1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika. Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja
Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus. Vabariiigi perioodist võib esile tuua, et lasteasutustes oli kesksel kohal mäng, rakendati Fröbeli pedagoogikat, oluline laul, töökasvatus, meisterdamine, lapse harmooniline arendamine. Kasutusel ka rahvuslikud ideed. Lasteaedadel oli oma kodukord, päevakava, aastakava, puudus ühtne õppekava. Nõukogude perioodil toimusid muudatused. 1940 hakati arendama lasteaedade võrgustikku. Hakati korraldama sõimede tegevus, loodi ööpäevaseid ja nädalarühmi. Sõimed olid mõeldud 2 kuu kuni 3 aastastele lastele, lasteaiad 3-7 aaststele. Algul eraldi, 1947 kokku lastepäevakodudeks, mis allusid linnade või rajoonide haridusosakondade kaudu vabariiklikule haridusministeeriumile. Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele. Sisuline tegevus toimus programmide järgi, mis olid riiklikud.
7. ...kus on arendusrühmi ja/või liitpuudega laste rühmi, luuakse 0,5 eripedagoogi ja 0,2 logopeedi ametikohta rühma kohta. 8. Laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. 9. ...kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, luuakse iga kahe 3–7-aastaste laste rühma kohta 0,25 eesti keele õpetaja ametikohta. 10. üks õpetaja abi ametikoht rühma kohta. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2011) näeb ette, et lasteasutuse õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Rühmaõpetaja teavitab pidevalt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Rühmaõpetaja loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes. Erivajadustega lastega tegelevad õpetajad peavad olema
* - Pedagoogiline personal Joonis 1. Rakvere Lasteaed Täpi struktuur Lasteaia arengukava aluseks on Rakvere valla arengukava aastateks 2007-2013. 3.2.Personal Töötajaid on 34 ja seisuga 01.09.2010 on kõik ametikohad komplekteeritud. Pedagooge on kokku 15 (neist 12 on pedagoogid rühmades). 5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö Õppe-ja kasvatustöö toimub lasteaia õppekava alusel, mis on vastavusse viidud riikliku õppekavaga ja on seotud lasteaia arengukavaga. Laste õpetamine ja õppimine toimub lapsest lähtuvalt. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Oluliseks märksõnaks lapsest lähtuvas õppes on õpetamine läbi positiivse eduelamuse. Tähtis on erinevate meelte rakendamine ja lapse usaldamine õppijana. Õpetaja roll on mänguliseks tegevuseks soodsate tingimuste
a. (Eesti Lasteaednike Seminar). Nõukogude Eestis avati rohkesti lasteaedu, sest vanemad pidid palju tööd tegema. Nõukogude naine töötas mehega võrdselt, riik soosis laste kasvatamist selleks loodud asutustes. Lasteaedades olid avatud muuhulgas ööpäevarühmad, vastu võeti lapsi alates kolmandast elukuust. Lasteasutustes olid väga range puhtusenõuded, kollektivistlik kasvatus. Väärtustati mängu kui õppimise viisi. Üleliidulised detailsete ettekirjutustega õppekavad. 1845-1918 leidsid aset vaimuhaigete, sh vaimselt alaarenenute, epileptikute, kurtide ja pimedate loendused. Arengupuuetega inimeste hooldus- ja kasvatusasutuste rajamine toimus filantroopiliste rühmituste ja pastorite eestvedamisel. Kuigi Tartu Ülikooli juures oli väga heal tasemel arstiteaduskond, ei toetanud arstid tol ajal veel puuetega isikutega tegelemist. 1920-1940 erivajadustega lastele hakkasid tähelepanu pöörama nii arstid, õpetajad kui ka ühiskonnategelased
igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt
töölegi - hakatakse nägema ka lapse nõrku külgi, vigu ja neid tegevusi, millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.
Kõik kommentaarid