(läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, 3) Riks/Richard Laasik (tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline, mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene
Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine. Viimane sõna jäi ikkagi Saulile, kes väitis, et oleks olnud ebaaus, kui Laasik oleks saanud 5 (ei kirjutanud maha) ja Felix oleks saanud 5 (kirjutas maha). Neljas peatükk Tagasi olevikus. Õpilased hakkasid kogunemiselt klassidesse valguma. Klassi jõudes ütles Penn klassile, et midagi tuleks teha, et Pukspuu taas koolis saaks käia. Pärast tunde saadi kokku Maria juures (kiosk-kõrts), kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab hakkama ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ning paar korda nädalas tema juures käima. Jaak (Sirkel)
tegeleda. · Penn tegi klassile ettepaneku, et midagi teha, selleks, et Pukspuu saaks koolis käima hakata. · Pärast tunde saadi kokku Maria juures, kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab hakkama ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ja paar korda nädalas tema juures käima. Jaak Sirkel arvas, et asi ei hakka nii toimima(kellegil pole kohustust, võidakse alt ära hüpata). Jõuti üksmeelele, et õpetajaks hakkab Laasik ja kogu klass maksab talle selle eest paarkümmend krooni kuus. Jaak pidi Laasikule auku pähe rääkima minema. · Hr. Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest poisi isa suri ära ning neil oli rahaga väga kitsas. Laasik käis turul harju müümas.(W ilkman ei luband turul gümnaasiumi mütsi kanda, sest see pidi koolile häbi tegema) · Jaak rääkis Laasikuga ja too oli nõus 30kr eest kuus Pukspuud aitama. · Laasik ja Sirkel lähevad koos Pukspuu(Juhani) juurde
DOTS AAVO OTSA TROMPETIKLASS Retsensioon Maiken Vuks 10.b klass 2009/2010 Tallinn Sissejuhatus Mina käisin kuulamas dots Aavo Otsa trompetiklassi EMTA kammersaalis 4.novembril kell 18:00. Esitusele tulid Aavo Otsa õpilaste trompetiklass. Lisaks trompetitele esines seal ka tromboon,tuuba,klaver ja flüügelhorn.. Klaveril : Meeli Ots ja Kaisa Laasik Kontsertmeister : Meeli Ots Osades teostes on niipalju originaalset kõlailu, värve,ootamatuid meeleolulisi üleminekuid, mõttekaid pause, palju eri pillide karaktereid peaaegu soololõikudena. Trompeti ja trombooni koosmäng mõnes palas on nii kaunis, lummab oma mängutehnika võluga. Mõne pala iseloomustamiseks olin lisanud enda märkmepaberile märksõnad : natuke masendav , kriiskav, tempokas, järsk ning vahetevahel veniv. Tuuba ja tromboon lisasid siiski vürtsi juurde
78 37808245727 1 Aivar Treumann 11.05.78 37805111297 1 Urmas Luhakooder 20.11.88 38811202185 1 Kalmer Savest 03.05.70 37005037101 1 Aivar Treumann 12.11.72 37211123668 1 Rein Tosso 25.07.51 35107254839 1 Tarvo Kuhi 11.07.73 37307119805 1 Maret Saarna 22.03.84 48403229041 1 Riina Savest 11.01.77 47701117207 1 Kaimo Siirak 01.06.61 36106014038 1 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 1 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 1 Tarvo Vaarmann 27.02.77 37702279844 1 Endrik Saarniit 27.10.66 36610275160 1 Jaanika Saarna 09.01.87 48701096121 1 Marek Jaansoo 27.06.59 35906271683 1 Maret Kuhi 14.09.82 48209142434 1 Anne Teder 31.03.64 46403317104 1 Indrek Mullari 19.03.59 35903198724 1 Jana Svarts 11.12.63 46312111022 1 Gert Svarts 11.04.72 37204117232 1 Jüri Järvis 20.05
Kavalusega on võimalik välja tulla ka raskematest olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis. 2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut. Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet, kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida. Samuti puudutas teda ka direktori haigus ja surm. Laasik seevastu oli tüsedapoolne , silmapaistmatus ahtas varesekarva pintsakus, tumedate kulmude ja helehalli pilguga poiss. Wikmani kümnenda klassi poiste seas kõige kehvemast kodust, kuid seejuures oli ta üks parimatest õpilastest. Ta polnud kõige lennukam, aga oli kõige süstemaatilisem. Ta ei olnud tuupur ja tal ei olnud tugevat huumorisoont. Laasik oli väga pühendunud ja tubli. Ta aitas emal raha teenida ja samuti õpetas hästi Pukspuud
“The Wikman Boys” by Jaan Kross Subitems 1)Author 2)Summary 3)Main Characters *Jaak Sirkel *Richard Laasik *Virve Pukspuu *Penno 4)Screening Summary • Action takes place in Estonia in late 1930s • Estonia before World War II • Pictures everyday life of young lads • Private school (the Gymnasium of Wikman) • Intense relationship between the boys and their teachers Jaan Kross • Noted novelist • Born in 1920 in Tallinn • Studied at the University of Tartu (1938- 1945) • Novels, short-stories, plays, poems
07.51 35107254839 1 9 Tarvo Kuhi 11.07.73 37307119805 1 9 Maret Saarna 22.03.84 48403229041 1 9 Urmas Luhakooder 08.04.51 35104082120 1 8 Riina Savest 11.01.77 47701117207 1 8 Kaimo Siirak 01.06.61 36106014038 1 7 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 1 6 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 1 6 Tarvo Vaarmann 27.02.77 37702279844 1 6 Endrik Saarniit 27.10.66 36610275160 1 6 Jaanika Saarna 09.01.87 48701096121 1 4 Marek Jaansoo 27.06.59 35906271683 1 4 Maret Kuhi 14.09.82 48209142434 1 3 Anne Teder 31.03.64 46403317104 1 3
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool Laboratoorse töö protokoll ATSETANILIID LÄHTUDES ANILIINIST Õppejõud: Marju Laasik Töö teostatud: 9., 10., 23.04.2013 Tallinn 2013 Sisukord 1.KIRJANDUSLIK OSA.............................................................................................. 3 1.1.Sissejuhatus.................................................................................................. 3 1.2.Reaktsioonid, mehhanismid..........................................................................5 1.2.1.Aniliini saamine..........................
Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine. Viimane sõna jäi ikkagi Saulile, kes väitis, et oleks olnud ebaaus, kui Laasik oleks saanud 5 (ei kirjutanud maha) ja Felix oleks saanud 5 (kirjutas maha). Neljas peatükk Tagasi olevikus. Õpilased hakkasid kogunemiselt klassidesse valguma. Klassi jõudes ütles Penn klassile, et midagi tuleks teha, et Pukspuu taas koolis saaks käia. Pärast tunde saadi kokku Maria juures (kiosk-kõrts), kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab hakkama ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ning paar korda nädalas tema juures käima
Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine. Viimane sõna jäi ikkagi Saulile, kes väitis, et oleks olnud ebaaus, kui Laasik oleks saanud 5 (ei kirjutanud maha) ja Felix oleks saanud 5 (kirjutas maha). Neljas peatükk Tagasi olevikus. Õpilased hakkasid kogunemiselt klassidesse valguma. Klassi jõudes ütles Penn klassile, et midagi tuleks teha, et Pukspuu taas koolis saaks käia. Pärast tunde saadi kokku Maria juures (kiosk-kõrts), kus jõuti järeldusele, et Pukspuu saab hakkama ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ning paar korda nädalas tema juures käima
65 36505113935 Indrek Helmja 14.02.64 36402142922 Rein Kikkas 05.08.68 36808052366 Maret Riisalu 30.10.61 46110309899 Mihhail Randrüüt 01.09.53 35309011605 Veiko Karo 10.07.72 37207106321 Virve Roosimägi 15.02.70 47002151715 Sigrid Tosso 18.08.69 46908181858 Merle Karu 12.03.73 47303129221 Marina Jürimägi 21.04.69 46904211317 Gert Siirak 28.07.82 38207283486 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 Henn Laasik 23.04.78 37804236264 Jako Ots 23.02.71 37102234017 Natalja Kasemaa 04.10.82 48210047965 Sirli Kukk 22.07.52 45207229411 Erkki Kivima 18.08.84 38408189748 Krista Tosso 26.11.66 46611264944 Külli Siirak 23.07.65 46507231537 Allan Hunt 05.05.86 38605055045 Henn Lasn 30.09.61 36109309562 Marek Vassiljeva 29.05.81 38105292958 Tõnu Martverk 05.03.68 36803057369 Anna Saar 16.07
õpilastele töö. Ise asus ta "Eesti Kirikut" lugema. See andis õpilastele võimaluse maha kirjutada. Mõned õpilased aga kasutasid oam pead. Lõpuks avastati, et õpetajal on ajalehes piilumiseks avaused. Õpetaja otsustas seekord hinded panemata jätta, kuid manitses õpilasi ausad olema. Neljas peatükk Poisid kogunesid kella nelja ajal "Maria juurde", et arutada, kuidas Puukspuud aidata. Arutleti, et igaüks peaks teda peale tunde õpetamas käima. Lõpuks leiti siiski, et Laasik võiks kõiki aineid õpetada ja teised poisid maksaksid talle selle eest. Kioskipidajalt Marialt meelitati välja õunaveinipudel. Viies peatükk Sirkel läks otsusest Laasikule (ta oli nädal aega haige olnud) rääkima. Laasik aitas oma ema harjade valmistamisega. See oli pere ainuke sissetulek. Kolmekümne krooni eest kuus oli Laasik nõus klassikaaslast õpetama. Kuues peatükk Jaak ja Laasik suundusid Puukspuu poole, et talle kogu plaanist rääkida. Riks (Richard Laasik)
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke krutskeid täis, kuid samas ka tundelise Jaak Sirkli ja tema klassi lugu algab 10
VII klass 3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla. "Vigased pruudid " erines Eduard Vilde eelnevatest töödest väga. Vilde raamatutest olen ma lugenud romaani "Külmale maale", mis on hoopis tõsisema sisuga ning "Vigaste pruutide" täielik vastand. Väga omapärase huumori, kuid klassikalise lõpuga lugu jutustab Lipuvere talutütardest. Lipuvere peremees Mart on tüdrukutele valinud
Wikmani poisid Tegelased: Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve. Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud.
Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Mõned päevad hiljem kutsusuti direktor Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid juurde, ja direktor rääkis neile, et olgu nad korralikud ja hoitku Wikmani poiste au, kuna tema sureb varsti
..........................................................................................8 DIREKTORID.....................................................................................................................9 POISID...............................................................................................................................10 Jaak Sirkel .....................................................................................................................10 Richard Laasik...............................................................................................................10 Penno..............................................................................................................................11 Juhan Pukspuu............................................................................................................... 12 Trull..................................................................................................................
jäi. Lõpuks tegi ta oma klassi poistele ettepaneku, et nad võiksid hakata Pukspud järele aitama, sest Pukspul ei olnud eriti head hinded, ime et ta siianigi oli välja aerutanud. Kuid poisid arvasid, et nad ei saa kellegi peale ju kindlad olla, sest keegi ju ei viitsi tasuta Jussile reptiitoriks olla. Seega tegi Penno ettepaneku et iga poiss maksab 50 senti nädalas Jussi reptiitorile. Jussi reptiitoriks oli Laasik, hüüdnimega Riks. Laasik oli väga vaesest perekonnast, kes teenis ainult harjade müügi pealt. Riksi isa on surnud. Muide Riks saab tasuta koolis käia ja koolis süüa täna direktor Wikmani lahkusele. Riks ise ei suudaks muidu kooli maksu, mis on 40 krooni aastas, ära maksta. Sirkel ja Penn käisid tihti vaatamas, kuidas läheb Riksil Jussi õpetamisega. Ühel korral, kui Jaak läks vaatama Jussi edusamme, kohtus ta Pukspu noorema õega. Jussi õde, Virve, oli pähklipruunide juustega ja siniste silmadega
Kuna kosmograafia õpetaja Briljant ei tundnud nende klassi veel hästi, arvaski ta, et Penn oli õppinud, aga suure erutuse tõttu lihtsalt kokutas. Seetõttu pani ta Pennile nelja. Hiljem sai õpetaja õpetajate toas teada, et Penn on vembumees ja tihti teeb selliseid koertükke. Karistuseks küsis ta Penni iga tund vastama. Millest sai Jaak aru et Riksile meeldib samuti Virve? 3) Jaak pani esialgu tähele, et Virve ja Laasik omavahel sinatavad, siis ükskord kui ta Riksilt raamatut oli läinud laenama, nägi ta, et tal on laua peal raamat, kus räägitakse puhkpillidest, samuti ka flöödist. Flööt oli Virve lemmikpill. Lõplikult sai Jaak aru, et Riks on armunud Virvesse, kui nad selgitasid, kes peab õpetajatele lõpumärke viima. Jaak oli üks nendest, kes pidi viima ning ta tahtis et tema seltsiline oleks Riks. Riks alguses ei tahtnud ja ütles, et temal pole aega raisata, kuid kui
72 80 81 90 90 100 Leia esamalt töötasu lehelt tööandja palgakulu Seejärel kanna valemina andmed siia tabelisse ehk seo kaks lehte ja arvuta kogu palgakulu aastas Andmed leiad töötasu lehelt Aastane Palgakulu palgakulu Nr Nimi kokku kokku 1 Kaasik, Kalle 4904 58848 2 Maasik, Malle 6743 80916 3 Kuusik, Kusta 3555,4 42664,8 4 Laasik, Laine 9011,1 108133,2 5 Leesik, Leida 2697,2 32366,4 gakulu aastas Ülesanne Leida firma palgakulu Arvestades, et maksuvaba on 76 EUR kuus, tulumaks on 21% palgast: tulumaks=(brutopalk-tulumaksuvaba)*tulu netopalk = brutopalk - tulumaks sotsiaalmaks 20% brutopalgast (SOTSIAALMAKS=BRUTOPALK * 20%), ja haigekassale läheb 13% brutopalgast Palgakulu kokku firma jaoks: brutobalk+haigekassa+sotsiaalmaks Andmed Tulumaksuvaba 76,00
12.56 35612304630 30 12 30.12.2008 52 Toomas Hunt 14.02.57 35702147076 14 2 14.02.2008 51 Tõnu Vaarmann 06.07.57 35707067030 6 7 06.07.2008 51 Mihhail Übi 15.08.57 35708154703 15 8 15.08.2008 51 Kristjan Jaanus 24.08.57 35708242503 24 8 24.08.2008 51 Toomas Kasemaa 02.09.57 35709023623 2 9 02.09.2008 51 Kaarel Kimmari 21.11.57 35711211903 21 11 21.11.2008 51 Ivo Laasik 11.02.58 35802113442 11 2 11.02.2008 50 Aleksandr Raidjõe 28.02.58 35802287565 28 2 28.02.2008 50 Gert Tosso 13.03.58 35803131102 13 3 13.03.2008 50 Kristo Kasemaa 28.04.58 35804288090 28 4 28.04.2008 50 Taivo Rammul 22.05.58 35805222016 22 5 22.05.2008 50 Priit Meister 22.05.58 35805226827 22 5 22.05.2008 50 Ivan Sonk 07.06.58 35806074985 7 6 07.06.2008 50
ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Ladina keele tunnis läheb kraanikauss katki ja sellel tuleb kraan otsast ära. Selletõttu hakkab vett purskama ning tund tahetakse ära jätta
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut P-BROMOATSETANILIID Protokoll Karen Ofljan YAGB22 Õpetaja: Marju Laasik, Orgaanilise keemia õppetool, assistent Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. TEOREETILINE OSA.............................................................................................5 1.1 Reaktsioonide iseloomustus ja mehhanism........................................................5 1.1.1 Atsetaniliid....................................
Tallinna Tehnikaülikool Orgaanilise keemia lõputöö Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Õpperühm: YAGB-22 Töö teostaja: Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2011 Sisukord: 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus.Sünteesiskeem. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus.Reagendide ohtlikkus. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel. 1.4 Töö käik. 2.Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid. 2.2 Aparatuuride skeemid. 2.3 Arvutused. 2.4 Märkused töö käigus. 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4
Tallinna Tehnikaülikool Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Lõputöö Koostanud: YASB Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem Etüülbensoaat on värvitu vees lahustumatu meeldiva lõhnaga vedelik, mida kasutatakse näiteks säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonireaktsioonil. Bensoehappest lähtuv etüülbensoaadi süntees on kaheetapiline kõigepealt sünteesitakse
Tallinna Tehnikaülikool Aniliin nitrobenseenist, taandamine Sn-ga Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2014/Tallinn Sisukord: 1.1 Kirjanduslik osa 1.2 Sissejuhatus ja sünteesiskeem 1.3 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel 1.5 Töö käik 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused 2.4 Märkused töö käigus 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa
Wikmani poisid Jaan Kross Sündis 19.veebruaril 1920.aastal ja suri 27.detsembril 2007.aastal. Üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moo...
· Julgeb inimestega suhelda, oma arvamust avaldada ja seisab oma tõekspidamiste eest. · Ei lase ennast õelatel kommentaaridel heidutada. · Suudab kiiresti reageerida igas olukorras, kuid sageli on tema reaktsioon negatiivse alatooniga. · Suhteliselt kontrollimatu, enesekindel ja mingil määral karm. · Kuna ta ei väljenda eriti oma tundeid, väljenduvad need hoopis viha või solvangute kaudu. Flegmaatik Richard Laasik Jaan Krossi "Wikmani poistest" · Arg, tagasihoidlik, ebakindel ja vaikne · Teeb seda mida kästakse · Ei julge vastu hakata, ega teagi millal peaks ja kuidas. · Üritab kõigile meele järgi olla, hoolimata sellest, kas see ka talle endale kasu toob · Üritab alati "õiget asja" teha. Melanhoolik- Tegelane Amy Julie Ortoloni raamatust "Liiga täiuslik" · Väga arg ja enesekeskne, ei meeldi võõrastega suhelda, enesessesulgunud
Matemaatika- ja loodusteaduskond Keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool 1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist Orgaanilise keemia II praktikumi lõputöö Üliõpilane: Meelika Lukner Üliõpilaskood: 155308 YASB21 Juhendaja: assistent Marju Laasik Tallinn 2016 1.Kirjanduslik osa 1.1.Sissejuhatus Antud töös sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseeni lähtudes bromoetaanist. Sünteesitakse esmalt bromoetaan etanooli bromeerimise kaudu ning seejärel, kasutades Friedel-Craftsi meetodit, sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseen. 1.2.Reaktsioonide iseloomustus Bromoetaani sünteesiks lisatakse etanoolile tahke kaaliumbromiidi ja vee segu
Kindlasti tekitas rohkesti pinget, kas Juhan Pukspuu saab eksamidest läbi, et jõuda 11.klassi. Kõik poisid panid rahad kokku,et ( kuigi osad ei pidanud seda heaks mõtteks) Laasik õpetaks Jussile vajalikud tarkused selgeks. Juss võttis seda kõike ükskõikselt, seetõttu olid klassikaaslased mures, kas ta teeb ikka eksamid ära? Tõestamaks endale ja teistele tegi ta need eksamid ära. Eriti arvukalt on juhtunud autoõnnetusi iga aastaga aina rohkem. Ka teoses juhtus taoline õnnetus. Laasik jooksis ette trammile, kuigi ta oli väga ettevaatlik poiss, aga sellest ei piisanud. Kaks kuud veetis ta haiglas, enne, kui sai kooli tagasi. Kõigiga võib juhtuda selliseid õnnetusi, keegi ei tea aga, kuna see juhtub. Ajakirjanduses on kõneldud kaklustest. Alati võrreldakse, kes on tugevam või kes on nõrgem. Jaak ja Paul, tänu ärritustele ja tõukamistele ( teise inimese poolt), ei suutnud üksteisega sõber olla, kuni toimus omavaheline mõõduvõtmine. Kuigi Pauli füüsiline
kiiduväärt ja nemad sellises koolis ei õpiks. Kas see tuleb kadedusest või on sellel kooli tõesti halbu külgi? Wikmani kooli üks eelis oli muidugi hea maine. See tähendab, et selle kooli lõpetajatel oli kergem läbi luau ja kooli hea õppeedukus annab sulle eluks hea hoo sisse. Kuid kooli heal mainel oli ka halb külg, lapsed ei võinud paljusid meelepäraseid asju teha, kuna see oleks rikkunud kooli mainet. Näiteks ei võinud erandlikult vaesest perest Laasik enda pere äratoitmiseks turul kaupu müüa, rääkimata siis kohvikutes käia, või midagi mud teha. Antud teoses astusid õpilased sellest keelust üle ja käisid varjulistemates kohtades. Nad riskisd koolist väljaviskamisega. Koolis oli hea keelevalik, kusjuures tuleb rõhutada sõna valik. Tänapäeval ei saa just paljud koolid Eestis hiilata keelevalikuga. See oleks üks peamisi põhjuseid miks Wikmani Gümnaasiumis hea õppida oleks, seal said poisid valida, mis keeli nad õpivad
Analüüs Wikmanni poisid. Jaan Kross Getter Angerjärv 12k2 1.)Jaan Kross oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAGi. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Krossi poeediisikupära kujunes 30ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Kross...
saate aru, mida ma silmas pean. Siit on näha ka selget ajastuerinevust või lihtsalt tänapäeva inimese rikutustaset. Lyne filmivariandi puhul sai kõnealsuseks hoopis teine teema. "Nimelt valmis tema film suuremalt jaolt Ameerikas ja Ameerika rahadega ja selle ümber moodustus tohutu puritaanlik meediamull, mille valgusel kahvatus film ise. "Lolitast" rääkimise asemel räägiti hoopis Nabokovi poolt kasutatud teema vastavusest seadusesätetele, mis ei ole muidugi kunsti probleem." (Andres Laasik, Eesti Päevaleht, 21.10.2005) Näib, et tänapäeval on tähtsam raha ja mahhinatsioonid kui kunst. 1998. aasta märtsis kirjutab Toomas Raudam Postimehes järgmiselt: "«Lolita» on eelkõige raamat. Tema elu on raamatu-elu. Film on paratamatult järgmine, madalam aste. Mitte olemuslikult, vaid ainult selliste teoste puhul, mis pole välised. Mille põhijõud - absoluutne mõistmine - asub sees, selles, mida saab kirjeldada ainult SÕNA. Ning mida
masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel Jaagu ema, Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud 2. Riks/Richard Laasik (tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline, mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene palgatööline (proleet) 3
Suvi kriteeriumid ja väljastage2filtreerimise tu 28.07.2020 Elisabeth Siirak Filter 1: 7.08.1982 väljastada naine kevadel ja suvel sündinud Suvi 7.08.2020naiste nimed. 5 Henn Laasik Filter 2: 23.04.1978 mees väljastada 1950-ndatel Kevad sündinud inimesed 23.04.2020 perekonnanimega4 Parts Jako Ots 23.02.1971 mees Talv 23.02.2020 7 4. Kehtestage kontroll (valideerimine) sisestatavate inimeste andmetele
Mihhail Randrüüt 1.09.1953 mees Sügis Kaljukits Veiko Karo 10.07.1972 mees Suvi Kaljukits Virve Roosimägi 15.02.1970 naine Talv Kaljukits Sigrid Tosso 18.08.1969 naine Suvi Kaljukits Merle Karu 12.03.1973 naine Kevad Kaljukits Marina Jürimägi 21.04.1969 naine Kevad Kaljukits Gert Siirak 28.07.1982 mees Suvi Kaljukits Elisabeth Siirak 7.08.1982 naine Suvi Kaljukits Henn Laasik 23.04.1978 mees Kevad Kaljukits Jako Ots 23.02.1971 mees Talv Kaljukits Natalja Kasemaa 4.10.1982 naine Sügis Kaljukits Sirli Kukk 22.07.1952 naine Suvi Kaljukits Erkki Kivima 18.08.1984 mees Suvi Kaljukits Krista Tosso 26.11.1966 naine Sügis Kaljukits Külli Siirak 23.07.1965 naine Suvi Kaljukits Allan Hunt 5.05.1986 mees Kevad Kaljukits
Teine läheb hauda, hall habe ees, ja teeb sealt poisitempusid edasi. " ( Jaan Kross ,,Wikmani poisid" lk 280) Sain aru nii, et kõik inimesed on erinevad, vahet pole, mis vanuses nad on. Teostes kajastatud probleemid: · Juhan Pukspuu koolist väljaviskamise plaan · Jaagu ja Riksi rivaalitsemine · Hr. Wikmani surm · Riksi haiglasse sattumine · Sõda Peategelased: Juhan Pukspuu Virve Pukspuu Jaak Sirkel Riks Laasik Hr. Wikman Tegelased arenesid raamatus kindlasti. Nad on koolis tähtsateil aastateil. Autor kajastab teoses elu kooliaegadel ja samastab ennast veidi Jaaguga. Mina ei näinud selles raamatus midagi erilist või mõtlemapanevat. Ei loeks seda uuesti. Kuid see on ainult minu arvamus. Usun, et see raamat on kindlasti tuntud sellepärast, et on tõesti hea raamat aga lihtsalt mitte minu tüüpi raamat.
Tallinna Tehnikaülikool Dibensaalatsetooni süntees lähtudes atsetoonist Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2012/Tallinn Sisukord: 1. Kirjanduslik osa.................................................................................................lk 3 1.1 Sissejuhatus ja sünteesiskeem...............................................................................lk 3 1.2 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus...........................................lk 3 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel......................................................
talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis!" Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks. Direktor Johan Wikman suri Viinis, professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale Rahumäe kalmistule. Riks Laasik oli tark noormees, mitte just kõige jõukamast perekonnast. Tema tööks oli harjade valmistamine. Direktor Wikman lasi tal tasuta koolis käia. Samuti nagu Jaak, armus ka Riks Virvesse juba esimesel kohtumisel. Riks Tavaliselt klassiüritustel ei käinud. 11. Klassis jäi Riks trammi alla ja sattus koljupôhimiku murruga haiglasse. See juhtus siis, kui ta läks lähedalasuvasse tütarlastekooli kosmograafia tööd viima. Paari kuu pärast sai ta terveks ja oli võimeline tagasi kooli minema
Ei, aga see noorlaps on alles sirgumas inimeseks, kui me räägime nt. teismelistest, ta ei tea veel, miks tal läheb vaja teadmisi sellest, kes juhib meie riiki või mis on hetkel tema vanema palk või kas see väheneb või suureneb. Ta saab, juhul kui on peres nii, isa käest iga nädal võib-olla natuke taskuraha. See raha tuleb tema tasku, aga teda ei huvita see, mida peab isa tegema selleks, et raha välja teenida. Meie generatsioon, nagu ütles Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik, on valmis selleks, et uudiseid saaks lugeda tulevikus ka telefonist. Kuid tekib küsimus, milline info mahub sinna? Kogu tekst ja vorming peavad olema konkreetsed, lühikesed ja silmapaistvad. Kellel on aega lugeda telefonist, väikselt ekraanilt, mingit väga pikka uudist, kui tal on karjäär ja neli last või kui ta on näiteks üliõpilane? Sinna on võimalik panna ainult pommuudiseid, mis on lühikesed ja konkreetsed
"Inimene on see, kelleks ta end ise teeb." (J.-P. Sartre) On olemas kahte tüüpi inimesi: need, kes tegutsevad selle nimel, et olla keegi ning need, kes ainult mõtlevad, kuid tegudeni ei jõua. Kindlasti on millegi tõelise saavutamiseks tarvis palju tahte- ning mõttejõudu, kuid sellest ei ole kasu, kui puuduvad teod. Suurimad teod siin ilmas on sündinud tänu motivatsioonile. See on ülim tegur, mis sunnib üht või teist abinõud kasutama oma tahetu saamiseks. Heaks näiteks on Richard Laasik "Wikmani poistest". Ta oli õppimise ning harjade tegemisega nii hõivatud, et millegi muu jaoks aega ei jätkunud. Saades pakkumiseks õpetada Juhan Pukspuud kooliväliselt, oli ta väga kahtleval seisukohal. Tal ei olnud piisavalt motivatsiooni ning tahet. Nähes aga Juhani imeilusat ning tarka õde Virvet, veetis Richard Pukspuude juures iga võimaliku hetke. Kui ta just ei olnud ametis Juhani õ...
saagis 60&% teoreetilisest, st m=5,4g. Minu saadud saagis oli 1,15g. Saagis teoreetilisest: 12,77%. Saagis kirjanduslikust: 21,3%. Nii väikse saagise põhjuseks võib olla see, et kogusin veeauru destillatsioonil reageerimata ühendeid liiga palju ja väljuma hakkas ka sünteesitud aine. 3. Kokkuvõte. Töö eesmärk oli teha kaheastmeline süntees. Kasutasin hüdroksüülrühma asendamist halogeeniga ning tegin Grignardi reaktiivi. 4. Kasutatud kirjandus Kanger, T., Laasik, M.Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. 2009
Tallinna Tehnikaülikool P-BROMOATSETANILIID LÄHTUDES ATSETANILIIDIST ORGAANILINE KEEMIA II LÕPUTÖÖ Juhendaja: Marju Laasik Tallinn 2013 Sisukord 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus O O HN CH3 HN CH3 Br Lõputöö sünteesiks valisin p-bromoatsetaniliidi, mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2
********** ******* 11. klass ,,Veronika otsustab surra" Paulo Coelho Uurimustöö Juhendaja: ******* Väike-Maarja 2009 Sisissejuhatus...............................................................................................3 1.Paulo Coelho.....................................................................................4 1.1 Auhinnad ja tunnustused...............................................................5 1.2 Bibliogeaafia............................................................................6 2.Sisu kokkuvõte..................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................11 Kasutatud kirjanudus.............................................................
Lõputöö 3-pentanool etüülformiaadist Koostaja: Lauri Mölder 112938YASB Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem Valisin oma orgaanilise keemia praktikumi lõputööks 3-pentanooli sünteesi etüülformiaadist. 3-pentanool on alkohol, mida saadakse etüülformiaadi reaktsioonist Grinardi reaktiiviga. 3-pentanool on vees ja orgaanilistes solventides suhteliselt hästi lahustuv aine. Kasutatakse lähteainena paljudes reaktsioonides. 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne
Sotsiaalmaks 20% Sotsiaalma Nr Nimi Brutopalk Tulumaks Netopalk Haigekassa ks 1 Kaasik, Kalle 4000 824,04 3175,96 520 800 2 Maasik, Malle 5500 1139,04 4360,96 715 1100 3 Kuusik, Kusta 2900 593,04 2306,96 377 580 4 Laasik, Laine 7350 1527,54 5822,46 955,5 1470 5 Leesik, Leida 2200 446,04 1753,96 286 440 Keskmine 4390 905,94 3484,06 570,7 878 NB! Kasutada absoluutseid aadresse palk-tulumaksuvaba)*tulumaksuprotsent läheb 13% brutopalgast täida lahtrid Palgakulu kokku 5320 7315 3857
poleks juhtunud, oleksin pidanud uuesti sünteesi alustama. Sünteesi lõpus pesemine oli üsna keeruline kuna produkt ei tahtnud kolvist kergelt välja tulla. Arvan, et sain tööga üpris hästi hakkama kuna saadud tulemused on literatuursest üle 80%. Siiski olen veendunud, et oleks saanud veel paremini ja hoolikamalt teha. Kasutatud kirjandus: · ,,Orgaanilise keemia prakitum. Laboratoorsed tööd I" T. Kanger, M. Laasik, TTÜ Kirjastus, 2009 · ,,Orgaanilse keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised reaktsioonid ja nende mehhanismid." M. Lopp, TTÜ Kirjastus, 2009 · Orgaaniline keemia I loengukonspekt, M. Lopp, 2000 · Orgaaniline keemia II loengukonspekt, M. Lopp 2002 · Orgaaniline keemia II loenguslaidid, T. Kanger · Internet Ainete füüsikalised omadused Molekul Tihedus
Lõputöö 1fenüületanool atsetofenoonist Koostaja: Ksenia Kuksina; YASB21 104528 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 Sisukord 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Oma orgaanilise keemia lõputööks valisin mina sünteesi 1-fenüületanool atsetofenoonist. 1-fenüületanooli veel nimetatakse alfa-fenüületüül alkohol, mitte joogialkohol. 1-fenüületnooli sünteesiskeem: Benseen+äädikhappeanhüdriidatsetofenoon+etanool1-fenüületnool 1.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
