizabeth on
Sander oli keskmise välimusega, kes võis tänu rikkale äiale endale rohkem lubada kui kõige vaesemad. Vaimselt polnud Sander eriti arenenud. Esines luuletajana, aga luuletada ta ei osanud, tundus petturi ja sahkerdajana. Polnud ka nii palju aru peas, et oleks suutnud asju saladuses hoida. Piibeleht - Käitub väga hästi, just nagu inimesed kõrgklassid. Ta oli haritud ja töötas Venemaal guvernjoorina. Tänu sellele olid talle selged käitumisreeglid. Suhtus kõikidesse hästi. Tänu sellele suhtuti ka temasse hästi. Teda austati ja armastati. Välimus oli keskmine, sest ta polnud väga rikas mees. Siiski püüdis ta teose lõpu poole oma välimust muuta kõrgklassile vastuvõetavaks, sest tahtis pettust läbi viia. Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. NB! murdekeel Laura - Käitus nagu rikka pere daamid käituvad. Talle polnud võõrad suursugused käitumismaneerid ja
riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. Ürgkogukondliku korra ajal tuli ühiskond enda juhtimisega toime ise. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli juhiks valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Nii nagu ürgühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu, nii ei olnud tal ka ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt käitumise aluseks võetud tavad, ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Nii nagu ürgühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu, nii ei olnud tal ka ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt käitumise aluseks võetud tavad, ehk käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. III Riigi iseloom ja tegevus
1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks.
· Saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist · Pöörduda TKK-voliniku, TKK-nõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tööinspektori poole, kui TKK ohutus pole tagatud · Tõsise või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö, lahkuda oma töökohalt või ohualalt · Nõuda TTH ja TO nõuetele vastavaid töötingimusi, ühis- ja isikukaitsevahendeid Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum + käitumisreeglid (mõiste, näited, üleüldised käitumisreeglid) Õnnetusoht- olukord, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist (N: rööv, veeavarii) Käitumisreeglid: · Teavita 112 (v. 110) · Teavita tööandjat või tööandja esindajat · Tõsise ohu korral peata töö ja lahku kiirelt töökohalt, teavita sellest kohe ka tööandjat
Näiteks Rootsis ei ole keelatud viibida metsades, liikuda maastikel ja kasutada veekogusid nende omandivormist sõltumata. Mitte kahjustades loodust ning häirides omanikke. Eestis on aga tähistataud erametsa sisenemine või tähistatud eramaal olek ilma omaniku loata keelatud. Eestis aegade jooksul välja kujunenud igaühe õiguse moodustavad teatud tavad ja kombed, tuginedes seadustele ning moodustavad käitumisreeglid, mis määravad kindlaks igaühe õigused ja kohustused looduses viibimisel, loodusandide korjamisel, looduslike materjalide kasutamisel ning kogumisel. Teed ja rajad Tänapäeva linnastunud ühiskonnas elades mõtleme harva asfalteerimata jalgradadele, millest muistselajal kogu teedevõrgustik alguse sai. Vanadele eestlastele tähendasid metsarajad rohkem kui lihtsalt võimalust punktist A punkti B jõudmiseks teed olid ka metsakooli eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
