RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Rütmiline liikumine on eelkõige rütmi elementide (meetrumile, erinevatele tempodele ja erinevatele rütmifiguuridele) toetuv ning rütmitajuga ja selle arendamisega seonduv liikumine. F.Hegi väidab raamatus ,,Improvisation und Musi...
1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega
SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti. Ta tunneb end ära peeglist, kuid
Täiskasvanud peaksid erilist tähelepanu suunama arglikele ja vähese algatusvõimega lastele. Seega pidas ta väikelaste kasvatuses tähtsaimaks küsimust "kuidas toetada lapse arengut koolieas." Eva Lootsari arvates oli viljaka kasvatustöö peatingimuseks lapse psüühilise tegevuse õigeks mõistmine. Kõik peab algama lihtsatest asjadest: last peab ümbritsema kord, puhtus, ilu ja hubasus, esiplaanil peaks olema ka loovuse arendamine eelkoolieas- siis tekib ka lapsel endal soov midagi ilusat luua. Lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. See jäävat tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta laste enda tehtud mänguasju. Samuti arvas ta, et laste mäng ja töö on tihedalt seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. 4 Tuntumad teosed
sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hästi aktiivne ja liikuv. Viiendaks eluaastaks kujuneb välja ka eelistatud käsi- selgub kas laps on parema- või vasakukäeline. Liigutused muutuvad aja möödudes üha stereotüüpsemaks ning ka automaatseteks. (Tankler, M. 29) See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Mõtlemise areng Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel.
musitseerimisvormiks. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimesest lasteaiapäevast kuni kooli viimase klassini professionaalsetelt muusikaõpetajatelt. (K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.) Laulmisega arenevad lastel peamised muusika võimed: helilaaditaju, muusikaline mälu, muusikalised kuuldekujutlused, iseseisva musitseerimise võimed, kuulmis- ja tajumis võimed. Selleks, ei pea olema sündinud muusikuks, et tegeleda muusikaga ja laulmisega. Eelkoolieas lastel on väga suur matkimis- ja häälitsustarve, mida saab kasutada lauluoskuse arendamiseks. Alustada tuleb lihtsatest imiteerimis harjutustest ja mängudest.(linnulaul, loomahääled, linnahääled, autosignaalid jne.) Õppimine käib läbi mängu, mis on lapsele omasem õppimise vorm kui lauataga toolil istuda ja loengut kuulata ning. Õppemängude abil saab lapses mõjutada emotsionaalset väljenduslikust,kaasaelamisrõõmu, aktiivset tähelepanu, mõtlemist, mälu,
põhjapaneva tähtsusega. See moodustab baasi igasugusele konstruktiivsele vaimsele tegevusele (Piaget 1960). Järgnevad autorid väidavad, et umbes nelja aasta vanuses areneb aktiivselt lapse tundeelu, siis väljendub lapse loov fantaasia kõige tugevamini. Kuuenda eluaasta paiku hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, see annab ühtlasi märku kooliküpsuse saabumisest. (Hirsjärvi & Huttunen 2005) Eelkoolieas on ülekaalus jäljendamistung. Matkimise kaudu võtab laps omaks mitte ainult nähtavad teod, vaid ka teda pidevalt ümbritsevate inimeste mõttelaadi. Seitsmenda eluaasta ümber tärkab tung õppida. Laps tahab kooli minna. Laps hakkab vajama autoriteeti. Nendele lastele, kes on oma jäljendamistungile esimestel eluaastatel piisavalt toitu leidnud, ilmneb vajadus autoriteedi järele enesestmõistetavalt.(Vabaduskasvatus 1992)
Psüühikahäired Essee Lahutamiskartus lapsel Minu arvates kõige huvitavamaks psüühikahäireks on lahutamiskartus lapsel. Väikelapse- ja eelkoolieas on normaalne , et lapsel avaldub mõningane kartus reaalse või oodatava lahutamise ees isikuist , kellesse laps on kiindunud . Tavaliselt on selleks isikuks lapsevanem või mõni teine perekonnaliige. Lahutamiskartust tuleb diagnoosida vaid siis, kui ärevuses on kesksel kohal vasases lapseeas tekkiv kartus lahutamise ees. Lahutamiskartust , mis tekib arenguliselt mittevastavas eas (nt. teismelisena ), ei kodeerita selles rubriigis , välja arvatud
..matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat. · ...kasutada oleviku vormi (nt. kutsa sööb) · ...täita lihtsamaid korraldusi (nt. tule emme juurde) · ...vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes, mis, kus. · ...mõista esemete funktsioone ning tegevusi tähistavaid sõnu. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused · Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine · Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti. · Reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. · Laps on tundeküllane enda vanemate vastu, võõraste
arvesse võtta tema individuaalset eripära, toetada tema loovvõimete arengut, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi, et laps tuleb ümbritseda iluga. Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi. Kõik pidi algama lihtsatest asjadest: ennekõike ümbritsegu last kord, puhtus, ilu ja hubasus; eelkoolieas olgu esiplaanil loovuse arendamine et lapses tekiks soov ise ilu luua. Lootsar propageeris väsimatult ka valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt, et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju
Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides. 1 12 ELAMISTOIMINGUD 1.1 Turvalisus Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel. Eelkoolieas muutuvad lapsed aktiivseks ja uudishimulikuks, seepärast kodus on olemas nii palju õnnetusi kukkumisi, tulega ja keeva veega põletamist, mürgitusjuhtumeid. Vanemad peavad jälgida, et laps oleks kaitstud. Koolieelikut ei ole soovitatav panna magama mitme korruselisele voodile. Laste jalanõud oleksid libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas. Väga oluline on last (korduvalt) õpetada ohte tundma ning isikliku eeskujuga kasvatada turvalise käitumise harjumusi. 1.2 Suhtlemine
Päevauni parandab mälu, õppimist, ning lapson aktiivsem. Füüsiline aktiivsus ja mängimine Alatest neljandast elukuust suureneb lapseaktiivsus. 7-9 kuuselt hakatakse roomama, ning tahavad olla rohkem iseseisvad. Neid hakkavad huvitama klotsid. Kuni 1 aastased lapsed tahavad ise riietuda. 4-7 aastased jaotavad mänguasju. Suureneb tähelepanu, püsivus. Hingamine Imik hingab diafragma abil, 20-40 korda minutis. Väikelapsel areneb rinnahingamine, hingamissagedus on 20-30 korda minutis. Eelkoolieas domineerib rindkerehingamine, hingamissagedus sama mis väikelapsel. Eritamine 0-3 kuused lapsed kakavad iga toidukorra järel või koguni kord nädalas. 4-6 kuulised lapsed, kes toituvad rinnapiimast, nende väljaheide on tumedast kollakaks. Need kes on rinnapiima asendajal, nende väljaheide on kollakast helepruuniks. Söömine ja joomine Nelja kuni kuue kuune lapse toitub samuti rinna- või segupiimast. Laps on muutunud aktiivseks. Lapse aktiivsus tõuseb iga kuuga
koostamist juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest. Kõne ja suhtlemise arendamisel ja sõnavara suurendamisel on oluline arvestada lapse vanust. Jagan professor T. Tulviste seisukohta, et väiksema lapsega on oluline rääkida hoidekeeles. Hoidekeelt räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad ning räägitakse asjadest ning inimestest, mis on parajasti lapse nägemisulatuses (Snow ja Ferguson 1977, Kikas 2008, 45 kaudu). Eelkoolieas tuleb rääkida lapsega asjadest, mida ei ole siin ja praegu, jutustada lugusid. Kooli minnes võiks laps mõista koolis kasutatavat keelt dekontekstualiseeritud keelt. Järgnevates klassides tuleb kasutada verbaalselt kaasavaid ja mõtlemisprotsesse aktiviseerivaid õpetamismeetodeid. Suunata lugema eale vastavat kirjandust. Kasutatud kirjandus: 1. Kikas, E. (2008). Peatükk ,,Kõne areng" (lk 39-52) raamatust ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas". Tartu Ülikooli Kirjastus
Tänapäeva ühiskonna kiire areng sunnib lapsi üha varem eesmärgistatud õpikeskkonda. Täiskasvanud suunavad lapsi ka kodus üha enam õppima. Parim vahend, millega laps õpib eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlema, on mäng. Mäng koolieelses eas on erakordselt arendav, selleks tuleb täiskasvanutel luua ainult tingimused (Uudelt & Rikson, 2010). Negatiivselt mõjub aga täiskasvanu sundimine või lapse hirmutamine kooli või õpetajaga. Samuti mõjutab negatiivselt eelkoolieas nö trillimine, kus lapsel kooli minnes hakkab igav (pole vajadust pingutada, sest laps teab ja oskab kõike). 2.1 Õpitegevusega harjumine enne kooli Õpitegevuse korrastamine toimub vastavalt lapse vanusele ja rakendades sobivaid õpimeetodeid. Koolivalmiduse üheks näitajaks on kujutlusvõime areng. Kujutlus on seotud mõtlemisega, lapse mõtlemisoperatsioonide arenguga. Arendavaks tegevuseks on muinasjuttude lugemine ja jutustamine. Muinasjutud pakuvad palju mõtlemisainet.
arvesse võtta tema individuaalset eripära, toetada tema loovvõimete arengut, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi, et laps tuleb ümbritseda iluga. Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi. Kõik pidi algama lihtsatest asjadest: ennekõike ümbritsegu last kord, puhtus, ilu ja hubasus; eelkoolieas olgu esiplaanil loovuse arendamine – et lapses tekiks soov ise ilu luua. Lootsar propageeris väsimatult ka valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt, et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju
· Õpperaja võib luua kõikjale lasteaiaõue, lähedal asuvasse metsa, niidule, põllule, veekogude äärde. · Õpperada peab olema märgistatud, ettekavandatud vaatluspunktidega, kättesaadava informatsiooniga varustatud Katse · Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisem vahend · Vahetu kogemine õppimisel on seda olulisem, mida noorem on õppija · Eelkoolieas on otstarbekam rakendada selliseid katseid, mis võtavad vähe aega ning mille tulemused on kergelt jälgitavad. · Katse planeerimisel lähtub õpetaja katse · Enne katse algust tuleb köita laste tähelepanu ja virgutada huvi. · Katset on võimalik korraldada ka täiesti uute teadmiste hankimiseks. · Õpetaja peab katset demonstreerima kõikide laste ees. · Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub
· harjutusmäng ( 0-2 a.)- sensomotoorne periood · sümbolmäng ( 7-8 a.)- sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon- kompensatoorne külg. · reeglitega mäng ( 8-12 a.)- püsivad kogu elu. L. Võgotski- mäng kujutlevas maailmas. · Mäng kujutlevas maailmas 4-5. a. sõnaline tähistamine · Reeglid- viib uute soovide tekkimiseni Mängu ja arengu seos- on arengu alus- juhtivtegevus eelkoolieas. 3. psühhoanalüütilised mänguteooriad S. Freud- mäng võimaldab vabaneda hirmudest L. Peller- rollimängud- vabanemine hingelistest probleemidest. E. H. Erikson- 3 sfääri ( arendas edasi Freudi ideid) · autosfäär- keha, nägu- suunanäitaja lapse ego · mikrosfäär- mänguasjad · makrosfäär- mängukaaslased poiste ja tüdrukute mängu erinevus tuleneb nende seksuaalsuse erinevusest. 4. innovatsiooniteooria
lahknemine. (Ugaste 2005:158; Saar 1997:20). Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga tähtsaks ja oluliseks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997:20-21). Võgotski (1978) järgi on mäng alati sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust. Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut,
piirkonda ja nahavoltidesse. Rasketel juhtudel võib levida üle kogu keha. Nahk kuiv, kare, pingul, ketendav, lõhenev, sügelev, veritsev... Ravi atoopilise dermatiidi puhul Naha niisutamine emulsioonidega Nahka puhastada vanniõlidega Seepi kasutada ainult 1 kord nädalas Kuivata lapse nahka õrnalt Kreemita last, ema küüned olgu lühikesed Vaj. Antihistamiinsed ravimid Kompress kummeliteega Allergeenist hoidumine Atoopiline dermatiit eelkoolieas ja koolieas Võib esineda kolm varianti: „ratsapükste lööve“ Lumepalli lööve“ „kummisaapa lööve“ Lööve põhiliselt liigeste piirkonnas. Kolded punetavad, nahajoonis muutub reljeefseks ja tuleb hästi nähtavale. Nahk turses, näha kratsimisjälgi ja koorikuid. „Ratsapükste lööve“ Lööve lokaliseerub tuharatel ja reitel Sagedamini tekib eelkoolieas
*suhete loomine teist emängijatega- e. detsentreerimine. *kombinatsioonide järjestamine sekventeerimine *esemete asenadamine *fantaasia olukordade loomine. Nicolichi arenguetappide jaotus 1. sümbolieelne etapp ( 1 e.a. lõpust alates) 2. enesele suunatud etapp ( alates 12/13 kuust) 3. teistele suunatud etapp (alat. 15/18 kuust) 4. kombineeritud sümbolimäng (16/20 kuust) 5. kavandatud sümbolimäng (alates 18/24 kuust.) 17.Rollimängu elemendid ja tähtsus eelkoolieas. Rollimängu iseloomustab laste suur väljenduslikkus ja emotsionaalsus ning asendus ja kujuteldavate esemete ja tegevuste kasutamine. Kolmanda eluaasta teisel poolel hakkab laps : 1. mängus kasutama esemeid mis asendavad reaalseid esemeid. 2.mängulised toimingud vastavad tegeliku elu loogijale 3. laps võrdleb oma toiminguid täisksvanute omadega 4. laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust eraldi. Rollimängus võtab laps endale mingi teatud osa
Poistel on liikumistarve realiseerimine tunduvalt suurem, kui tüdrukutel, ületades 10-12 aastaselt tüdrukute oma peaaegu 50% võrra. Puberteedieas liikumisvajadus väheneb, 16-17 aastaselt ei erine noorukite liikumisvajadus täiskasvanu omast. Kooli aja kestel laste kehaline aktiivsus oluliselt ei suurene, küll aga täheldatakse 13-14 aastaselt koolivälistes treeningutes osalemise hüppelist vähenemist, eriti tüdrukute hulgas. Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist. Aktiivses kehalises tegevuses mitteosalevad lapsed jäävad hiljem motoorses arengus maha. Lapse sotsialiseerumisel on suur roll perekonnal. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab nende vanemate elustiili ja suhtumist sporti(E. Maiste, T. Matsin, V. Utso, 1999). Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine
vormid lapse mõtlemise arenguga.Põhielemendid lapse mängu arengus: *harjutusmäng0-2a.sensomotoorne periood.*sümbolmäng2-8a. Sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon-kompensatoorne külg.*Reeglitega mäng8-12a. püsivad kogu elu. L. Võgotski-mäng kujutlevas maailmas. *mäng kujutlevas maailmas4-5 a. sõnaline tähistamine.*Reeglid-viib uute soovide tekkimiseni.Mängu arengu seos-on arengu alus- juhtiv tegevus eelkoolieas. Psühhoanalüütilised teooriad S. Freud-mäng võimaldab vabaneda hirmust L. Peller-rollimängud-vabanemine hingelistest probleemidest. E. H. Erikson-3 sfääri-(arendas edasi Freudi ideid)*Autosfäär-keha, nägu, suunanäitaja lapse ego*mikrosfäär-mänguasjad,*makrosfäär-mängukaaslased-poiste ja tüdrukute erinevus tulenebnende seksuaalsuse erinevusest. Innovatsiooniteooria Sutton- Smith-mäng ei ole alati vabatahtlik, võivad esineda ka negatiivsed tundmused ja
Iga algus on eriline, see võib olla raske või ka kerge. Sama võib mõelda ka lapse elust- tema sünnist, kasvamisest ja arenemisest. Lapse sünd on rõõm, millele järgneb lapse kasvatamine ehk töö, mida tuleb võtta kohusetundega, ning lapse elu ja saavutused on vanematele tasuks nende pühendumise eest lapse kasvatamisele. Alati ei ole kõik nii lihtne või kerge, alati ei ole meil aega olla vanemateks, kes jagavad hellust oma lastele või mõistavad neid. Mõistmine on oskus. Eelkoolieas on üheks hindamisobjektiks lapse areng ja õppimine. Süsteemselt ja kindlalt lapse arengut vaadeldes muutub nähtavaks iga lapse iseendaks kasvamise lugu. Ent see omakorda eeldab teadmisi lapse arengust ja selle jälgimise meetoditest. Juba eelkoolieas esineb laste vaimse arengu tasemes väga suuri individuaalseid erinevusi. Just lapsest lähtumine on sel puhul ainuõige lähenemine, sest arengupsühholoogia põhitõdede kohaselt toimub areng vaid siis, kui lapse tegevus ja
Peamiselt tekivad need REM-une faasis ning need võivad korduda ja jätta lapse pikemaks ajaks hirmule. Reeglina tulevad hirmuunenäod alati hästi meelde ja see põhjustab lastele päevadeks või isegi nädalateks hirmutunnet. Hirmuunenägude esinemised 2-10 aastaste seas on peaaegu iga teine laps selline, kes kannatab hirmuunenägude all. Rohkem esineb hirmuunenägusid tüdrukutel kui poistel ja need sagenevad tavaliselt eelkoolieas. Murdeeas need unenäod hakkavad kaduma jning vaid 5% täiskasvanutest kannatavad kroonilise unehäire all. Hirmuunenägude põhjused Laste unehäireid põhjustavad sageli päevasündmused, telerist nähtud film või öised telerivaatamised. Kõige hullemal juhul on põhjuseks eriti traumaatilise kogemuse omandamisel. Unehäired esinevad tavaliselt neil lastel, kes on loovad, avatumad, sõbralikumad või nendel, kes väldivad konflikte. Üldiselt ei tule hirmuunenägude all
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus
(elavnemiskompleks imikul), keskendunud tähelepanu, varasemat puhtusepidamist, varasemat kõnelema hakkamist. v Loovate, sotsioafektiivsete ja sensomotoorsete võimete avaldumiseks peaks laps kokku puutuma vastavate tegutsemisvaldkondadega kunstivahendite kättesaadavus, muusikaõppimise võimalused, füüsiline treening, kaaslastega koos olemine. v Eelkooli-iga on kriitiliseks perioodiks inimese elus, sest selles eas lapse arengutempo on väga kiire. Seega kerkib just eelkoolieas probleem, kuidas lapse individuaalseid võimeid märgata, neid identifitseerida ning andeid arendada. Andekad lapsed vajavad lisaks tavapärastele tegevustele ka täiendavaid individuaalseid tegevusi. ANDEKAS LAPS v Müüt: Eesti koolides ClickClick icon to icon add to picture
looduse kaudu väärtuslikke omadusi näit. Kaksteist kuud. Lasteaia personalile on tuttavs selline kannatlikkust nõudev töövorm nagu lillede kasvatamine ja lindude eest hoolitsemine. Lillede eest hoolitsemise krooniks on muidugi emale istutatud ja kasvatatud emadepäeva kingitus. Tehiskeskkonna moodustavad majad sillad, teed, tehased, pargid kuid arvestatakse ka seda kas mingi objekt on ehitatud või mitte. Tehiskeskkonna uurimise eesmärk eelkoolieas on, et lapsed õpiksid aru saama inimese loodud keskkonnast, kohtlema seda hoidlikult ja säästvalt ning mõtlema, millistel tingimustel tuleks luua sellist keskkonda tulevikus, et oleks täidetud jätkuva arengu printsiip. Sotsiaalse keskkonnahulka kuulub ka kultuuriga arvestamine kasvatuses. Oma rahvuse kombed ja traditsioonid annavad sotsiaalsele keskkonnale raamid ja indiviidi juured. Meie materjaalses maailmas tuleks hingelisi väärtusi üha enam rõhutada. Sõpra ei saa osta
Konkreetsed kasvatusülesanded näitavad ära lõppeesmärgi, milles igas vanuses tuleb jõuda. Üldiselt on siiski jäänud läbi kõigi kolme põhirõhk lapse mängulisuse peale. Lapsel peab olema kõikide tundide ja tegevuste kõrvalt mängu aega. Tervis ja toitumine on ka läbi aastate ikka olnud üks olulisemaid punkte. Õpetaja ja lapsevanema koostöö. Mäng oma erinevate liikidega läbib laste ka kõiki ülejäänud tegevusi ja on ka eelkoolieas juhttegevuseks. Ma arvan, et mida aeg edasi seda vabamaks on läinud õpetajate enda teo - ja algatusvõime . Kunagi oli kõik nii punktuaalselt kirjas, kuidas mis teha. Leian, et kõiki asju ei saa alati täpselt kava järgi teha, eriti töötades lastega. Tuleb isegi paremaid mõtteid kui teha varakult ette antud kava järgi. 2.Õppekavade matemaatika osa eesmärkide ja sisu analüüs (mis on ühist, mis erinev; hinnang toimunud muutustele)
Viia harjutuste ja liikumismänguga ergutatud lapse organism põhiliikumis-oskuste omandamiseks. rahulikum füsioloogilise seisundini; 2. anda tunnist tagasiside ning kiita lapsi. 19. ANDA LÜHIÜLEVAADE, KUIDAS ARENEVAD EELKOOLIEAS PÕHILISED 12. KIRJELDA JA ISELOOMUSTA ÜLDARENDAVAID HARJUTUSI. 1. Igas tunnis tuleb kasutada BAASMOTOORIKA EHK PÕHILIIKUMISE OSKUSED JA MILLELE ON VAJA NENDE harjutusi kõigile suurematele lihasrühmadele (parema ja vasaku käe-ja jalalihastele, selja-ja
erutleme, mis on just seda toodet just selles ajakirjas reklaamitud. Mida nende piltidega öelda tahetakse, kes on sihtgrupp jne? (Vinter, 2010) 6. (Kirjanduse kasutamine ja viitamine 3 punkti) Kasutatud kirjandus: Vinter, K. (2010) Meediamängud lasteaias. Tallinn: Kirjastus ILO Vinter, K. (i.a) Esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses Eestis. Tartu: Eduko Kruuse, K., Siibak, A., & Vinter, K. (2010) Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas. Külastatud aadressil http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf
Tähte areng Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumismotiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Alles vanemas eelkoolieas on laps suuteline suhteliselt kestvaks tahtepingutuseks, kuid ta jääb veel üsna tugevasti alla koolilapsele. Eelkooliea vältel kujuneb pikkamööda oskus püsida eesmärgil. Ülesande jaotamine etappideks, eesmärgi saavutamise teede näitamine aitavad lapsel organiseerida oma toiminguid ja muuta need sihipäraseks. Oluline tähtsus käitumise sihipärasuse kujunemisel on ülesande täitmise edul või ebaedul. Kui nooremas eelkoolieas ebaedu ei mõjuta oluliselt eesmärgi
10 Aktsepteeritud lapsed Sotsiaalsemad Vähem agressiivsed Tunnetuslikumalt kompetentsemad Omavad stabiilseid mängukaaslasi Hiljem omavad kindlat sõpruskonda ! Nii populaarsus kui tõrjutus on üsna stabiilsed aspektid 11 Tõrjutud lapsed Agressiivsemad (kuigi vahel võivad olla kõrge sotsiaalse staatusega lapsed) Eemaletõmbunud Vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi Ei teki kindlat sõpruskonda Koolieas otsivad seltsi nooremate hulgast Hilisem akadeemiline raskus Üksindus, depressioon, madal enesehinnang Hilisem oht sattuda kiusamise ohvriks Risk liituda antisotsiaalsete kampadega 12 Sõprussuhted Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel Sõprussuhted kujunevad mugavuse alusel 3-4 a lapsed näitavad eelistusi koos
- võimalik seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb B. F. Skinneri uurimused ja avastused · Tasustamisgraafikud - õpitu kinnitub kõige paremini, kui tasustada keskmise sagedusega, kuid muutuva intervalliga ( mänguautomaatides mängimine ja võitmine) · Vormimine - vormimisel kinnitatakse sooritatud tegevust kindlate kriteeriumitega - järkjärgulise lähenemisega kujundatakse uusi tegevusoskusi · Märguannete eristamine - näiteks eelkoolieas või 1. klassis õpitakse eristama matemaatiliste tehete märke ja sooritama neile vastavaid operatsioone (Gagne, 1985) Thorndike uurimused ja avastused · Üleõppimine õppimine, mis jätkub pärast materjali esmakordset meeldejätmist aitab õppematerjali paremini meeles pidada · Õppimise ajaline jaotus - kokkusurutud ajas õppimine ehk õppimine vahetpidamata pikema aja jooksul - jaotatud ajas õppimine ehk õpitakse lühikeste sessioonidena
Kui lapsel on juba varases eas välja kujunenud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas üleminekuaes kinnitub sisemine vajadus aktiivseks ja terveks eluviisiks (Pantšenko, 2005). Mõõdukas regulaarne kehaline aktiivsus lapseeas on oluline normaalse luustiku kujunemiseks ning suurema luukoe tippmassi saavutamiseks ja säilitamiseks täiskasvanueas soodustab eelkoolieas normaalsete pöiavõlvide (lampjalgsuse ennetamine ja ravi) ja sirgete jalgade kujunemist (X- ja O-jalgadest vabanemine) soodustab lihaskoe arengut, mis on vajalik sirge rühi kujunemiseks, ning lihasjõu suurenemist suurendab aeroobset võimekust ehk võimet pikka aega teha mõõduka kuni suure intensiivsusega kehalist tegevust arendab ka teisi kehalise võimekuse liike, nagu painduvus, lihasvastupidavus, tasakaal ja kiirus
Eriti hästi õnnestub see just 3-4 eluaastal kui matkimistarve on suurim. Siis on hea õpetada enne sööki käsi pesema ja pärast sööki suud pühkima · vanemad peavad näitama eeskuju tervislikul toitumisel ja kaasama lapsi toiduainete valimisse poes ja ja toidu valmistamisse kodus · lapsi ei tohi seoses söögigs hirmutada, söök ei ole karistus ega premeerimisvahend 35. Kuidas vältida eelkoolieas laste ülekaalulisust? · võib alguse saada juba eelkoolieas · põhjuseks maiustused, magusad joogid, ka liigne rasvarikas toit · väike kehaline koormus Alustada regulaarset toitumisest ja kehalise aktiivsuse suurendamisest · lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada · tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks müramine, ronimine või jooksmine väikelapsele, suuremale pallimängud, võistlusspordialad, kõndimine vms.
Õpetaja peab olema rühma tegevuse juhendaja, mitte väljaspool seisev juht ja otsustaja. Õppimine on kollektiivne protsess. (ameerika progressiivne kool) Neill- vabakasvatus ja summerhilli kool. Pedagoog loobub täielikult oma autoriteedist ega sea kasvatusele mingeid nõudmisi. Summerhill: Iga indiviid oma vaba tegema seda mida ta tahab, kuni ta ei riku teiste vabadust. Õppimine on küpsemine oma aktiivsuse kaudu. Kollektiivsus. Montessori- Kasvatus on kõige olulisem eelkoolieas. Töötas välja õppimist arendavad õppevahendid. Õppis tundma lapse tundlikkus perioode. Steiner- waldorfpedagoogika. Sotsiaalnepäedevus saavutatakse läbi koosõppe. Õppimine tegevuse kaudu. Oluline kunst, muusika, eurütmia, läbi selle arendatakse tundlikus ja emotsionaalset inteligentsus. Toimub tsükliõpe, individuaalne tagasiside(lapsele kirjutatakse pikemaid tekste tema arengu kohta) 6) Võrdlev koolikorraldus (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid)
Esimesed käitumisprobleemide alged saavad alguse juba lasteaias, kuid enamasti ei pöörata sellele suuremat tähelepanu, välja arvatud eriti ekstreemsetel juhtudel. Arvatakse, et väikesed lapsed on impulsiivsemad ja kuna tavaliselt ilmnevad käitumisprobleemid poistel, siis üldlevinud arvamuse kohaselt ongi poisid ju ühed parajad marakratid. Kuid kui sellise lapse üliaktiivsus, tunderabedus ja oskamatus teistega suhelda ei leia õpetaja tähelepanu ja suunamist juba eelkoolieas, siis koolis jääb ta varem või hiljem hätta. Ülekoormatud pedagoogidel pole aega tegeleda lastega, kes oma probleemse käitumise tõttu niikuinii neile väsitavad ja ebasümpaatsed võivad olla ning koolis on tundekasvatusest tähtsamal kohal akadeemiliste normide täitmine ja tasemetööde tegemine. Õpetajatepoolne negatiivne tagasiside langetab niigi habrast enesehinnangut veelgi ja kui ka akadeemilised nõudmised üle jõu käivad, siis hakatakse koolist eemale hoidma
Vaatlusele tuleks võimalusel lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed - võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisemaks vahendiks - mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Otstarbekas paljusid teadmisi lühema ajaga ning kindlamini lasteni viia katseid tehes. Märkamisest saab alguse huvi ning mõistmiseni viib lapsi kogemus. Eelkoolieas on otstarbekam rakendada selliseid katseid, mis võtavad vähe aega ning mille tulemused on kergelt jälgitavad. Enne katse algust tuleb haarata laste tähelepanu ja virgutada huvi - esitada mingi küsimuse. Õppeotstarbeline katse peaks toetuma oletusele, mida siis kontrollima asutakse. Oletus saab kas kinnituse või lükatakse ümber. Selle põhjal saab teha järelduse. Katset on võimalik korraldada ka uue teabe hankimiseks. Seega korraldatakse katseid kas oletuste
Fonoloogilistest raskustest esineb düsleksikutel sageli probleeme verbaalse lähimälu piiratusega ja fonoloogilise teadlikkusega. Raskusi on tabelite lugemisel, üldtuntud järjendite, nagu näiteks kalendriaasta kuude nimetuste omandamine, mitmesilbliste sõnade kordamisel ja lugemise ja õigekirja spetsiifilised häired. Neil lastel on eriti raskusi sõnade kõlaga; nad teevd vigu kui püüavad seostada foneemi sss grafeemiga s. Eelkoolieas on neil olnud raskusi riimi ja alliteratsiooniga. Näib, nagu neil lastel oleks sõnamängude faas vahele jäänud. Hilisemas eas võib olla raskusi sõna hääldamisel. On võimalik, et düsleksikutest lapsed on kõne varajases arengustaadiumis olnud sõnade kordamises lihtsalt väga tõhusad, ja see segab hiljem lugemise omandamist. Peetakse oluliseks tuvastada düsleksia või mõne muu keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende õppimist
See eeldab tahtepingutust. See on protsess, mis on seotud eneseregulatsiooniga. See tähelepanu on meie vastutusel selles mõttes, et kuhu ja kui kauaks me ta suuname ning ka täiesti arendatav. Eriti noorukieas. (Tankler, M. 40-42) Imikueas on tegemist tahtmatu tähelepanuga aga tähelepanu on juba valiv eelistades tuttavaid objekte tundmatutele. Ka väikelapseeas puudub tahteline tähelepanu. Maht ja püsivus on väikesed- iga uus ärritaja köidab tähelepanu. Eelkoolieas tähelepanu püsivus kasvab aga jaotamine on veel raske, samuti ka ümberlülitamine. Tahtelise tähelepanu tekkimist võib oodata 4,5 aastaselt lapselt. Eelkoolieas ilmnevad ka tähelepanu individuaalsed iseärasused, mis sõltuvad temperamendist ja ka kasvatusest. Kooli mineval lapsel on siiski tahtmatu tähelepanu ülevõim tahtliku tähelepanu ees ning tahtlikku tähelepanu on võimalik esile kutsuda vaid piiratud ajaks. Alles noorukieas kujuneb välja
mäng (samas:14). Elkonin rõhutab mõtete, et 2-3 aastastel lastel on suhteliselt väikesed nõudmised asendusesemele. Üks ja sama ese võib asendada väga erinevaid asju. Mõnikord vahetab asendusese korduvalt oma tähendust. Mängija jaoks pole oluline sarnasus eseme ja asenduseseme värvi, vormi, suuruse jt omaduste vahel. Sageli lapsed oma mängudes lihtsalt nimetavad puuduvaid esemeid või tegevusi (Saar 1997:147). D. Elkonin järeldab, et laps õpib eelkoolieas jooksul sõnaga kui nimetusega vabalt ümber käima. Sõna hakkab üha enam lülituma esemetega tegutsemisse, milles sõna esineb kui esemega tegutsemise või nähtuse mudel (samas:150). Mängu arengu aspektid Elkonin toob esile laste mängu arenguga järgmised aspektid: · Mängus väljendab laps oma kogemusi (imiteerib). · Mäng on vahend teadmiste hankimiseks ja juurutamiseks (kogemuse põhjus). · Mäng on mõttetegevus
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise
esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende meeli ja leida tegevust ärkavale vaimule jne. Mängus peavad nad elama rõõmsasti ja kõikkülgselt, kõiki jõude harjutades ja harides, tõesti ette valmistuma koolile ja tulevastele eluastmetele. Aga lasteaed ei ole kool, teda ei tohi kooliks muuta ja kooliga vahetada siis kaotab ta oma mõtte. Lasteaias tuleb igaviisi arendada ja äratada lapses peituvaid jõude
toimetulekusse. Kiitus ja tunnustus on väga tähtsad motivaatorid. Madala enesehinnanguga last, kellel on raskusi käelises tegevuses, saab õpetaja julgustada sellega, et tunnustab lapse toimetulekut, rõhutades alati seda, mis lapse töö huvitavaks muudab. Täiskasvanu tunnustus motiveerib last enesekindlamalt tegutsema. Lapse sotsiaalsus avardub tunduvalt, kui ta läheb lasteaeda. Koos enesekohaste oskustega õpib laps ka iseseisvat eneseteenindamist. Eneseteenindamine eelkoolieas tähendab lapse hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korra- harjumuste kujunemist ning kinnistumist lasteaia kasvatusprotsessis, kuid kindlasti ka kodus. Lasteaia kindel päevakava ja tegevuste rütm tagab lastele turvalise kasvukeskkonna. Päeva- kava juurde kuulub praktiline eneseteenindamise harjutamine. Eneseteenindamise oskuste omandamine toimub väikelapseeas matkides ja jälgides. Lapse tegevus õnnestub, siis kui selle eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga
Smith 2008:227). Võgotski peab lapse mängu oluliseks sotsiaalselt aktsepteeritud ja oodatud käitumise arendajaks. Ta kirjutab: ,,Mängus ületab laps oma tegelikku vanust ja oma igapäevast käitumist- mängus on laps iseendast peajagu pikem" (Niilo, Kikas 2005: 132). Mänguga seondub vajaduste muutmine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Laps areneb ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks(Saar 1997:21). JEAN PIAGET Piaget mängust Piaget (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Ta leidis, et
nädalas intensiivsusega, mis on mõõdukas kuni suur ning kestab vähemalt 20 minutit. 3) Vähemalt 2 korda nädalas peaks tegelema kehaliste harjutustega, mis soodustavad lihasjõu ja painduvuse arengut ning säilitamist ja soodustavad mineraalainete ladestumist luudesse. Liikumist vähemalt 30 min peetakse praegu minimaalseks tervist säilitavaks kehaliseks aktiivsuseks, kuid 1 tund mõõduka intensiivsusega kehalist tegevust päevas on tervisele soodsam, kui 30 min ja seda eriti eelkoolieas.. Mõõduka intensiivsusega tegevuste hulka kuuluvad peale hoogsa kõndimise jalgrattasõit, ujumine, tantsimine jne. Sellist liikumist võivad sisaldada kooli minek ja koju tulek, kooli kehaline kasvatus, õues jooksmine ja mängimine, omal käel sportimine, aiatöö, kodukoristamine või juhendaja käe all treenimine. Nooremate laste puhul toimub kehaline aktiivsus peamiselt aktiivse mängimise vormis. Ei ole
suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. 5 II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine
61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997: 21). 2. JEAN PIAGET Prantsuse-Sveitsi psühholoog. J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et 5 mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1
Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. Kokkuvõte
annaabi.ee 
