SOKRATES Nimi 12. b klass ELULUGU Elas 490-399 eKr Vana- Kreekas, Ateenas Isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur Ema Phainarete oli ämmaemand 18- aastaselt sai efeebiks 45-aastaselt abiellus Xanthippega Kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-...
JOHNNY CASH General information · 26. 02.1932 12.09.2003 · American country singer-songwriter · Deep, distinctive voice · Sorrow, moral, moral tribulation, redemption · 90 million albums Early life · Kingsland, Arkansas · 7 children · Death of brother Jack First marriage · Vivien Liberto · August 7, 1954 · 4 daughters · Divorce 1966 Early career · Memphis, Tennessee · "Hey Porter" · "Cry, cry, cry" · Sun -> Colombia Records · "Don't Take Your Guns to Town" Outlaw image · Drinking, amphetamines, barbiturates · 7 number of being in jail · 1968 · June Carter "The Man In Black" · The Johnny Cash Show · Dressed all in black. · Band dressed in black shirts Illness and death · Shy-Drager Syndrome 1997 · Autonomic neuropathy; diabetes · September 12, 2003 Interesting facts · Instruments: Guitar, voice, harmonica ...
Kodumaa Juhan Liivi lüürikas Juhan Liiv on Eesti üks tuntumaid luuleklassikuid. Ta on kirjutanud palju isamaaluuletusi. Erinevalt teistest ärkamisaja luuletajatest, ei kujutanud ta Eestit romantiliselt vaid realistlikult, nii nagu see tollel ajal oli. Juhan Liivi isamaaluule pärineb tema haigusaastatest. Juhan Liiv kannatas nagu kannatas ka tolleaegne Eesti ning oma isamaaluuletustes ongi Liiv andnud edasi seda valu, vaesust, hädasid ning probleeme, mis 19. sajandi lõpp Eestile kaasa tõi: Kui tume veel kauaks ka sinu maa Ja raske su koorem kanda, Kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka Sa soovide siniranda. Juhan Liivi isamaluule on karm ja realistlik. Kodumaa saatus ühineb luuletaja enda saatusega. Ta annab isamaaluulega edasi enda valu ning läbielamisi. F. Tug...
Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt ...
I. Varane lapsepõlv ja pere taust A. Vanemad ja perekond Millal ja kus Sa sündisid? Räägi midagi oma vanematest ja nende taustast. Kus kohast on Su pere algselt pärit? Mida tegid Su vanemad elatise teenimiseks? Kas Sa aitasid neid raha teenimisel? Mis on Sinu vanemate usuline taust? Kuidas Sinu kodus suhtuti usku? Mis olid Sinu vanemate poliitilised uskumused? Mis organisatsioonidega nad kokku puutusid? Mis teiste sugulastega Sa suhtlesid suureks kasvades? Mida Sa mäletad oma vanavanematest? Mis lugusid kuulsid vanematest eelkäijatest, keda sa ei tundud? Mitu last oli Sinu peres ja mitmes Sa olid? Kirjelda igat oma õde/venda. Kellega olid Sa kõige lähedasem? Kirjelda maja/maju milles sa üles kasvasid. Kirjelda oma tuba. Millised olid Sinu pere majanduslikud olud? Kas Sa mäletad aegu, kui rahaga oli kitsas? Mis olid Sinu kohustused kodus? Mis o...
Can you tell by a single sound I make, whether I am straight, bi or gay? As ridiculous as it might sound and casting aside all stereotypes, it actually seems possible. Unbelievable? Well, sociolinguistics, sociopathology, sociophonetics are all very fascinating subjects. Never thought a single word or a sound you make could tell random strangers who you are? Well, prepare to be convinced otherwise. (Well, not solely by these two articles or my short conclusions, of course, it is a very wide field and there is yet much research to be done.) Anyhow, here I have found two research articles, both dealing with whether it is possible to distinguish someone's sexual identity solely based upon a few words, or much less, a single phone. As it turns out, it is. How it is done, is also shown (although I must admit that my current education did not allow me to understand all the details of the methods used) and a lot of research poured into findi...
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide lepl...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Inimkaubandus Referaat Gert Valdek 8c Katrin Hommik Viljandi 2007 Sisukord · Sissejuhatus...................................................................................................................3 · Inimkaubandus.......................................................................................................4 6 Tegutsemine, et mitte ise ohvriks saada...................................................................6 - 7 · Arvamus.........................................................................................................................8 · Kasutatud materjal.......................................................................................................9 ...
Kuidas sai võimalikuks Eesti omariikluse saavutamine? Igal riigil ja rahvusel on rääkida oma lugu ja nii ka meil. Oma ajaloo jooksul oleme olnud erinevate riikide okupatsioonide all, kuid ometi 1918. aastal õnnestus meil iseseisvaks riigiks saada. Kuid mis olid selle eeldused ning kuidas see juhtus? I Maailmasõja eel ja käigus kujunesid välja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid ühtlane kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, samuti kirjaoskuse tase, mis tollal oli rahvastikus koguni 97%-il. Meil oli oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris igasugu seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, suurendamaks rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust, olla midagi enamat kui lihtsalt üks väike osa Venemaast. Vähem tähtsad polnud ka majanduslikud eeldused. Kujunesid välja tööliste ...
............15 10 märksõna, mis iseloomustavad head teenindust........................................16 Kokkuvõte......................................................................................................... 17 HEA TEENINDUS............................................................................................... 18 2 Sissejuhatus Tegin klienditeeninduse teemalise uurimustöö. Selles töös toon ma välja lähemalt klienditeenindusega seonduvaid häid ja halbu ning vastuvõetavaid situatsioone ning kinnistan oma õpitud teadmisi ja oskusi. Räägin sellest, mis on minujaoks hea teenindamine ning lisan 10 märksõna, mis iseloomustavad head teenindust. Sageli on olukordi, kus kliente teenindatakse halvasti ega järgita klienditeeninduse reegleid, samas on ka ettevõtteid, kus on külalised alati oodatud ning nad tahavad minna sinna heameelega
Albert Kivikas Albert Kivikas Sündis 18. jaanuar 1898 Suure-Jaanis Suri 19. mai 1978 Lundis, Rootsis Eesti kirjanik ja ajakirjanik Tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja- teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935–1938 juhatas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda
Igal hommikul saabuvad meie postkastidesse ajalehed, avades interneti, näeme tohutult uudiseid, raadio sisse lülitades hakkavad me kõrvu kostma värsked teadaanded. Pea igal perel on olemas, kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Meid kõiki ümbritseb tohutu meediaring. Mis annab uudistele ja ajakirjandusele sedavõrd suure mõjuvõimu, et me kõik sellest sõltume. Muutuste tegemiseks tuleb kasutusele võtta karme meetmeid. Avades Eesti ühe loetuma seltskonnaelu teemalise veebilehe elu24.ee, võin tõdeda, et 99% kirjutistest on kollased. Kollane ajakirjandus on ajakirjanduse liik, mis edastab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita lugejate tähelepanu, et võimalikult hästi end maha müüa. Kasutatakse skandaalsust , liialdamist ja inimestevahelistest suhetest rääkimist. Seda kõike tehakse selleks,
Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat. Miniatuurmaali iseloomustab : - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus 2 - rõhutatakse askeesi ja kannatusi 7) vaeste piibel piibli teemalise, õpetliku sisuga reljeefid Krutsifiks ristilöödud jebuse kuju Pseudotrifoorum rida ümarkaarelisi nisse e. Petikuid Trifoorum kitsas käik, mis avaneb arkaadina kesklöövi Vööndkaar taveesid kiriku pikisuunas eraldav kaar võlvik ehk travee võlvikud, löövide jaotus põigiti triumfikaar transepti ja pikihoonet ühendav võiduvärav Pilt1. Pisa toomkirik. Itaalia Pilt2. Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil. Itaalia. Pilt3. Püha Markuse kirik Veneetsias
Juhan Liiv sündis 30.aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Lapsepõlvest peale oli ta kõhn ja kidura tervisega. Ta armastas üksindust ja loodust. Lugemise õppis selgeks oma vanemate vendade kõrvalt, kui ta oli 10- aastane. 11-aastaselt alustas oma kooliteed Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks õppis ühe aasta H. Treffneri gümnaasiumis Tartus, ta oli siis 22.aastane. Juhan Liivi saatis läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Juhan Liiv suri tuberkuloosi 1. detsembril 1913. a Tartumaal Koosa külas. Ta oli siis 49. aastane. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Huvi luuletamise vastu tekkis Juhan Liivil, kui ta oli 18.aastane. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa...
Albert Kivikas Elulugu Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpila...
ja asendusravi, rehabilitatsioon päevakeskuses ja talus ). · Gay sõbraliku atmosfääri loomine, HIV/AIDSi ja suguhaiguste testimise ja ennetamise töö gayde seas. · HIV positiivsete inimeste ja AIDSi haigete psühhosotsiaalne toetus ja abi. · Toetusgrupid narkomaanidele ja nende lähedastele. · Massilistel rahvaüritustel, noorte kokkutulekutel, kontsertidel, muusika festivalidel turvaseksi, STLH/AIDSi teemalise kirjanduse, kondoomide levitamine. Sotsiaalse keskkonna mõjud: Ligi 15-aastane kogemus HIV/AIDSi alal, 10-aastane kogemus narkomaaniavastases töös annab AIDSi Tugikeskusele võimaluse jagada kodulehekülje külastajatega neid teadmisi ja oskusi, mis neil on. Paljusid probleeme saab ise lahendatud, paljude osas osatakse soovitada teisi abiandjaid. Koduleheküljel pakutakse lugejale huvitavaid ja kasulikke materjale, mis on spetslistide poolt
Albert Kivikas Albert Kivikas 18. jaanuar 1898 Suure-Jaani 19. mai 1978 Lund Eesti kirjanik ja ajakirjanik, tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Tegeles ka väliskirjanduse tõlkimisega peamiselt vene, vähesel määral ka saksa keelest Nooruses avaldas teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all Oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuar 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel 1944. aastal põgenes perega Rootsi, kus elas elu lõpuni Haridustee 1907 alustas kooliteed Reeguldi vallakoolis 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Keskendus kirjandusele, psühholoogiale, Põhjamaade ja üldajaloole ...
välja. Pisarate ülesanne on silmi puhastada ja niisutada. Inimesed nutavad enamasti siis, kui nad ei oska end sõnadega väljendada. Emotsioonid kasvavad üle pea ja me ei suuda end selgeks teha muud moodi, kui puhkeme nutma. Nutmine on ka teatud moodi põgenemine, see aitab vältida viha põhjuseid. Teadlased on tõestanud, et stress on inimesele kurnav ja laastav. See laastab ajusid, südant ja siseorganeid. Nutmine leevendab stressi tagajärgi ja aitab pingega toime tulla. Pisarate teemalise uuringu käigus lasti meestel ja naistel pidada 30 päeva nutmispäevikut. Tulemustes selgus, et selle aja sees nuttis 94 protsenti naistest ja ainult 55 protsenti meestest. 85% naisi ja 73% mehi ütles, et nutmine parandas nende enesetunnet. Uuringu käigus vaadati ka sibula koorimise tõttu tekkinud pisaraid. Need koosnesid 98% veest. Päris pisarad sisaldasid aga tunduvalt rohkem toksiine. Seega, nutke terviseks! Mehed nutavad vaikselt ja pisarad voolavad vaikselt silmanurgast välja
Juhan Liiv Lugemik Kaimar Lehtlaan Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, ...
Käibemaksu tõusmise järel on raamatud, kontserdid ja teatrietendused nii mõnelegi üle jõu käivad. Peale harituse on ka näilised võimusümbolid, nagu kallid autod ja uhked majad, rikaste pärusmaa. Nii nukker kui see ka poleks, aitab varanduslik seis võimu saavutamisele palju kaasa. Raha paneb inimesed alatult käituma. Vara nimel on tapetud ja rünnatud, rüüstatud ja vallutatud, end naeruvääristatud ja väärtushinnanguid unustatud. Margaret Mitchelli Ameerika kodusõja teemalise romaani ,,Tuulest viidud" peategelane Scarlett oli harjunud küllusliku eluga. Tema päevad koosnesid vaid pidulikest lõunasöökidest ja tantsupidudest. Scarlett kandis ainult kõige moodsamaid riideid ja tööd polnud ta kunagi teinud. Peagi sattus naine sõja tõttu väga raskesse majanduslikku olukorda. Ta otsustas alati valetamise ja teesklemisega oma endiselt armukeselt Rhettilt raha välja petta. See ei läinud Scarlettil läbi, kuid sellega ei piirdunud ta ponnistused taas rikkaks saada
5.nimeta vhemalt kolm phjust ,mille alusel Profiri Peterovit hakkas raskolnikovi kuriteo toimepanemises kahtlustama. - ta kuulis, et raskolnikovil hakkas halb kui jaoskonnas lizaveta ja ta e surma rgiti. samuti raskolnikovi huvitav artikkel, mis rkis teooriat sellest kuidas mnel inimesel on igust kedagi tappa. Veel jlgis ta raskolnikovi kitumist. kuuleb et keegi kis tapetu korteris uuesti vere kohta ksimas. 6.Selgita lyhidalt Raskolnikovi kirjutatud kuriteo ja kurjategijate teemalise artikli sisu. Milline oli Raskolnikovi teooria? - mndele inimestele, kes on teistest le on antud luba sooritada kuritegusid. nemad vivad astuda le piiri ja raskolnikov jagas inimesed kahte rhma-need kes visid ja lejnud lihtsalt vegeteerijad. ta ise tahtis teada kas ta ka kki kuulub nende hulka, kellel on lubatud. 7.mida heitis raskolnikov endale ette, kas kuriteo sooritamist voi midagi muud? 1)ta heitis hoopis seda ette, et ta sai aru, et ta siiski pole inimene kellel on
Koolil peaks samuti olema ülesanne tegeleda sugude vahelise sotsialiseerumise arendamisega. Selles artiklis olevat tulemused on sobilikud koostööks sotsioloogiste uurimustega identiteedi esikerkmisest. Lisaks kasutavad naised kuritegudes nii enda naistelikke tunnuseid, kuid võtavad omaks ka maskuliinse käitumise, et saavutada enda eesmärke. Selline soorollide muutlikkus näitab vajadusele laiendada seda uuringut identiteedi teooria abil. Referaat kattub kuritegevuse teemalise loenguga. Ka loengus pöörati tähelepanu sellele, miks inimestest saavad kurjategijad ning mis on seejuures määravad faktorid. Psühoolooglis- bioloogiline lähenemine nendib, et mehed sooritavad rohkem kuritegusid ning kuritegelikkuse tipp on teismelise eas ja kahekümnendates. Seega on artikkel kooskõlas loengus omandatud teadmistega. Naiste kuritegevust nii väga uuritud ei ole, vaid just toodi väljs näiteks XVY sündroom, mis esineb geneetilise defektiga meestel.
Vastutajad: Pille-Riin Pruus, Heidi Reial, Margus Mäeots Toimumiskoht: Muruplats 19:00-19:45 Õhtusöök Kokku: 45 min. Vastutajad: Pille-Riin Pruus, Heidi Reial, Margus Mäeots 20.00-21.30 Lõkkeõhtu Tegevus 1 Mõnusa meeleolu nautimine ning meeskonna arendamine. Lõkke materjali otsimine 2 meeskkonnas.Materjali otsimisel peavad noored mõtlema spordi teemalise laulu mida lauldakse kui materjale otsitakse koos juhendaja Pille-Riin Pruusi ning Heidi Reialiga. 15 min Tegevus 2 Iga meeskond valmistub laulude mänguks. Iga meeskonnale antakse teema kaardid millel on märksõnad millise teema kohta noored laulma peavad. Grillmeister Margus Mäeots valmistab grillvorste noortele ning kasvatajatele. Noored saavad abi pakkuda salati meisterdamises.
........................................................................................................... 9 Paide Selver.......................................................................................................... 13 Kümme märksõna heast klienditeenindusest.......................................................15 Kokkuvõtte............................................................................................................ 16 Sissejuhatus Tegin klienditeeninduse teemalise uurimustöö. Selles töös toon ma välja lähemalt klienditeenindusega seonduvaid häid ja halbu, lisaks toon välja milliseid reegleid arvestati klientide teenindamise juures, milliseid mitte, peamised vead klientidega suhtlemisel ja teenindamisel. Räägin sellest, mis on minujaoks hea teenindamine ning lisan 10 märksõna, mis iseloomustavad head teenindust. Sageli on olukordi, kus kliente teenindatakse halvasti
Kokkuvõte Kokkuvõteks võib öelda, et sotsiaalharta täitmine Eesti riigi poolt on meile kasulik kuna meil on sellega lootus mitte jääda töötuks ja vaeseks. Kõik need on küsimused sotsiaalsest hoolivusest ja õiglusest, mida aga praegusel valitsusel ilmselt napib, sest eelarveaukude lappimiseks kavandatud maksutõusud lähevad küll igale poole mujale, mitte aga inimeste sotsiaalse kaitse vajaduseks. Meil on veel käia pikk tee ning riik peab algatama sotiaalse kaitse teemalise dialoogi. Oleme olukorras,kus valitsus ühe käega annab ja kolmega võtab. 7
puudutavate kaalutlusotsuste tegemisel arvesse võtta.8 Maavarade kaevandamise alustamisel ja laiendamisel tuleb kindlasti läbi viia keskkonnamõjude analüüs. Kaevandamine mõjutab nii ümberkaudseid elanikke ja nende elukeskkonda kui ka looduskeskkonda ning seal pesitsevaid loomi. Maavarade kaevandamisega muudetakse keskkonda pöördumatult. Kaotatud elupaiku või muudetud veereziimi endisel kujul taastada ei ole võimalik.9 7 Roheline Värav. Teade põlevkivi teemalise konverentsi ,,Põlev kivi" kohta, 2007. Kättesaadav internetivõrgus http://www.greengate.ee/vana/index.php?page=11&id1=19398 (14.10.2011). 8 Veinla, H. Kas meie looduse mitmekesisus ja väärtus võib olla takistuseks majanduse arengule? Juridica, 2009. 9 Kuuba, R. Ajakiri Eesti loodus ,,Ehitusmaavarade kaevandamist Eestis tuleb paremini planeerida". Kättesaadav Internetivõrgus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2876_2873.html (14.10.2011)
Anton Hansen Tammsaare 1878 1940 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena 1898 (20-aastane) 1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907 (29-aastane) 1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Pärast Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist 1903 töötas Tammsaare mõned aastad Tallinnas ajakirjanikuna (nt "Teataja" toimetuses). Pärast kaukaasiat Aastatel 1914 1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. Kihlumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. 13.03.1920. aastal abiellus 42-aastane Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga, kes oli temast 18 aastat noorem lapsed Riita ja Eerik Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga lai...
2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Li...
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirj...
Adamson tahtis sõita juba ammu Pariisi ennast täiendama, kuid majanduslikud raskused ei lasknud seda teha. Näituse abil sai Adamson endale raha juurde. 1887.aastal sõitis Adamson Pariisi. Pariisis hakkas Adamsoni huvitama intensiivne kunst. Pariisis arendas Adamson täielikult välja professionaalsed oskused, omandades kerguse ja meisterlikkuse skulptuuritehniliste probleemide lahendamisel. 1888. aasta kevadel eksponeeris Adamsoni kaks tööd. Paavst Leo XIII portreereljeefi ja olustiku teemalise puufiguuri ,,Esimene piip". 1889. aastal esindas Adamson ülemaailmsel näitusel teosed: ,,Esimene piip" ja ,,Laine". Pariisis teostas Adamson ka ühe suurema oma teostest ,,Kamin". Pariisis tehtud tööd on veel ,,Neptuuni jalutuskäik", ,,Neli aastaaega", ,,Amori tervitus", ,,Koidutäht", ,,Vangistatud Amor, ". 1981. aastal tuli ta tagasi Peterburgi. Aga tema looming oli vabam ja antiikmütoloogiliste teemade kõrval algas huvi allegoorilise ja olustikulise ainestiku vastu. 1892
oma kaeraportsuga kohale. Esimees oli küll selle vastu, kuna taheti vaid kolhoosi vilja peksta, kuid tema soovist hoolimata hakati Aadama vilja peksma. Arvo (esimees) oli solvunud ja läks Vilma juurde vihmavarju. Arvo oli kohmetu ja ei osanud millestki Vilmaga rääkida. Kui vili pekstud oli, avas Aadam viina. Vilma ise polnud häbelik ja kutsus Arvo kinno, kuid too lükkas kutse tagasi, kuna ta peab päev varem sõjaväkke minema. Sõjaväe teemalise jutuga tuli Vilmale meelde jaanus, kes ka sõjaväes on. Vilma nägi teda viimati siis, kui ta sõjaväkke läks ega pole temast siiani mitte midagi kuulnud. Aiaste tallu saabub villisega varumisvolinik Eesner. Elmar üritab teeselda, et ta on täiesti kaine ja korraldatakse koosolek. Uuriti, et miks kolhoosis enam isegi kotinööri saada pole. Varumisvolinik ei oska vastata ning pudistab mingi jutu kokku, millest midagi järeldadagi ei oska
uurimistöö just vääriselupaikade ja nende kaitsmise koha pealt. Minu töö põhi eesmärgiks on panna inimesi metsi austama ja märkama neis elu. Samuti kutsun inimesi üles avastama puude kõrval ka metsa teisi osasid ning osata hinnata ka mitterahalisi väärtusi. Oma uurimusobjekti ehk vääriselupaikade kohta informatsiooni saamiseks, kasutasin eelkõige teaduslikku materjali, raamatuid ja teavet internetist. Natuke sain selle teema kohta uut materjali ka selle teemalise loodusfilmi vaatamisel, kuid eelkõige aitas mind raamat ,, Vääriselupaikade inventuur Eestis 1999-2002 " Siinkohal avaldan ma tänu oma juhendajale, kes ulatas mulle abikäe vajaliku materjali saamiseks ja oli asendamatuks abiliseks uurimustöö vormistamisel. Eesti metsad Eesti suurim varandus on meie maa metsad, veekogud ja niidud. Nende looduslike väärtuste
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse...
Juhan Liiv Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastu...
....................................... 17 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 18 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................... 19 2 SISSEJUHATUS Tegin klienditeeninduse teemalise uurimustöö. Selles töös toon ma välja lähemalt klienditeenindusega seonduvaid häid ja halbu ning vastuvõetavaid situatsioone, lisaks toon välja milliseid reegleid arvestati klientide teenindamise juures, milliseid mitte, peamised vead klientidega suhtlemisel ja teenindamisel. Räägin sellest, mis on minujaoks hea teenindamine ning lisan 10 märksõna, mis iseloomustavad head teenindust. Sageli on
Juhan Liiv ja loodusluule Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, i...
kaaneta, raudäärtega akvaarium, millel polnud valgustust ega muid lisaseadmeid. Algselt lisasin ema abiga põhja kruusa, millesse istutasime sõbralt saadud taime Echinodorus ning 10 gupit. Hiljem, kui hakkasin akvaristika vastu rohkem huvi tundma, leidsin internetist akvaristika teemalise foorumi, mis oli minu jaoks väga huvitav. Foorumit tihti lugedes sain sellel alal järjest targemaks ning ma soovisin endale juba suuremat akvaariumi, kuhu mahuks liigirikkam keskkond . Kui ma endale 60 liitrise akvaariumi sain, panin sinna algselt elama oma väikese akvaariumi gupid. Seejärel otsisin akvaristi foorumi kaudu endale teisi taime- ja kalaliike nagu nt. ancistrused, mollid, õunateod, krevetid. Vanasse akvaariumisse ostsin eriliselt ilusa siiami tapluskala ehk Betta
Kool Nimi Klass ANTON HANSEN TAMMSAARE ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Elulugu.............................................................................................4 3. Looming...........................................................................................7 3.2 Tammsaare kirjanikuna.....................................................................8 3.3 Tammsaare tõlkijana........................................................................11 3.4 Tammsaare ajakirjanikuna.................................................................12 4. Lisa.................................................................................................15 ...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Andras Bányász 11R KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE KOKKUPUUTED KÜBERKURITEGEVUSEGA Uurimistöö Juhendaja õpetaja Erli Aasamets Kilingi-Nõmme 2010 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KÜBERKURITEGEVUS.................................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevuse olemus........................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevus tõuseb järsult................................................................................................6 1.2 Kuidas kaitsta end identi...
peafassaadil kolmnurkne frontoon. Sõjajärgsetel aastatel oli Tallinna Ohvitseride maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Hoone siseplaneering on sümmeetriline: keskteljel asub pidulik kunstmarmorist joonia sammastega aatriumvestibüül ja hiiglasliku Nõukogude Liidu merelaevastiku teemalise plafoonmaaliga 1100-le inimesele mõeldud saal. Kokku on majas 168 ruumi. Trepi- ja aatriumipiirete kujunduses on kasutatud volüümikaid balustreid, lagedel stukkdekoori, seintel ripuvad vene kunstnike mere- ja sõjateemaliste maalide koopiaid, kõrgetel postamentidel seisavad admiralide büstid; ampiirvormides mööblil on punane sametpolster, Moskvast kohale toodud malmvalulühtrid ja tümoopeeglid täiendavad pidulikult hoone interjööri.
võistlushasarti rohkem, kui meie ülejäänud sportlastel kokku.“ Võistluste korraldamise takistuseks võib pidada ebasoodsat asukohta (4 vastanut) ja kehva rahalist seisu (2). Ebameeldiva kogemuse toob esile üks spetsialistidest: „Me ei korralda ammu enam võistluseid, kuna ratsaliidu suhtumine korraldajatesse on kehv ning nad ei soovi sellega enam tegeleda.“ 23 5. UURIMUSTULEMUSTE ARUTELU JA JÄRELDUSED Harrastusspordi teemalise uuringu küsimustikule vastas 15 atesteeritud treenerit, lisaks vastasid 2 treenerit sooviga küsitluses mitte osaleda nende kogemuste puudumise tõttu harrastusratsutajatega. Treenereid ei ole võimalik nende spetsialiseerumise järgi jaotada, vaid ainult nende poolt treenitava ala järgi, mistõttu olid valimisse valitud kõik kutsetunnistusega treenerid. 64st treenerist vaid 15ne vastanud arvu võib põhjendada mitmeti:
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
elulisi näiteid selle kohta, kuidas inimgruppidel on ühiselt võimalik ressursi- ja energiasäästlikult toimida, on ökokülade koolid ja lasteaiad headeks näideteks, kuidas õpetada jätkusuutlikkust eelkoolieas ka Eestis. Kuivõrd laste esmased tarbimisharjumused, loodusalased väärtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning ka käitumisharjumused looduses kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk ongi seetõttu luua lasteaiaõpetajatele jätkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: 1. Tutvuda Eestis ja välismaal ilmunud kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemalise kirjanduse ning sarnasel teemal ilmunud bakalaureuse- ja magistritöödega. 2
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
Dadaism: Hans Arpi (Jean Arpi) luulet – „Vikerkaar“ 1991, nr 12, lk 19 – 21. Georg Grosz, „Laul, Laul maailmale, Kullakaevurite laul“ – „Vikekaar“ 1989, nr 10, lk 12 – 18. Ekspressionistlik bukett: Ernst Toller, Else Lasker-Schüler, Jakob van Hoddis, Gottfried Benn, Georg Trakl, Franz Werfel, Georg Grosz – „Vikerkaar“ 1989, nr 10, lk 1 – 18. „Vikerkaarest“ 1997, nr 10 – 11, lk 149 leiate Tiit Hennoste modernismivoolude teemalise loengute sisukorra. Soovitatav on lugeda mõnda osa Rainer Maria Rilke „“Duino eleegiatest“ (eesti keelde tõlkinud Mati Sirkel), Rilke on kirjanik, kes seob 19. ja 20. sajandit ning modernismi luulevoolude lahkhelidest mõnevõrra eemal seisab. V.Woolf. Tuletorni juurde Virginia Woolf 25. jaan. 1882 – 28. märts 1941 “Tuletorni juurde” (“To the Lighthouse”, 1927) Tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1983 1. osa, “Uks” Stiilinäited analüüsiks
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimu...
kokkuvõtet. Viimasena on autor koostanud eneseanalüüsi, kus annan tudeng enda õppimisprotsessile hinnangu ja põhjendab seda. 1. loengumaterjalid (esitlused, täidetud töölehed, iseseisvad- ja grupitööd loengus) ja loengute käigus kogutud olulisemad mõtted; 2. olulised tähelepanekud rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleeriva seadusandluse kohta jm õppija jaoks olulised materjalid; 3. ühe rehabilitatsiooniteenuse teemalise bakalaureuse-/ magistritöö või rehabilitatsiooniteenuse alase uuringu või Riigikontrolli auditi läbitöötamisel teostatud analüüsi/reflektsiooni; 4. ühe rehabilitatsiooniteenuse alase arendusprojekti läbitöötamisel teostatud analüüsi; 5. kirjalik eneseanalüüs, et peegeldada oma iseseisvat tööd, tuua ära hinnang õppimisprotsessile ja õpitulemuste täitmisele. 3 1
spetsialist, lasteraamatute ,,Must vares", ,,Nõidkapteni needus", ,,Saladuslik päevik", ,,Mõistatus lossivaremetes" ja ,,Une nägu" autor. Raamatuga ,,Must vares" võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esimese koha. Margit Keeman TÜ saksa filoloog, Nõo muusikakooli klaveriõpetaja, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias Rahvusliku metallitöö tudeng. Eiko Keeman ja Rohelohe OÜ Hõbevalge teemalise erakooli pidaja ning Mart Meri käest autoriõiguste kasutamise loa omanik. Ettevõte on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppekavaarenduse projektide konsultant, TÜ tehnoloogia ja disaini valdkonna õpetajakoolituse strateegia (sh koostöö AHHAA Keskusega) koostaja ja TÜ Pedagogicumi õpetajakoolituse keskuste rajamise konsultant. Ettevõtte juht Robert J. Rootslane on 7-aastase rollimängu (LARP) ja viikingi ajastu taaskehastamise kogemusega. Ettevõte on Tartumaa Arendusseltsi liige.
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
