Mis on lasteaia juhtimist toetavad organid?

Vastus leiad õppematerjalist: EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM (0)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Eelkoolipedagoogika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on lasteaia juhtimist toetavad organid?

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus , koolieelne lasteasutus , selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid
EELKOOLIPEDAGOOGIKA
Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond , mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist.
Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses
lasteasutuses.
Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit , kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika .
Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme
ALUSHARIDUS
Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
  Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks.
  Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel.
Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused ( Haridusseadus 1992).
KOOLIEELNE LASTEASUTUS
  Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist.
  Põhiülesanne on:   luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.
LASTEASUTUSE LIIGID ON:
  Eelharidus – lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad)
  Lapsehoiuteenus – lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid
  Erilasteaiad – kuni 7 aastastele erivajadustega lastele
  Eralasteaiad – enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, koostamise alused, korraldus, eesmärk, põhimõtted)
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused olenemata lasteasutuse õiguslikust seisundist.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks: õppekava koostamise põhimõtted; õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; õppe- ja kasvatus-tegevuse korralduse; 6-7aastase lapse eeldatavad üldoskused; valdkondade õppe-kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6-7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; lapse arengu hindamise põhimõtted
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava: eesmärkide ja põhimõtete kaasajastamine; õppe- ja kasvatustegevuse korralduse paindlikuks muutmine; lapse arengu eeldatavate tulemuste kirjelduste täpsustamine; eesti keele kui teise keele õppekorralduse ning eeldatavate tulemuste lisamine; õppekava rakendumist toetavate juhendmaterjalide koostamine
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine , tervise hoidmine, loovuse toetamine , mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu ; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel

Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitlus, valdkonnad, lõimimine, kavandamise alused- riiklikule õppekavale tuginedes)
1.1. Lasteasutuse õppekava on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Lasteasutus koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel. Lasteasutuse õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa lasteasutuse pedagoogid, kaasates lapsevanemaid. Lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.
Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada:

Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord
Lasteasutuse õppekava on tähtajatu dokument, mida vaadatakse läbi ja uuendatakse vähemalt üks kord õppeaasta jooksul kaasates pedagooge ja lapsevanemaid.
Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorraldus lähtub õppekavas sätestatud eripärast, eesmärkidest, põhimõtetest ja riiklikus õppekavas kirjeldatud õpikäsitusest (Peterson 2009).
PÕHIMÕTTED
Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel rühmas tuleks järgida peamisi põhimõtteid, mida on riiklikus õppekavas nimetatud:
- Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.
- Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas.
Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:
1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna .
ÕPIKÄSITLUS.
Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise , vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu
1. VALDKONNAD
Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas:
mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika , kunst , muusika ja liikumine.
Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused.
LÕIMIMINE
Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISE ALUSED
Koolieelse lasteasutuse tegevuse alused on määratletud Koolieelse lasteasutuse seaduses (1999). Seadusest tulenevalt on vajalik õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine ja korraldamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) alusel. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel lähtutakse eelkõige laste eripärast (individuaalsus, huvid, vanuseline-, sooline koosseis, rahvus jm). Kavandamisprotsessis on oluline laste kaasamine, võimaldades neil ideid ja arvamusi avaldada ning eesmärgist lähtuvalt oma tegevust analüüsida. Planeerimine ja dokumenteerimine peab soodustama lapsest lähtuvate õppe-kasvatusmeetodite kasutamist ja laste huvide ning vajadustega arvestamist. Õppe- ja kasvatustegevuse kavad toetuvad laste arengu analüüsile. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lasteaias järgitakse pideva õppimise ja täiustamise põhimõtteid, mida nimetatakse ka PDCA tsükliks. PDCA tsüklit saab kasutada nii pikaajaliste kui lühiajaliste eesmärkide hindamiseks ja igasuguse korduva tegevuse puhul (Scholtes 2001). PDCA tsükkel koosneb: kavandamisest, tegutsemisest, uurimisest (kontrollimisest) ja reageerimisest. Planeerimisel määratletakse eesmärgid ja tegutsemisel viiakse kavandatu ellu. Uurimisel hinnatakse, kas kõik kavandatu on ellu viidud ja reageerimine tähendab, et arvestatakse uurimisel saadud tulemusi edasise tegevuse kavandamisel. Koolieelses lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine asutuse ja rühma tasandil.
Peamised õppekasvatustegevuse kavandamise dokumendid on:
- lasteaia õppekava
- rühma tegevuskava
- nädala vm lühiajalise perioodi kava.
Igapäevase tegevuse ajakava on määratletud lasteasutuse päevakavas.
RÜHMA TEGEVUSKAVA
Tegevuskava rühmas ei ole kohustuslik dokument, aga paljudes lasteasutustes on see kasutusel, kuna võimaldab õpetajal kavandada täpsemalt oma rühma tegevust. Rühma tegevuskava ülesehitus sõltub lasteaia õppekavast ja pedagoogide omavahelistest kokkulepetest. Rühma tegevuskava on tavaliselt üheks aastaks koostatud tegevuse kava, mille koostamisel on lähtutud rühma laste eripärast, eelmise perioodi eesmärkide analüüsist, lasteaia õppekavast ja rühma lastevanemate soovidest ning ettepanekutest. Rühma aasta tegevuskavas võivad olla alljärgnevad osad: laste nimekiri, rühma lühitutvustus: eripära, personal, kasutatav metoodika, rühma õppeaasta eesmärgid, töökavad: päevakava, õppe- ja kasvatustegevuste kava, nädalate temaatika , rühma üritused ja õppekäigud, erivajadustega laste arengu toetamine, kasvukeskkonna kujundamine, koostöö lastevanematega, lasteaia üritused.
NÄDALA vm PERIOODI KAVA
Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on nimetatud, et rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Seega otsustavad rühma pedagoogid, mis perioodi alusel rühmas õppe- ja kasvatustegevust kavandatakse ning koostavad vastavad kavad omavahelises koostöös. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Nädalakava koostavad rühma pedagoogid omavahelises koostöös, arvestatakse eelmise nädala kokkuvõtet, laste huvisid ja individuaalseid arenguvajadusi. Lühema perioodi kava (nädala või kuu vm) pannakse tavaliselt välja ka rühma stendile, et lapsevanemad saaksid kursis olla rühmas toimuva õppe- ja kasvatustegevusega.
PÄEVAKAVA
Päevakava koostamise alused on sätestatud määruses ”Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (1999).
Päevakava koostatakse lähtuvalt riiklikust õppekavast ning sõltuvalt lasteasutuse lahtioleku ajast ja laste vanuserühmast. Päevakava koostamisel tuleb võimaluse korral arvestada laste individuaalsete vajadustega.
Päevakavas võimaldatakse väikelapsele (kuni kolme aasta vanuseni) vähemalt üks kord päevane uneaeg. Lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une või muu vaikse tegevuse vahel. Erivajadusega lapsele peab võimaldama uneaega vastavalt tema soovile.
Päevakavas tuleb arvestada, et laps peab viibima iga päev sõltuvalt ilmastikust vähemalt 1–2 korda õues. Lapse lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une- ja söögiaega ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi. Päevakava peab olema lasteasutuse rühmas nähtaval kohal.
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust , sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad . Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Lapse kaasamise puhul tuleks läbi mõelda võimalused, kuidas laste arvamusi uurida. Kasutada võib erinevaid meetodeid , näiteks laste küsitlemise, läbi laste tegevuste ja mängu vaatluse vastava info kogumine, laste rahuloluküsitlused, joonistuste analüüs, vanemate arvamused oma laste soovide osas jm. Laste kaasamine eeldab, et tegevuste kavandamine on paindlik, kuna laste ideed ja huvid ilmnevad vahetu tegevuse ja kogemuse

Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias- rühmas, päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik
Pideva õppimise ja parandamise tsükkel: plaani (P), tee (D), kontrolli(C), tegutse (A)
Rühmas:
Õppe- ja kasvatustegevus:
L/a õppekava; Tegevuskava; Rühma tegevuskava; Nädalakava; Päevakava; Päevik, analüüs
Lapsevanemad:
Koosolekute protokollid; Laste arenguvestluste dokumendid
Lapsed:
Lapse arengu hindamise dokumendid; Koolivalmiduskaar
Päevakava:
Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
Päevakava koostamise alus:
1)riiklik õppekava,
2)lasteaia lahtioleku aeg,
3)laste vanuserühm
Päevakavas võimaldatakse väikelapsele (kuni kolme aasta vanuseni) vähemalt üks
kord päevane puhkeaeg . Lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund pukeaega valikuvõimalusega une või muu vaikse tegevuse vahel
Laps peab viibima iga päev sõltuvalt ilmastikust vähemalt 1-2 korda õues.
Lapse lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une- ja söögiaega ning
planeeritud õppe ja kasvatustegevusi
Rühma tegevuskava:
PDCA- Pideva õppimise ja parendamise tsükkel! (plaani, tee, kontrolli, tegutse)
Rühma kirjeldus; Eelmise aasta tegevuse kokkuvõte; Eesmärgid järgmiseks õppeaastaks; Tegevuse sisu aasta/ kvartali /kuude lõikes; Ürituste kava/koostöö lastevanematega. Ei ole kohustuslik dokument!
Nädala vm perioodi kava. PDCA- pideva õppimise ja parendamise tsükkel! (plaani, tee, kontrolli, tegutse) Nädala või kuuplaan
 Võimaldab teha vajadusel muudatusi
 Valdkondade kaupa on esitatud õppesisu ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuse põhimõttest.
¤ Lapse arengutase ,vanus ning lapse huvid
 Põhimõte planeerimisel: lähemalt- kaugemale ,üksikult- üldisemale
 Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima
Päevik.
On dokument, milles määratletakse andmed rühma laste ja nende vanemate ning õppe- ja kasvatustegevuse kohta ühel õppeaastal. Igal rühmal on oma päevik.
Õpetaja kannab päevikusse:
-andmed lapse kohta, sh lapse nimi, sünniaeg ja elukoht;
-andmed vanemate kohta (nimed ja kontaktandmed)
-õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks
-andmed läbiviidud õppe -ja kasvatustegevuste kohta kannab rühmaõpetaja päevikusse samal päeval
Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja!
Päevikut säilitatakse viis aastat!

Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid.
F. Fröbel ( 1782 -1852) ja esimene lasteaed .
Esimene eelkooliasutus “lasteaed” •  4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. •  Mängupedagoogika alused •  “Gaben” (annid) süsteem •  Loodusmetoodika •  Lasteaednike koolitaja (1849) •  Alushariduse metoodika ellukutsuja
Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse , mille nimi oli „lasteaed“ ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik maailmapilt , looduse tähenduslikkus ja humanism . 1840. aastal rajas Fröbel oma esimese eelkooliealiste laste asutuse, millele pani nimeks „lasteaed“.
Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Ta leidis, et inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks.
Mängul on kolm põhialust:
1)mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus .
Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, mis aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid.
Fröbel leidis, et lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud
Fröbel töötas välja oma metoodilis-didaktiliste vahendite süsteemi, mida nimetas „Gaben“ (annid). Sinna kuulusid:
1) Kolmemõõtmelised materjalid
1. Mänguvahend – pall (mahub kätte, riidest , lõngast, vikerkaarevärvides)
2. Mänguvahend – kuup , silinder , kera (kuup ja kera peegeldavad vastandlikkust, kera
kui liikumine, kuup kui paigalseis , silinder ühendab kuupi ja kera)
3.-6. Mänguvahendid – risttahukad, prismad
2) Tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine , mustrid, joonistamine, joonestamine)
Fröbeli metoodikas oli oluline koht loodusel , ta koostas loodus filosoofilise ökoloogilise programmi eelkooliealistele lastele. Oluline oli sisemise ja välise kooskõla. Fröbeli lasteaias oli igal lapsel oma peenar , kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega.
Fröbel hakkas koolitama ka lasteaednikke, kus koolitati lasteaedadele kutselisi kasvatajaid ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lastevanematele. Fröbel leidis, et hea lasteaia kasvataja valdab spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks vanuses 3-6, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega.
M. Montessori (1870 – 1952) pedagoogika
•  Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele •  “Aita mind, et saaksin seda ise teha” •  Laps on ise õppimisest huvitatud, loomulik uudishimu •  Toetada lapse arengu potensiaali - õpetaja on vaatleja, kuulaja , innustaja •  Oluline on keskkond •  Õppetegevus lähtub lapse huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse
Põhimõte – innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb – lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto – “Aita mul seda ise teha”, luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber.
Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika
•  Vastastikune suhtlemine – laps, vanem , pedagoog •  Teooria ja praktika katsetamine •  Avatud keskkond •  Laps on avastaja ja looja •  Projektiõpe
 Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond  Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses  Rollis olemine – rollimängud  Täiskasvanu on kuulaja, et saada teada, kuidas kõige paremini toetada lapse õppimist ja kasvu.  “Lapsed ei õpi iial, kui koolmeister ei suuda vakka olla”  Lastele ei õpetata seda mida, täiskasvanud juba teavad, vaid suunatakse laps ise avastama , uurima ja otsima teadmisi ehk kasutama oma mõistust
Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid
IDEED•  Inimese vaba areng •  Lapse arengu arvestamine •  Värvusõpetus ja lavastamine •  Lasteaia ja kodukasvatus kooskõlas •  Teada tunda oma eeldusi ja võistlemine ise endaga •  Tundekasvatus
PÕHIMÕTTED on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengu staadiumitele. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise, tundmise ja tahtmise.
Waldorfi pedagoogilised kuldreeglid lasteaias:  Rõõm, tegutsemislust, turvatunne , hingesoojus ja positiivsed lahendused  Mäng on lapse tähtsaim tegevus  Ainult täiskasvanult õpib laps elu (kõike tehakse koos lapsega)  Loovust, fantaasiat, mõtlemist ja tõetunnet  Rütm – see on elu selgroog
PÕHIPRINTSIIBID: looduslähedus, kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, admosfäär ei tohi õhutada konkurentsi. Sõnaline selgitav hindamine.
Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid.
Lapsekeskne metoodika:  Õpetajate ettevalmistus  Lapsekeskne õpikeskkond ja õppekava  Lapse arengu jälgimine ja hindamine  Hoolikas planeerimine ja individuaalne töö  Kindlad reeglid rühmas  Lapsevanemate kaasamine  Meeskonnatöö ja läbimõeldud töökorraldus  Õppimine mängu kaudu TOIMIB AINULT KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTEL!
•  Lapsekeskne lähenemine õpetamisel - individualiseerimine •  Keskendumine lapse arenguliselt sobivatele tegevustele •  Õpetamine läbi tegevuskeskuste, temaatiline õpetamine •  Perede kaasamine õppetegevusse •  Õpetajate jätkuv koolitus

Üldõpetus- lähenemisviisid, rakendamine
Üldõpetus on lapse individuaalsust arvestav kasvatusesüsteem. Jälgides laste toiminguid , märkame, et nad rakendavad uute kujutluste ja kogemuste saamiseks kõiki meeli. Saadud muljed elavad lapsed uuesti läbi mängus ja kogu lapse vaimne tegevus on suunatud konkreetsele asjale, nähtusele või probleemile. Eduke õppe- ja kasvatustegevuse eelduseks on lapse huvi.
Üldõpetuse lähenemisviisid:
Teemaõpe. Lasteaias on lõimitud tegevuse keskmeks teema, millega erinevad tegevus- valdkonnad ja üksiktegevused seostatakse . Õpetajad valivad teema vastavalt laste huvidele, arengutasemele ja ümbritsevale keskkonnale. See moodustab keskse telje tegevustes, mis aitavad kaasa lapse teadmiste ja oskuste üldistamisel erinevate kogemuste ja valdkondade seostamisel.
Lõimimine kui üldõpetuse alus- kõiki õppeaineid õpetatakse omavahel seotuna ja julgustatakse lapsi laiendama oma mõtlemisvõimet. See aitab lapsel tegelikku elu kogeda, aidates nii kaasa tervikpildi kujunemisele.
Kodulugu. Koduloo ülesandeks on õpetada lapsi tähelepanema oma kodukoha loodust ja inimese tegevust kodu ümbruses. Koduloo kaudu õpetamine on elulähedane ja lapse pärane. Koduloo kaudu areneb hästi suuline väljendus ja sõnaloo tegevus, kuna laps jutustab iseseisvalt kõigest, mis ta on näinud ja kogenud.
Individuaalne tööviis. Käisi pedagoogilise süsteemi tähtsamaks teemaks on laste individuaalne iseseisevtöö, pidades silmas lapse isksust tervikuna. Tõeline isetegevus iseseisva mõtlemise ja väljendusega esineb seal, kus laps ise leiab mõtte- ja tahteergutusi, otsib ja püstitab ise eesmärgi, valib ise vahendid ja lahendused eesmärgini jõudmiseks individuaalses tempos .
Üldõpetuse rakendamisel on oluline siduda laste jaoks konkreetsete õppeainete väljundid ja õppimise tähendusrikkas, holistilises kontekstis. Selliselt seostatud õpe võimaldab lastel saada mitmekülgset õppimiskogemust, mis pakub nii emotsionaalset kui intellektuaalset väljakutset.
Üldõpetuse rakendamine:

kavandamine (eesmärgi seadmine )
omandatu teostamine
uurimine , hindamine, analüüsimine
tulemusele reageerimine (parandamine)

VII: Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus- selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll.
Kaasaja eelkoolipedagoogika aluseks on lapsest lähtuv lähenemisviis. Lapsest lähtumine
tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja
õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus,
elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist,
areneminst ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele
vastavad võimalused. Lapsest lähtuvas tegevuses ei oodata lapselt mehaanilist uute
teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Vastutus õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest. Õpetaja aitab lapsel leida õpioskusi, mõista oma mõtteid ja kujundada oma õpistrateegiaid (Hujala, 2004).
Eestis kasutatakse mõlemaid mõisted, kuna Hea Alguse programm on toonud käsitlusse
mõiste lapsekeskne kasvatus, siis seda ka valdavalt kasutatakse. Hytonen (1992) on leidnud, et lapskeskse kasvatuse baasiks on isiksuse austamine ja indiviidide vaheline võrdõiguslikkuse ideaal: igat last võetakse sellisena nagu ta on.
Lapsekeskse lähenemise aluseks on lapse arengust lähtuv õpetamisviis (Hansen jt 1997).
Selle käsitluse aluseks on arusaam, et lapsed on innukad õppijad, kes saavad uut teavet ja
omandavad kogemusi mängides, lapsed arenevad aste-astmelt, on ainulaadsed j arenevad erineva kiirusega. Arengust lähtuv teooria põhineb Piaget, Eriksoni ja Vygotsky töödel. Lapsekeskne lähenemine põhineb selles, et õppimine on vastastikune aktiivne protsess laste, täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel. Arenguliselt sobivad tegevused on üles ehitatud nii, et laps vastab ise oma küsimustele.
Eesti koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on õppimiskäsitusena nimetatud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.
Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest.
Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
1) kavandada oma tegevust, teha valikuid; 2) seostada uusi teadmisi varasemate
kogemustega; 3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; 5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.
Õppekava põhialustele tuginedes võib öelda, et riiklikus õppekavas on esitatud lapsest
lähtuv õpikäsitus.
Õpetaja roll. Lapsest lähtuva tegutsemise kontekstis on õpetaja peamine ülesanne õpikeskkonna loomine, mis suunaks lapse huvi, õpimotivatsiooni, toetaks lapse aktiivsust õppijana. See tähendab, et õpetaja oskab luua õpikeskkonna, mis võimaldaks lapsel olla aktiivne tegutseja , teha valikuid, praktiliselt katsetada, uurida ja aktiivselt mängida. Õpetaja aitab laste kasvamisele ja arengule kõige paremini kaasa, kui ta toetub nende huvidele, vajadustele ja tugevatele külgedele.

Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid - mängulise, aktiivse õppimise, jõukohasuse näitlikkuse, huvitavuse printsiibid.
Mängulisuse printsiip.
 Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks  Mängimisvajadus on lapse üks põhivajadusi, mängus laps õpib mõistma maailma, erinevaid olukordi, kogeb erinevaid tundeid ja õpib oma tegevust suunama.  Seega on mäng tegevus, mille kaudu laps kõige paremini ümbritsevat maailma kogema ja tundma saab õppida.
Aktiivse õppimise printsiip.
 Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest.  Laps õpib ümbritsevat tundma eeskätt aktiivselt tegutsedes ja katsetades  Aktiivset põhimõtet rakendatakse aga mitte ainult nende tegevuste juures, kus lapsed ise tegutsevad, vaid ka kuulamise, vaatlemise jt. juures. Need tegevused peaksid innustama lapsi aktiivselt mõtlema, tundma, fantaseerima.
Jõukohasuse individualiseerimise printsiip.
 Lapsele esitatud ülesanded peavad vastama tema arengulistele võimetele, arvestades lapse arenguetappi, et tagada iga lapse edukus  Arvestada tuleb ka laste eripära: võimeid; keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms  Väikestes rühmades tegutsemine, mitmekesised mänguvõimalused.  Lapse arengu pidev jälgimine
Eluläheduse ja näitlikkuse printsiip.
 Õppe- ja kasvatustegevuse seostamine ümbritsevaga (loodus, kodukoht ). Last motiveerib kui tegevus lähtub tema enda kogemustest.  Õpitavaga tutvumine loomulikus keskkonnas; näitlike vahenditega; kõiki meeli kasutades  Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas.  Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
Huvitavuse printsiip.
 Õpp- ja kasvatustegevuse kavandamisel tuleb arvestada lapse huvidega .  Huvi aktiviseerib lapse psüühilisi protsesse, toetab seoste loomist olemasolevate ja uute teadmiste vahel, aitab tähelepanu keskendada ja tugevdab lapse kogemust.  Huvi asjade, nähtuste, tegevuste vastu aitab kaasa nii lapse vaimsetele kui füüsiliste võimete arengule.
Õpi- ja kasvukeskkond (üldõpetuse rakendamine raamatus 84-90)
Õpi- ja kasvukeskkonnas veedavad õpetajad ja lapsed päevas mitmeid tunde, vajadused rutiini järele täidetakse, õpitakse uusi oskusi, kujunevad ja arenevad suhted, võimed tugevnevad ning kujuneb suhtumine kooli ja õppimisse. Seda kõike toetab hästi planeeritud füüsiline keskkond.
Keskkonna loomise printsiibid:
Avatus . Avar ruum, lastel palju ruumi mängimiseks ja liikumiseks rühmas.
Nähtavus aitab lastel ruumis orienteeruda ning loob tunde, et asjad on ruumis nende jaoks.
Kätte saadavus toetab laste iseseisvumist, mida rohkem asju on saadaval, seda vähem peab laps õpetajalt luba küsima asjadega mängimiseks.
Turvalisus rühmaruumis. Rühmaruum peab lastele tagama nii füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse turvalisuse.
Keskkond on muutuv süsteem. Keskuseid võib aegajalt välja vahetada.
Keskused rühmaruumis ja nende tähtsused:
Kunstikeskus annab lapsele ülevaate, millised vahendid ja võimalused tal on, lapsel jääbki ainult valik teha kuidas oma idee ellu viia. Laps ei pea õpetajalt paluma joonistamis- ja meisterdamistarbeid, soodustab laste iseseisvust ja loovust.
Kirjutamiskeskus. Kirjaeelharjutused on üks valdkond, mida kindlasti tasub toetada ja harjutada . Kirjutamiskeskus võib asuda kunstikeskusega koos, kuid oluline on planeerida sinna ülesandeid, mis toetavad laste kirjutamisoskust. Näiteks: mustritepaberid, erinevad pliiatsid , millel on küljes värvi sildid
Lugemiskeskus. Häälimine on lugemisoskuse aluseks. Sõimelastega saab selles keskuses vaadata pildiraamatuid. Suuremad saavad aga ise juba raamatuid lugeda.
Matemaatikakeskus. Matemaatika annab võimaluse palju tegevusi mänguliseks muuta.
Teaduskeskust on kerge siduda liiva- ja veekeskusega, kus saab katsetada. (kaevata liiva seest välja esemeid; upub ei upu)
Ehituskeskus. Konstrueerimine on loogilise mõtlemise ja loovuse toetaja ning annab lapsele julgust ise proovida ja katsetada samas hoides tegevuse mängulise ja põnevada.
Keskuseid võib luua mitmeid ja erinevaid: draama - ja rollimängukeskus; muusika - ja liikumisekeskus; kokanduskeskus; arvutikeskus; puutöökeskus; kodumängukeskus jne kõik keskused ei mahu korraga rühma ja see ei olegi eesmärk. Lapsed saavad kogemusi erinevatest keskustest ja tegevustest.
Lapsel võiks olla ka nurk kuhu ta saab teistest eralduda.
Õppimiseala võiks rühmas visuaalselt ja selgelt eristuda, koondades seintele informatsiooni õpitava kohta.
Keskused on rühmaruumis kesksel kohal, kuna nad võimaldavad lastel mängida, õppida, uurida ja suhelda väiksemates gruppides. Keskused aitavad lastel ruumi jagada ning ise jaguneda.
Struktueeritus loob lapsele kindlustunde ja arusaama, kuidas toimida. Lihtne ja selge struktuur jaotab rühma keskusteks. Lastel on oluline omada keskkonna üle teatud kontrolli, näha kus on õpetaja, sõber ja teised lapsed ning mis toimub mujal ruumis.

Mis on lasteaia juhtimist toetavad organid? Hoolekogu ja pedagoogiline nõukogu
Eesti Vabariigi Haridusseadus

 Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng.
  H a r i d u s e m õ i s t e : h a r i d u s o n õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste , oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib

Eesti Vabariigi Põhiseadus § 37

  Igaühel on õigus haridusele
  Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
  Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi.
  Lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel
  Hariduse andmine on riigi järelevalve all

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 207 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

207 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

ja lapse vahel. Töötas välja mängupedagoogika. Leidis, et inimese kujunemine lapseaes toimub läbi mängu, mäng võti välismaailmaga suhtlemiseks. 3 põhialust: mänguvahendid(annid ja tegevused), liikumismängud, aiahooldus. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Metoodilis-didaktilise vahendite süsteem ehk ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane. Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas Tartu Lasteaednike Seminaril. Pooldas Fröbeli metoodikat, leidis, et see vastab paremini laste vajadustele

Eelkoolipedagoogika

doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja

Pedagoogika

doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik

Eelkoolipedagoogika

docx

Õppekavade võrdluse tabel

On õppe- ja kasvatustegevused. vaba aeg. vabategevused (mäng) ning kirjeldatud tegevuste kasvatusteg Planeeritud tegevused lasteaiaõpetaja kavandatud pikkus. evuse toimuvad lõimitult ja on Nädalaplaan õppe- ja kasvatustegevus. kavandamis seotud mänguga. e perioodi Pedagoog jälgib, et Rühma õppe- ja pikkus), kavandatud tegevuste ja kasvatustegevuse sealhulgas laste vabategevuste planeerimisel lähtutakse suveperioo vahekord oleks lasteaia õppekavast ning dil? tasakaalus, et toimuks üldistest õppeaasta sujuv üleminek ühelt eesmärkidest. Üldiste

Alushariduse pedagoog

doc

Iseseisev töö „ Õppekasvatustegevus lasteaias“

Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord Val

Pedagoogika

odt

Didaktika 1 töö

Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe- ja kasv

Koolieelne didaktika

docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

muusikaõpetaja, lapsevanemad, vajadusel tugispetsialistid. Erivajadustega lapse puhul moodustub meeskond neist lasteaia töötajatest, kes just selle lapsega tegelevad (näiteks lisaks logopeed, eripedagoog, tervishoiutöötaja vmt.), ja lapsevanematest. Meeskonnatöö efektiivsusele aitab kaasa koordineerija(te) määramine. Sobivaks isikuks, kes erivajadustega lapse meeskonna tööd koordineerib, on eripedagoogilise haridusega või vastava täiendkoolituse läbinud pedagoog. Näiteks lasteaias Klaabu on koordinaatoriks määratud logopeed, lasteaias Pääsupesa koordineerib sõime-, aia-, liit- ja sobitusrühmas meeskonnatööd logopeed ning erirühmas eripedagoog. Lasteaia pedagoogiline nõukogu (PNK) - kogu pedagoogiline personal. • meeskonnatöö korralduslike eesmärkide seadmine ning ühtsete tööpõhimõtete väljatöötamine • meeskonnatöö analüüs • õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine, hindamine, parendusettepanekute tegemine ning

Eripedagoogika

docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

Perekonna nõustamine lapsele sobiva kooli valimisel, ülemineku toetamine (koolivalmiduskaart).  Alushariduse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös.  Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada seejuures lapse perekonda. Lühiülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost J. A. Komensky 1592-1670 Tšehhi pedagoog, vaimulik ja humanist, teadusliku pedagoogika rajajaid. Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua.

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid