Me oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka mõistetav, et kasvatust uuritakse kõige paremini läbi antropoloogia. Kasvatus on inimese muutmine paremaks ja tublimaks. Kasvatuse läbiviimiseks püstitatakse eesmärke,
maailm.Psüühilisele arengule on vaja läheneda mõtlemise, tundmise ja tahtmise seisukohalt.Mõtlemine areneb meelelise tegevusega seotud mõtlemisest sünteetiliseks mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine.Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi,Huttunen 2005). SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele
2 Nagu kõige muuga, on meil ka kasvatusega seotud ideaalid. Sisimas me teame, millised kasvatajad me tahaksime olla. Kahjuks ei pruugi ideaalid ja tegelikkus alati kokku minna. Meile kirjutatakse ette reeglid, me peame vastame erinevatele ootustele ja töötama nii, et meie kasvatatavad vastaksid ka kellegi seatud ootustele. Kõik lapsed on väga erinevad ja igaühele peab isemoodi lähenema, vastavalt sellele, mida ta vajab. Hirsjärvi ja Huttuneni arvates iseloomustab head kasvatussuhet ennekõike vastastikune austus ja usaldus. Nad peavad ideaalsele kasvatajale vajalike üldiste omaduste otsimist teisejärguliseks. Kuna tugev ja toimiv kasvatussuhe tekib vaid kahe inimese interaktsioonis, ei piisa ainult headest omadustest või tahtejõust, vaid kasvataja peab oma seisuse justkui iga kasvandiku juures eraldi välja teenima. (Hirsjärvi & Huttunen, 2005, lk 46-47)
maailm.Psüühilisele arengule on vaja läheneda mõtlemise, tundmise ja tahtmise seisukohalt.Mõtlemine areneb meelelise tegevusega seotud mõtlemisest sünteetiliseks mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine.Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi,Huttunen 2005). SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele
koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtuskasvatust. Aga küsimus on selles, et mis on saanud väärtuseks? Mis võiksid olla need väärtused, mille poole püüelda ja mida tuleks õpetada järeltulijatele? Kas enam üldse on neid tõelisi väärtusi? Raamatus ,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" (Hirsjärvi, Huttunen 2005, lk 64) toovad autorid välja, et ,,Väärtusteks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub.Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis." Samuti toovad raamatu autorid välja, et ,,Väärtused ei esinetavaliselt üksikult, vaid rühmituvad inimeste ja ühiskondade tegevuses mingiteks süsteemideks, ideaalikogumiteks, mille kohta kasutatakse nimetust ideoloogia."
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu...
Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele mitmel viisil kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Paljud meie aja vanemad aga mõtlevad, et kool ja lasteaed peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Peaks mainima, et kasvatus on kahe inimese ( kasvatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. (Hirsjärvi, Huttunen 1991.) Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik võtame osa ühises keelemängus. Kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvatatavale. Igal kasvatajal on teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid , millele tegevuses toetakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Selle abil püütakse saavutada mingeid eesmärke
8 Vaatamata eelnevalt kirjeldatud drastilistele erinevustele Vana-Rooma ja tänapäeva vanemliku võimu tähtsuses perekonnasuhetes, on töö autori hinnangul säilinud siiski printsiibid, mis on ja jäävad toimiva peresuhte peamiseks eelduseks. Selle kohaselt peab sugupõlvedevaheline interaktsioon algama võimalikult vara, olema vanema poolse kavatsuse näol järjekindel ja pidev, toetuma sügavale austusele ning kiindumusele ja mis kõige tähtsam - olema loomulik. 6 S. Hirsjärvi, J. Huttunen. Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Sisukokkuvõte. Tallinna Ülikool. http://www.tlu.ee/~rreinup/Kasvatusfilosoofia/Sissejuhatus %20kasvatusteadusse.doc (18.05.2015) 7 Ibid. 8 Ibid. 3 Kasutatud materjalid 1. I. Peil. 2011. Rooma ühiskond ja eluolu. Saaremaa Ühisgümnaasium. http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=334&Itemid=9 (18.05.2015) 2. M. Jõgiste. 2008
mõista. (Kügelgen 1994) Lapse arengu selle faasi kohta on Jean Piaget väitnud et varane lapsepõlv on vaimse arengu jaoks põhjapaneva tähtsusega. See moodustab baasi igasugusele konstruktiivsele vaimsele tegevusele (Piaget 1960). Järgnevad autorid väidavad, et umbes nelja aasta vanuses areneb aktiivselt lapse tundeelu, siis väljendub lapse loov fantaasia kõige tugevamini. Kuuenda eluaasta paiku hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, see annab ühtlasi märku kooliküpsuse saabumisest. (Hirsjärvi & Huttunen 2005) Eelkoolieas on ülekaalus jäljendamistung. Matkimise kaudu võtab laps omaks mitte ainult nähtavad teod, vaid ka teda pidevalt ümbritsevate inimeste mõttelaadi. Seitsmenda eluaasta ümber tärkab tung õppida. Laps tahab kooli minna. Laps hakkab vajama autoriteeti. Nendele lastele, kes on oma jäljendamistungile esimestel eluaastatel piisavalt toitu leidnud, ilmneb vajadus autoriteedi järele enesestmõistetavalt.(Vabaduskasvatus 1992)
osutuseta 2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE Varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2005) tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena.
ise." (Leikola 1980: 18) MIS ON TEADUS? · 1)Kitsam arusaam: teadus kui teadmiste süsteem; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused). · 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste saamisele suunatud eesmärgipärane ja süstemaatiline tegevus (e teadusliku uurimise protsess). (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 88) · MIS ON TEADUS? · Eesti Entsüklopeedia: Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine MIS ON TEADUS? · Juba antiikajast peale kestab teaduse kõrvutamine kunstiga. · Kunstnik George Braque: "Kunst ajab segadusse, teadus rahustab."
vajaduse korral tegema parandusi. On väga tähtis õigesti seletada, et igal klassil on oma aeg. On aeg töötada ja on aeg mängida. Peab isik selgelt märkima, et kõik kohustused on edukalt lõpule viidud enne puhkuse algust. KASUTATUD KIRJANDUS 6 Roper, N., W. Logan, Winifred., J.Tierney, Alison. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Salumaa, T., Talvik, M. (2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn. Medicina. How Does Seven to Eight Hours of Sleep Affect Your Body? https://www.healthline.com/health/science-sleep-why-you-need-7-8-hours- night#Overview1 (31.01.2018) 7
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline.
Ehkki termin kvalitatiivne on sarnane sõnaga kvaliteetne, võib heaks või halvaks osutuda nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne uurimus. Uurimismeetodi valik sõltub eelkõige uuringu eesmärgist. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kvalitatiivne uurimisviis. M.-L. Laherand. 2008. Tallinn. OÜ Infotrükk. The Sage Dictionary of Social Research Methods. V. Jupp. 2001. London. Sage Publications. Uuri ja kirjuta. S. Hirsjärvi, P. Remes, P. Sajavaara. 2007. Tallinn. Medicina. Äriuuringute meetodid: Praktilisi näpunäiteid. P. Ghauri, K. Gronhaug. 2004. Tallinn. Külim. 7
Materjali, mille autor küll läbi töötas, kuid mida töö lõpptekstis ei ole refereeritud ega tsiteeritud, allikate loetellu ei lisata. Kasutatud allikad esitatakse loetelus kas autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi või viitamise järjekorras. Tähestikulise järjekorra puhul paigutatakse ette ladinatähestikulised ning seejärel slaavitähestikulised allikad. Raamatu viitamine: Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Kirjastus Medicina: Tallinn. Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia, 8, 1714-1741. Artikkel ajalehes Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta)
Analüütiline eetika uurib, mida terminid „hea”, „õige” jne tähendavad (Tuulik, 2002: 68). Kasvatusteaduse tuummõiste on inimväärikus. See tähendab seda, et iga indiviidi individuaalne olemasolu on vaieldamatu põhiväärtus. Siit järeldub, et iga inimese (lapse) elu ning arenguvõimalusi peab kaitsma ning teda ei tohi iialgi suruda vahendi rolli. Kasvatus ei tohiks iialgi sõltuda kasvataja juhuslikest tujudest (Hirsjärvi, Huttunen, 2005: 70). Hirsjärvi ja Huttunen (2005: 69-70) toovad Lindqvisti (1978) põhjal välja (kasvatus) eetika üldised lähtekohad järgmiselt: 7 1. inimene on vähemalt teatud piirini vaba olend, keda võib pidada vastutavaks oma tegude eest 2. ühiskonna liikmena kuulub igale inimesele olulisi õigusi ja kohustusi 3
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes
5. on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid. Erinevad uuringud, artiklid ja lapsevanemad kinnitavad, et koolikeskkond hetkel ei ole õpilase jaoks turvaline ja ei soodusta positiivset õpikeskkonda. Lahenduseks võib olla varsti rakenduv uus kooliseadus, mis sisaldab endas juba läbiproovitud meetodeid koolielu edendamiseks. Kristi Metshein Kasutatud kirjandus Hirsjärvi, S., Huttunen, J., 2005 Sissejuhatus kasvatusteadusesse Juurak, R., 2012 Vajame arengut toetavat kooli http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=8183 Kasutatud fotod Foto 2 Internet http://sarahmartin74.blogspot.com/2011/06/modern-learning-environments- some.html Kristi Metshein Montessori pedagoogika Maria Montessori sündis 31. augustil 1870.a. Chiaravalles Ancona provintsis Itaalias. Maria
- Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades nt tunnuste aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüse Kvantitatiivsed on kõik arvudes väljendatud teadmisi pakkuvad tehnikad, näiteks standardiseeritud ankeetide kasutamine ja süstemaatiline observatsioon ehk vaatlus (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005:179). Kvantitatiivsed meetodid on veel -küsitlus; -telefoniküsitlus -personaalküsitlus; -postiküsitlus; -ankeetküsitlused; -veebiküsitlus (Tooman 200:17). Allikad: Hirsjärvi, S. & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Tooman, H. (2006) Mõisa külalise teekond ja teenindamine. Tallinn
õpikeskkond. Sellest lähtudes soovitatakse õpetajatel tutvuda õpilaste õpistiilidega ning tundide efektiivsemaks muutmisel arvestada neid oma tundide planeerimisel. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Dippler, K. (2013). Lähituleviku trendid, mis mõjutavad õpimist ja õpetamist. Allikas: http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/11/16/lahitulevi ku-trendid-mis-mojutavad-oppimist-ja-opetamist. Hirsjärvi, S. H. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Kadajas, H.-M. (2005). Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: TLÜ Kirajstus. Kvalifikatsioonikeskus, R. E.-j. (2003). Klassijuhatajatööst koolis. Haridusministeerium: Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kõverjalg, A. (1995). Õppeprotsessi aktiviseerimine. Probleemõpe. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Kõverjalg, A. (1996). Õppimise psühholoogia ja metoodika. Tallinn: Eesti
Filosoofiaessee lihtne struktuur Materjalide efektiivne kasutamine Pea silmas hindamisjuhendit Kuidas kirjutada pikemat kodust esseed? Pikema koduse essee puhul on sisuliselt tegemist lühiuurimusega ning selle koostamisel võid lähtuda teadusartikli koostamise nõuetest ja praktikatest (vt. ka Hirsjärvi 2005). Eeltööde käigus pead lugema kirjandust (lühiesseede puhul esitab õppejõud nõuetes allikate miinimum-määra) - vajadusel seda ka ise otsima (www.utlib.ee, library.nu, http://scholar.google.com). Kui Sul on juba teemast aimu, tuleb püstitada uurimisprobleem. Mõnikord on uurimisprobleem ja kohustuslik kirjandus juba õppejõu poolt ette antud (nt. EMÜ kursusel Eetika kaugõppele), siis on selle võrra lihtsam. Uurimisprobleemi silmas pidades sõnasta essee teema
Üldiselt keskendume sellele, kuidas meie õpõevõime välja kujuneb ning mis mõjutab selle kujunemist. Eesmärk on teada saada, mis mõjutab meie õpivõimekust ning kuidas mõjutab õppimist intelligentsuse liik. 3 1.ÕPPIMINE Õppimine on seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. ( Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 43) Meie arvates on õppimine kõigile inimestele vajalik, kuna elus edasi jõudmiseks on vaja teadmisi. Inimene hakkab õppima juba sündides, kuna kõik ümberringi on uus ja võõras. Teoreetilised teadmised saame koolist, mida hakkame kasutama elus praktikana. Samuti teame müüti, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Meie arvates tähendab see seda, et uute teadmiste omandamine ei lõppe kunagi. Erinevad inimesed ja olukorrad meie ümber
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põh...
(Polk Lillard 1996). Maria Montessori oli pragmaatik, ta kogus tõendeid objektiivsel ja eelarvamusteta meetodil otse lastelt ning nende loomupärases keskkonnas. Maria oli unistaja, kes uskus, et lisaks sellele, et ta leiab vastused oma küsimustele, mis aitavad laste elu paremaks muuta, aitavad tema vastused muuta maailma paremaks kohaks, tuues seega kasu tervele inimkonnale. Montessori kasvatusprogrammi filosoofilise aluse moodustavad tema ideed lapse ja õppimise olemuse kohta (Hirsjärvi 2005, 149). Sama, kuid mitte samavõrd tähtis, kui laps ise, on Montessori pedagoogikas oluline õpikeskkond. Areng saab alguse lapsest enesest, kuid paindlik, lapse arengule vastavalt kohandatav õpikeskkond, tegevuste süstematiseeritud ning järk-järgult keerulisemaks muutuvad õppevahendid tagavad õppimise järjepidevuse ja tagavad edu. Montessori meetod kajastub Eestis kõige rohkem Johannes Käisi vaadetes õpetamisele - individualiseeritud õpetus on tee isetegemisele
a.) Kvantitatiivse meetodi kasuks käesoleva uuringu planeerimisel osutus asjaolu, et kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. (Mõõtmistulemuste matemaatiline analüüs, s.a.) Valimi mõõtevahendina soovib autor kasutada küsitlust. Küsitlusuurimuste eeliseks peetakse tavaliselt seda, et nende abil saab koguda suure andmestiku: uurimusega võib haarata palju inimesi ja esitada neile rohkelt küsimusi, selgitavad Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara (2005, lk 182). Küsitlusmeetod on tõhus, sest säästab uurija aega ja vaeva. Küsitlusleht või ankeet võidakse saata kas või tuhandele kutsealusele või väikeettevõtjale. Kui ankeet on hoolikalt koostatud, saab andmeid kiiresti talletada ja arvuti abil analüüsida. Andmete analüüsimiseks plaanib autor kasutada statistilist analüüsi. Tulemused esitatakse kokkuvõtetena, tabelitena, graafikutena. Sidudes kokkuvõtlikke tabeleid jms
Lühendid ja nende reeglid Nii eristatakse kahesuguseid lühendeid: 1) üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on arusaadavuse huvides kokkuleppeline kuju; 2) konkreetses tekstis (raamatus vm kirjutises) kasutatavad lühendid, mille sisu avatakse esmakordsel esinemisel tekstis. Olemuselt ja stiililt on lühendid argised ning neid ei soovitata kasutada pidulikus ja ametlikus tekstis või pealkirjades (Erelt, 2005; Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2005). Näiteks, rahvusvahelistes lepingutes kasutatakse lepingupoolte täisnimetusi: Ameerika Ühendriigid, Egiptuse Araabia Vabariik, mitte USA ega EAV. Kuna väljakirjutamine on viisakam kui lühendamine, ei soovitata au- või tänukirjas lühendada ka tiitleid, nt dir direktor (Erelt, Erelt, & Ross, 2007). Sõnade lühendusviisist lähtuvat jaotust illustreerib järgmine tabel. Põhireeglid 1. Suurtähtlühendi lõppu ega vahele punkti ei panda (TÜ, TLÜ)
(alapealkirjad), ilmumise koht ja kirjastus. Kui tegemist on ajalehe- või ajakirjaartikliga kirjutatakse artikli pealkiri kaldkirjas (Italic). Internetist leitud materjali puhul tuuakse kasutatud kirjanduse loendis ära järgmised andmed: pealkiri (alapealkiri), allika veebiaadress, allalaadimise kuupäev (NB! See märgitakse nurksulgudesse). Raamat Autori perekonnanimi, initsiaal (tühik). Väljaandmise aeg (ümarsulgudes). Pealkiri. Kirjastuse asukoht: kirjastaja. Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina kirjastus. 22 Ajakirjaartikkel Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Kaljurand, R. (2010). Mõtteid möödunud valimistest Rootsis. Diplomaatia, 10, 10–12.
Äripäev 2007, Investeerimise Teejuht, Tallinna Raamatutrükikoda 16 Anet Tomberg 2007, Portfelliriskide hindamine aktsiaportfelli näitel, Magistritöö. Harry M.Markowitz 1959, Portfolio selection, JOHN WILEY AND SONS INC. Asta teearu, Erik Krumm (2005) Ettevõtte Finantsjuhtimine, Tallin, kirjastus Pegasus Tõnis Oja, Raivo sormunen, Investori Aastaraamat, Äripäeva Kirjastuse AS 2007 Sirkka Hirsjärvi, Pirkko Remes, Paula Sajavaara, Uuri ja kirjuta, Kirjastus Medicina 2010. 17
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda.
Üks põhjus on arusaam, mille järgi kasvatamine on alati teise inimese vägivaldne mõjutamine, tema sunniviisiline kujundamine vastavalt mingile skeemile või alistamine. Tuntuim seda laadi mõtete esitaja oli Lev Tolstoi. Tänapäeval on sama laadseid ideid avaldanud Alice Miller (1985). 10 Paljud soome vanemad ei tihka nimetada oma tegevust kasvatamiseks. Uurimusest (nt Hirsjärvi 1982; Hoikkala 1993) on selgunud, et sõna ,,kasvatus" mõjub liiga hirmutavalt, ebamääraset, või nõudlikult. ,,Ei mina oska kasvatada," võib ema intervjuus vastata. Kasvatus kui kunst Kõik lapsevanemad on kasvatajad, kas nad seda tahavad või ei, samuti kõik õpetajad. Iseloomustades kasvatamist kui loovat tegevust, soovitakse rõhutada, et kasvatus on kunst. See lähenemine toetub Steineri mõtetele, mille järgi kasvatamine on tegevus, mis on oma olemuseset
Tallinn. Stringer, E. (2004). Action Research in Education. Upper Saddle River: Pearson, Merrill, Prentice Hall. Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu: TÜ Kirjastus. Yin, R. (2004). The Case Study Anthology. Thousand Oaks: Sage. KASUTATUD KIRJANDUS American Psychological Association (September 5, 2000). Electronic Reference Formats Reccommended by the American Psychological Association. [3. jaanuar 2004]. http://www.apa.org/journals/webref.html Hirsjärvi, S. & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Hirsijärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Jurevits, N. (2003). Rakendusstatistika. Tallinn: Ilo. Kõverjalg, A. (1999). Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. Metsämuuronen, J. (2002). Tutkimuksen tekemisen perusteet ihmistieteissä. Helsinki:
kasumiaruande struktuuri analüüs. Lõputöö eesmärgist lähtuvalt valis töö autor koostamiseks kvantitatiivse uurimismeetodi. Kvantitatiivne uurimismeetod tegeleb arvuliste andmetega, töö tulemused esitatakse arvude, statistikana, matemaatiliste mudelitena (Õunapuu, 2014, lk 60-61). Seda meetodit 25 kasutatakse andmete kogumiseks ja mõistete määratlemiseks, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks (Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2005, lk 130-131). Töö autor tutvus Vinare Logistika OÜ majandusarvestuse eeskirjaga ja finantsaruannetega. Kuna dokumentide maht on väga suur, siis andmete kogumiseks vaatles töö autor uuritavas ettevõttes algdokumente, käibeandmikku, pearaamatut ja kasumiaruannet perioodil 01.august 2019 kuni 31.oktoober 2019. Selle käigus jõudis töö autor teadmisele, et algdokumendid ettevõttesse sisse ostetud teenuste näol on iga kuu suhteliselt sarnased.
põhiideed, kas faktid on kontrollitud, kas materjali on piisavalt jms. 2. Ülesehituse terviklikkus: kas kõik töö osad on olemas, kas liigendus on piisav ja loogiline jne. 3. Keele korrektsus ja stiili sobivus. 4. Vormistamise korrektsus, sh viitamine. 5. Õpilase aktiivsus uurimisprotsessis. 6. Töö kaitsmine. Soovituslik kirjandus Kasik, R. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2005. Hage, M. Näpunäiteid algajale uurijale. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi aastaraamat nr 1, 1997. Arhiivikool, rahvusarhiivi õppekeskkond http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php? tree_id=91 LISA 2 55
mida peetakse antud ühiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end ümbritsevat väärtustada. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus inimene õpib enda ja teiste väärtusi märkama, nende üle arutlema ja oma valikuid põhjendama (Sutrop 2009, viidanud Aavik). Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus. Väärtused on uskumuste kogumid, mis suunavad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse koostoimimise põhimõtteid. (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 65). 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib looduse sisemist olemust tunnetama (Grahn 2007, 68). Õuesõppe pedagoogika on valkondadevaheline uurimis- ja haridusala, kus õpiruumina kasutatakse ühiskonnaelu, loodus- ja kultuurmaastikke, rõhutatakse meeleliste elamuste
Igal teol on tagajärg ja positiivsus ning tunnustus tehtud tegude eest on see mis viib elus edasi. Tuleb kuulata südametunnistuse häält, sest seal ongi kõik väärtushinnangud peidus. Kasutatud kirjandus: M. Sutrop, P. Valk, K. Velbaum ,,Väärtused ja väärtuskasvatus" M. Veisson ,, Väärtused koolieelses eas" M. Põder, M. Sutrop, P. Valk ,,Väärtused, iseloom, kool" O. Schihalejev ,, Väärtuskasvatus õpetajakoolituses" S. Hirsjärvi, J. Huttunen ,, Sissejuhatus kasvatusteadusesse" Lasteaed ja kolm müüti november 5, 2012 by merikem On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö.
PLAGIAAT ehk LOOMEVARGUS kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb.ee (sõnaraamatud õigekirja kontrolliks) Raamatukogude elektroonilisest kataloogist http://ester.utlib.ee Hirsjärvi, S., Remesi, P., Sajavaara, P. (2007). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Ehala, M. (2000). Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees. Roomets, S. (2006). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu. 5 2. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID Uurimusliku töö eest võib saada üleminekueksami hinde X ja XI klassi lõpetamisel või
Official Terminology. Cima Publishing Ettevõtte kulude planeerimise reeglid. (2011). EAS. Kasutamise kuupäev: 24.02.2017, allikas http://195.80.116.172/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega- alustamine/finantsplaneerimine/ettevotte-kulude-planeerimise-reeglid Glad, E. & Becker, H. (1997). Activity- based costing and management. Chichester: John Wiley&Sons. Haldma, T. & Karu, S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko&AT Audiko. Hirsjärvi, S. ,Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Kalmus, V.,Masso, A. & Linno, M. (2015) Kvalitatiivne sisuanalüüs. Kasutamise kuupäev: 02.04.2017, allikas http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys Kaplan, R. & Cooper, R. (2002). Kulu ja tulemus. Tallinn: Fontese Kirjastus. Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestus. Tartu: Rafiko Kirjastus. 39 Karu, S. (2012). Omahinna arvestamine ja üldkulude jaotamine
tureerimata ja suunamata intervjuu. Kõigist intervjuu vormidest on just avatud intervjuu kõige lähemal harilikule vestlusele. Siin võib käsitleda mida tahes ning teemavahetus intervjuus leiab tavaliselt aset intervjueeritava initsiatiivil. Intervjuu olukorra ebamää- rasus nõuab intervjueerijalt märksa enam oskusi ja kogemusi kui muud intervjuutüübid. Intervjuu struktureeritakse intervjueerija poolt hiljem, transkribeeritud tekstist kokku- võtete tegemise käigus. (Hirsjärvi et al 2006: 4346) 36 Joonis 6. Empiiriliste uuringute meetodid ja vastajad Eksperdiintervjuu on poolstruktureeritud intervjuu vorm, mida 2002. aastal tutvustasid Michael Meuser ja Ulrike Nagel (2002). Vastaja pakub selles uurijale huvi eelkõige eksperdina teatud valdkonnas. Seega on intervjuu skeemil suunav funktsioon: see aitab välistada ebaproduktiivseid teemasid. Meri-Liis Laherandi andmetel võivad eksperdi-
Avaliku arvamuse uuringud - [WWW] URL http://www.saarpoll.ee /index.php? lang=est&m1=15 (10.01.2012) Bachmann, T., Maruste, R. 2003. Psühholoogia alused. Tallinn. Kirjastus Ilo. Cosgrave, B. 2000. Rõivas ja mood. Arengulugu. Tallinn. Kirjastus Varrak. Eesti statistika - [WWW] URL http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/ 09SISSETULEK/09SISSETULEK.asp (11.01.2012) Hess, B. B., Markson, E. W., Stein, P. J. 2000. Sotsioloogia. Tallinn. Kirjastus Külim. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn. Kirjastus Medicina. Kerner, R., Krusell S., Servinski M., Soiela M., Heinlo A. 2011. Eesti statiskika kvartalikiri 4/2011. Tallinn. Statistikaamet. Kidron, A. 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn. Kirjastus Mondo. Kidron, A. 2008. Äripsühholoogia. Tallinn. Kirjastus Mondo. Kjeldgaard, D. 2003. Youth Identities in the Global Cultural Economy: Central and Peripheral Consumer Culture in Denmark and Greenland
õendusteaduse osakonnas 2004/2005 (2004). Tartu Ülikool. Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Gains, B., Shaw, M. (1995). Concept maps as hypermedia components http://ksi.cpsc.ugalgary.ca/articles/ConceptMaps/ (8.08.05). Hage, M. (2003). Teksti- ja kõneõpetus. Gümnaasiumi eesti keele õpik. Tallinn: AS Koolibri. Hennoste, M. (1998). Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: Inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel (1997). Mitteametlik tõlge. Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus. Kalle, E., Aarma, A. (2003). Teadustöö alused. Tallinn: OÜ Infotrükk. Kirjaliku töö vormistamise juhend õendusteaduse osakonna üliõpilastele (2005). Tartu Ülikool.
annaabi.ee 
