kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE Varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2005) tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid
välja kasvanud huvist keelekasutuse uurimise vastu.On teoreetiline raamistik mis hõlmab mitmesuguseid rõhuasetusi ja metoodilisi rakendusi.On empirismi mõjutustega analüüs,mis toetub siin -ja- nüüd- sündmuste uurimisele ning on lähedane sugulane vestlusanalüüsile.Tähtis roll ajaloolisel vaatenurgal.inimene võtab olevikus toimuvasse suhtlemisse kaasa infot minevikust. Kasutatud kirjandus: Hirsijärvi,S.,Remes,P.,Sajavaara,P.(2005)Uuri ja kirjuta Laherand, Meri-Liis .(2008) Kvalitatiivne uurimisviis https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50
On väga tähtis õigesti seletada, et igal klassil on oma aeg. On aeg töötada ja on aeg mängida. Peab isik selgelt märkima, et kõik kohustused on edukalt lõpule viidud enne puhkuse algust. KASUTATUD KIRJANDUS 6 Roper, N., W. Logan, Winifred., J.Tierney, Alison. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Salumaa, T., Talvik, M. (2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn. Medicina. How Does Seven to Eight Hours of Sleep Affect Your Body? https://www.healthline.com/health/science-sleep-why-you-need-7-8-hours- night#Overview1 (31.01.2018) 7
Ehkki termin kvalitatiivne on sarnane sõnaga kvaliteetne, võib heaks või halvaks osutuda nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne uurimus. Uurimismeetodi valik sõltub eelkõige uuringu eesmärgist. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kvalitatiivne uurimisviis. M.-L. Laherand. 2008. Tallinn. OÜ Infotrükk. The Sage Dictionary of Social Research Methods. V. Jupp. 2001. London. Sage Publications. Uuri ja kirjuta. S. Hirsjärvi, P. Remes, P. Sajavaara. 2007. Tallinn. Medicina. Äriuuringute meetodid: Praktilisi näpunäiteid. P. Ghauri, K. Gronhaug. 2004. Tallinn. Külim. 7
autor küll läbi töötas, kuid mida töö lõpptekstis ei ole refereeritud ega tsiteeritud, allikate loetellu ei lisata. Kasutatud allikad esitatakse loetelus kas autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi või viitamise järjekorras. Tähestikulise järjekorra puhul paigutatakse ette ladinatähestikulised ning seejärel slaavitähestikulised allikad. Raamatu viitamine: Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Kirjastus Medicina: Tallinn. Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia, 8, 1714-1741. Artikkel ajalehes Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi,
Metodoloogiakirjandus on täis termineid, mis kirjeldavad kvalitatiivsete uuringute mitmesuguseid suundi, koolkondi ja lähenemisviise. Need terminid kattuvad osaliselt ega pruugi asuda samal mõistelisel tasemel. Sellests egadusest juhtub, et on raske eristada teineteisest neid termineid, mis osutavad tunnetusteoreetilistele lähtekohtadele, ja neid, mis viitavad meetodile. Kvalitatiivseid uuringuid on püütud erinevalt liigitada. Remes ja Sajavaara toovad oma õpikus (2005: 155-157) ära 26 eri liiki, kuid täpsustavad samas, et see on vaid üks võimalik käsitlusviis. Loetlen kvalitatiivsete uuringute tüüpidena kuut erinevat uuringudisaini, mida võib kirjanduses kõige sagedamini eriliigiliste tähenduses kohata. Need on juhtumiuuring, fenomenoloogiline uuring, etnograafiline uurimus, narratiivne uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring ja fenomenograafiline uurimus. Nende tüüpide puhul pole välistatud kattumised
Referaadi koostamise käigus materjale otsides sattusin Paulus Lempeliusele ja tema saatus pakkus huvi. Olgugi et ta tegutses sada aastat pärast reformatsiooni läbiviimist, on ta siiski ere näide sellest, kuidas puudutas reformatsiooni ideoloogia ühte kirikuõpetajat, kes oli seatud nii lapsi kui ka täiskasvanuid harima. KASUTATUD MATERJALID Andresen, L. 1997. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu I. Tln.: Avita 264 lk. Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. 2005.Uuri ja kirjuta. Tln.: Medicina 313-390 Kallas, A. 2008. Reigi õpetaja; Püha Jõe kättemaks; Ajalugu Aino Kalda jälgedes. Eesti Päevaleht AKADEEMIA 188 lk. Piirimäe, H. 1982. Tartu Ülikooli ajalugu I. Tln.: Valgus 31-42 Trasberg, K. http://www.annaabi.com/Martin-Lutheri-panus-kooli-ajalukku-mx56167.html 22.11.12
kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. (Mõõtmistulemuste matemaatiline analüüs, s.a.) Valimi mõõtevahendina soovib autor kasutada küsitlust. Küsitlusuurimuste eeliseks peetakse tavaliselt seda, et nende abil saab koguda suure andmestiku: uurimusega võib haarata palju inimesi ja esitada neile rohkelt küsimusi, selgitavad Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara (2005, lk 182). Küsitlusmeetod on tõhus, sest säästab uurija aega ja vaeva. Küsitlusleht või ankeet võidakse saata kas või tuhandele kutsealusele või väikeettevõtjale. Kui ankeet on hoolikalt koostatud, saab andmeid kiiresti talletada ja arvuti abil analüüsida. Andmete analüüsimiseks plaanib autor kasutada statistilist analüüsi. Tulemused esitatakse kokkuvõtetena, tabelitena, graafikutena. Sidudes kokkuvõtlikke tabeleid jms
käsitleb püstitatud eesmärgi täitmiseks bioloogilise vara kajastamise nõudeid puudutavaid teooriaid, käesolevas kursusetöös seadusi ja juhendeid ning seejärel vastandab teooria ettevõttes reaalselt rakendatavate arvestuspõhimõtetega. Võrdluse käigus selgub kas ettevõtte arvestusmeetodid vastavad Eesti heale raamatupidamistavale. Kvalitatiivse meetodina on autor kasutanud osavaatlust, kus lisaks vaatlusele osaleb töö autor uuritava ettevõtte töös. (Hirsjärv, Remes, & Sajavaara, 2007). Juhul, kui autoril tekib lisaküsimusi, millele dokumentidest vastust ei saa, küsitleb autor raamatupidajat poolstruktureeritud intervjuu käigus. Andmete kogumise meetodina kasutatakse dokumentide ja registrite vaatlust, kus andmed on esitatud numbriliselt ja statistiliselt. Uurija kasutab vaatlust numbrilise info kogumiseks. Vaatluse alla kuuluvad bioloogiliste varadega seotud dokumendid-bioloogilise vara soetamise arved, bioloogilise vara
Lühendid ja nende reeglid Nii eristatakse kahesuguseid lühendeid: 1) üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on arusaadavuse huvides kokkuleppeline kuju; 2) konkreetses tekstis (raamatus vm kirjutises) kasutatavad lühendid, mille sisu avatakse esmakordsel esinemisel tekstis. Olemuselt ja stiililt on lühendid argised ning neid ei soovitata kasutada pidulikus ja ametlikus tekstis või pealkirjades (Erelt, 2005; Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2005). Näiteks, rahvusvahelistes lepingutes kasutatakse lepingupoolte täisnimetusi: Ameerika Ühendriigid, Egiptuse Araabia Vabariik, mitte USA ega EAV. Kuna väljakirjutamine on viisakam kui lühendamine, ei soovitata au- või tänukirjas lühendada ka tiitleid, nt dir direktor (Erelt, Erelt, & Ross, 2007). Sõnade lühendusviisist lähtuvat jaotust illustreerib järgmine tabel. Põhireeglid 1. Suurtähtlühendi lõppu ega vahele punkti ei panda (TÜ, TLÜ)
Kui tegemist on ajalehe- või ajakirjaartikliga kirjutatakse artikli pealkiri kaldkirjas (Italic). Internetist leitud materjali puhul tuuakse kasutatud kirjanduse loendis ära järgmised andmed: pealkiri (alapealkiri), allika veebiaadress, allalaadimise kuupäev (NB! See märgitakse nurksulgudesse). Raamat Autori perekonnanimi, initsiaal (tühik). Väljaandmise aeg (ümarsulgudes). Pealkiri. Kirjastuse asukoht: kirjastaja. Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina kirjastus. 22 Ajakirjaartikkel Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Kaljurand, R. (2010). Mõtteid möödunud valimistest Rootsis. Diplomaatia, 10, 10–12. Artikkel kogumikus
(2013b). Limpa ja mereröövlid. Tallinn: Varrak. Kaks autorit Viide tekstis (Laur & Tannberg 2003: 49) või (Laur ja Tannberg 2003: 49) Kasutatud Laur, M. & Tannberg, T. (2003). Eesti ajalugu IV: allikates Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. Kolm autorit Viide tekstis 1. (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2010: 213) 2. (Hirsijärvi et al: 305) või (Hirsijärvi jt: 305) Kasutatud Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja allikates kirjuta. Tallinn: Medicina. Neli või rohkem Viide tekstis (Kriiska et al 2006: 124) autorit Kasutatud Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen, A., allikates Pajur, A.. (2006)
16 Anet Tomberg 2007, Portfelliriskide hindamine aktsiaportfelli näitel, Magistritöö. Harry M.Markowitz 1959, Portfolio selection, JOHN WILEY AND SONS INC. Asta teearu, Erik Krumm (2005) Ettevõtte Finantsjuhtimine, Tallin, kirjastus Pegasus Tõnis Oja, Raivo sormunen, Investori Aastaraamat, Äripäeva Kirjastuse AS 2007 Sirkka Hirsjärvi, Pirkko Remes, Paula Sajavaara, Uuri ja kirjuta, Kirjastus Medicina 2010. 17
Andmete kogumine toimus ajavahemikul 07.02.2012 – 27.03.2012. Korrektselt täidetud ankeete tagastati 110, ebakorrektseid 15 ning täitmata jäi 62 küsitlust, millest 80% oleks olnud võimalik täita interneti vahendusel. Empiirilises uurimuses saab andmetest järeldusi teha alles pärast eeltööd: Andmete korrastamise esimene etapp on andmete kontrollimine; Teine etapp on andmete täiendamine; Kolmas etapp andmete korrastamine (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005: 206...207). Andmeid analüüsitakse, kasutades statistilist analüüsi ja järelduste tegemist. Kui tulemused on analüüsitud, hakatakse neid selgitama ja tõlgendama. Tulemuste analüüsimisest üksi ei piisa – neid tuleks ka sünteesida. Sünteesis ühendatud peamised tulemused peaksid andma selge vastuse püstitatud probleemidele (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005: 212). Järeldused tehakse uurimismaterjali
), Kieli oppimisessa. Language in learning AFinLAn vuosikirja 2007 / n:o 65. Jyväskylä: Suomen soveltavan kielitieteen yhdistys AFinLA, 183197. Ringbom, H. 2007b. Cross-linguistic similarity in foreign language learning. Clevedon: Multilingual Matters LTD. Ringbom, H. & S. Jarvis 2009. The importance of cross-linguistic similarity in foreign language learning. In M.H. Long & C. Doughty (eds,), The handbook of teaching. Chichester: Wiley-Blackwell, 106118. Sajavaara, K. 2006. Kontrastiivinen analyysi, transfer ja toisen kielen oppiminen. In A. Kaivapalu & K. Pruu-li (eds.), Lähivertailuja 17. Jyväskylä Studies in Humanities 53. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto, 9-26. Sloboda, M. and Ivanecky, J. (in prep). How similar are Slavonic languages? Linguistic distances between thirteen standard varieties based on spoken test. Manuscript. Van Beezooijen, R. & C. Gooskens 2007. Interlingual text comprehension. Linguistic and extralinguistic determinants. In J
Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu: TÜ Kirjastus. Yin, R. (2004). The Case Study Anthology. Thousand Oaks: Sage. KASUTATUD KIRJANDUS American Psychological Association (September 5, 2000). Electronic Reference Formats Reccommended by the American Psychological Association. [3. jaanuar 2004]. http://www.apa.org/journals/webref.html Hirsjärvi, S. & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Hirsijärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Jurevits, N. (2003). Rakendusstatistika. Tallinn: Ilo. Kõverjalg, A. (1999). Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. Metsämuuronen, J. (2002). Tutkimuksen tekemisen perusteet ihmistieteissä. Helsinki: International Methelp KY. Niglas, K. (2004). The Combined Use of Qualitative and Quantative Methods Educational Research
Lõputöö eesmärgist lähtuvalt valis töö autor koostamiseks kvantitatiivse uurimismeetodi. Kvantitatiivne uurimismeetod tegeleb arvuliste andmetega, töö tulemused esitatakse arvude, statistikana, matemaatiliste mudelitena (Õunapuu, 2014, lk 60-61). Seda meetodit 25 kasutatakse andmete kogumiseks ja mõistete määratlemiseks, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks (Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2005, lk 130-131). Töö autor tutvus Vinare Logistika OÜ majandusarvestuse eeskirjaga ja finantsaruannetega. Kuna dokumentide maht on väga suur, siis andmete kogumiseks vaatles töö autor uuritavas ettevõttes algdokumente, käibeandmikku, pearaamatut ja kasumiaruannet perioodil 01.august 2019 kuni 31.oktoober 2019. Selle käigus jõudis töö autor teadmisele, et algdokumendid ettevõttesse sisse ostetud teenuste näol on iga kuu suhteliselt sarnased.
teatavatesse gruppidesse ja on nendega enam-vähem lahutamatult seotud. Seega ei pea kollektivistid tegema erilisi pingutusi, et olla aktsepteeritud, samas kui individualistid peavad selle nimel tublisti vaeva nägema. Seepärast tuleb individualistidel rohkem rääkida, katsuda olukorda verbaalselt oma võimu alla saada, ning nad ei hinda vaikust". Vaikimine iseloomustab pigem põhjapoolseid rahvaid, sellega kaasnevad vaikuse vasted kehakeeles. Põhjused: suurem distants? Kliima? Lehtonen and Sajavaara "The Silent Finn" (1985) mõõdupuu: vaikusetaluvus ("tolerance of silence"), nt ameeriklastel äärmiselt madal, soomlastel kõrge. Sajavaara and Lehtonen "The Silent Finn Revisited" (1996) mõõdupuu: kõnetaluvus ("tolerance of talk"). Uus mõiste: õigus kuulata. (NB! Vahepealse kümne aasta jooksul oli soomlaste enesehinnang tugevasti tõusnud). Kogu eestlaste vestluskäitumise ja viisakuskäitumise võib (üldistades) kokku võtta
põhiideed, kas faktid on kontrollitud, kas materjali on piisavalt jms. 2. Ülesehituse terviklikkus: kas kõik töö osad on olemas, kas liigendus on piisav ja loogiline jne. 3. Keele korrektsus ja stiili sobivus. 4. Vormistamise korrektsus, sh viitamine. 5. Õpilase aktiivsus uurimisprotsessis. 6. Töö kaitsmine. Soovituslik kirjandus Kasik, R. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2005. Hage, M. Näpunäiteid algajale uurijale. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi aastaraamat nr 1, 1997. Arhiivikool, rahvusarhiivi õppekeskkond http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php? tree_id=91 LISA 2 55 Uurimistöö juhendamine põhikoolis
paremini aru saada, mida ja kuidas kirjutada. Töös on tood ära ka resümee ning selle nõuded, kuid tavaliselt referaadis resümeed ei kasutata. Ma arvan, et referaadis on esitatud palju vajalikku materjali referaadi koostamise ja kirjutamise abistamiseks. Üldnõuetes on toodud ära referaadi vormistamise nõuded. Samas on ka kirjas kuidas arvutil vormistada ning kuidas alustada üldse kirjutamist. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Hirsjärv, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2005. 2. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. 2.,täiend. tr. Tallinn, 2005. 3. Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Tallinn:TTÜ, 1996. 4. Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend. Tallinn:TTÜ, 2002. [http://www.tmk.edu.ee/~jet/juhend.htm] (09.12.2005) 5. Krull, E. (2004). TÜ HT bakalaureuse- ja diplomitööde kaitsmise kord. [http://www.ut.ee/pedagoogika/Pedagoogika.html] (01.12
nõuded, kuid tavaliselt referaadis resümeed ei kasutata. Ma arvan, et referaadis on esitatud palju vajalikku materjali referaadi koostamise ja kirjutamise abistamiseks. Üldnõuetes on toodud ära referaadi vormistamise nõuded. Samas on ka kirjas kuidas arvutil vormistada ning kuidas alustada üldse kirjutamist. 16 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Hirsjärv, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2005. 2. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. 2.,täiend. tr. Tallinn, 2005. 3. Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Tallinn:TTÜ, 1996. 4. Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend. Tallinn:TTÜ, 2002. [http://www.tmk.edu.ee/~jet/juhend.htm] (09.12.2005) 5. Krull, E. (2004). TÜ HT bakalaureuse- ja diplomitööde kaitsmise kord. [http://www.ut.ee/pedagoogika/Pedagoogika.html] (01.12
The director solely does not decide the repertoire of the theatre. The audience and popularity of the show is not 100% predictable. KASUTATUD ALLIKAD RAAMATUD Bell, E., Bryman, A. (2003). Business research methods. Oxford: Oxford University Press. Epner, Luule, Monika Läänesaar, Anneli Saro. (2006). Eesti teatrilugu. Teatrikunst. Tallinn: Ilo. Hartnoll, Phyllis. (1989). Lühike teatriajalugu. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina. Kabrits, Enn (tekst). Rakvere Teater 1974. Rakvere Teater: [ajalugu ja tänapäev]/Eesti NSV Teatriühing. 1974. Tallinn: Eesti Raamat. Karulin, O. (2013). Rakvere Teater täismängu ,,täismängude" otsinguil aastail 1985 2009. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Karulin, O., Pappel, K. (2015). Teatrielu 2014. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Karulin, O., Nigu, L. (2016). Teatrielu 2015. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
PLAGIAAT ehk LOOMEVARGUS kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb.ee (sõnaraamatud õigekirja kontrolliks) Raamatukogude elektroonilisest kataloogist http://ester.utlib.ee Hirsjärvi, S., Remesi, P., Sajavaara, P. (2007). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Ehala, M. (2000). Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees. Roomets, S. (2006). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu. 5 2. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID Uurimusliku töö eest võib saada üleminekueksami hinde X ja XI klassi lõpetamisel või eksamihinde gümnaasiumi lõpetamisel
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa
Ettevõtte kulude planeerimise reeglid. (2011). EAS. Kasutamise kuupäev: 24.02.2017, allikas http://195.80.116.172/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega- alustamine/finantsplaneerimine/ettevotte-kulude-planeerimise-reeglid Glad, E. & Becker, H. (1997). Activity- based costing and management. Chichester: John Wiley&Sons. Haldma, T. & Karu, S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko&AT Audiko. Hirsjärvi, S. ,Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Kalmus, V.,Masso, A. & Linno, M. (2015) Kvalitatiivne sisuanalüüs. Kasutamise kuupäev: 02.04.2017, allikas http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys Kaplan, R. & Cooper, R. (2002). Kulu ja tulemus. Tallinn: Fontese Kirjastus. Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestus. Tartu: Rafiko Kirjastus. 39 Karu, S. (2012). Omahinna arvestamine ja üldkulude jaotamine. Kasutamise kuupäev:
juba kaardistada vaatluse põhjal. Intervjuus küsiti täpsustavaid küsimusi. Intervjuu on paindlik uurimismeetod, mis võimaldab andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida, varieerides teemade järjekorda. Intervjuu sobib hästi siis, kui kõne all on vähe uuritud ja tundmatu valdkond ning uurija ei näe ette vastuste suunda, kui soovitakse saadud vastuseid täpsustada või põhjendada. (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005, 192). Kui empiiriline uurimus I oli läbi viidud ning selle põhjal valmis kirjutatud metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks, viidi läbi empiiriline uurimus II. Uurimus viidi läbi, et saada eesti praktiseerivate õpetajate hinnangut ning tagasisidet bakalaureusetööna valminud metoodilisele materjalile. Et saavutada hinnangu maksimaalne objektiivsus ning kiirus, valiti empiiriline uurimus II meetodiks
õendusteaduse osakonnas 2004/2005 (2004). Tartu Ülikool. Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Gains, B., Shaw, M. (1995). Concept maps as hypermedia components http://ksi.cpsc.ugalgary.ca/articles/ConceptMaps/ (8.08.05). Hage, M. (2003). Teksti- ja kõneõpetus. Gümnaasiumi eesti keele õpik. Tallinn: AS Koolibri. Hennoste, M. (1998). Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: Inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel (1997). Mitteametlik tõlge. Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus. Kalle, E., Aarma, A. (2003). Teadustöö alused. Tallinn: OÜ Infotrükk. Kirjaliku töö vormistamise juhend õendusteaduse osakonna üliõpilastele (2005). Tartu Ülikool. Kliiniliste uuringute heade tavade juhtnöörid (2004). Ravimiamet
annaabi.ee 
