15 12 33 95 10 87 25 1 62 52 98 94 62 46 11 71 79 75 24 91 40 71 96 12 82 4 6 96 38 27 7 74 20 96 69 86 10 80 25 91 74 85 22 5 39 0 38 75 95 79 xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 1 2041,23 3 3 1 3 9 1864,51 4 4 1 4 16 1779,15 7 7 1 7 49 1535,07 8 8 1 8 64 1457,71 10 10 2 20 200 2617,98 10 13 3 39 507 3302,74 13 15 1 15 225 972,19 13 20 2 40 800 1370,78 13 22 2 44 ...
AJURÜNNAK "It is easier to tone down a wild idea than to think up a new one." Alex Osborn Koostaja: Meeri Kuustemäe Juhendaja: Margit Teller Mis on ajurünnak? Spontaanne TÖÖKÄIK Kindla aja jooksul Arutlemine Probleem Hullumeelsed / Ettepanekud, kirjad normaalsed ideed Paus LAHENDUS Analüüs Lahendus Kes mida teeb? Juht Jälgib Abistab Kirjutaja Kirjutab Liikmed Ideed Arutlus Realiseeritavus Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel !! Lugupidamine grupi Kõikide ideede liikmete v...
Kes on klassis vasakukäelised? 20.05.2015 Keda nimetatakse vasakukäeliseks? Kuigi üha rohkem hakatakse vasakukäelistele pöörama tähelepanu ja arvestama nendega, valmistades näiteks tööriistu vasakukäelistele, on neil siiski meie läänelikus ühiskonnas väga raske hakkama saada. Seda märkame me näiteks, kui vasakukäeline hakkab tervituseks teisele kätt andma. Veel selgemini väljendub see meie kõnepruugis, kus sõna ,,vasak" on peaaegu alati negatiivses toonis, seda võib lugeda isegi alaväärseks. Vasakpoolsusega seotud negatiivsus jõudis haripunkti kristlikus liturgias 3. Ja 4. Sajandil. Sellest ajast on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse, ja veel tänapäevalgi on paljude keeltes väljendeid, milles sõna ,,vasem" kasutatakse halvustavas mõistes. Näiteks saksa keeles ,,linkisch" kohmetu, ,,links liegen lassen" sinna paika jätma, ,,linker V...
Samuti selle tõttu, et laps kardab ja ei saa väljendada täielikult oma emotsioone täiskasvanute ees (näiteks Leo paar korda tahtis nutta,kuid hoidis pisaraid tagasi), situatsioonides, kus puuduvad vanemad, laps ei ole suuteline kontrollima oma emotsioone ja käitumist. Kasutatud allikad Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Riigi Teataja I. 23, 152. https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 Männamaa, M., Märats, I. (2009) Lapse üldoskuste areng. Kulderknup, E. (koost.) Üldoskuste areng koolieelses eas. Tallinn: Kirjastus Studium, lk. 5-43. Ugaste, A., Tuul, M., Välk, T. (2009) Mängu tähtsus lapse arengus ning mängu juhendamine. Kulderknup, E. (koost.) Üldoskuste areng koolieelses eas. Tallinn: Kirjastus Studium, lk. 44-61.
seas – 50% kassidest on vasakukäpalised. Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi. Vasakukäelistel on parem kuulmine (suudavad paremini äkki muutuvaid helisid kuulda.) Mis loom see on? Kasutatud kirjandus Kula, P. (2007). Oskus õpetada vasakukäelist last. Haridus, 2007, 11-12: 65-69 Kula, P. (200). Vasakukäeliste laste toimetulek koolis. Haridus, 2004, 6-7: 44-45 Kulderknup, E. (1999). Laps on peagi koolilaps. Tallinn: Aura Trükk Maya (2015). Kas vasakukäelisus on ohtlik? Tallinn Mayer, R. W. (1998). Vasakukäelisus? Kuressaare: OÜ G. Trükk Sattler, J. B. (2003). Die Psyche des linkhändigen Kindes. Donauwörth (Saksamaa): Auer Verlag GmbH Tänan kuulamast!
Aspergeriga sarnased jooned võivad avalduda sobimatu koolikeskkonna või sotsiaalse kohanematuse tõttu (Sepp 2010). 4 KASUTATUD KIRJANDUS Häidkind, P. (2009). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Häidkind, P., Kuusik,Ü. (2009). Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt. Kulderknup, E. (Toim.). Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: Riiklik Eksami– ja Kvalifikatsioonikeskus, 22-67. Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu Sikka, H. (2002). Andeka lapse toimetulek koolis. Rmt. Vikat, M. (Koost.). Andekas laps muutuvas ühiskonnas. Rahvusvahelise konverentsi ettekanded 24.nov.2001. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Veisson, M. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu. Atlex. Vikat, M., Rukonen, I., Noormaa, E. (2002)
Tihti, eriti suurlinnades, soovivad vanemad panna oma lapsed eliitkoolidesse. Kuid kelle jaoks? Enamjaolt on kooli nimetus ja maine oluline vanemale, mitte lapsele. Seega on hariduse omandamise koht üks suur küsimärk. Haridust saab omandada igas heas koolis, kui laps seda vaid soovib. KASUTATUD ALLIKAD Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Tallinn: Ilo. Lapsest saab koolilaps. Materjale koolivalmidusest ja selle kujunemisest. (1998). Koost. E. Kulderknup. Tallinn: Eesti Haridusministeerium. Ots, L. (2008). Juba kooli! Kuidas last kooliks ette valmistada. Tallinn: Tallinna Raamatutükikoda. Uudelt, K. & Rikson, K. (2010). Koolivalmidus. [2011, november 14]. http://www.lasteaed.net/2010/11/20/koolivalmidus/
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmne...
Enamasti just sellistel juhtudel, kus individuaalne arendus nõuab suurt aja- ja personalikulu. Siiski tuleb alati osata leida võimalusi osaliseks integreerimiseks. Kasutatud kirjandus · Lilian Kivi, Helgi Sarapuu. Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex, 2005 · Wolf-Rüdiger Walburg. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998 · Luule Tiirmaa. Erivajadutega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Argo, 2007 · Ene Kulderknup. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu: Studium, 2008 · Eripedagoogika. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda, 2006 · Inger Kraav, Mare Liiger, Margit Pärn, Ülle Kruuda, Ann Oder, Kristin Sooaru, Astrid Allese, Siiri-Liis Läänesaar. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn 2007 · Viivi Neare. Erivajadustega laste integreeritud õpetamise võimalused Eestis. // Aegade dialoog kasvatuses, 2004, lk 58-59 Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid.
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralle...
MTM0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1. Teaduslik metroloogia tegeleb mõõteetalonide arendamise ja organiseerimisega ning nende säilitamisega kõrgtasemel. Fundamental metrology ei ole otseselt defineeritud, kuid tegeleb metroloogia alustega täpsuse kõrgtasemel, seega teadusliku metroloogia ülemine tase. 2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning mõõt...
Andres Napp VB-103 620 3251 Andres Petritšenko V 313 620 3304 Andres Siirde Kopli 116 - 306 620 3638 Anna Volkova Kopli 116-310 Arvi Poobus Kopli 116 - 213 620 3905 Arvi Prikk Kopli 116 - 208 620 3912 Arvo Ots Kopli 116 - 204 620 3904 Dmitri Goljandin Mäealuse 2-2 620 3357 Dmitri Nešumajev Kopli 116-223 620 3913 Edi Kulderknup V 407A 620 3303 Eduard Kimmari V 218 620 3355 Eduard Ševtšenko V 223 620 3253 Eha Kask Kopli 116-209 620 3908 Endel Mens VB 106 620 3470 Enn Hendre V 311 620 3305 Erik Jürves V 224A 620 3250 Eron Adoberg V 307A 620 3358 Fjodor Sergejev V 219 620 3354
õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks. Loovtöö korraldamise ja läbiviimise põhimõtted esitatakse kooli õppekava üldosas, kus on kirjeldatakse täpsemalt, kuidas toimub: loovtöö korraldamine; loovtöö teema valimine; õpilaste juhendamine; loovtöö esitlemine; loovtöö hindamine. Juhendmaterjali koostajad Ene Kulderknup ja Inge Raudsepp Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialistid 55 Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Anne Ermast Kivimäe Põhikooli muusikaõpetaja Gled-Airiin Saarso
2008] [2012, aprill, 20] https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 Kullamaa, K. (2010). Lasteaia õueala õpikeskkonnana. [Bakalaureusetöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakond. Kügelgen von H. (1994) Eessõna esimesele trükile. Rmt. Kügelgen von H. (Koost.) Waldorf-lasteaed. Artikleid lapsekasvatusest esimesel seitsmel eluaastal. Tallinn: Librarius. Laasik, T., Liivik, M., Täht, M.-E., Varava, L. (2009). Valdkond „Mina ja keskkond”. Rmt. Kulderknup, E. (Koost.) Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. Lang, P. (2010). Loengukonspekt kursusele „Waldorfpedagoogika alushariduses“ Tartu Ülikool, Haridusteaduskond 2010. Õpetajate täienduskoolituse ja kutseaasta keskus. Lovelock, J. (1979). Gaia: A New Look on Life on Earth. New York: Oxford University Press. Maynard, T., Waters, J
Andres Napp VB-103 620 3251 Andres Petritsenko V 313 620 3304 Andres Siirde Kopli 116 - 306 620 3638 Anna Volkova Kopli 116-310 Arvi Poobus Kopli 116 - 213 620 3905 Arvi Prikk Kopli 116 - 208 620 3912 Arvo Ots Kopli 116 - 204 620 3904 Dmitri Goljandin Mäealuse 2-2 620 3357 Dmitri Nesumajev Kopli 116-223 620 3913 Edi Kulderknup V 407A 620 3303 Eduard Kimmari V 218 620 3355 Eduard Sevtsenko V 223 620 3253 Eha Kask Kopli 116-209 620 3908 Endel Mens VB 106 620 3470 Enn Hendre V 311 620 3305 Erik Jürves V 224A 620 3250 Eron Adoberg V 307A 620 3358 Fjodor Sergejev V 219 620 3354 Gennadi Arjassov V 417 620 3306