Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010. ( 189 lk) 1.Jaan Kõrgesaar ,, Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" ( 85 lk) Tartu Ülikooli Kirjastus 2001 Raamat on mõeldud nii üliõpilastele, pedagoogidele, omavalitsustegelastele, haridusametnikele, aga ka lapsevanematele. Raamatust saab selge pildi probleemidest, teedest ja võimalustest, mis seostuvad vajadusega tagada hariduslike erivajadustega isikutele elus
Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mille alusel siis inimene valib endale väärtused. Arvatavasti kujuneb väärtuste süsteem (inimesele märkamatult) kasvatuse tulemusel (I.Meos /Filosoofia sõnaraamat/ Tallinn 2002) . Väärtuskasvatus on üks keerukamaid kasvatusvaldkondi, kus otsene sõnaline selgitustöö, rääkimata näpuviibutamisest, annab üsna tõenäoliselt soovitule vastupidise tulemuse. Väärtuskasvatus on tõhus vaid siis, kui see on kaudne (Õpetajate leht 24. 12.2004). Väärtuskasvatus Eesti koolides Eesti koolis ei õpetata eetikat eraldi ainena, samas kurdetakse kõlbelise kasvatuse vajakajäämiste üle. Kuigi kõlbeline kasvatus peaks läbima kõiki aineid, on see eriti oluline inimeseõpetuses. Õpetaja peaks igal võimalusel väärtuskasvatuse põhimõtteid silmas pidama
Katerina Lipberg Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatusest. Väärtustest ja väärtuskasvatusest kogusin enim materjale kahest raamatust. Väärtused ja väärtuskasvatus (TÜ eetikakeskus,2009) Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses-miks ja kuidas ? (TÜ eetikakeskus) Pean väärtuskasvatust tohutult oluliseks teemaks nii pedagoogikast kui ka üldiselt ühiskonnast lähtuvalt.Teema on paljukäsitletud ja mahukas ning erialaliselt ka väga suure väärtusega. Väärtuskasvatus on kindlasti üks ühiskonna nurgakive. Väga raske oli artiklite osas teha valikuid , sest ei ole ju ükski osa väärtuskasvatuste teemas vähem tähtis, kui teine. Kuna isiklik
all mõistame. Kõige üldisemalt tähendab meedia kõiki sidevahendeid ühiskonnas trükitud ja elektroonilised vahendid (ajalehed, ajakirjad, postitatavad trükised), eeter (TV, raadio), kaabellevi (internet, kaabeltelevisioon), väljapanekud (plakatid, reklaamid) ja elektroonilised salvestused (audio-ja videokassetid, plaadid, disketid). Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Uuringutest on selgunud, et laps saab koolist ainult 10% informatsioonist ning kogu ülejäänud info saadakse massimeedia või mingi muu infokanali kaudu (Patzlaff 2003). Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks. Meedias peegelduvad trendid, hoiakud, iidolid
hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni
Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Kas meil on üldse piisavalt võimu, et oma tahet läbi suruda? Seetõttu ei olegi piiride seadmises põhiküsimuseks mitte võim, vaid vastastikused kokkulepped. Kuid kas üldse on olemas õiget ja valet? Kas on head ja halba kasvatust? Eelpool mainitud küsimustele püüabki käesolev kirjatükk vastused leida. Üks olulisemaid kasvatusvorme on väärtuskasvatus. Väärtuse mõiste alla mõtleme sõpruse, armastuse ja pereväärtust. Väärtuskasvatus paneb lapsi mõtlema, et räägitud ja elatud väärtused on tihtipeale erinevad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väärtuskasvatus peaks täitma nelja ülesannet: 1) õpetama enda ja teiste väärtusi ära tundma, märkama (kus väärtused avalduvad?), 2) analüüsima väärtuste üle (kas väärtused on, head või halvad? millised võivad olla
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 Muusikaline mõtlemine.................................................................................3 Muusikapädevused.......................................................................................3 Muusikalised tegevused.................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õpp...
kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei olegi piiride panekus põhiküsimus mitte võim, vaid vastastikused kokkulepped. Kuna kõigis emotsionaalsetes olukordades, kus osalised on laps ja täiskasvanu, on vastutus täiskasvanul, siis on täiskasvanu asi märgata lapse käitumise taga olevaid katmata vajadusi. Eetikas tegeletakse hea ja halva kasvatuse eristamist. Eetikal on kasvatuses ja õpetamises keskne koht. Üks olulisemaid kasvatusvorme on väärtuskasvatus. Väärtuse mõiste alla mõtleme sõpruse, armastuse ja pereväärtust. Väärtuskasvatus paneb õpilasi mõtlema , et kõneldud ja elatud väärtused on pahatihti erinevad. Head kasvatus suhet võib iseloomustada enne kõige vastastikuse usalduse ja austusega. Heal suhtel peab kahe inimese vahel olema kannatlikus, õigustunne ja tagasihoidlikus. Kasvatuse abil tahame vormida inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisti öeldes täiuslikkuse inimlikkuse saavutust. Kuid kas see on õige
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige
ning suurendaksid rahvastikku. Eetilised hoiakud on ajaloo jooksul muutunud. Seda tõestavad ka mitmed kirjanduslikud väljaanded. Kui vanasti peeti normaalseks seda, et mees peksab naist, siis tänapäeva ühiskond seda enam õigeks ei pea. Kui Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" ei teinud keegi sellest väljagi kui Pearu oma naist peksis, siis tänapäeva ühiskonnas oleks Pearu vangi pandud oma naise peksmise eest. Koolis õpetatakse väga palju eetikat. Väärtuskasvatus, mida õpetatakse lasteaiast peale ning koolielus praktiliselt kõiges: nii reeglites, üritustes, tagasisidestamises, sotsiaalsetes suhetes, õppemeetodites ja -sisus, traditsioonides kui ka terves lapsi/õpilasi ümbritsevas keskkonnas. Ma arvan, et ühiskonna õige ja vale arusaamad on ajapikku muutunud ja läinud humaansemaks.
Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA? Essee Tartu 2013 2 KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA? Väärtuskasvatus saab alguse väga varakult. Ei saaks küll öelda, et kohe peale sündi, aga kohe, kui laps hakkab ümberringi toimuvast aru saama, et miks keegi mida teeb. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem avardub maailm tema jaoks; järjest rohkem on ta seotud erinevate küsimustega ja teeb üha rohkem valikuid enda eest ise. Kõik millega inimene kokku puutub oma elus täidab ka mingit rolli seoses tema väärtushinnagute kujunemisega. Väärtushinnaguid otseselt ei õpita, need jäävad külge ja kujunevad välja. Kuid kes on need eeskujud, kes mõjutavad seda protsessi? Kõik saab alguse kodust. Kodune kord ja kodune kasvatus on väärtuskasvatuse alustalad, millele rajatakse ülejäänud. Mõjutajad on siin lapsevanemad, kes päran...
Väärtused Mõisted või uskumused käitumise ja selle soovitud tagajärgede kohta Suhteliselt püsivad Suunavad onomeste käitumist ja sündmuste valikut või nende kohta tehtavad hinnangud Järjestatud oma suhtelise tähtsuse järgi Väärtuste omandamine Täisikka jõudes on inimese põhiväärtused välja kujunenud ja neid on raske muuta. Kõige olulisem uurida murdeealiste väärtusi. Väärtuskasvatus – teadlik väärtuseelistuste kujundamine ja muutmine – kodus ja koolis. Kasvatusväärtused Kujundavad laste kasvatamise viise ja kasvatuse/arengu tulemust. Mõjutavad ühiskonna ja personaalsete väärtuste, vanemate haridustaseme, ümbruskonna ohutuse, lapse, lapsevanemate vanuse, soo poolt. Eesti, soome, rootsi eelkooliealiste emad Palju sarnasusi: sõbralikud, abivalmid, iseseisvad Omadused, mida kõik valimid ei nimetanud:
1 ,,Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine" Meelika Tamberg Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel oleks võimalik osaleda teemakohastes projektides, toimuks õuesõpe, võetakse osa loodusharidusega seotud üritustest. Sama oluline on õpetajate täiendõpe. Selleks, et teemat edastada ja rakendada, peab õpetaja ise aru saama, kuidas on parem õpetatavas aines teemat kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat aren...
Õpilaste kõlbeline areng. Strateegiad ja meetodid väärtuskasvatuseks koolis, nende nõrgad ja tugevad küljed. 1. Millist rolli mängib kõlbeline areng inimese sotsialiseerimises? Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. Inimese kõlbeline teadvus on üks tema sotsiaalse arengu olulisemaid indikaatoreid. Moraal hõlmab inimõiguste ja ühiskondliku kokkuleppe ning eetiliste printsiipide astmeid. 2.Miks on nii palju erinevaid teooriaid inimese kõlbelise arengu seletamiseks ja millised on tuntumad teooriad? Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal-füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt (Hoffmann, 1980) Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967). Pedagoogili...
Kasutatud kirjandus: 1 Andu Rämmer. Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid. Loeng ainekursuse ,,Sissejuhatus sotsiaalteadustesse" raames. 11.11.09. Loenguslaidid (fail Slaidid_Rämmer.pdf). Slaid 3. 2 Andu Rämmer. Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid. Loeng ainukursuse ,,Sissejuhatus sotsiaalteadustesse" raames. 11.11.09. Loenguslaidid (fail Slaidid_Rämmer.pdf). Slaid 4. 3 Sutrop, M. & P. Valk & K. Velbaum (2009). Väärtused ja väärtuskasvatus: valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. A. Rämmer. Eesti koolinoorte väärtused. (Tallinn: Pakett), 83-117. Saadaval ka pdf-failina ÕIS-is kursuse materjalide juures: Rämmer.pdf 4 Vseviov, D. (2009). David Vseviov: vajame uusi väärtusi. Postimees, 10.veebruar, URL (kasutatud detsember 2009) http://www.postimees.ee/?id=80230 5 Kass, M. et al (2008). Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine. Metsaülikool Eestis 2005-2006. A. Vallik
osalus, valmidus osaluse. Sisulises plaanis on ka kodakondsuse omandamine sotsialiseerumisprotsess. Poliitilise sotsialiseerituse indikaatoriks on kodanikupädevused (civic competences):Teadmised poliitikast, Oskused poliitikas osalemiseks, Hoiakud, mis võimaldavad toimimist ühiskondlikus elus, Sh kodanikujulgus ehk julgus kodanikuna osaleda. Kodanikeks kasvamine toimub kodanikekasvatuse toel. Kesksed probleemid:Sotsiaalteaduslik vaateviis vs teadmised vs väärtuskasvatus, Osalusvalmidus vs kriitiline otsustusvõime, Patriotism vs avatus maailmale, Erinevate sotsiaalteaduste balansseeritud esitusviis. Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: 1. poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa(üksmeelt, konsensust)ja on seega poliitilise süsteemi püsimiseks hädavajalik 2
Kollektiivide pedagoogiline arendamine. Tõrjutuse asendamine positiivsete teguritega. Strateegiad Sokraatiline meetod inimesel aidatakse ise jõuda mõistmisele Aktiivsus, kollektiivsus, elamuslikkus Looval tegevusel põhinevad töövormid (aitab end analüüsida, süvendada enesetundmist) Dialoogiline lävimine Teraapia Interaktsioon Identiteeditöö enesetundmine ja tugev sotsiaalne identiteet (tuleviku visandamine) Elukäigu teadlik suunamine!! Väärtused ja väärtuskasvatus, ilmneb selles, mida inimene tahab, väärtustab. Integreerumine peab toimuma tugevdades inimese subjektsust ja osalemist Sotsiokultuuriline innustamine soodustada kultuurilist osalemist ning innustada inimesi eluviisi parandavale kriitilisele ja loovale tegevusele. Keskustelutöö identiteeti loov ja tahet arendav keskustelu inimestega nende eluloost, olevikust ja tulevikust. Sotsiaalpedagoogika objektide grupid
edasi anda. Väärtushinnangutest on just need, millest oleneb meie tulevikukeskkond. 8 KASUTATUD ALLIKAD Käis, J. (1989). Valik Johannes Käisi töid: kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus: Tallinn: Valgus. Timostsuk, I. (2010). Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. Rmt. Veisson, M. (Koost.). Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias. Tallinn: Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 57-62. Timostsuk, I. (2005). Loodusõpetus. Rmt. Kivi, L. (Koost.). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex, 185-198. Vienola, V. (2003). Keskkonnakasvatus lasteaias. Tallinn: Ilo. 9
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu: Sotsiaalne kompetentsus: Emotsionaalne küpsus: Kognitiivsed ja keeleoskused: Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised: 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervi...
Kohustusi õpetaja ees kirjeldab pisike lõik. Selgelt on reguleerimata riigi ja kodanike kohustused õpetajate ees. Paljude punktide täitmine sinkohal on kontrollimatu ja selgelt reguleerimata. Nn ,,õige mõõt" on tihti iga indiviidi (õpetaja) enda sisetunde küsimus. Näiteks: ,,Haridustöötajad on oma võimu rakendades õiglased ja kaastundlikud." Kus on kaastunde ja õigluse mõõt? 16.12.2011 II SEMINAR Väärtuskasvatus koolis. Õpetaja kui väärtuskasvataja. 1. Mida tähendab, Et Eesti vajab pööret teadmistekeskselt tuupimiskoolilt väärtustekesksele koolile? Missusgused elemendid Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (RÕK) peaksid sellele pöördele kaasa aitama? Takistused? Arvamus ja põhjendus. Uus RÕK on juba muutnud suunda väärtuskasvatuse suunalisemaks, kui see enne oli. See on ühiskonna vajaduspõhine muutus hariduse vallas. Eesmärgiks on väikse inimese
......................................................... 9 1.2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod .......................................................................
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste are...
Kuznetsi kõveral. 31. Milline on klassierinevuste mõju tervisele, väärtustele ja hoiakutele, poliitilistele tõekspidamistele, perekonna suurusele ja peresisestele rollidele? Tervis: arstiabi puudus vaestel, toidu puudus, surevad kiiremini. · Väärtused ja hoiakud: "vana raha" vs uusrikkad, tarbimine, sallivus. · Poliitika: majanduslik ja ühiskondlik konservatiivsusliberaalsus, valimiskäitumine. · Perekond ja sotsiaalne sugu: pere suurus, väärtuskasvatus (konventsionaalsus vs individuaalsus ja loomingulisus), laste peale kulutatud raha, soorollid peres, sõprussuhted, haridus. 32. Defineeri sotsiaalne mobiilsus ja kirjelda selle erinevaid esinemisvorme. Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. Vertikaalne üles või alla, Horisontaalne nt samaväärsete ametikohtade vahetamine, Põlvkonnasisene põlvkondade vaheline.
Neljandas punktis toodud esile koolivälise tegevuse tähtsus. § 5. Õppimise käsitus (2) Riiklikus õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused. (3) Riiklikus õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks. (4) Õpet kavandades ja ellu viies:
Mänd, L. Tungal, A. Vallik („Kuidas elad, Ann?“). (Mõtlen ise midagi peast juurde, kui vaja.) 16. Noortekirjanduse olemus. Noortekultuur (Süvalepa lühikonspektist)Noorsoojutustus, -romaan, -novell. Põhiteema: täiskasvanuks saamine, selle erinevad variatsioonid. Noorsookirjandus kui probleemkirjandus. Tegelane ja tema kujutamine. Noorsooraamatu kompositsioon ja stiil. (Mõtlen ise midagi peast juurde, kui vaja.) 17. Eesti noortekirjandus 2000ndatel vt 21. saj kirjandust punktis 6 18. Väärtuskasvatus laste- ja noortekirjanduses peast 19. Looduse teema eesti lastekirjanduses peast 20. Kooli ja pere teema eesti laste- ja noortekirjanduses peast 21. Surma ja haiguse teema laste- ja noortekirjanduses lk 68 + peast (lk 68 – XX saj algus) Kristlik kirjandus püüdis sisendada lastesse ja noortesse hauataguse elu eelistamist maapealsele. Väga levinud oli süžee haigest lapsest, kes läheneva surma üle kogunisti rõõmustab
LOODUSHOID JA SELLE SOTSIAALNE POOL KOKKUVÕTE Praegune looduskaitseline ettekujutus põhineb enam seisundile kui protsessile enam detailile kui tervikule Loodushoiu võti peitub mitteökoloogilise teadmise mõjutamise võimekuses… Instrumentaalne väärtus: oluline mõista inimsootsiumi majandusliku käitumise tausta … Iseväärtus: pikas ajaskaalas kindlam tee edule .. Kuid palju keerulisel. Loodusharidus. Informatsioonist pelgalt ei aita, vajalik on väärtuskasvatus ja emotsioon ning väärtusruumi laiendamine KÕIGE SUUREM PUUDUJÄÄK LOODUSHOIUS – INIMESE KUI LIIGI TUNDMINE
nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Hedonismi kriitika naudingumasin eraldaks meid muust maailmast.. Väärtuse ja moraali seos. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. Väärtuskasvatuse meetodid Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) John Stuart Mill: Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad suhted ja moraalne iseloom ning kus inimest ei vaeva süü ega ärevus, vaid teda on õnnistatud rahu ja rahuldustundega. Tagajärje-eetika:
html Kasutamise kuupäev: 09.11.2014, allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Konflikt Randmann L Käitumine konfliktisituatsioonis. Kasutamise kuupäev: 17.11.2014, allikas: http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3540%20- %209.%20seminar%20-%20Konfliktide%20lahendamine.pdf LISAD 15 Lisa 1. Kuidas lahendada konflikte Meie panemegi sinu meeskonna tööle! meeskonnakoolitused, juhtimiskoolitused, väärtuskasvatus, suhtlemisõpetus, uudne lähenemine tiimitööle Kuidas lahendada konflikte? 7. sept 2007 - 0 Comments Autor:Anneli Salk, Celestis OÜ koolitaja-psühholoog, Allikas: www.juhtimine.ee 07.09.2007 Ka kõige paremas töökollektiivis tuleb vahel ette üksteise mittemõistmist ja möödarääkimist. Kui ei suudeta tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada, võib see viia konfliktini. Konfliktsituatsiooniga toimetulek sõltub suures osas kõigi osapoolte sotsiaalsest
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
.pdf faili 4.Väärtused! Kuidas saab arendada väärtusi (väärtushinnanguid)? prof Margit Sutrop, TÜ Eetikakeskus · Luues keskkonna, kus positiivsete väärtuste järgi elamine on võimalik · Teadvustades ohus olevate väärtuste olulisuse pikaajaliste ühiste eesmärkide saavutamisel. · Läbi eeskujude · Läbi hariduse, kasvatuse Väärtuskasvatuse meetodid · Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus · Arutluse kaudu väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) · Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) · Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt)
2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
