Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust ...
- tahtlik kahju või kahjuliku tagajärje tekitamine lapsele (füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses plaanis); - ahistaja tegevuse aktiivsuse aste (aktiivne, passiivne); - suhte iseloom (osapoolte sõltuvusest täieliku sõltumatuseni); - keskkond, kus väärkohtlemine teoks saab (perekond, kool, tänav, institutsioon jne)16. 1 R. Soonets., J. Loko., M. Roomveldi., I. Põldsepp., L. Haldre., K. Altosaar., R. Heido., A. Popova., S. Saar. Laste väärkohtlemine. Tartu: Kirjasrus AS Atlex, 1997, Ik 91. 2 Samas 2 Lapse väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine - psühholoogiline väärkohtlemine - füüsiline e. kehaline väärkohtlemine - seksuaalne e. sooline väärkohtlemine17. 2 Emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine Emotsionaalne e. tundelise väärkohtlemise all mõistetakse igasugust lapsele suunatud emotsionaalset vägivalda
Taksojuht Ever ütles reisijale: ,,Ära prõmmi, ega see traktor ei ole!" Enda arvates sain muudetava käitumise hinnanguvaba kirjelduse ja kokkuvõtliku soovi edastamisega edukalt hakkama. Huvitav on jälgida suhtluspartnerite reaktsioone vastavalt kasutatavatele suhtlemistehnikatele. Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu küla koerale, nii koer külale. Kasutatud kirjandus: 1. Krips, H. (2011). Klassijuhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi. Tartu: Atlex. 2. Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tart: Atlex. 3. Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: Atlex.
rääkida. Jälgisin, et kuulaja rollis olles ei katkestaks kõnelejat. Vestluse alguses oli minu vestluspartner pahur ja negatiivselt meelestatud. Vestluse käigus ta tajus, et teda kuulati ja temast hooliti. Minu oskusliku kuulamise ja ümbersõnastamise tulemusel ta leebus ja vestlus kulges edasi sõbralikus õhkkonnas ja üksteisemõistmises. Kasutatud kirjandus: 1. Krips, H. (2011). Klassijuhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi. Tartu: Atlex. 2. Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tart: Atlex. 3. Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: Atlex.
esemeid käsitsema. Lapsed on selgeks saanud esemete funktsioonid- näiteks tass on selleks, et teda suu juurde viia ja sealt juua. Lapse toimingud mitmesuguste esemetega täiustuvad üha ja tema toimingutesse ilmuvad kujutlused. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi, näiteks joomist tühjast tassist, kammimist jne. seega ilmuvad lapse mängu esimesed kujutlused kas zestide või kõne näol.3 1 ,,Laps ja lasteaed" AS Atlex 2005 Tartu lk 158 2 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 115 3 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 118 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS Sümbolmäng saab tekkida ainult täna keele ja mõtlemise arengule. Laste sümbolmängu uurijad eristavad mängus nelja komponenti:4 1. Detsentreerimist ehk suhte loomist teiste mängijatega. 2. Seksventeerimist ehk kombinatsioonide järjestamist. 3. Esemete asendamist. 4
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi
probleeme või kokkupuuteid sotsiaalvaldkonnas. Sotsiaaltöötajal on õigus külastada kodu ning hinnata sealset olukorda, vanemate oskusi ning suhtlemise keskkonda. Sotsiaaltöötaja on see, kes vajadusel hakkab moodustama abivõrgustiku ning jagab infot pere liikmetele olukorrast ja saadav vajadusel mõne pereliikme uuringutele või nõustamisele.16 14 Soonets, R.,Kutsar, D. Meediku tööst väärkoheldud lastega. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex. 2007. lk 102-104. 15 Sealsamas, lk 102. 16 Sealsamas, lk 105. Kui väärkahtlus lapse puhul on tekkinud, siis saadetakse ta psühholoogi juurde, kes täpsustab probleemi olukorda ja tõsidust. Ta tegeleb lapse ja ta perekonnaga individuaalselt ning suunab neid vajadusel psühhoteraapiasse. Lisaks annab psühholoog ka nõuandeid pedagoogidele olukorras orienteerumiseks.17 Tegelikult on väga raske eristada väärkohtlemisest ja halvast kasvukeskkonnast tulenevaid mõjusid
· immunoloogiliste mehhanismide ealine taandareng 2) Isa vanuse tõus. 5-10% Downi sündroomi juhtudest on põhjustatud mittelahknemisest spermatogeneesi I või II meiootilises jagunemises. 3) Ovulatsiooni ja viljastumise vahelise perioodi pikenemine. Vanuse tõusuga sugulised vahekorrad harvenevad, põhjustades sagedamini hilistunud viljastumist. Struktuursed kromosoomianomaaliad on põhjustatud kromosoomi või kromatiidi murdudest. Mikelsaar, R. (2001) Kromosoomihaigused. Tartu: Atlex KROMOSOOMISÜNDROOMID Jagunemine Kromosoomihaigused jaotatakse kahte rühma: 1) Autosoomide arvu- ja struktuurianomaaliad 2) Gonosoomide e sugukromosoomide arvu- ja struktuurianomaaliad Geneetilise materjali hulga muutuse järgi jaotatakse kromosoomishaigused kahte rühma: 1) Trisoomiad e trisoomiasündroomid, mille puhul on üks kromosoom või osa kromosoomist lisandunud karüotüüpi (2n+1 e 46+1 kromosoomi).
endale meelepärased. Nüüd läheb iga lapse paat reisima. Õpetaja käib lapse juurest lapse juurde ja kuulab tema lugu. 5 Kasutatud materjal: https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja %20lapse%20areng/5.%20teema/MANGULIIGID.pdf http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/kulvi_teder._loovus.pdf Meheks, isaks ja härrasmeheks. Atlex (57 – 66); Niiberg, Moodle õppematerjal 5,pt “Mäng on mehe tõsine töö”. Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Pt. Laste mäng ( lk. 28-34). Laps ja Lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk 154-171), (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, E. Tartu: Kirjastus Atlex Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Eve Kikas (lk 120-137) Mäng kuueaastaste laste klassis H. Sarapuu (1988) http://www.lasteaed.net/2011/12/11/loovmang/ 6
alumises osas (nimmeosas) ning suurenenud küür ehk küfoos ülemises osas (rinnaosas). Rühi parandamiseks harjumusliku asendi või nõrga lihaskonna korral on kasulik eelkõige rohke liikumine ja lapse kehaasendi jälgimine. Väike laps ei suuda ise veel teadlikult oma kehaasendit jälgida ning seetõttu vajab ta vanema abi. (Soopõld) Kasutatud kirjandus Karvonen, P. (2007). Liikumisrõõm. Ilo. Kivi, l. S. (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex. Luuri, J. (31. jaanuar 2013. a.). Lapse kehalise minapildi kujunemine. Allikas: teatoimeta: http://www.teatoimeta.ee/Lapse_kehalise_minapildi_kujunemin_763.htm Niiberg, T. L. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex. Soopõld, T. L. (kuupäev puudub). Lapse füüsiline areng. Lapse Areng. Varava, L., & Hermlin, K. (kuupäev puudub). Lapse motoorne areng. rmt: L. Varava, & K. Hermlin, Lapse rühi kujundamine.Tervise Arengu Instituut (lk 7). Ecoprint AS.
Milline on selle mõju õppimisele? 19. Kuidas mõjutasid kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate arengut Saksa getaltpsühholoogid? 20. Milline on keelelise relatiivsuse hüpotees? 21. Milline on L. Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus? ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus Bachmann, T., Maruste, R.(2003). Psühholoogia alused. Fisher, R.(2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: AS Atlex. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Grauberg, E.(1996). Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn : Bakalaureuse Erakool. Krull, E. (2000).Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. Küttis, K. (2003). Arengu- ja pedagoogiline psühholoogia. Viljandi. (WWW) Leppik (2004). Laps ja tema mõtlemise arendamine
homoseksuaalsete meeste ja naiste seas. Pedofiilsete ihadega inimene on võimeline kontrollima oma käitumist juhul, kui ta tunnistab endale, et seksuaalse sisuga käitumine lapse suhtes on vale. Juriidilisest seisukohast lähtudes on vaja pedofiilia ilmingud krimanaliseerida. ( Viide: Lapse väärkohtlemine II (2007) / R. Soonets, A. Popova, M. Roomeldi, L. Haldre, S. Saar, K.Kuiv, M. Paddar, R. Heido, D.Kutsar. Tartu, Atlex ) Karistusseadustiku järgi on karistatav igasugune seksuaalvahekord noorema kui neljateistkümneaastase isikuga. Sellest lähtuvalt jaotab Eesti karistusseadustik kuriteod nelja paragrafi alla: § 144. Suguühendus järeltulijaga Vanema, vanema õigustega isiku või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühendusse astumise eest - karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. § 145. Suguühendus lapseealisega
Õhupallide üleval hoidmine, neid toksides Seismine ühe jalal Käimine tagurpidi poomil Hüppenööriga hüppamine Harki- kokku hüppamine Kepi haaramine langemise pealt Erinevad mängud, sportmängud Erinevad jooksud takistusega Kasutatud kirjandus 1. Weineck, J. & Jalak R. (2008) Kehalised võimed ja organism. Tallinn: Sunprint Invest. 2. Loko, J. (2004) Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika. Tartu: Atlex. 3. Jürimäe, J. & Mäestu, J. (2011) Treeninguõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Tän an! ! Küs im use d?
, Krzysztof, N., Joseph, R., Csaba, F., Margus, V., Serap, E., Gianmaria, B., Michele, B., Raffaella, D., Massimo, N., Giuseppe, M. (2011). Blood pressure control and cardiovascular risk profile in hypertensive patients from central and eastern European countries: results of the BP-CARE study. European Heart Journal, 32(2), 218-225. • Jasjukevitš, T. (2016). Raviresistentne hüpertensioon. Perearst, 3(112), 45-53. • Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. • Lätt, K. (2015). Hüpertensioon: ravida tuleb patsiendi, mitte numbreid. Perearst, 3(101), 21-28. • Nilsson, P., Journath, G., Palm, K., Viigimaa, M. (2007). Risk factor control in treated hypertensives from Estonia and Sweden. Why the difference? Blood Press, 16(5), 301-304. • Uuetoa, T., Martinson, K., Rebane, M., Keerd, A., (2015). Täiskasvanute kõrgvererõhutõve patsiendijuhend. TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Eelistatakse mängida samasooliste lastega. · Poistel on tihtipeale paremad suhted emaga, tüdrukutel isaga. 8 KASUTATUD ALLIKAD Ballew, Arlette C., Gurian, Michael. (2004). Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Tln: El Paradiso Kikas, Eve. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu Ülikooli Kirjastus Niiberg, Toivo. (2006). Meheks, isaks ja härrasmeheks. Tartu: AS Atlex Niiberg, Toivo. (2008). Naiseks, emaks ja daamiks. Tartu: AS Atlex Preuschoff, Gisela. (2004). Tüdrukute kasvatamine. Tln: ERSEN 9
inimene peab enne hoolega mõtlema, kas see amet ikka sobib talle või ei. Õpetajat võib nimetada koolimeeskonna liikmeks ja arengu suunajaks, sest ta on inimene, kes kuulub kooliellu, suhtleb tihedalt oma kolleegidega, aitab õpilasi ning on hea ja hooliv inimene, kellele meeldib teistele enda teadmisi jagada ning ka ise selle kaudu uusi teadmisi saada. Kasutatud allikas Fullan, M. 2006.Uudne arusaam haridusmuutustest. II ptk: Haridusmuutus kohalikul tasandil. Tallinn: Atlex. 2
positiivne enesehinnang, enesekindlus ning et ta saaks oma tugevamaid külgi arendades ja neile toetudes leida oma koha elus. On vaja tervet küla, et üks laps üles kasvatada (Aafrika vanasõna) 8 KASUTATUD KIRJANDUS. 1. Kera, S. 2004. ÜHESKOOS TEEL . Tallinn AS Kirjastus Ilo 2. Nõmme, A. 2005 HÜPI LASTEAIAS Tartu AS Atlex 3. Tilk, M.; Talts, L. 1997 KODU JA LAPS Tallinn Maalehe Raamat 4.Kikas, E. 2008 ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE KOOLIEELSES EAS Tartu Ülikooli Kirjastus 5. Woolfson. R.c. 2004 MIKS LAPSED NII KÄITUVAD ? Kirjastus VARRAK 6.Lovaas, O.I. 1998 ARENGUHÄLBEGA LASTE ÕPETAMINE Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Gray,J 2000 LAPSED ON TAEVAST Kirjastus Sinisukk 8. Gordon, T. 2003 MILLIST LAST TAHATE TEIE ? Pere ja Kodu Raamat 9. Kivi, L.; Sarapuu, H.2005 LAPS JA LASTEAED Tartu AS Atlex 10. Kopietz, G.; Sommer, J
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine
5 min puhkust iga kiirenduse järel · Lõdvestusharjutused · Venitusharjutused Reede · Soojendus · Erinevad harjutused · Krossijooks 5 km · Jõuharjutused · Venitusharjutused Laupäev · krossijooks umbes 3 km Pühapäev puhkepäev Kasutatud kirjandus · Jürimäe, J., Mäestu, J. (2011). Treeninguõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus. · Loko, J. (2008). Noorsportlaste treenimine: Metoodilisi juhiseid treenerile ja õpetajale. Tartu: AS Atlex. · Espe, V. (2008) Kiiruse arendamise võimalused. Kehaliste võimete arendamine spordis Eesti treenerite rahvusvaheline konverents 4.- 6.04.2008 Tartus ja Tallinnas Tänan!
Lääne-Preisimaa ja selle Preisimaa haru. 1562. aasta järel, kui ka Liivimaa ordu sekulariseeriti, jäigi ordust alles vaid selle Saksa haru. 1809. aastaks sekulariseeriti ordu valdused Napoleon I käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima. Austria Saksamaa koosseisu kuulumise ajal (1938–1945) peatati ordu tegevus, kuid pärast Kasutatud allikad Kirjandus: Klaus Militzer. Saksa Ordu ajalugu. Tallinn: Atlex, 2013. Eric Christiansen, "Põhjala ristisõjad", Kirjastus: Tänapäev 2014 Aivar Kriiska, Ain Mäesalu. Eesti ajalugu I, Avita kirjastus, 2014 Internet: https://ajaluguorel.wordpress.com/category/uncategorized/ http://www.taskutark.ee/m/saksa-ordu/?auth=dGFza3V0YXJr http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/liivi_soda.htm Täname kuulamast!
saalis. Raamatuid on kahte liiki: matkaraamatud ja jalgrattaspordi raamatud. 1. Kivistik, A., Linnus, L. (1981). Noor matkaja. Tallinn: Valgus. Raamat on A5 formaadist natuke väiksem. Vaatamata oma kõrgele vanusele on raamat väga viisaka väljanägemisega ning ilmselt väga vähe kasutatud. Tegemist on pehmekaanelise köitega, mille köitmisel on kasutatud kahte metallklambrit. Kattematerjal puudub ja valts on nähtamatu. 2. Jürgenson, T. (2007). Matkates neljal aastaajal. Tartu: Atlex. Raamat on A6 ja A5 formaadi vahepeal. Tegemist on pehmekaanelise liimköitega ning on näha, et raamatu kaas hakkab liimist lahti tulema. Kattematerjal puudub, selg kinnine ning valts nähtamatu. Raamat pole kiletatud, kuid kaante hea olukorra säilitamiseks võiks seda teha. Hea on see, et raamat on õiges püstasendis ning fikseeritud tugede vahel. 3. T. Arro, H. Joonuks, H. Kaal... jt. Matkatarkuste taskuraamat. (1978). Tallinn: Eesti Raamat. Raamat on A6 formaadis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppekava TOOTMISE PLANEERIMINE JA ETAPID Referaat Õppejõud: Mõdriku 2018 Planeerimine on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike meetmete ja ressursside paika panemine. Lähtuvalt ajahorisondist eristatakse pikaajalist planeerimist, keskmiseajalist planeerimist ja lühiajalist planeerimist. (Riives, Lavin, 2014, lk 43). Äri- ning tootmisprotsesside juhtimine ja planeerimine on tootmisele orienteeritud ettevõtete üks põhitegevustest. Tootmisplaani realiseerimiseks on vaja tootmist planeerida ehk määrata kus, mida ja millal teha. Tootmisplaanis jagatakse tellimused ajaliselt tootmisallüksuste vahel eesmärgiga tagada toote üleandmine kliendile. Tootmine peaks kulgema tõrgeteta, ressursse säästvalt, mitte tekitama tarbetuid kulutusi ning tagama toote kvaliteedi. Seetõttu tuleb tootmist asjatundlik...
On oluline arendada kõiki kehalisi võimeid. Tervislik toit, küllaldane uni, rohke liikumine, värske õhk ja puhas loodus rajavad aluse suurele väärtusele lapse tervisele. 6. Allikad I. Vuori, S. Taimela. (1998) Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina P. Karvonen. (2003) Liikumisrõõm. Tallinn: Ilo 12 E. Maiste, T. Matsin, V. Utso. (1999) Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: AS Atlex M. Horro. (2001) Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: TÜ Kirjastus M. Fogelholm, I. Vuori. (2007) Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina V. Pantsenko. (2005) Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult... Koolieelse lasteasutuse RÕK. (2008) Tartu: Studium E. Isop. (1999) Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. Tallinn: TPÜ Kirjastus H. Galinskaja, E. Lepik, L. Lilleaas, A. Lints, E. Lootsar, M. Peit, A. Piirma, M
Otstarbekas on perioodi alguses kasutada mitmeliigeseliseid harjutusi ning kui juba natuke inimene käinud jõusaalis, siis enam spordispetsiifilisi harjutusi. Jõutreeningut tuleb alati alustada kerge soojendusega kõigile lihasgruppidele. (Loko: 183) 7. Hingamine 8. Toitumise tähtsus Allikad Rückenberg, J. 2006. Jõusaal sandistab- Noored sportlased ja jõutrenn. [ 23.12.2014] Internet: http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=657 Loko, J. 2009. Noorsportlaste treenimine. Tartu: AS Atlex Loko, J. 2007. Sportlaste ettevalmistus. Tartu: AS Atlex Noormets, J. 1999. Abiks jõusaalis harjutajale. Tallinn: TPÜ Kirjastus
10 9. Kasutatud kirjandus • http://www.lasteaed.net/uploads/t%c3%bcdrukute-ja-poiste-erinevused..pdf • http://www.slideshare.net/snezhanna/poisid-ja-tdrukud-pivad-erinevalt • Sinkkonen, J. (2007). Kasvamine poisina. Tallinn: varrak. Preuschoff, G. (2008). • Tüdrukute kasvamine. Kirjastus: ersen. Biddulph, S. (2008). • Poiste kasvatamine. Kirjastus: ersen. Niiberg, T. (2006). • Meheks, isaks ja härrasmeheks. Tartu: AS atlex. Niiberg, T. (2008). • Naiseks, emaks ja daamiks. Tartu: AS atlex. • Gurian, Michael, Arlette C. Ballew 2004. Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Tartu: El Paradiso. • Kikas, E. (2005). Õpilase mõtlemise areng ja selle soodustamine koolis. Ots, E. (Toim.). • Üldoskused – õpilase areng ja selle soodustamine koolis ( lk 5 – 46). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 11
inimest psüühiliselt laastavad. Lõpu tegemine juba näitab, et midagi ei ole suhtes toiminud ja sellest välja saades võib inimene avastada enda jaoks palju uut, mida suhtes olles ei oleks osanud ettegi kujutada. Niisiis võib ka kurvast ning traumeerivast lahkuminemisest aja möödumisel leida palju kasulikku, mis muudab selle ajahetke elus hoopiski positiivseks. Kasutatud kirjandus: Toivo Niiberg ,,Naiseks, emaks ja daamiks", AS Atlex 2008; Journal of Family Psychology 2011, Vol. 25, No. 3, 366- 374; 2011 American Psychological Association Gelena K. Rhoades, Claire M. Kamp Dush, David C. Atkins, Scott M. Stanley and Howard J. Markman; Disharmoni : Premarital Relationship Dissolution, Clint C. Elison, July 2010.
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. La...
d?id=27679397 Artiklis käsitletakse parke linnaruumis ning Kadrioru pargi muutumist läbi aja. Samuti sisaldab artikkel lühikest intervjuud arhitekti Enn Rajasaarega pargi arhitektuuri teemal. 19. Kadi Tuul. 2011. Linnahaljastuse roll ja parendamine. http://www.botaanikaaed.ee/wp-content/uploads/2011/05/Kadi-Tuul.pdf Ettekanne toob konkreetsetele näidetele toetudes välja probleemseid kohti linnahaljastuses. 20. Kadi Tuul. 2009. Linnahaljastus. Kirjastus Atlex Käsiraamatus antakse ülevaade sellest, milline peaks olema linn kui elukeskkond, näidates haljastust atraktiivse ja tervisliku linnakeskkonna vajaliku osana. Tuuakse näiteid teistest maadest ning seostatakse neid Eesti oludega. Antakse ülevaade avalike alade põhitüüpidest, kujundusvahenditest, - võtetest ja materjalidest
Kooli õppesüsteem nõuab muudatust.Õppimine pidi olema mitmekülgne,koolikeskkonnas rohkem vabadusi.On vaja arvestada iga lapse vajadusi ja erinevusi,et kooli lõpetamist ühiskonnasse tuli vaba ja kasulik kodanik. Kasutatud kirjandus. Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus Ram, S. (2006). Current Issues in Teacher Education. New Delhi: Sarup & Sons. Lister, T. (2012). Lihtne ja praktiline koolipsühholoogia. Tartu: Atlex. Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. TLÜ Kirjastus, lk 1758 Roots, E-M. Miks poisid koolist kaovad?
Jt:'tl{ed-l'i:ie:thit:'qi,luii:iii.lv j;:.'.::..'a .".'..)'.., ')::,' o ViirimSfirsdna cl 14dverh, r,f munntrl'eisar rd tavaliselt laiendatar a verbi .iiirel. Kui iauses on silritis. siis sclle .lLirel. Jane sang u,'ll Jotte ;atry rhar song beuutifullv. lSBN 9985-9669,6,r AS Atlex Kivi 23, 51009 Tartu llillltxl|ililtilrL Tel 134 9099, faks 734 8915 e-post: [email protected],www.atlex.ee
aktsepteerimine; sobiva valmistab raskusi rohkem tegevuse valimine. poiste kui tüdrukute seas. Kasutatud kirjandus Tropp, K., Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Saarits, Ü. (2005) Sotsiaalne areng ja eeldatavad oskused. Laps ja lasteaed. . Tartu, Atlex. Einon, D. (2003). Loov laps. Kirjastus Varrak. Einon, D. (2004). Mängime ja õpime. Kirjastus Varrak. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. 2003. Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega.
Tallinna Ülikool Essee Erivajadusega laps ja hälbiv käitumine Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest ST-22 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Ta...
konkurents OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline HUUMOR – heale naljale reageeritakse alati Kasutatud kirjandus Aava, Katrin 2003. Kõnekunst. Kirjastus Avita Arutlev haridus 2008. Eesti väitlusseltsi õpik. http://debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf (26.12.20149 Hage, Maaja 1994. Kõnelema! Tallinn: Kirjastus Koolibri Prits, Maret 2002. Olge sõna peremees. Avaliku esinemise käsiraamat. Tartu: Kirjastus Atlex Tuttar, Janek 2014. Avalik esinemine. http://avalikesinemine.net/avaliku-esinemise- videokursus-kone-osad/(26.12.2014)
Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010. ( 189 lk) 1.Jaan Kõrgesaar ,, Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" ( 85 lk) Tartu Ülikooli Kirjastus 2001 Raamat on mõeldud nii üliõpilastele, pedagoogidele, omavalitsustegelastele, haridusametnikele, aga ka lapsevanematele. Raamatust saab selge pildi probleemidest, teedest
Kasutatud kirjanduse loetelus toodud nimetused peavad olema kõik tekstis viidatud ja vastupidi: kõik tekstis viidatud allikad peavad olema kasutatud kirjanduse loetelus. Kõik materjalid kantakse loetelusse tähestikulises järjekorras. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Ühe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Nõmm, E. & Valgmaa, R. 1995. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere: Tõru Artikkel kogumikust: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id)
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidi...
Juhendaja: Tallinn 2016 Lisa 2 Kanepitaim (https://www.google.ee/searchq=kanepitaim&espv=210&es) [29.12.2016] Lisa 2 Antidepressantide tarbimine Eestis (https://www.google.ee/searchq=narkootikumide+tarvitamise+graafik&espv=210&es) [29.12.2016] KASUTATUD ALLIKAD 1. Vilja, M., Sõrmus, K., Artma, I. 2008. Uurimistöö kirjutajale. Tartu: Atlex. 2. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/kasutatud_materjalid.html [29.12.2016] 3. III Kooliastme loovtöö koostamise juhend. http://www.koplikool.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=61&Itemid=68 [29.12.2016]
Rmt. Kulderknup, E. (Toim.). Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: Riiklik Eksami– ja Kvalifikatsioonikeskus, 22-67. Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu Sikka, H. (2002). Andeka lapse toimetulek koolis. Rmt. Vikat, M. (Koost.). Andekas laps muutuvas ühiskonnas. Rahvusvahelise konverentsi ettekanded 24.nov.2001. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Veisson, M. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu. Atlex. Vikat, M., Rukonen, I., Noormaa, E. (2002). 6-8 aastase andeka lapse kodune kasvukeskkond ja arenguvõimalused Eestis ja Soomes. Rmt. Vikat, M. (Koost.). Andekas laps muutuvas ühiskonnas. Rahvusvahelise konverentsi ettekanded 24.nov.2001. Tallinn: TPÜ Kirjastus. 5
html 02.02.2005). Ka mina olen oma kogemuste põhjal jõudnud arusaamisele, et edukaks õppimiseks on vaja oma mälu treenida ja veel kord treenida. Niisiis jääb mälu kasutamise oskus kõige olulisemaks õppimisvahendiks. 4 Kasutatud kirjandus Kollektiivne teos - peatoimetaja Poul Carlsen, terminoloogiliselt toimetanud kol Arvo Sirel, kol-ltn Jaak Haud, 2002, Rakenduspedagoogika õpik, Tartu:, AS Atlex http://home.delfi.ee/~uhhuu/Castaneda_1.html 03.02.2005 http:// www.pelgulinna.tln.edu.ee/foorum 04.02.2004 http:// www.hot.ee/jaantollasepp/organisatsioonipsyhholoogia/oppimine.html. 02.02.2005 Capt. Philips, 1998.a, Counter sniper activities and force protection, [ loengukonspekt, minu tõlge], Adazi: BALTBAT 5
nahaderivaadid ja nahaaalune rasvkude. Terve nahk on haigustekitajatele läbimatu ning mikroobidele ebasoobiv elukeskkond. Nahk kaitseb nii UVK ohtlikkust kui ka erinevate kahjustavatest toimetest. KIRJANDUS 1.Vaasna, Tiiu 1993. Sinu keha. Tallinn: Valgus 2.Saul, Anne 2007. Pildiraamat inimese kehast. Tallinn: Sinisukk 7 3.Roosalu, Meele 2006. Inimese anatoomia. Tallinn: Kalibri 4.Kaur, Sirje 1999. Naha päikesekahjustused. Tartu: Atlex 5. e-dokument: http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/dd/Illu_skin02. jpg/180px-Illu_skin02.jpg 8
Kodu ja lasteasutuste koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. AS Atlex 2005 2. Susi, A., Roomeld, M., Haldre, L., Metsis, L.,Kõrgesaar, R.,(2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lastevanematele ja pedagoogidele. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Leino, M. (2009) Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus 4. Nõmme, A. (2009) Iga laps tuleb oma õnnega. AS Altex 5. Jegorova, I., Veisson, M. (2009) Hüperaktiivne laps. Rmt. Veisson, M.; Vesiko,M. 6. AS Eesti Lastefond
09.2010) Vikipeedia inglise keeles http://en.wikipedia.org/wiki/Pedophilia#Other_uses (välja otsitud 28.09.2010) Fighting Online Pedophilia http://www.cpiu.us/pedophiles/ (välja otsitud 27.09.2010) Lapse Kaitseks http://lapsekaitseks.wordpress.com/category/statistika/ (välja otsitud 26.09.2010) Age Tiko 2003 Pedofiilia: olemus ja probleemid. Lõputöö Tiik Kersti 1999 Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu Ülikooli kirjastus Soonet Rut 2007 . II. Atlex, 2007 9
fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumiosa · vaatevälja suurust fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa (silm võib liikuda) Nägemis- ja vaatevälja suurust määratakse perimeetri abil Optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioprites KASUTATUD KIRJANDUS ·Anatoomia õpiobjekt. Meeleelundid. Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEM ISMEEL (30.10.2015). ·Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. ·Metsma, A. (2007). Läätsed ja kujutised. http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised (27.10.2015). ·Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. ·Nägemishäired. ReFocus Silmakirurgia. http://www.silmakirurgia.ee/2010/?s=3 (26.10.2015). ·Webvision. The Organization of the Retina and Visual System. http://webvision.med.utah.edu/ (03.11.2015). ·7activestudio (04.01
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad......................
infot otsida. Üllatusena tuli see, et kinnistusraamatu andmete vaatamise eest peab ka omanik maksma. 12 7. Lisad Lisa nr 1 Ehitise vastuvõtu akt. Lisa nr 2 Individuaalelamu asendiplaan Lisa nr 3 - Pildid 13 14 15 16 8. Kasutatud kirjandus City24. Kasutamise kuupäev: 10. 10 2011. a., allikas http://www.city24.ee Kaing, M. (2011). Kinnisvara alused. Tartu: atlex. Maa-amet. Maa-amet. Kasutamise kuupäev: 10. 10 2011. a., allikas http://www.maaamet.ee Investor Words. Kasutamise kuupäev 10.10.2011. a., allikas http://www.investorwords.com/4057/real_estate.html Ehitisregister. Kasutamise kuupäev 10.10.2011.a., allikas www.ehr.ee 17
käitumisviisid ning kasvatusmeetodid kuidas haige lapsega hakkama saada. Usun, et neid haigeid inimesi ei tohiks koolis, kollektiivis ja ühiskonnast ennast eemale tõrjuda kuna referaadi tegemise käigus sain teada, et selline tõrjumine ainult aitab haiguse süvenemisele kaasa. Nende inimestega on raske suhelda aga nendega ei ole võimatu suhelda. 9 KASUTATUD ALLIKAD Nõmme, A. 2009. Iga laps tuleb oma õnnega. Tartu: Atlex. 10
Paljud inimesed käituvad agressiivselt ning kasutavad oma võimu ära, et saavutada seda mida nad soovivad. Samuti tean ka nüüd, et ,,ei" ütlemine ei ole eemaletõukamine. Kui öelda inimestele ,,ei" siis ei tohiks kindlasti kasutada tingivat kõneviisi ning ,,ei" tuleb öelda kohe. Tavaliselt teeb see olukorra raskemaks, kui ,,ei"-ga liiga kaua viivitad. KASUTATUD KIRJANDUS Enesekehtestamine ei või jah? T. Urva, T. Niiberg. Atlex, 2009 Igapäevaoskused- Kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada R.Bolton Väike Vanker 2002 http://belbin.ee/koolitused-treeningud/enesekehtestamine-kindel-still/ http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/erinevad_kitumisstiilid.html http://www.amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes
sekundaarse immuunpuudulikkuse korral prevaleerib immuunsüsteemi teatava lüli häire. KASUTATUD ALLIKAD: 1. Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. 2. Lausvee, E. (1990). Lapse anatoomia ja füsioloogia. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. 3. Wales, J. Vikipedia: vaba entsüklopeedia. Leukotsüüt. 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Leukotsüüt. (24.09.10) 5. Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. 6. Leucocytes. http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx. (24.09.2010) 7. Frances, F. T., Dunning, M. B. (2004). A manual of laboratory diagnostic tests. Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins 8. Marks, V., Cantor, T., Mesko, D. (2002). Differential diagnosis by laboratory medicine. Berlin: Springer Verlag. 9. Velbri, S. (2002). Immuunpuudulikkus. Tallinn: AS Medicina. 10. Parm, Ü. (2003)
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti...
ALLIKAD Cowie, H., Blades M., Smith, P.K. (2008). Laste arengu mõistmine. Neljas väljaanne. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Elkonin, D.B. (1978). Mängu psühholoogia. Moskva: Pedagoogika, (vene keeles). Elkonin, D.B. (1999). Mängu psühholoogia. Moskva: Vlados ,(vene keeles). Kivisalu, K.(2005). Miljon mängu eest. Pere ja Kodu.4,6-7. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat.(2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK Trükikoda. Salum, M. (1983). Mäng koolieelses eas. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium. Spivakovskaja, A. (1986). Mäng on tõsine asi. Tallinn: Valgus. Ugaste, A. (2005). Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Atlex. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.(2008). Toimet. Kikas, E. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 18 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
