10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu e...
abiks moodustati nõukogu. Nende ülesandeks oli aidata kaasa lasteasutuste remontimisele, muretseda vajalik sisustus, mänguasjad, jne. Lasteasutuse nõukogu andis oma tööst aru kolhoosi juhatusele. Tolle aja lasteasutustes oli oluline ka eelarve koostamine. Eelarvesse kuulusid: 1)hoone kohandamise ja remondi kulud, 2) sisustus, 3) majapidamise kulud,4) töötajate töötasu, 5)lastevanemate osamaksud. Ühiskondlik koolieelne kasvatus ja kasvatusasutused Ühiskondlik koolieelne kasvatus on lapse kasvatamine lasteasutuses kuni kooliminekuni. Esimesed koolieelsed lasteasutused loodi 19. Sajandil Inglismaal, Hollandis, Belgias jm. peamiselt vabrikute juurde. ESIMENE lasteaed Eestis asutati 1905.a. Tartus. Algul loodi lasteasutusi linna- ja maakonnavalitsuste või eraisikute ettevõtmisel ja ülalpidamisel. 1941. a. jaanuaris anti välja määrus lasteaedade ja mängumurude asutamise kohta Eesti NSV- s
Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe...
Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust.
Portugal Jette Numa Üldiseloomustus Riiginimi: Portugal Pealinn: Lissabon Rahvaarv: 10 531 000 Pindala: 92 391 km² Rahaühik: euro Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Religioon: roomakatoliiklus Teine tase Valitsemisvorm: vabariik Kolmas tase Riigikeel: portugali keel Neljas tase Viies tase Rahvastik Linna ja maa rahvastik Asukoht Portugal on riik Lõuna Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Euroopas Pürenee poolsaare Teine tase lääneosas. Portugal piirneb Kolmas tase idast ja põhjast Hispaaniaga. Neljas tase Tal on pikk merepiir Atlandi ...
Portugal Valisin referaadi teemaks Portugali, kuna tean, et sealt on pärit kuulsad jalgpallurid nagu Cristiano Ronaldo, kes oli 2006 aasta Inglismaa parim jalgpallur ning Luís Figo, kes oli 2000 Euroopa aasta jalgpallur. Tahan teile rääkida portugali rahvast, keelest, usust, haridusest jne. Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Lisaks kuulub Portugalile veel kaks saart: Assoorid ja Madeira. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Portugali pealinna Lissaboni ametlikuks elanike arvuks on 559 000. Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsu...
Triin Kevade EAL-1 Mida saaks teha laste vigastuste vältimiseks? Lapsed on väiksed avastaja kellel puudub ohutunne. Ohutunde puudumise tõttu juhtub neil palju õnnetusi. Mõned õnnetused ja vigastused ei ole nii suured kui teised kuid sellega ei tasu riskida. Eestis juhtub igal aastal umbes 7000 õnnetust lastega, mis võivad lõppeda eluaegse vigastuse või surmaga. Laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste vigastused on tingitud sellest, et neil puuduvad ohutud tingimused mängimiseks. Kes vastutab selle eest, et lapsed ei saaks vigastusi? Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus? Millised on minu kui kasvataja ülesandes, et vältida laste vigastusi? ...
Vaadates meie ühiskonnas ringi, võime tõdeda, et kasvatustöö on olnud siiski rohkem vastastikune kui ainult ühepoolne, inimesed saavad oma eludega hakkama ja väike on see protsent kes sinna alla ei kuulu. See toobki veel näiteid, et kasvatussuhe on vastastikune ja mõlemad osapooled peavad andam oma panused ja tegema jõupingutusi. Juba lapsena kuulasin ema õpetussõnu ja jälgisin teda, sain vajalikud teadmised ja oskused nt. riietumine just temalt, sellele järgnes koolieelne kasvatus, me kuulame ja jälgime, mida teevad kasvatajad meiega lasteaias, me teeme järgi mida nemad ees, kirjutame tähti, kordame luuletust. See kõik on vajalik meie endi arendamiseks ja iseseisva elu alustala ehitamiseks. Koolis me õpime arvutama, kirjutama, uurime erinevaid loodusnähtusi, kõike seda läheb meil vaja iseseisvas elus ja järjest rohkem. Tuleb tõdeda, et just kooli näol saab teha üldistusi, kui sa pole kuulanud kasvataja ehk ka
tulnud ka Eastern Cape Children`s Choir. Koor asutati aastal 1982 ja koosneb 6070 poisist ja tüdrukust, kes on vanuses 1015 aastat. Koori juhatab Lionel van Zyl. Nende kodulinn on Port Elisabeth ning novembris tuli välja nende kuues CD ,,On Wings of Songs". Koori Euroopa turnee tõttu jõudsid nad ka Eestisse, tuur on sellele koorile juba üheksas. Kontserti algus kujunes väga lapsemeelseks ning armsaks tänu noorema mudilaskoori laste tantsule. Koolieelne Mudilaskoor esitas lood ,,Sügis" ja ,,Mõmmi laul". Järgnevaid koore tutvustas õhtujuht Eve. Mudilaskoor esitas järgnevaks ka laulud ,,Mis on mõisa metsa taga" ja ,,Italia". Nende lugude puhul oli kõik väga selgelt arusaadav ning minu arvates meeldis publikule, ning mulle endalegi oli meelt mööda kogu esitatud kava. Järgnevaks kõlasid Lastekoori esituses lood ,,Gloria", ,,Modaalsed Etüüdid" ja ,,Leelokõnõ Laulukõnõ"
20.12.2009] (3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. § 41. Keelud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: [RT I 2009, 59, 387 - jõust. 20.12.2009] 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); [RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010] 2) tervishoiuteenuse osutaja; [RT I 2009, 59, 387 - jõust. 20.12.2009] 3) hoolekandeasutus; 4) kinnipidamisasutus; 5) kaitsevägi. [RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009] (2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud:
Üheteistkümne aasta jooksul käis seal 700 last. See lasteaed tegutses tänu annetustele. Oktoobris 1911 loodi ERS-i Lasteaia haruselts. Järgmisel aastal alustas tegevust selle haruseltsi lasteaed. Seda peetakse esimeseks eestikeelseks ja -meelseks lasteaiaks Tallinnas. Selles lasteaias ei olnud usuline kasvatus esmatähtis. Tallinna vanimad tegutsevad lasteaiad on Tallinna 1. Lasteaed Koplis ning Tallinna 5. Lasteaed Pärna tänaval Ühiskondlik koolieelne kasvatus ja kasvatusasutused Ühiskondlik koolieelne kasvatus on lapse kasvatamine lasteasutuses kuni kooliminekuni. 1941. a. jaanuaris anti välja määrus lasteaedade ja mängumurude asutamise kohta Eesti NSV- s. Pärast Eesti vabastamist fasistlikust okupatsioonist, hakkas vabariigis tööle 52 lasteaeda. Koolieelsed lasteasutused rajati esialgu eraldi lastesõimede ja lasteaedadena. Lastesõimed olid määratud 2 kuu kuni 3 aasta vanustele, lasteaiad 3-7 aastastele lastele. 1959
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Margarita Karasjova MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte..................................
a. isikutele Saad kutseõppeasutusest ALUSHARIDUS EELÕPE Saad lasteaiast kuni 7.eluaastani 6.-7.eluaasta NB! Alusta puu lugemist alt üles 8. Mida tähendab ISCED 0? ISCED rahvusvaheline haridusklassifikatsioon ISCED 0 tähendab alusharidus (koolieelne haridus) / Preprimary level Alusharidus ( koolieelne haridus) Alusharidus- korrastatud õppe esimene järk, mis on ennekõike kavandatud väikelastele koolitüüpi keskkonna tutvustamiseks, kodu ja kooli vahelise silla loomiseks Lastehoiust eristavad tunnused: · Õppekava omadused · Asutusekesksus · Osalevate laste vanus · Personali pädevusaste (Rummo, T.-L. Tasemehariduse statistika käsiraamat) 9. Kirjelda koolieelse lasteasutuse rahastamist Eestis (tulud- kulud). § 27. Rahastamine (1) Lasteasutuse rahastamine toimub:
Suitsetamistubakas 55,79 eurot/kilogramm 61 eurot/kilogramm Närimistubakas 55,79 eurot/kilogramm 61 eurot/kilogramm MILLISED PIIRANGUD ON TUBAKAGA KAUPLEMISEL? • TubS § 22 lg 1 kohaselt on tubakatoote jaemüük on keelatud müügikohas, mis paikneb järgmiste asutuste ruumides või nende piiratud maa-alal: laste hoolekandeasutus; koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvialakool, avatud noortekeskus või noorte- ja projektlaager; haigla. • Lg 2 tubakatoote jaemüük on keelatud: kandekaubanduses; müügiautomaadist; tänava- ja turukaubanduses kaubandustegevuse seaduse § 17 tähenduses; apteegis; aktsiisilaos. ETTEVÕTJA KAASAAITAMISKOHUSTUS • TubS § 23 kohaselt peab ettevõtja, kes teostab tubakatoote jaemüüki kaupluses, rändkaupluses,
2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?..................................................................................................6 Probleemid lapsendamises..........
potentsiaali ning lasteasutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengust. Lasteaia arengukava on osa paikkonna (linna, alevi, valla) arengukavast. Põhitegevus on õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused majandamine, toitlustamine. Lasteaed kui institutsioon koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus ( KLS § 1 lg 1). Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne ja kooskõlastatud tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Lasteaia õppekava leping, milles lasteaia personal lepib kokku ühises peaeesmärgis ning selles, kuidas selle poole liigutakse. Õppekava kirjeldab lasteasutuse põhitegevusest
- hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Kvaliteedi tähendus on suhteline sõltuvalt mõiste kasutajast ja kontekstist, kus mõistet kasutatakse. Kvaliteet on suhteline oma ulatuse poolest, mida ühelt poolt võib vaadelda absoluudina nagu tõe või ilu mõistet, teiselt poolt käsitatakse ulatust tunnusena, mis tuleb ületada selleks, et midagi saaks kvaliteetseks nimetada. Kvaliteetne koolieelne lasteasutus soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja hooldamisel (Tietze1998) Kvaliteet koolieelses lasteasutuses on suhteline mõiste, mis põhineb erinevate huvigruppide väärtustel ja veendumustel (Qualitätziele... 1996) Alushariduse valdkonnas on kvaliteedi tagamise ja selle hindamise, olulisemaks eesmärgiks alushariduse areng ning kvaliteedi säilitamine, mida nimetatakse kvaliteedijuhtimiseks
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond ÕPIVALMIDUS – MIS SEE ON? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.MIS ON ÕPPIMINE?..............................................................................................................4 2.ÕPIVALMIDUSE OLEMUS...................................................................................................5 3.KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA..................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.........
Education at a Glance OECD Indicators. UNESCO World education report (3) Rahvusvahelised õpilaste saavutus-uuringud PISA http://www.pisa.oecd.org TIMSS http://timss.bc.edu PIRLS http://www.iea.nl/pirls2001.html Survey Lang http://www.surveylang.org/ IEA studies (International Association for the Evaluation of Educational Achievement http://www.iea.nl/ ISCED Rahvusvaheline hariduse klassifitseerimise standard (International Standard Classification of Education) ISCED 0 - pre-primary - koolieelne haridus ISCED 1 - primary - algharidus ISCED 2 - lower secondary general/vocational - keskhariduse noorem aste ISCED 3 - upper secondary keskhariduse vanem aste ISCED 4 - post-secondary non-tertiary - kutseharidus ISCED 5A tertiary* ülikooliharidus ISCED 5B - tertiary kutsekõrgharidus ISCED 6 - tertiary ülikooliharidus doktoriõppe tasandil * kolmanda taseme haridus Koolieelne haridus Euroopas Keskmine vanus koolieelsesse lasteasutusse saabumisel 3/4
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, ...
isikut; · shigelloos üks haiguspuhang, haigestus 13 isikut, hospitaliseerimist vajas 10 isikut; · salmonelloos üks haiguspuhang, haigestus 8 isikut, hospitaliseerimist vajas 2 isikut, · soole segainfektsioon üks haiguspuhang, haigestus 49 isikut, hospitaliseerimist vajas 5 isikut; · soole täpsustamata viirusnakkus kaks haiguspuhangut, haigestus 67 isikut, hospitaliseerimist vajas 52 isikut. Esinemise kohad: · haigla 7 · hooldekodu 1 · lastekodu 1 · koolieelne lasteasutus 1 · Spa-keskus 1 5 · keskkonnatekkene 2 · kaitsevägi 1. Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus Kokku esines 11 haiguspuhangut. Haigestunute arv 127, mis moodustab 26% puhangutes haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 16 isikut. Etioloogiline struktuur: · A-gripp 3 haiguspuhangut, haigestus 29 isikut, hospitaliseerimist vajas 16 isikut;
Alati, kui laps klassi siseneb, peab ta end tundma teretulnuna. Klassiruum on lapsekeskne ja värvirikas. On oluline, et ruum oleks arusaadavalt õpifunktsionaalne, kuid samas peab õpikeskkonnast õhkuma ka rõõmu ja mängulisust. Oma klassi tood sa kõigepealt kohale ennast, enda huvid ja selle, kuidas sa mõistad lapsi. Hiljem, kui oled lastega tutvunud, tekib ruum sinust ja lastest. Lapsel on lasteaeda minna palju kergem, kui talle meeldib keskkond, kuhu ta läheb. See on ikkagi koht, kus koolieelne veedab suurema osa oma päevast. Oluline on tekitada usaldust ka lastevanemates teadmist, et nende laps on turvalises kohas. Oma klassi tood sa nii või teisiti kaasa iseenda. Ja alguses on see normaalne, et klassist peegeldub vastu suurelt osalt sina ise. Mida aeg edasi, seda rohkem tekib ruumi osakesi igast ühest, kes seal ,,poole kohaga elavad". Klassi üldine ülesehitus peab olema organiseeritud. Selleks võib kasutada mitmesuguseid lähenemisi
See kokku ongi tervisedendus. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervist edendava lasteaia põhimõtted 2000.nda aasta kevadel alustasi Põlvamaa, Lääne-Virumaa ja Läänemaa lasteaias väljakujundama tervist edendava lasteaia mudelit. Mudeli koostamisel on arvestatud neid aspekte ja valdkondi, mille kaudu on võimalik mõjutada laste tervist ja arengut koolieelses eas. Koolieelsel lasteasutusel on seadusandlusest tulenevad kohustused ja parimad võimalused laste tervise edendamiseks. Koolieelne iga on otsustav periood individuaalse tervisekäitumise ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks. Alahinnata ei tohiks tervisliku füüsilise- ja psühhosotsiaalse keskkonna osa ning kvaliteetsete terviseteenuste arendamist, mida saab pakkuda nii lasteaed kui paikkond. Koolieelses asutuses ja kodus pannakse paika eetiline alus ja põhilised suhtumised tervisesse, põhilised eluoskused ja sotsiaalne vastutus.
Muudetav Õppimiseesmärgid, Madal või Otsib väljakutseid, omandamise kõrge eelistab raskeid eesmärgid: oskuste kursusi-ülesandeid. omandamine Meisterlikkusele suunatud Carol Dweck Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse arengulised iseärasused: koolieelne iga · Varem: väikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud · Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui vastupidi? · Tugevalt võistluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel) ei madaldanud seesmist motivatsiooni madaldas loovust vähendas motivatsiooni õppida teistelt. võistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos negatiivsete kaasnevate näitajatega).
oht, et mingid tõrked uude keskkonda minekul ja uude kollektiivi sulandumisel jäävad ka edaspidiseks. Ka edaspidised kooliminekud on samalaadsed muudatused ja neist tulenevatest hirmudest ülesaamiseks on juba nüüd vaja lapsele selgitada, et see ei ole karistus. Laps vajab igakülgset tuge ja rahulikku lähenemist, samas ei tohi olla liigselt järeleandlik mõned asjad on paratamatud ja neid ei saa eirata. Kui Ats võimalikult kiiresti ei lepi lasteaiaga, siis võib tekkida oht, et koolieelne ettevalmistus jääb nõrgemaks, ning seejärel võib kooli minemisega ja sealsete nõudmistega kaasnev ehmatus veelgi võimenduda. Kokkuvõtvalt võib siiski nentida, et Ats on tubli, viieaastase lapse kohta igati asjalik, füüsiliselt väga hästi arenenud laps. Tähtede ja numbrite tundmaõppimine edeneb mänguliselt paremini ja nii tulebki läheneda. Nagu lastel sellises vanuses ikka mõni oskus, iseloomujoon või anne on avaldunud rohkem, tesed jälle vähem, aga küll
....................................................................................................... ................................................................................................................. Koolieelsete laste arv Teie peres: 1) 1 2) 2 3) 3 3) üle 4 1. Kes ja mis aitab Teid lapse kasvatamisel? (nummerdage tähtsuse määra järgi: 1 suurim, 8 väikseim). Koolieelne lasteasutus (pedagoogid) Abikaasa nõuanded, abi (mehe või naise) Teie sugulased, lähedased inimesed Raamatud, TV-saated Enda kogemus Haridus Asjatundlike isikute abi, milliste______________________________________________ Muu______________________________________________________________________ 2. Kas on Teil raskusi lapse kasvatamisel? a. Jah, väga sageli b. Jah, osaliselt c. Harva d. Ei ole 3
kvaliteetsed uksed ja aknad ning hoonesse ette näha soojusvahetiga sundventilatsioon. Madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi [4]: · väikeelamu 120 kWh/(m²·a); · korterelamu 120 kWh/(m²·a); · büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 130 kWh/(m²·a); · ärihoone 160 kWh/(m²·a); · avalik hoone 150 kWh/(m²·a); · kaubandushoone ja terminal 160 kWh/(m²·a); · haridushoone 120 kWh/(m²·a); · koolieelne lasteasutus 140 kWh/(m²·a); · tervishoiuhoone 300 kWh/(m²·a). Kuidas saavutada madal energiavajadus? Selleks võiks välja tuua mõned olulisemad näitajad. Esiteks tuleks plaanitaval hoonel projekteerimisel ette näha väga head välispiirded. See tähendab, et soojustuse paksus oleks 200 kuni 300mm vahel. Välispiiretega seoses tuleks tähelepanu pöörata ka akendele. Aknad peaksid olema hea soojapidavuse ja mõistliku suurusega. Tänapäeval toodavad
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel ka...
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
22.00st kuni 10.00ni. Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); 2) tervishoiuteenuse osutaja; 3) hoolekandeasutus; 4) kinnipidamisasutus; 5) kaitsevägi. Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki. Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või
Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0–1 a) – emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga, • väikelapse iga (1–3 a) – esemeline tegevus, • koolieelne iga (3–7 a) – rollimäng 2.Varajase sekkumise mõiste, eesmärgid ja põhimõtted. Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid
Maardu Gümnaasium Minevik maskides Loovtöö Autor : Kristina Kralle Juhendaja : Valev Kald Maardu 2014 Sisukord Sissejuhatus Paljud meist isegi ei tea, kes olid nende vana-vana-vana (jne) isa, vana-vana-vana (jne) ema ja kuidas nad välja nägid. Tegelikult ma olin ja mingis mõttes olen selline inimene ja mul on kurb,et ma isegi ei tea, kellena need inimesed olid, milline elu neil oli,kuidas nad mõtlesid ja mida tegid. Mulle pähe kukkus sanss, kas või natuke saada teada oma perekonnast, aga mitte lihtsalt teada, millest ma võin unustada mõne aja pärast vaid teha savist inimeste nägu ehk teha maskid. Maskid võib riputada seinale, ja iga päev näha oma perekonda,keda pole rohkem elus. See on Aafrika mask, mida toob õnne. ...
Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet Kontsentratsiooniraskused + Düsgraafia Gilles de la Tourette sündroom tahtmatute asjade välja hüüdmine Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg) Ärevusseisund Pingepeavalud (nõudmiste tase ei vasta lapse võimetele) Mõnuainete tarvitamine Antisotsiaalne käitumine Sekkumine Koolieelne iga Tolerantsus; kasvatusviis peaks olema suunav, mitte autoritaalne; lapsele on oluline piirid panna; laps vajab palju tähelepanu ja individuaalseid jutuajamisi Noorem kooliiga Tolerantsus, Prepuberteet ja puberteet Tolerantsus Soovitusi vanematele ja õpetajatele Lapsevanem: Ole järjekindel Sea sisse rutiinid, kindel päevakava Ära muuda tegavusi äkki Muusika võib soodustada lapse uinumist Julgusta last üksi mängima
meie alkoholi kontrollipoliitikat: alkoholijaemüüki võivad Eestis teostada kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad; alkoholijaemüügi õiguse saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele; alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate asutuste ja organisatsioonide ruumides/territooriumil ning juhtudel: koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvialakool ja noortelaager, tervishoiuasutus, hoolekandeasutus, kiosk, kinnipidamisasutus, kaitseväeosa, aktsiisiladu, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis, kandekaubandusena, lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal;
Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone Teater Kino Kontserdi- ja universaalsaalide hoone Tantsusaal, diskoteek, kasiino Klubi, rahvamaja Muuseum Kunstigalerii Raamatukogu Arhiiv Teaduskeskus Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Kutseõppeasutuse õppehoone Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone Teadus- ja metoodikaasutuse hoone Huvialakooli õppehoone Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone Muu haridus- või teadushoone, nagu näiteks labor, õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium
Esimene lastehoid 1840.aastal. Elisabeth Üxküll- Väikelaste Hoiuasutus. Õpe saksa keeles. Sindi lasteaed avati 1892.aastal Esimene Eesti lasteaed avati 1905.aastal Tartus. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggol. Maailmavaatelt oli kristlane. Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas Tartu Lasteaednike Seminaril. Pooldas Fröbeli metoodikat, leidis, et see vastab paremini laste vajadustele. Pooldas, et koolieelne iga oleks peamiselt täidetud lapse mänguga. Leidis, et koolieelses kasvatuses peaks sõnalsie juhtimise asemel olema rõhk lapsi arendavate tegevuste organiseerimisel. Johannes Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhimõttes on kaasajallasteasutustes rakendatavad. Põhiprintsiipidena võib nimetada ühtlustuse põhimõte, näitlikustamine(lapse
§ 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on: 1) põhikool; 2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium (edaspidi üldhariduskool ja lasteasutus); 3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses; 4) gümnaasium; 5) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: ...
teadmisi, millal ja miks midagi kasutada) grupeeritakse teiste osade alla, kuid õppimise kontekstis omandavad need erilist tähtsust Protseduuriline mälu · Info sellest, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Lihtsad stiimul- reaktsioon ühendused. Areneb tegevust korrates, ei pea olema mõtestatult (jalgrattaga sõitmine, suusatamine, lugemine, kirjutamine, joonistamine). · Koolieelses eas ja hiljem Koolieelne iga: sündmuste mälu · Varane mälusüsteem on suunatud pigem sündmuste, mitte staatiliste objektide meeldejätmisele. · Lapsele on eriti tähtis jätta meelde igapäevase elu korduvaid tegevusi. Neid salvestatakse mälus skemaatiliselt, jättes välja tegevuste konkreetsed detailid, kuid säilitades õiged ajalised ja põhjuslikud seosed. Selliseid esitusi nimetatakse stsenaariumiteks ning neil on lapse arengus eriline koht.
Eesti Vabariigi perioodil laienes rahvuslik kasvastus, 1923 Eestis 34 lasteaeda, mis olid kas munitsipaal- või eraomandis. 1930 hakkas ilmuma ajakiri Lasteaed. 1931 loodi Eesti Lasteaednike Selts. Oluline mõju haridussüsteemi kujunemisele oli P. Põllul. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggolit, kel oli õpetja haridus. Uuris põhjalikult Fröbeli ja Montessori pedagoogikat, avaldas mitmeid kirjutisi. Oli Fröbeli metoodika pooldaja ja leidis, et koolieelne iga peab olema täidetud mänguga. Teos ,,Kasvatuse radadel" 1920 avati Tartu Õpetajate Seminari juures Tartu Lasteaednike Seminar, kus ta oli õpetaja (koolitas lasteaednike). Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman, H. Sillaots, E. Treffner, M. Terri, E. Lootsar. Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927. 1937 alustas Tallinnas tööd E. Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar, mille juures oli ka harjutuslasteaed, kuna praktikat peeti oluliseks.
ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni. (3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. § 41. Keelud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); 2) tervishoiuteenuse osutaja; 3) hoolekandeasutus; 4) kinnipidamisasutus; 5) kaitsevägi. (2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud: 1) aktsiisilaos; 2) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis;
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
sageli süüdlaseks ennast (nii võib ta ema raske haiguse põhjuseks pidada oma halba käitumist). Seetõttu tuleb eriti hoiduda sellelaadilistest repliikidest, milleni väsinud ema vahel võib jõuda: "Kui Sa niimoodi käitud, siis ma ei jaksa ja jään haigeks" Sagedased hirmuelamused mõjutavad lapse füüsilist ja psüühilist enesetunnet. Mida lähemale koolile, seda enam võivad emotsionaalsete häirete põhjuseks olla suhted teiste lastega. TAHTE ARENG. Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumis- motiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Alles vanemas eelkoolieas on laps suuteline suhteliselt kestvaks tahtepingutuseks, kuid ta
- lastekirjanduses raske piiri tõmmata ilukirjanduse ja muu teksti vahel (ka lasteentsüklopeedia võib olla väga poeetiline jne) 2. Lapse ja lapsepõlve mõiste. Lastekultuur (Wikipedia) Lapsepõlv on inimese arenguetapp sünnist suguküpsuse alguseni. Suguküpsuse algus on individuaalselt varieeruv, ent arvatakse, et lapsepõlve ülempiir saabub u 11-13 aasta vanuses. Lapsepõlv jaotatakse neljaks osaks: 1. väikelapseiga (kuni 1a) 2. varane lapsepõlv (1-3a) 3. koolieelne iga (3-6/7a) 4. noorem kooliiga (6/7-10a) (Loengust) Laps kui niisugune a) noor inimene, sünnist pubekaeani b) oma vanemate laps mistahes vanuses c) ebaküps isik ülekantud tähenduses. Lapse küpsemist nähakse selle mitmest aspektist: füüsiline, intellektuaalne, sotsiaalne, emotsionaalne. Õpilased jagunevad kolme vanusegruppi olenevalt nende võimest tajuda maailma: 1) 10- 11aastased 2) 12-14aastased (tähtis on huvi äratamine; ei vaimustu enam luulest) ja 3) 15-
õiguspärane? Analüüsige vallavalitsuse argumente. lepingu õigusliku aluse muutmine § 103, § 102 lg 4 ei ole argument, et nemad oma määrust muutsid, et siis saaksid kohe ka lepingut muuta. seega ei tohi ühepoolselt lepingut muuta, avaliku õiguse kahjustamine on lastele vähem raha määramine, mitte vallavalitsuse raha nappus. § 67 õiguskindlus. ei ole õiguspärane muutmine. Erakooliseadus § 2. Erakooli mõiste ja liigid (2) Erakooli liigid on: 1) koolieelne lasteasutus § 22. Finantseerimine (1¹) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel. Koolieelse lasteasutuse seadus § 27. Rahastamine (1) Lasteasutuse rahastamine toimub: 1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest
sagedamini. Suhtlemine Suhtlemisprobleemid, sest laps on teistest erinev ja seetõttu, et sotsiaalseid oskusi on vähem. Ei taheta mängida, kuna ei vii mängu lõpuni, ei ole püsivust. Uni Pooltel lastel esineb unehäireid. ATH-ga lapse areng - Imikuiga o Laps on sageli erutunud ja närviline, väga liikuv. - Koolieelne iga o Suur impulsiivsus ja kohmakus, püsimatus eakohastes tegevustest. Täiskasvanu suunamine ja kõne ei jõua kohale. - Kooliiga o Märkused tunni segamise tõttu, asjade hooletusse jätmine, unustamine, kiire tüdinemine hobidest ja sõpradest, spetsiifilised õpiraskused. - Noorukiiga Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 39
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
· Marrastused · Luumurrud Organismi täiskasvanuks saamine toimub kasvamise, küpsemise ja arengu kaudu: · Kasvamine keha ja kehaosade mõõtmete suurenemine · Küpsemine organismi funktsionaalne kujunemine täiskasvanu sarnaseks · Areng indiviidi käitumuslike oskuste ja kogemuste omandamine erinevates valdkondades Inimese eluring Lapseiga · vastsündinu (kuni 1 kuu) · imik (1 kuu kuni 1a.) · koolieelne ja kooliiga Noorukiiga · poisid 13-16 a., tüdrukud 12-15 a. · noormehed (17-21 a.) ja neiud (16-20 a.) Küpse iga I. periood: m-22-35 a., n-21-35 a. II. periood: m-36-60 a., n 36-55 a. Eakad · mehed 61-74 a., naised 56-74 a. Vanurid · 75 kuni 90 a. · pikaealised: > 90 a. Surm Kasv kui keha suuruse tôus, kui hüpertroofiline protsess; kui reparatiivne protsess Keha kasv sõltub: · Rakkude hüperplaasiast · Rakkude hüpertroofiast
Erinevalt eelmisest mudelist kogub munitsipaalvõim siin suure osa tuludest ise ja vaid väike osa tuleb keskvalitsuselt. Kohalike maksude osakaal küünib 20–30 protsendini kõigist maksudest. Kohalik omavalitsus täidab ka paljusid funktsioone, nii on Skandinaavias heaoluriigi elluviimine peamiselt munitsipaalvõimu õlgadel. Iseseisva poliitika tulemusena võib avaliku elu korraldus regioonide ja omavalitsuste lõikes suuresti erineda. Näiteks on ühes omavalitsuses koolieelne lastepäevahoid kõigile tasuta, teises saavad toetust vaid vähemjõukad või paljulapselised pered. Erinevalt võib olla korraldatud ka ühistranspordi, spordikeskuste ja puhkealade kasutamine. Niisugust halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks, sest igal tasandil – keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul – on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. Regionaalvõim ei ole siin pelgalt
Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone Teater Kino Kontserdi- ja universaalsaalide hoone Tantsusaal, diskoteek, kasiino Klubi, rahvamaja Muuseum Kunstigalerii Raamatukogu Arhiiv Teaduskeskus Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Kutseõppeasutuse õppehoone Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone Teadus- ja metoodikaasutuse hoone Huvikooli õppehoone Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone Muu haridus- või teadushoone, nagu näiteks labor,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
