Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud pool-ja madalrel. (rahad, mündid) süvendreljeef- vanas egiptuses.kujutis madalam pealispinnast savi , plastiliin , pronks- valatakse vahevorme kasutades vormi Kunsti tekkimine- inimene loob illusoonse maailma ja elab selles,kunst on lihtsalt mäng materiaalselt tarvetest sõltumatu. kunsti ülesanded - Kunsti liigid - Arhitektuur - selle jaotumine;
TÖÖLEHT ARHITEKTUUR TARBEKUNST SKULPTUUR MAAL GRAAFIKA Fassad savi vorm Tahvelmaal joon ehitis portselan madalreljeef figuraalkomposit trükikunst arhitekt fajans plastika sioon vaikelu sügavtrükk projekt sepis ehtekunstnik väljaraiumine natüürmort sakraalne intarsia monument miniatuurmaal ilmalik kristall ümarplastika dekoratiivkangad voolimine .
tegelema heade asjadega. Ma arvan ja loodan,et minu töö saaks ka kuidagi aidata, siis noored inimesed hakkavad mitte ainult voolima savist oma vana vanemaid vaid lihtsalt tegelema käsitööga, sest käsitöö rahustab inimese närve. Voolida võib ka plastiliinist,siis ei pea ootama et töö kuivaks ära,nagu savi voolimises. Plastiliini voolimises tööd tulevad erksamad välja ja muidugi väikestele lastele plasilinist voolimine sobib paremini,sest savist on raskem voolida kui plastiliinist. Hästitöödeldav on mitmevärvilisena saadaval olev plastiliin. Enne kasutamist vooli plastiliini käte vahe, et see muutuks pehmeks. Plastiliini on lihtsam kui savi voolida. Savist Savi on keraamika tegemiseks esmavajalik tooraine. Eestis leidub vaid madalkuumuses põletatavat savi, mille värviskaala maa seest kaevates võib olla helehallist tumepunaseni. Savidele annavad tooni peamiselt neis leiduvad rauaühendid
LOOVATE TEGEVUSTE MAPP FÜÜSILISTE TEGEVUSEELDUSTE ARENDAMINE Põrkepalli valmistamise komplekt: Komplektis on vormid ja pulber, laps valab vormi erinevat värvi kristallpulbrit ja siis asetab vormi vette, seejärel pulber kivistub. FÜÜSILISTE TEGEVUSEELDUSTE ARENDAMINE Voolimismassi valmistamine ja voolimine: 150 g jahu 1 spl õli 3 spl soola U 200ml keevat vett Võib lisada ka toiduvärvi kui on soov. KOGNITIIVSETE TEGEVUSEELDUSTE ARENDAMINE Lossimäng, kus selleks et prints jõuaks
Pinnavormid tekkinud- välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda)
paariliseks kaart, millel on kujutatud kolm eset. Kunst Hammaste Puu- ja Joonistava voolimine juurviljade d etenduse plastiliinist. joonistamine. põhjal pilte. Muusika Õpitakse etenduses esitatud laule. Kasutatakse erinevaid rümipille. Liikumine Õpetaja Sööbiku ja
Pöörlemine- liikumine mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje (Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. ) Kuju muutumine ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. (Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine.) Mahu muutumine- keha punktide kauguste (mõõtmete) muutumine. (Mahu muutumise näideteks on teraskuuli kokkutõmbumine jahtumisel, beseekoogi paisumine küpsetamisel ja tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine.) Võnkumine- nimetatakse perioodiliselt (võrdsete ajavahemike tagant) korduvat liikumist, mis toimub edasi- tagasi sama teed mööda. (Võnguvad näiteks kellapendel, sisepõlemismootori kolb, ämbris loksuv vesi ja hüvastijätuks lehvitav käsi
liigendab seda, hoone jaguneb peafassaadiks ja külgfassaadiks, alati ühiskonna ja ideaalide kehastus, ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega, jaguneb sakraalseks e. kiriklikuks ja proffaannseks e. ilmalikuks), skulptuurikunst (mahuline vorm, 3D, väljaraiumine (kivi, puit, jää; lõikamine, tahumine, nikerdamine; kõvast materjalist tükke välja lüües; vabalt välja raiumine (silma järgi), punkteerimine), modelleerimine (pehmest materjalist; voolimine; põletatud savi on keraamika), kokkukogumine e. assamblaaz (erinevate valmisesemete ja nende jäänuste ühendamine); ümarplastika (ümber saab käia), reljeef (nähtav vaid ühest küljest; kõrg-, pool-, madal- ja süvendreljeef); mahuline vorm, materjal, pinge (tekib mõõtmete ja massi tajumise vahel); vabaplastika (aluseta), monumentaalplastika (kuju alusega), ehitusplastika (hoone küljes), installatsioonikunst (ruumi liigendamise eesmärgil)), maalikunst (Maal on värvidega
punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. Kuju muutumine- ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad.Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased). Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon deformatsioon, mis ei kao täielikult pärast välisjõudude lakkamist. Mahu muutumine-Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu (mõõtmete) muutumine. Kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühtviisi, siis jääb selle kuju varasemate kujudega sarnaseks. Mahu muutumise näideteks on beseekoogi paisumine küpsetamisel, tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine ja taigna paisumine.
Eesti keel Lapsed kirjutavad sellel aastal seotud kirjas. Algas pikk tee, mille eesmärgiks on välja arendada ilus ja isikupärane käekiri. Lapsed alustasid väikeste iseseisvate kirjelduste kirjutamist oma päevast, nii et läbi aasta on koostatud päevaraamatut. Kesksel kohal on siin kirjutamisrõõm. Keeleline mahlakus on olulisem, kui õigekiri. Aga ka õigekirjale pöörasime tähelepanu. Tegelesime sõnaliikidega nimisõnad,tegusõnad ja omadussõnad. Harjutasime usinasti ka lugemist. Lugesime R.Rohu raamatut"Jutte loomadest". Õppisime selgeks uusi rütmisalme ja luuletusi. Jutustavas osas kuulsid lapsed jutteVanast Testamendist ja lugusid vana aja töödest ning elust-olust. II epohhi põhiteemaks oli selgeks õppida ja esitada jõulunäidend, milles oli ühendatud muusika, laulud ning tekstid. Sellest sündis paljude õpetajate, õpilaste ja ka lastevanemate koostöös etendus, mis oli toredaks elamuseks kõigile vaatajatele ning pälvis kiidusõnu. Vormijo...
KONTROLLTÖÖ nr.1 1. Nimeta kunstiajaloos käsitletavaid kunstiliike (lisa selgitav kommentaar) Arhitektuur(ehituskunst), maalikunst ja skulptuur(kujude raiumine või voolimine), samuti graafika(trükiplaadile tehtud joonistusest paberile tõmmise tegemine) ning tarbekunst(paljude liikidega) 2. Kus asuvad kõige hinnatavamad koopamaalid ning millal need loodi? Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. Need loodi ligi 20 000 aastat tagasi. 3. Selgita mõisted- menhir e. megaliit, dolmen, kromlehh. Kus neid tänapäeval näeme? Menhire ehk megaliit teravatipulised kivimürakad, mida euroopa lääneosa inimesed hakkasid püsti ajama
2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, inimese mõju loodusele; 3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, turvavarustus, virtuaalkeskkond. (2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng. Integratsioon pedagoogikas on erinevates õppeainetes omandatud teadmiste ühendamine ja seoste leidmine (eesmärgid: mõista, suhestada õpitut, saada teisi võimalusi mõtete struktureerimiseks).
pH-d universaalse indikaatoriga määrati nõnda, et võeti väike kogus mulda ning peale valati universaalset indikaatorit, peale loksutamist saadi värv, mida võrreldi universaalindikaatori värvide skaalaga ning määrati pH. Lõimise määramiseks võeti väike kogus mulda, mille peale piserdati kergelt vett, kuid muld ei tohi jääda vastu läikima. Edasi veeretati kuulike, ning vooliti nöör ja nööri prooviti keerata. Antud proovis keeramisel nööri voolimine oli peaaegu, et võimatu. Ligikaudse huumusesisalduse määramiseks on tarvis teada mulla lõimist, värvust ja niiskust. Antud proovi puhul on tegemist parasniiske mullaga, lõimis on kerge liivsavi ning värvus mustjashall. Liikuvate toitainete määramiseks kasutatakse Mehlich 3 meetodit. Selleks kaalutakse 2,5 grammi mulda ja mullale lisatakse 25 ml ekstraheerivat lahust. Järgmisena loksutatakse lahust 10 min. Peale loksutamist lahus filtreeriti. Lõpptulemus:
Kunstiajalugu kunst · Muusika helikunst · Kirjandus keelekunst · Teatri-, filmi- ja tantsukunst · Arhitektuur joonestuskunst, ehituskunst · Joonistamine, maalimine, voolimine · Seinamaal e. fresko · Graafika e. trükikunst Kunstiajalugu · Kunstiajalugu uurib kunsti arengut, käsitledes seda ajalooliste etappide kaupa vanaaja kunst, keskaja kunst, uusaegne kunst ja kunstivoolude järgi. · Kunst on osa kultuurist. · Kultuur on kõik, mis on inimtegevusega seotud. Maalikunst · Algas 25000 eKr 19. saj lõpp · Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. · Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. ·
üks või teine kujund või pilt võiks tähendada. Tavaliselt avavad nad end niimoodi ka rohkem. Kunstiga tegelemine aitab palju ka vaimupuudega inimesi. See pakub neile palju positiivseid emotsioone. Ka neil on kunsti kaudu kergem ennast väljendada, sest kunst on keel, millest saavad kõik aru. See pakub neile eduelamuse. Vaimupuudega inimeste puhul on väga hea kasutada just erinevaid materjale ja värve. Eriti hästi sobiks neile minu arust just savi voolimine, sest see arendab ka peenmotoorikat ja vormitunnetust ning on ka väga rahustav kuid samas lõbus. Kunstiteraapia on tõhus ka grupitööna. Kasutatakse palju näiteks narkootikumidest vabaneda proovivate inimeste peal. See aitab tunda emotsionaalset toetust. Samas oled sa ka teiste poolt tunnustatud ja mõistetud. Ühelt poolt aitab see väljendada oma mõtteid ja arvamusi, teiselt poolt aga tundeid ja meeleolusid. Kõige olulisem on aga see, et see võimaldab inimestel edasi areneda.
suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused · tahked, vedelad, gaasilised · kindel siseehitus · mõõtmetelt lõplik Välja omadused · Väljad on pidevad. · Väljadel pole mõõtmeid · ei sega üksteist · omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
aine suhtes osakestevahelise jõu suhtes. Energia muutub soojuseks. Kutsutakse ka takistusjõuks, sest hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti. Müü on hõõrdetegur. 6. Elastsusjõud deformeerumisel tekkiv jõud. Vastassuunaline ja võrdne jõuga, mis teda deformeerib. a. Elastne ja plastne deformatsioon. PLASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (plastiliini voolimine, paberi kortsutamine) ELASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (vedru kokkusurumine) b. Deformatsiooniliigid (tõmbe- ehk pikenemine, surve- ehk lühenemine, painde-, väände- ja nihkedeformatsioon) c. Hooke'i seadus: - elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega, kus k= jäikus, deltal= keha lineaarmõõtme muut. Vastassuunaline deformeeruva jõuga 7
suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,mõõtmetelt lõplik Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on
Deformatsioon- keha osakeste vastastikune asendi muutus, mis tingib selle keha kuju ja mõõtmete muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Deformatsioon on tingitud: 1) Plastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 2) Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). 6.Mis on elastsusjõud ning millest on see tingitud: Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib.
olla.Et ehitada organeid,on vaja tugevat rahulolu tunnet.Laps on arenguprotsessis ja haarab kogu aeg uut.Laps õpib matkides ja katsetades. Väga oluline on kompimismeel lasteaias-mänguasjade valik ja mitmekesisus;looduslik materjal,kombib maailma seaduspärasustesse;jõulised mängud omavahel;õues olek-tutvumine aktiivselt liiva,vihma,vee jne.loodusega meie ümber;sõrmesalmid,teadlikult juhitud puudutused;maalimine,joonistamine,voolimine,küpsetamine,meisterdamine jne.;masseerimine,silitused,õlitamine. Need on lapsele väga olulised asjad ja läbi selle kõige ta hakkabki maailma tunnetama. Teiseks oluliseks meeleks on elumeel.Elumeel on tervisemeel.Valu,väsimus,nälg,janu-kui see kõik märku ei anna,siis kõik korras.Kui on hirm,siis pole areng võimalik.Laps on aktiivne,reibas,tegutseb rõõmuga.Elumeel toitub armastuse jõududest ja seda toidab turvaline rütm,korraldatud tegevus vaheldumisi vaba mänguga
PÄEVAPLAAN Teema: Kiisu läks kõndima.. Laste vanus: 4-5 aastat Kuupäev: Koostaja: Tegevuste liigid: - Kunst- plastiliinist voolimine - Muusika- laulu kuulamine/laulmine ja marakatega mängimine - Keel ja kõne- luuletuse kordamine, arutlemine - Matemaatika- võrdlemine (suurem, väiksem) - Liikumine- liikumismäng ,,Kassid" Eesmärgid: - Laps kasutab plastiliini ja oskab voolida sellest kassi- lisada kõrvad, saba, vurrud, nina ja silmad. - Laps teab laulu ,,Kiisu läks kõndima" ning oskab sellele rütmipillidega rütmi juurde lüüa. - Laps oskab luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad".
intensiivsust. Kontekstist peab alati selguma, kas tegemist on laiema või kitsama tõlgendusega. Deformatsioonid jagunevad: 1.1 Plastilised deformatsioonid ehk jääkdeformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 1.2 Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). Varras on ruumiline keha, mille üks mõõde (pikkus) on oluliselt suurem kahest ülejäänust. Vardad võivad olla nii sirged kui kõverad, nii jääva kui muutuva ristlõikega. 1
kasutasin. 3 1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest Sain teada, et savikeraamika puhul on väga oluline savi hoolikas läbisõtkumine, kuna savisse jääva õhumulli tõttu võivad esemed ahjus puruneda. Kui on saavutatud ühtlane ja paraja niiskustasemega savi, võib hakata sellest asju välja vormima. Selleks on mitmesuguseid erinevaid tehnikaid, nagu voolimine, treimine, rullimine, valamine jne. Kõige lihtsam ja käepärasem on voolimine, mida kasutasin ka oma küünlajalgade valmistamiseks. Kui ese on valmis vormitud, tuleb see jätta kuivama. Savist esemeid ei maksa kuivatada liiga kiiresti (liiga kuivas ja soojas ruumis). Kuivamisel savi kahaneb. Kui savi pinnal toimub kiire kuivamine ja seespool aeglasem, võib ese tekkinud pingete tõttu kergesti puruneda. Keskeltläbi kulub toatemperatuuril esemete kuivamiseks umbes üks nädal.
Sakala kõrgustik Rutu mägi 146 m. Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318 m. Otepää kõrgustik Kuutse mägi 217 m. Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137 m. Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Võrtsjärve madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik. 8. Pinnavorm Kuju Koostis Tekkeviis Voor ovaalne moreen, liiv, kruus liustiku voolimine Otsamoreen piklik moreen, liiv, kruus liustiku kuhje Moreenküngas ümar moreen liustiku kuhje Oos piklik kruus, veeristik liustikujõe kuhje Mõhn ümar kruus, liiv, savi jääjärve kuhje 9. Vooluvee tekkelised sälkorg (sängorg), moldorg, lammorg, kaldavall, soot, terrass.
mitteläbisaamises. arvestama (McCraken, 2000). oma eakaaslastega Mängulisus vabastab last liigsest energiast, seepärast on sobilik rakendada nt liikumismänge, saviga voolimine jms (Horowitz, Lynn.J., & Röst, C. 2007). Oluline on, et laps siiski saaks viibida koos eakaaslastega ja nendega kontakti luua. Potensiaalne oht Laps ei vigasta ennast Aita lapsel mõista milline on aktsepteeritav käitumine ja Laps ei ole end ega
jpg, vaadatud 21.08.2008. Konnanädala läbiviimine koolis Eeltöö: Kuu enne kuulutatakse (aprillis) välja konnateemaliste foto-, luuletuste, juttude konkursid ning referaatide koostamise. 1 päev: Konnanädala avamine. Filmi ,,Nõialoom" (R. Maran) ühine vaatamine. 3. päev: OMALOOMINGUPÄEV. Joonistame ja meisterdame konnateemalisi töid. Paneme neist üles näituse. 2. päev: Konnadest tehtud referaatide kuulamine. Avatud on erinevad töötoad (voolimine, maalimine jne). 4. päev: Konnateemaline viktoriin. Konnahäälte kuulamine, slaidiprogrammi vaatamine. Konnalaulud CD (Fred Jüssi, Riinu Rannap) 5. päev: Kokkuvõtete tegemine. Autasustame parimaid fotosid, luuletajaid, meisterdajaid ja viktoriini võitjaid. 4
elastsusjõud, keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra . Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m 6)Deformatsiooni liigid . Deformatsioonid jagunevad plastseteks ja elastseteks . Plastilised deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu(näiteks plastiliini voolimine , paberi kortsutamine) . Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad(näiteks vedru kokkusurumine) . 7)Millega võrdub kiirenduste suhe ? Keha masside pöördsuhtega . a1/a2=m1/m2 . 8)Mis on inerts ? Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu . 9)Sõnasta Newtoni I seadus .
ühise pöörlemistelje, kuid teljel asuvad punktid on paigal. Teljest kaugemal olevad punktid liiguvad kiiremini ja mööda suurema läbimõõduga ringjooni. Pöörlemise käigus muutub keha orientatsioon. Pöörlevad näiteks CD- plaat arvutis, akutrelli ots, kruvi, mis lastakse seina ja ventilaatori tiivikud. Kitsamas mõistes deformatsioon on see, kui kehapunktide vahekaugus muutub. Näiteks patsikummi venitamine, puuoksa painutamine ja savi voolimine. Laiemas mõistes deformatsioon ehk kuju muutumine on see, kui keha osakeste asend muutub vastastikuliselt. Sellest on tingitud kehakuju ja mõõtmete muutus. Keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades samamoodi. Näiteks saiakeste ja piparkookide paisumine küpsetamisel, ratta õhukummi kokkutõmbumine tühjenemisel. Autor: Joonas Assor 10.T/S
Laps õpib eelkõige matkides ja jäljendades. Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine. Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob võimaluse lastel sellega liituda ja seda jäljendada. Planeeritud õppe- ja kasvatustöö toimub läbi erinevate tegevuste nagu voolimine, maalimine, õmblemine, laulmine, eurütmia, hommikuring, muinasjuttude jutustamine, lavastusmängud, toidu valmistamine ja koristamine. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Lapsed kogevad aastaaegade vaheldumise seaduspärasusi läbi erinevate tähtpäevade ja aastaaja pidude. Laps teab mida üks või teine aastaaeg endaga kaasa toob ja pidu aitab aastaajale õige hoo sisse puhuda. Pidusid korraldatakse koos lastega.Väga tähtsal kohal on ka sünnipäevade tähistamine.
Enne aga kui laps hakkab ise terveid laule laulma, peab ta olema saanud, piltlikult öeldes, lauludes ja keeles ujuda. Lasteaia igapäevaelus õnnestub see kõige loomulikumalt, kui kasvataja koos lastega ja laste jaoks laulab. Laulmine ei ole lasteaias üks päeakava punkt, vaid sadab kõiki tegevusi. Lasteaialaulude mahukas repertuaaris on ühed ja samad laulud, mis saadavad nädalarütmis korduvaid tegevusi nagu maalimine, voolimine ja küpsetamine. Oluline on , et me sealjuures toimetamas oleme.Lauluga koos tunduvad teised tegevused käes lausa lendavat. On loendamatuid võimalusi, et lasteaias laulda. On peod, alustades sünnipäevadest. Juba hommikul saab sünnipäevalast lauluga tervitada. Kõik lapsed teavad sedamaid, milline tähtis päev täna on. Samamoodi, kristlikele traditsioonidele toetudes, juhatame me aastaajad lauluga sisse, mis muudab nad lastele emotsionaalselt tunnetatavamaks
Mängu käigus areneb: Nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmis ja puutemeel Aktiivne ja passiivne kõne Seaduspärasuste ja suhete mõistmine Seoste loomine Loova mõtlemise ja probleemi lahendamise oskus. Endast lugupidamine Peenmotoorika Oskus rõõmu ja vabadust tunda Kujutavad tegevused on väga tähtis loomvõimete arendamisel. Areneb nii tunnetus kui kujutlusvõime, peenmotoorika ja silma ning kätetöö. Kujutava tegevuse liigid: Voolimine Joonistamine Maalimine Kleepetöö Meisterdamine Töö elemendid: Eneseteenindamise oskuste arendamine. Töövahendite kasutamine vastavalt otstarbele. Jõukohase, igapäevatöö omndamine.
Sõjajärgses ühiskonnas oli suur vajadus lasteaedade järele, kuid ometi suurt murrangut ei toimunud. 30-ndail natsionalistliku ideoloogia rakendamine Tegelemine pedagoogikateaduste, sotsiaal-pedagoogika ja psühhoanalüüsiga keelati kas osaliselt või täielikult. Rakendati rassiõpetust, mis tähendas, et riik vajab terveid ja tugevaid inimesi, keda karastada sünnist alates. Rõhutati isamaa-armastust ja lasteaias tehti sõjalisi tegevusi, nt lennukite voolimine, liivakastis lennuvälja ehitamine jne. 40-ndail lasteaedade järsk kasv Lasteaedade kasv on seotud sellega, et naised leidsid järjest rohkem töökohti. Suvel viljakoristuse ajal rakendati ajutisi lasteasutusi, mis töötasid kooliruumides, võõrastemajades või tühjades talumajades. 50-ndail lasteaiad kui sotsiaal-pedagoogilised hädaabiasutused Kuna sõjajärgsel ajal oli palju mittetäielikke perekondasid ja üksinda lapsi kasvatavaid
läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, kuid teljel asuvad punktid on paigal. Teljest kaugemal olevad punktid liiguvad kiiremini ja mööda suurema läbimõõduga ringjooni. Pöörlemise käigus muutub keha orientatsioon. Pöörlevad näiteks CD-plaat arvutis, akutrelli ots, kruvi, mis lastakse seina ja ventilaatori tiivikud. Kitsamas mõistes deformatsioon on see, kui kehapunktide vahekaugus muutub. Näiteks patsikummi venitamine, puuoksa painutamine ja savi voolimine. Laiemas mõistes deformatsioon ehk kuju muutumine on see, kui keha osakeste asend muutub vastastikuliselt. Sellest on tingitud kehakuju ja mõõtmete muutus. Keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades samamoodi. Näiteks saiakeste ja piparkookide paisumine küpsetamisel, ratta õhukummi kokkutõmbumine tühjenemisel. Aine all mõistetakse füüsikas kõike, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. Ained koosnevad osakestest
täiskasvanuid tegevat sidumine, punumine, niidi-nõela kasutamine. Rohututtidest, lehtedest, okstest ja muust meisterdatakse nukke, loomi ja taimeseadeid. Villa vilditakse ja keeratakse pallid, millele lisatakse kõrvad, saba, tiivad, noka jm. Meisterdamisel kasutatakse looduslikke materjale, mida on ise võimalik korjata või vanematelt saada. Meisterdamise ajal aga lapsed arendavad silma ja käe koostööd ning omandavad erinevaid võtteid ja teadmisi materjalidest. Voolimine mesilasvahaga mäng kui ka kunstitegevus. Mesilasvaha on käesõbralik materjal, mida saab korduvalt kasutada ning millega voolimine võimaldab lastel kasutada nii oma meeli kui ka fantaasiat. Montessori pedagoogika Montessori pedagoogika on teaduslik pedagoogiline kasvatus- ja haridus- süsteem lastele vanuses kuni 12 aastat, mis on välja töötatud arsti, psühholoogi, pedagoogi Maria Montessoori (1870-1952aa) poolt. Maria Montessori on lapse ja õppimise olemust kirjeldanud
tartu.ee/parandus-pe/ . 23.10.2010. 9 Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=873347 . 23.10.2010. 10 Reinmaa, A. Jõukohase õppe alused jaotvara üliõpilastele. Tartu. 2010. 11 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 38. arengule. Sellised ülesanded võiks olla rebimine, voolimine, torni ladumine jm.12 Käemängud aitavad ka õppida kuulama ja mõista kõne sisu, arendada jäljendamisoskust, ümberlülituvust. Kui sõrmemängudele lisatakse värsse, aitab see ka kõne muuta selgemaks, rütmilisemaks. Sõrmed muutuvad harjutamise tulemusel tugevamaks ja paindlikumaks, mis kergendab kirjutama õppimist.13 Üldmotoorikat ja koordinatsiooni saab arendada läbi tasakaalu- ja rütmiharjutuste (näiteks mööda joont kõndimine, liikumine rütmis) ning silma-käe koostöö
· Naela tagumine: 3,50 inimene · Vibulaskmine: 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Savist kulla valmistamine: 1,50 (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Mõõgavõitlus kapsapeaga (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Lõbumaja ja habemeajaja külastus 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Musta püssirohu valmistamine 1,50 inimene (ettetellimisel gruppidele 1,00 inimene) · Savi voolimine 3,00 inimene (ettetellimisel) · Martsipani valmistamine 3,00 inimene (ettetellimisel) · Ratsutamine 1,50 inimene · Veinikeldris veini degusteerimine 2,00 inimene · Aardejaht (ainult ettetellimisel gruppidele, 1,00 inimene) · Kahuripauk (signaakahur) 30,00 · Kahuripauk (Ööbik) 45,00 · Kahuripauk koos kahurimeeskonna showga 95,00 · Musketilask 6,00 Grupijuht ja bussijuht pääsevad linnusesse tasuta. Pildistamine ja filmimine on lubatud.
Ühtmoodi tähtsustab J. Käis individuaalsue kui ka rühmatööd vajalikuks ning ühisarutlusi rühmas. Tema didaktiline süsteem ja õppeviiside kogum rajaneb lapsepsühholoogial, lapse psüühilise eripära ning individuaalsete võimete arvestamisel. See nõue saadab kõiki tema soovitusi. Piirdudes vaid meelte tegevuse ja sõnalise käsitlusega, ei ole meil mingit karantiid, et laps vaatlusel kõike olulist näeb ja tähele paneb. Seega, kui joonistamine, kleebime, voolimine jm, seostame ning kinnistame käsitletud teemat. J. Käisi järgi ei sea üldõpetus õpetajale suuremaid nõudmisi ega tekita muid raskusi rohkem kui iga läbimõeldud ja kavakindel õppekorraldus. Ilma selge töökavata, vaid päevast päeva elamisel, jääb palju saavutamata sellest, mis üldõpetus võib anda lugemis, kirjutamis ja arvutusõpetuses. Teiselt poolt võib töökava puudumisel tekkida
Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrreldav dresseerimiesega. Täielik vanemate kontroll nii õppimise kui ka sotsiaalses elus. Arvati, et lapsed on tahumatud ja pahad ning neid tuleb õigeks kasvatada. Suunatakse ka tänapäeval, kuid vanemate haritus on see, mis suunab last õigesti. Pole õige oma täitumata unistusi lastele peale suruda 4.Pealetükkiv stiil (peale 17.saj) vanemad pööravad lastele rohkem tähelepanu, kuid tekib ka täieliku käitumise kontroll (mõtte- ja tegevusvabaduse puudumine)
Minu tööks oli sööta koeri, rohida peenraid, hoida korras toad. Aitasime ka heinateol ning ka lehma lüpsmine pole mulle võõras. Sain ka karistada kui tegin pahandusi, kuid mitte kunagi füüsiliselt. Mäletan ühte seika, kui me taas oma vanema õega olime ema välja vihastanud ja ta meile kummagile vitsa näppu andis ning õue saatis, et me üksteist ise karistaks, kuid me ei suutnud muud kui vaid naerda. Kasvatuses omab suurt tähtsust ,,oma mina" voolimine. Kui inimene pürgib oma eesmärkide nimel, peab ta seda tegema sellisel tasemel, et ta ei unustaks oma lähedasi inimesi, et ta ei muutuks teiseks inimeseks, kes ta enne oli. Ma arvan, et vaatamata praeguse ajastu ülikiirele elutempole, oleks tähtis, et me suudaksime tegeleda oma toimetustega ja samas olla lastele lähedal, et nad saaksid aru, et me oleme nende jaoks olemas, et nad tunneks meie lähedust,
Profaanarhitektuur- ilmalikud ehitised(valitsejate lossid, sõjaline e. kindlusarhitektuur, raekojad, elamud, tööstusehitised) SKULPTUUR Skulptuur- mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Oluline osa vormil. Skulptuuride loomise kolm põhilist viisi on väljaraiumine, modelleerimine, valu Raidkunst- Kuju tehakse mingist kõvast materjalist tükke eemaldades(kivi, graniit, puu) Punkteerimine kavandi kivisse raiumise vaheetapp. Plastika, Modelleerimine- voolimine- kuju tehakse pehmest materjalist tükk, tükikaupa kokku pannes. ( savi, plastiliin, vaha) Keraamika- põletatud saviesemed, kujud. Valu- valatud skulptuurid, sulametallidest( pronks, vask, segud, kips, sokolaad) Ümarplastika- igalt poolt vaadeldav skulptuur. Reljeef- ühest küljest vaadeldav Kõrg- madal-(metallraha) ja poolreljeef, süvendreljeef Monumentaalplastika- suuremõõtmelised kujud võivad olla seotud ehitisega või pargikujundusega. Assamblaaz- 20 saj
märgamise uurimiseks. 3 LOODUSÕPETUSE LÕIMING TEISTE ÕPPEAINETEGA Antud õppeaines kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevust. Teemad on olulised läbivate teemade ,,Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng" ning ,,Tervis ja ohutus" käsitlemisel. Lõiming kunsti- ja tööõpetusega: elusolendite ja nende elukeskkonna ning pinnavormide joonistamine, voolimine või meisterdamine, looduslikest materjalidest piltide valmistamine; matemaatikaga: koguste mõõtmine ja võrdlemine; rühmitamine; mahuühikud; võrdlevate andmete tabeli koostamine; temperatuur; eesti keelega: suur ja väike algustäht nimedes ja nimetustes, teabeteksti lugemine, kirjeldamisoskuse arendamine, kirjelduste koostamine, katsete kirjeldamine, kokkuvõtete kirjalik vormistamine; muusikaga: veekogude, vee liikumise edasiandmine muusikapalades;
1920.aastate põhilisemale seisukohale- õppetöö organiseerimine algõpetuse algul üldõpetusena, kus ained sulavad kokku nii, et sama õppematerjal töötatakse mitmekülgselt läbi. Üldõpetust soovitatakse esimesele kahele või kolmele õppeaastale, 4.klassis minnakse üle ainesüsteemile, kodulugu peab aga siingi säilima. Tähelepanuväärne on ka õpetamisabinõude ja meetodite liigitamine õpilase tegevuse alusel( vaatlus, jutustus, joonistamine, voolimine, lugemine, kirjutamine, mäng jne...). (Eisner 1985:18) Käis toob kasvatuse sihtidena esile järgmised: aktiivse tegevuse loomine lastele, mis hoiab eemale pahedest, tahtekasvatuse soodustamine, iseseisvuse kasvatamine, ettevalmistamine ühiskondlikuks eluks ja iseloomu kasvatamine kui lõppsiht. (Eisner 1985: 20) Praegu on kehalise kasvatuse algõpetus seostatud rütmilise liikumise ja rahvatantsuga. Mänge saab igas tunnis kasutada nii, et see oleks antud ainega seotud
Jutukese võib lugeda enne kunstilist tegevust või toetavalt selle ajal, samuti on arendav ning infortmatiivne lasta lastel kirjutada jutukesi enda valmistatud tööde põhjal.(Tartes- Babkina,H; 2010) 1.2 Kunstiteraapias kasutusel olevad materjalid: Savi tekstuur võimaldab luua kolmemõõtmelist vormi, olles tihedas puutekontaktis. Savi saab puudutada ning savi poolt saab olla puututatud. Saviga töö annab võimaluse haarata tegevusse mõlemad käed ja kogu keha: haaramine, tampimine, voolimine. Pintsli ja pliiatsiga töötamisel ei ole otsest puutekontakti valmiva kunstitööga. Kunstitööd vesivärvidega võimaldavad tekitada õrnemaid struktuure, läbipaistvust ning peenetundelisust. Veel põhinevaid värve nimetatakse märgadeks materjalideks, nendega tehtud tööde tulemused ei ole tihti etteaimatavad. Märjad materjalid on head emotsioonide väljendamiseks kuid võivad soodustada regresiooni. Kleepimine ja õmblemine on seotud osade liitmise ning kinnitamisega. Kui laps
Keel ja kõne · Sõnavara rikastamine (talu, talulaps, laut...). · Suhtlemine (küsimuste esitamise oskus, giidi kuulamise oskus). · Grammatika (laps kasutab õigesti põimlauseid, mis väljendavad põhjust (..., sest...). · Laps kasutab õigesti sõnu noorem-vanem. Matemaatika · Matemaatilise jutukese koostamine. · Esemete loendamine. Kunst · Meisterdamine (loodusliku materjali kohandamine mänguks kasutamiseks). · Talu loomade voolimine savist. Muusika · Laul ,,Tiiu talutütrekene". · Laul ,,Taadil tare künka peal". Liikumine · Matk vabaõhumuuseumi territooriumil. Mäng · Ise meisterdatud mänguvahenditega loovmängu mitmekesistamine. Sügis talus Mina ja keskkond Vaatlus: · Sügistööd (kartuli võtmine, vilja koristamine). · Vana aja tööriistad. · Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). · Karaski küpsetamine (eelnevalt ahju vaatlus ning võrdlemine tänapäeva ahjudega).
Isa võttis asja väga tõsiselt ja käitus küllalt rangelt, asetades suurt rõhku eetilisele kasvatusele. Rakveresse päriskooli tuli minna 1915. a; seitse aastat hiljem, 1922. a. Kevadel lõpetas A. Kotli Viru maakonna Reaalgümnaasiumi. Kooliaastatel ei nöinud A. Kotli tuupimisega tõsist vaeva; talle olevat joonestamine ja puuvestmine hulga rohkem meeldinud. Ometi on lõputunnistusel enamik aineid märgitud heaga, mis tollal oli kõrgeim hinne. Nende hulka kuuluvad ka joonestamine, voolimine ja ilukiri ning seda vaatamata A. Kotli vasakukäelisusele. Paistab, et keeled istusid vähem, sest emakeel, vene ja ladina keel on rahuldavad. Gümnaasiumi lõpetades unistas A. Kotli skulptuuri õppimisest, kuid tugeva autoriteediga isa oli vastu. A. Kotlil ei jäänud muud üle, kui minna kompromissile ja otsustada arhitekti ameti kasuks, mis perspektiivikatest
Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju: voolimine, kompressioon, friktsiooni, liigesemobilisatsiooni jne. Eesmärk väljendab vajadust menetluseks: soojendus, parandada lihastasakaalu, parandada liigesliikuvust jne. Kui on vajadus teha võitluseelne massaaz ja eesmärgiks on soojendada, parandada verevarustust, kasutatakse selliseid tehnikaid nagu pindmine friktsioon, kompressioon, raputamine ja venitamine. Kui on vaja teha võistlusjärgset massaazi ja eesmärk on
tutvumine Kirjandus - muinasjutud, legendid, vana testamendi lood, vana-skandinaavia ja kreeka mütoloogia, maailmakirjanduses tunutd raamatud. Matemaatika - kõik harud Võõrkeeled - tavaliselt kaks, koos sissejuhatusega vastavasse kirjandusse Ladina ja kreeka keel - tänapäeval veidi unarusse jäänud Ajalugu - vana ja uuema aja käsitlemine Geograafia - hõlmab kogu maailma maateadust Kunst - maalimine, joonistamine, voolimine, skulptuur Muusika - laulmine, plokkflöödi mängimine, muusika väärtustamine. Võimaluse korral eratunnid ja lisainstrumentide õppimine. Koorilaul ja orkester. Loodusteadused - botaanika, bioloogia, füüsika, keemia, geoloogia, astronoomia, optika, antropoloogia, füsioloogia, toitumine, hügieen, elektroonika. Käsitöö - kudumine, heelgeldamine, tikkimine, nukkude meisterdamine, korvipunumine, puutöö, sepatöö, keraamika, raamatuköitmine. Aiandus - praktiline ja teoreetiline
eelarvetest. Waldorfkoolid saavad seetõttu 20-50% vähem majanduslikku toetust kui munitsipaalkoolid. 2.1 Olulised eripärad Põhiaineid õpetatakse nn põhitunnis perioodõppe vormis nt emakeel, matemaatika, loodusteadused, ajalugu. Igahommikune põhitund kestab vähemalt kaks akadeemilist tundi. Olulisel kohal on kunstilised ja praktilised õppeained: muusika, eurütmia, draama, maalimine, joonistamine, voolimine, käsitöö, tööõpetus, põllumajandusprojektid, aiandus. Võõrkeelte õpetamine toimub alates esimesest klassist. Õpilaste õppetegevuse tulemuslikkus esitatakse iseloomustustena. Numbriliselt üldjuhul ei hinnata. 5 3 Mis on waldorfpedagoogika? Waldorfpedagoogika on ühine õppetöö poistele ja tüdrukutele, kaks võõrkeelt alates esimesest
Kaheaastastele meeldib igale poole küünitada ja kõike puudutada. Sellega võib tekkida pahandusi sellepärast tuleb lapsega enne kõik selgeks rääkida, mida tohib ja mida ei tohi. Selles vanuses lapsed aega ajalt eelistavad mängida turvaliste tuttavate mänguasjadega, sest nad teavad kuidas need toimivad. Vanemad peaksid sellel eluhetkel 21 julgustama ja koos mängima uute mänguasjade ja pusledega. Voolimine on väga hea tegevus nii et tasuks varud koju kas plastiliini või kellel on aed muretseda liivakast. Lähenedes teisele eluaastale on lapse käteosavus tublisti arenenud. Teda võiks kaasata nüüd toiduainete lahtipakkimisel ning pakendite avamisel. Ka joonistamisoskus on selles vanuses väga palju edasi jõudnud. Ta suudab nüüd erinevaid kujundeid järgi joonistada. Sellest tulenevalt võiks ema või isa joonisata paberile mõne lihtsa kuju ning laskma lapsel järgi joonistada
! *Jääserv ei taandunud ühtlaselt. *Madal-Eestisse kuhjusid pärast jääaega merelised setted. *Kõrg-Eestis jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist vooluvete uuristuste ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud) PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal
annaabi.ee 
