ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS (0)

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ
EESTI KEELE LEKTORAAT
Marina Buinitskaja
ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS
artikkel
Juhendaja Elena Nõmm
Narva 2015
I
Sissejuhatus
Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapiisav ning erivajadustega lapsed õppivad tavalasteaedades. Seega on oluline uurida, kuidas erivajadustega lapsi lõimida tavarühma keskkonda ning muuta lasteaias käimine tulemuslikumaks nii erivajadustega lapsele kui ka tema erivajadusteta kaaslastele. Uuringu eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Töö eesmärgi täitmiseks viiakse Tallinna lasteaedaias läbi lasteaia õpetajate intervjuud ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus .
Erivajadused , nende liigitamine ja identifitseerimine
Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid, samuti erinevad erivajaduste raskusastmed ning osadel juhtudel ka nende kombinatsioonid. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks (Kõrgesaar, 2002).
Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal, nendeks tunnusteks on last iseloomustavad tunnused (nt. lapse meditsiiniline diagnoos) ning lapse täiendavad vajadused, mida tuleks arvestada lapse parima võimaliku arengu tagamiseks. Erivajadused võivad puudutada Sandri (2014) andmetel kõik lapsi, olgu siis tegemist pikaajaliste erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused , käitumisprobleemid, autism , düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus , lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel).
Eesti Hariduse Infosüsteemis ( EHIS ) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue , nägemispuue, kuulmispuue , vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus ( Haridus - ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest mitmekesisusest, näiteks on akadeemiliste hariduslike erivajaduste identifitseerimiseks kasutatavad mitme osalised intelligentsus testid, kus hinnatakse eraldi teemasid alates suulisest eneseväljendusest ja kuulamisest ning kirjalikust eneseväljendusest kuni matemaatiliste oskusteni.
Võimetekohase hariduse kättesaadavus erivajadustega lastele on probleem, mis saab alguse juba enne kooli ning võimendub kooli eas. Seetõttu on oluline leida lapsele sobiv koht võimalikult vara. Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isikuomadustelt niipalju, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada tavakeskkonnas ning tavalasteaias. Lisaks tavalasteaiale on võimalik lasteaiaeas lapsel olla erinevates erirühmades. Erinevate lasteaiarühmade võimalused, mida Eestis kasutatakse on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Eestis kasutatavad lasteaia rühmade liigid (Lapse erilasteaeda vastuvõtmine alused ja kord, 2011)
Rühmad
Laste erivajadused
Tavarühm
Puuduvad või ei sega tavarühmas osalemist
Sobitusrühm
Keha-, kõne-, meele-, intellektipuue , raske somaatiline haigus, psüühika- ja/või autismispektri häire
Tasandusrühm
Kõnepuue või –häire, spetsiifilised arenguhäired
Kehapuuetega laste rühm
Füüsilised erivajadused
Meelepuudega laste rühm
Nägemis- või kuulmispuue
Arendusrühm
Mõõdukas, raske või sügav intellektipuue
Pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm
Autismispektri häired
Liitpuudega laste rühm
Kaks või enam puuet
Uurimuse eesmärk ja hüpoteesid
Järgneva empiirilise uurimuse eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on Tallinna linna lasteaia õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgnevad uurimisküsimused:

• Milline on erivajadustega laste vanemate suhtumine erivajadustega laste sobitamisse tavalasteaeda?
  
• Milliseid probleeme on erivajadustega laste õpetajad ning vanemad kogenud seoses erivajadustega laste sobitamisega tavalasteaeda?
  
• Kuivõrd pädevalt tunnevad end tavarühma õpetajad töötamaks erivajadustega lastega?
  
• Milline on erivajadusteta laste vanemate suhtumine erivajadustega laste sobitamisse tavalasteaeda?
  

Uurimus on empiiriline ja kvantitatiivne , andmete kogumiseks viidi läbi lastevanemate ankeetküsitlus ja intervjuuõpetajatega ühes Tallinna linna lasteaias.
Valimi moodustavad Tallina linna lasteaia 10 rühma (5 eesti õpekeelega ja 5 vene õpekeelega). Lapsevanemad valiti välja vabatahtlikkuse alusel. Üldiselt oli jägatud 170 ankeeti. Õpetajatega räägiti isiklikult. Valimisse kuulus 20 õpetajat ning 10 õpetaja abisid. Küsimustikule vastas 150
lapsevanemat .
Ankeedis oli 14 küsimust ning lasteaedade õpetajatele suunatud inrevjuus on 17 küsimust. Ankeedis on valikvastustega küsimused, viie punktilisel skaalal olevad küsimused ning avatud küsimused. Lapsevanematele ankeedis uuritakse seda, kellelt lapsevanemad ootavad tuge ning kellelt nad seda saavad, kas lapsevanemad on rahul oma lapse rühma paigutusega, milliseid tugiteenuseid saadakse, mil määral ollakse nendega rahul ning millistest tugiteenustest tuntakse puudust. Lasteaia õpetajatel uuritakse õpetajate tausta , erivajadustega lastega kokku puutumist, kuidas neid on selleks ette valmistatud, neile antavat tuge (reaalne olukord ja soovid).
Tulemused
Uuringu ajal selgus ,et 33 % lastel on mingi erivajadus . Ankeetküsitlusele vastanud lapsevanemad ja õpetajad oma intervjuus tõid peamiselt välja, et lastel on kergemad erivajadused: lapse kodune keel ei ühti lasteaia õppekeelega, mitmetel lastel on logopeedilased probleemid, samuti toodi erivajadustena välja füsioloogilisi probleeme, sealhulgas ka allergiaid ja toidutalumatust. Samuti oli käitumisprobleemidega lapsi.
85 % Erivajadusteta laste lapsevanemad on rahul oma rühmaga. 90 % Erivajadusteta laste lapsevanemad tõi välja ,et nendele ei meeldi kui ruhmas tugeva erivajadustega laps rühmas ja peanmeseks põhjuseks oli hirm. Erivajadusega lapse agressiivse käitumise tõi probleemina välja 55 % vanemat. 15 % vanemat tõi ka välja, et probleemid tekivad sellest, et tavalapsed ei mõista erivajadusega lapse ettearvamatut käitumist, ega siis õpetaja ka ei seleta nendele. 10 % vanemat kardavad, et õpetajatel ei jätku tähelepanu tavalastele (ehk siis laste arv tavarühmas on liiga suur).
40 % erivajadustega laste vanemad mainisid, et nad pole rahul oma rühmaga ja tahavad vahetada kui vabaneb koht tasandus - või sobitusrühmas. Samamoodi kui erivajadusteta lapse lapsevanemaid, nad tunnevad hirmu. 80 % erivajadustega laste lapsevanematele tundub nende lapsi näritakse ja kiusatakse nii õpetajate nii laste poolt. 60 % mainisid ka,et tavarühmas lastele ei jätku tähelepanu. Tavarühma kiire õppeprogrammi ja sellega seotud probleemi tõi välja 20% vanemat, 15 % vanemat tõi välja, et tavarühmades puuduvad sobivad õppevahendid.
35% vanemat tõid eraldi välja, et nad tunnevad puudust eripedagoogist, mõned vanemat tundsid puudust psühholoogist. Samuti toodi välja, et nende laps vajaks füsioterapeudi abi või ka enamat tähelepanu, mida lasteaiad ja õpetajad ei suuda tihti pakkuda. Oli ka tehtud pakkumine , et vajalik oleks luua lasteaias terviklik tugisüsteem , mis hõlmaks nii logopeedi, eripedagoogi kui ka psühholoogi.
Sarnaselt lastevanematele , paluti ka õpetajatel avaldada arvamust seoses erivajadustega laste õppimisele tavarühmades.
Õpetajad hindasid, et rühmas olevate erivajadustega lastega on probleeme pigem mõõdukalt.
Kuigi 75% õpetajate sõnul , nendel puuduvad teadmised erivajaduste kohta
Kaks õpetajat leidsid , et neil ei ole üldse probleeme seoses erivajadustega lastega rühmas ning ühel õpetajal oli sellega väga palju probleeme.
Probleemidena toodi välja veel erivajadusega lapsele sobivate õppevahendite puudumise, logopeedi vähese kättesaadavuse, erivajadusega lapse käitumis- ja/või kohanemisprobleemid. 55% õpetajat tõid välja, et erivajadusega laste rühmas olemasolul tekivad raskused õppetöö korraldamisel.
Vaid neli vastanud õpetajat olid rahul kaasava hariduse hetkeseisuga . Väga paljud õpetajad tõid välja, et rühmas saavad erivajadusega lapsed tähelepanu erivajaduseta laste arvelt ning erivajadusteta lapsed kannatavad seetõttu. Üks õpetajatest vastas: „Kui erivajadusega lapsel pole tugiisikut, siis on kaks võimalust. Kas kogu vaev läheb erivajadusega lapsele ja teised lapsed saavad väga vähe tähelepanu või siis jääb erivajadusega laps tähelepanuta .“.
Kaasava hariduse puhul tähtsustasid tugiisiku olemasolu neli õpetajat, samuti leidis üks õpetaja, et tugiisik peab olema pädev ja saanud vastavaid koolitusi, muidu pole tast abi. Samuti pidasid õpetajad oluliseks lastevanemate koostöövalmidust, probleemiks on erivajadusteta laste vanemate hirm oma lapse pärast. Enamik lasteaia õpetajaid arvavad , et vaimupuudega lapsed peaksid saama alusharidust erilasteaedades. Vaid 3 vastanut leidis, et vaimupuudega lapsed võiksid käia tavarühmades.
Inglismaal suhtutakse kaasamisse pigem positiivselt (Avramidis et al., 2007).
Piisava ettevalmistumise ja toe puhul suhtuvad õpetajate suhtumine on teisugune .
Eesti Puuetega Inimeste Koda (1995) on leidnud, et koolieelsete lasteasutuste õpetajatele tuleb tagada vajadusel täienduskoolitusi ja lapse erivajaduse eripärast sõltuvalt vajadusel ka tugiisik, lisaks eelpool toodule tuleb rühma õppekava kohandada erivajadusega lapsele sobivaks .
Kokkuvõte
Eestis pööratakse erivajadustega lastega tegelemisel tähelepanu nende kaasamisse tavapärasesse ellu, alushariduse puhul luuakse neile võimalused käia tavalasteaedades ja – rühmades ning suhelda erivajadusteta kaaslastega. Uuringu eesmärk on teada saada kas õpetajad ikka sooviksid kaasavat haridust tavarühmades ja kuivõrd rahul on lapsevanemad tavalasteaedades erivajadustega lastel saadava hariduse ning tugisüsteemidega. Samuti uuritakse õpetajate ning lapsevanemate hinnanguid tugisüsteemide toimimisele ning piisavusele.
Töö eesmärgi täitmiseks viidi läbi empiiriline ja kvantitatiivne uurimus. Tallinna linna ühes lasteaias õpetajate ning lapsevanemate seas viidi 2015. a. oktoobris läbi ankeetküsitlus ja intervjuu millele vastas erivajadusega lapse vanemat, erivajaduseta lapse vanemat ning lasteaia õpetajat. Tulemusi analüüsiti kvantitatiivselt mitteparameetriliste meetoditega.
Kõik erivajadusteta lapse vanemad leidsid, et nende lapsele sobib kõige paremini tavarühmas käimine. Kõik lapsed tunnevad end vanemate hinnangul oma rühmas kas keskmiselt, hästi või väga hästi, end oma rühmas halvasti tundvaid lapsi ei olnud. Lasteaedades pakutavate tugiteenustega pole rahul nii lasteaiaõpetajad kui ka lapsevanemad.
Vajatava ja saadava logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, tugiisiku ning muu toe vahel on aga suurem erinevus just erivajadusega laste vanematel. Samuti vajavad õpetajad erivajadustega lastega tegelemiseks enamal määral koolitusi: paljud õpetajad otsivad väga palju ise informatsiooni erivajadustega laste kohta, kuid tunnistavad, et saavad vähem koolitusi kui nad vajaksid. Õpetajate vastasid peamiselt, et neil on probleeme keskmisel tasemel, mitte aga väga palju või väga vähe. Enam on erivajadustega laste kaasamisel tavarühmadesse probleeme õpetajatel, kelle rühmades on rohkem märgatava erivajadusega lapsi. Peamiste kaasamise probleemidena tõid õpetajad ja lapsevanemad välja lastele ebaühtlase tähelepanu jagunemise ning raskused õppetegevuse korraldamisel.
Kasutatud kirjandus.
1.Avramidis, E., Bayliss, P., & Burden, R. (2000). A Survey into Mainstream Teachers' Attitudes Towards the Inclusion of Children with Special Educational Needs in the Ordinary School in one Local Education Authority . Educational Psychology, 20, 2, 191-211.
2.Eesti Puuetega Inimeste Koda. (1995). Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid. Tallinn: Eesti Puuetega Inimeste Koda.
3. Haridus - ja Teadusministeerium. (2009). Eesti Hariduse Infosüsteem- EHIS Alushariduse õppurid ja pedagoogid ning õppeasutuse lisaandmed: kasutajajuhend . Külastatud aadressil http://www.hm.ee/ehis/help/alusharidus.htm#_Toc308003815 .
4.Kanep, H. (2008). Uuringu "Hariduslike erivajadustega õpilane koolikaardil, tugiteenuste kättesaadavus haridusliku erivajadusega õpilastele" II osa: analüüs haridusliku erivajadusega õpilastest ja tugiteenuste kättesaadavus õpilastele. Tartu: Haridus‐ ja Teadusministeerium
5.Koolieelse lasteasutuse seadus. (2014). Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011006
6.Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
7. Sandri, P. (2014). Integration and inclusion in Italy. Towards a special pedagogy for inclusion. European Journal of Disability Research, 8, 2, 92-104.
8.Vaughn, S., & Fuchs, L. S. (2003). Redefining Learning Disabilities as Inadequate Response to Instruction: The Promise and Potential Problems. Learning Disabilities Research & Practice , 18, 3, 137-146.
9. Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord. (2011)