Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on nimisõna, mis tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. Musikaalsus koosneb mitmest komponendist, nagu emotsionaalsest kaasaelamisest, laaditajust, helikõrguste- ja rütmitajust, muusikalisest mälust, inimese loovusest ning muusikalisest vastuvõtuvõimest. Muusikaalne isik on võimeline tajuma erinevusi helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon? Kõik inimesed on sündides musikaalsed, kuid osad on saanud vanematelt musikaalsemad geenid kui teised. Kuid arvan,et kui sul on suurepärased muusikalised geenid aga sa ei tööta selle nimel, et saada paremaks, siis sa ei saa ka
ning muutnud oma kultuuri nii, et seda varjatud aaret vabastada. Inimesed, kes on avatud, rõõmsad ja heas tujus, saavutavad reeglina paremaid töötulemusi. Luuakse meeldiv ja sõbralik töökoht ning kõik töötajad on õnnelikumad ja lojaalsemad. Tuleb võtta korraks aeg maha ja mõelda ettevõttele, kus töötatakse. Loovus on üks muutuse vorme. Sedasi paistavad loovad inimesed teiste seast silma ja paistavad ka nende loovusest tulenevad muutused. On olemas kahet sorti inimesi, kes mõistavad ka loovust ja loovat juhti erinevalt. On teoreetikud ja praktikud. Teoreetikud ütlevad, et loomevõime on olemas igal inimesel. Igaüks võib olla loov mingil alal, mis on talle tähtis ja huvitav ning pakub pakub talle arengu- ja proovimisrõõmu. Loovus on võime näha toimuvas ja ümbritsevas uusi seoseid ja võimalusi, mõelda ja tegutseda eriliselt ja rahuldustpakkuvalt. Loovus avaldub meie võimes lahendada
liiga vaiksed, häbelikud või tagasihoidlikud, proovime me pugeda enda nahast välja ja üritada olla rohkem ekstravertsed. Aga iga kord kui mina isiklikult seda teen, tunnen, et see on vale ja et introverdid on tegelikult suurepärased just sellisena nagu nad on. Nii käituvad paljud introverdid ja see on mingil määral meie kaotus. Kaotus ka meie kooli- või töökaaslastele ja sõpradele, sest rääkides loovusest ja juhtimisest, on vaja introverte, kes annavad endast parima. Uuringud näitavad, et 1/3 kuni poooled populatsioonist on introverdid. See tähendab, et ekstrverdid on küll enmuses aga iga teine või kolmas inimene meie ümber on introvert. Mõelge selle peale. Kuhu ma tahan jõuda on see, et näiteks koolid on enamasti sellise süsteemiga, et on vaja teha palju grupitööd. Koolid on justkui mõeldud ekstravertidele. Lastelt on oodatud, et nad
igapäev on Eestis teinud tuhandeid makse Interneti panka kaudu ning teisi teenindusi. Aastaks 2013 Eestis oli tehtud arengukava. 30. novembril 2006 valitsuses heaks kiidetud ,,Infoühiskonna Arengukava 2013" seab eesmärgiks tõsta inimeste elukvaliteeti ning kaasata neid enam ühiskondlikku ellu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase kasutuselevõtu kaudu. Muuhulgas nähakse ette kogu avaliku sektori asjaajamise muutmist paberivabaks. Aga rääkides Eesti haridusest ja loovusest ei tohi unustada meie ülikoolidest, kus toimub teaduse aktiivne areng. Tartu linnas paigab Tartu Ülikool pika ajaloo ning oma paljude teentega . Tartu ülikool jõudis bioloogias ja biokeemias maailma tippude hulka ning mängib suurt rolli tänapäeval kuna kuulumine ühe protsendi parimate hulka näitab bioloogia ja biokeemia väga kõrget taset. Kindlasti tasub rääkida ka meie pealinna ülikoolidest. TTÜ (Tallinna Tehnika Ülikool) on
Soovitatava kohta käiv info peaks välja tooma inimese oskused, võimed ja iseloomuomadused. Enamasti rõhutatakse kandidaadi häid külgi ja samas tuuakse välja ka mõned arendamist vajavad omadused. Ka negatiivsete omaduste kirjeldamisel tuleb välja tuua see, kuidas on neid võimalik arendada. Soovituskiri peaks kindlasti sisaldama ülevaadet inimese: töökäitumisest; teadmistest; pingetaluvusest; vastutustundlikkusest; initsiatiivist; loovusest; iseseisva töö oskusest; otsustusvõimest; pühendumusest; meeskonnas töötamisest; organiseerimis- ja suhtlemisoskusest; kolleegidega läbisaamisest. Tööandjana võite ka soovitada, millistele ametikohtadele või töödele inimene kõige paremini sobib. Soovituskirja võimalik ülesehitus Andmed soovitaja kohta 1.Organisatsioon: 2.Ettevõtte tegevusala ja tutvustus: 3.Soovitaja ees- ja perekonnanimi: 4.Amet: 5. Mis ajast ja mis rollis tunnete soovitatavat: 6
pajuk. (Sundis kirjutama) ¤ Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857. "Kurjad lilled" (põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi toel surmas.) 2. 1869. "Pariisi spliin" (50 proosaluuletusega kogumik) 3. 1909. Baudelaire'i päevik Eesti keeles on ilmunu: "Väikesed poeemid proosas" (1930, 1991, 1999; tõlkija Marie Under), "Kurja lilled" (1967), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000) ¤ Eksisteerivad ainult kolm austust väärivad olendid: preestrid, sõdurid, poeedid. Teada, tappa, luua.
Loovus ja innovatsioon Anett Linno 23.09 Lühidalt minust • Avastaja • Organiseerija • Tegutseja • Pidev arendaja ja parendaja • Võimaluste otsija • Elurõõmus • Uusi seiklusi otsiv • Ema, abikaasa, kassi omanik... Tänase tunni ülesehitus • Räägime loovusest • Räägime innovatsioonist • Kaardistame probleemid • Defineerime oma isiklikud ärivõimalused • Leiame lahendusi Mis on loovus? Loovus on võime mõelda ja näha sündmusi ja olukordi teisest vaatenurgast ning tajuda ja näha seoseid, mida teised ei taju. • Kas loovus on isiksuseomadus? • Kas loovus on tegevus või tulemus? Mis on loovus? Loovust rakendatakse kahel juhul: esiteks siis, kui tehakse midagi rahulolust, mis on loominguline protsess ja
kiriku koorijuhina, hetkel olen õukonna muusik Köthenis, seetõttu ma sinna tagasi sõidangi. Olin paaripäevasel reisil Weimaris sõpru külastamas. Perele peab ju kuidagi leiba teenima, seepärast olen ka tööga üsna hõivatud. Olen samuti kirjutanud klaviirimuusikat, oreli- ja orkestrimuusikat. Lisaks veel kammermuusika, ja ise endalegi imestuseks, juba üle kahesaja kantaadi. Ka hulga missasid ja passioone. Hetkel töötan ühe oreliteose kallal juba päris pikalt. Loovusest jäi puudu, tulin tuulutasin pead veidi oma sõprade juures külas olles. Nüüd olen puhanud ja värske ning saan oma tööd jätkata. Peas juba kõlavad erinevad viisid. Händel: ,,Väga tore, ma pole varem kohanud nii minule sarnanevat inimest! Aga äkki räägiksid oma perest ka rohkem? Minul endal ei ole naist ega ka lapsi. Mõned aastat tagasi elasin koos ühe neiuga, kuid talle ei meeldinud see, et mind üldse kodus ei olnud. Olin niivõrd
sõpruskonnaga "loomingu, kohtumiste ja nimetute usundi ühingu" eesmärgiga aidata vaeseid ja põgenikke. Religioon oli tema elus tähtsal kohal ning kindlasti olid tema kujutlusvõime ja mõtted ülikooliaastatel sellest mõjutatud. 1909.-1910.a. õppis Moreno Viini Ülikoolis filosoofiat ning 1910.-1917.a. jätkas ta õpinguid arstiteaduskonnas. Nendel aastatel alustas ta uurima spontaansust. Laste mängulisuse jälgimisel tekkis tal idee spontaansusest ja loovusest kui olulistest mõjuteguritest isiksuse kujunemisel ning see saigi aluseks tema encounter-filosoofiale, mis ühendab psühholoogia, religiooni ja mitmed teisedki inimese isiksusega tegelevad valdkonnad."Oluline polnud see, mida ma neile rääkisin ehk see lugu ise, vaid tegevus, salapära atmosfäär, paradoks, ebatõeline saamas tõeliseks", on ta kommenteerinud oma jutuajamisi lastega. Esimese maailmasõja aegne Viin kujunes intelligentsi vaimseks keskuseks. J.L
Noori on ka kergem vormida kui vanemaid isikuid. Autor arvab, et vanamoodsad nõukogude aegse mõtteviisiga õpetajad hävitavad laste loovuse ja noored ei oska end ka pärast keskkooli ennast avada. Mõlematel autoritel on sarnane arusaam koolist ja selle mõjust loovusele. Nad arvavad, et õpetajad võivad mõnes alas õpilasele rohkem kahju kui kasu tekitada. Nad osutavad välja süsteemis peituvad vead, kuid ei seleta argumendi teist poolt, et igaüks ei saa olla loovusest pakatav firmajuht. Kasutatud kirjandus: Valsberg 2004: Õpilased on kirbud 24 tundi.ee miks ma vihkan koole, kuid armastan haridust
2. Väikeettevõtja eelised - alustamise lihtsus 3. Usaldusühingu juhtimine Pilet 1.ettevõtja isikuomadused- vaimne võimekus Vaimne võimekus, mis mõjustab ettevõtja edukust, koosneb üldisest intelligentsusest- moodustab kuni 20% üldisest edukusest inimtegevuse valdkonnas (matemaatika, keeled, füüsiline valmisolek) ja emotsionaalne intelligentsus- oskus suhelda, märgata, saada läbi inimestega jne. loovusest ja analüütilise mõtlemise võimest. 2. Väikeettevõtte eelised- iseenda peremees, 3. Lihtaktsiad Pilet 1. Äriplaani koostamise ja elluviimise probleemid - liigkiire ammendumine Äriplaan ammendab end kiiresti, kuna teda ei uuendata. Plaani otstarbekas uuendada iga kuue kuu möödudes. Sel moel saab äriplaan kogu aeg järgmiseks 12 kuuks uuendatud. 2. Väikeettevõtte miinused - kapitaliprobleem
avatult, et inimestel ei tekiks tunnet, et nende eest midagi varjatakse. · Julgusta töötajaid võtma riske ning õppima oma vigadest. Luba neil iseseisvalt lahendada probleemolukordi ning klientide kaebusi, nii nagu nad seda ise kõige õigemaks peavad. · Pane paika konkreetne tingimus klient peab ettevõttest lahkuma õnneliku ja rahulolevana! See, kuidas teenindajad probleemile lahenduse leiavad, sõltub nende initsiatiivikusest ja loovusest. · Pööra juhina töötajate käitumisele tõsisemat tähelepanu! Kinnista positiivset käitumist ning anna tagasisidet ebasobiva käitumise kohta. Üks võimalus töötajate jõustamiseks on korralik arenguvestlus töötajaga. Eelnevalt planeeritud ja oskuslikult peetud arenguvestlus võib olla hea vahend töötaja stabiilse arengu juhtimiseks, samas võib arenguvestlus jääda pelgalt vaid tulemusvestluseks,
Nõrk minatunnetus tähendab ka seda, et inimene ei suuda püsida teiste lähedal, kaotamata minatunnetust. Sundtegutsemine Eesmärk saavutatakse seisatades, julgedes vaadata hinge sügavusse ning tunnustades senise elu tühjust ja seda täitnud meeletut rabelemist. Eksiteel ollakse siis, kui elamine mattub tegutsemise alla ja tegemist peetakse ekslikult elamiseks. Elu ei tähenda sooritust, vaid elamist. Vaikuses ja rahus, seisatamises ja iseenda kuulamises sünnib ning areneb loovus. Loovusest kasvav tegevus ei kurna, seda ei sooritata tervise arvel. Iseennast kuulav inimene teab, millal ta on väsinud ja vajab puhkust. Haigestumised Lähisõltuvuse kesksemaid tundemärke on võimetus tunnistada ja väljendada oma tundeid.Võimetus areneb sellest, et lapse ette ei ole asetatud piisavalt peegleid, mis peegeldaksid temas peituvaid tundeid. Kõik tunded jäävad lapse selja taha.Nii võivad ilmneda pea-, kõhu-,
Seda testi kasutati veel 1960. aastatel. Saksa psühholoog William Stern (1871-1938) võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoot, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, kus testis saadud punktide arv teisendatakse IQ väärtuseks. Keskmine on 90-109 punkti. Oluline on eristada IQ väärtus loovusest Merilin Machi'l oli IQ 230, kuid Einsteinil 173. Väga populaarsed testis on David Wexhsleri intelligentsustestis lastevariant ja täiskasvanute variant, neid peetakse parimateks testideks üldse. Binet-Simoni ja Wechsleri testide puudused on: ebavõrdne olukord probleemide tundmine aitab õigesti vastata; keele tundmise vajadus. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi 1938 mittesõnaline intelligentsustest, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde
uut sobitumist prantsuse kunstitraditsioonidega. Chagalli palett säilitab tõepoolest sama maalähedase tumeduse nagu tema Venemaa maalid, aga paks värvikiht ja värviliste pintslitõmmete kulunud kiuline kõrvuti seadmine peegeldavad kaasaaegseid värviteooriaid. Chagalli süzee on stuudiostseen, seega tema enda töö meditatsioon, kuid modell hoiab ka ise pintslit ja maalib ka ise pilti, mis loob metafooriliselt atmosfääri levinud loovusest, kunstiline kohustumine, mis ulatub igasse igapäevaelu aspekti. ,,Alustades turuga, kus ma sain osta vaid tüki kurki kuna mul ei olnud raha; kuid tööline oma sinistes tunkedes kuni kõige innukama kubismi jüngrini, kinnitas kõik selget tunnet mõõdukusest ja selgusest, täpne aisting vormist," kirjutas Chagall, kirjeldades oma loomupärast annet. See oli anne, mida ta soovis ka oma töödele kohandada. Kunstnik tegi kõik, et reklaamida legendi oma vaesusest
pahupool vaesus, prostituudid, narkomaanid jms); III tsükkel " Vein" kirjeldab alkoholi väärtusi (joovastuse filosoof); IV tsükkel "Kurja lilled" (patoloogiline armastus, kiremõrv jms); V tsükkel "Mäss"; VI tsükkel "Surm"; VII tsükkel "Uued kurja lilled" on hiljem juurde lisatud. Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi ("Kunstlikud paradiisid", 1860 kirjeldab narkomaani nägemusi) toel surmas. Aastal 1869, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909 aastal Baudelaire'i päevik. Baudelaire jõudis eesti lugejani 1905. a "Noor-Eesti" I albumis, tõlkijaks Johannes Aavik. Hiljem on eesti keeles ilmunud "Kurja lilled" (1967); "Väikesed poeemid proosas" (1999; tõlkija
nii aredatena." (II;1643) Descarte tõmbab kindla piiri tõelise ja ebatõelise vahele. Ärkvelolek tõeline, uni-ebatõeline. Mina selles nii kategooriline ei ole. Lapsi tuuakse sageli puhtuse ja algupärasuse võrdluseks. Ometi on just lapsed need, kes kardavad kolli voodi all või usuvad jõuluvana saabumisse. Just lapse usk teeb issist või onust sellel õhtul jõuluvana ja ta on päriselt olemas! Viimasel ajal on üha enam levinud õpetused loovusest ja visualiseerimisest eesmärkide saavutamiseks. Nende õpetuste ühine tunnus on, et mõte loob mateeria. Kõige 7 aluseks on mõte, mis hakkab enda ümber koondama materiaalset maailma. Miks aga ei tohiks üks mõte saada alguse just unenäost? Kui aga mingi mõte saab alguse unenäost ja realiseerub käegakatsutavas maailmas, siis ei saa väita, et uni oleks ebatõeline.
Baudelaire'i luules on lihtne leida. Looming Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 8 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi ("Kunstlikud paradiisid", 1860) toel surmas. 1869. aastal, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909. aastal Baudelaire'i päevik. Eesti keeles on ilmunud "Väikesed poeemid proosas" (1930, 1991, 1999; tõlkija Marie Under), "Kurja lilled" (1967), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000)
Sageli saavad sellistest lastest liidrid või väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele). 8 Kuid tavaliselt jääb sellistel lastel puudu loovusest ja initsiatiivist. Nad on ka liiga sõltuvad oma vanematest. Vanemlikule ülemäärasele hoolitsusele ja tegevuse korraldamisele on võimalik ka vastupidine reaktsioon. Sellise kasvatusstiiliga peredes võib sageli ette tulla juhtumeid, kus nooruk hakkab vanemate tõekspidamistele ja väärtustele vastu. Äärmuslikel juhtudel tuleb ette isegi kodust ärajooksmist. · Kõikelubatavuse ja vaenulikkuse kombinatsioon kaldub lapsel soodustama vaenulikkust,
mida ei tea. Väga teadlikud inimesed ja organisatsioonid otsivad aktiivselt uusi teadmisi ja kogemusi, igasugustes ebatõenäolistest kohtades, kus on häid vihjeid ja näpunäiteid, mis aitavad neil saavutada oma eesmärke. (ibid) 7 LOOVA ORGANISATSIOONI ÜLESEHITAMINE Innovatiivsus organisatsioonis Selleks, et jääda ellu tänapäeva kiiresti muutuvas keskkonnas, ei piisa ainult loovusest. Loovus on protsess, mille käigus kerkivad esile uued ideed. Kuid need uued ideed ei garanteeri meile tulu. Tihti on tegemist vaid ideedega, mis tekivad rohkem loovast mõttest, nagu ajurünnak, ning mis tegelikult on hoopis edukuse saavutamise seisukohalt ebaotstarbekad ja tähtsusetud. Organisatsiooni reaalne vajadus on hoopis innovatsioon ehk protsess, mille käigus rakendatakse ideed praktiliselt selleks, et parandada organisatsiooni. (Cox 1995)
Standardhälbe väärtuseks on keskmine kõrvalekalle keskmisest ja see on arvutatud nii, et umbes 2/3 inimeste tulemused oleksid keskväärtusest vähem kui 1 standardhälbe võrra kõrgemad või madalamad. Standardhälve võib sõltuda konkreetsest normgrupist, kuid kokkuleppeliselt on see Stanford-Binet testi puhul 15, st., et 85-115 IQ punkti saanud inimeste intelligentsuse tase on keskmine (5). Kõrgeid IQ väärtusi on seejuures oluline eristada loovusest. Nimelt ei tarvitse väga kõrge IQ-ga inimesed üldse loovad olla. Psühholoogiakirjanduses on näiteks toodud Meriline Machi, Kelle IQ oli 230, Albert Einsteinil aga oli see summa 173. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused (1: 123). 3.5 Testide tulemused Testitulemuste alusel ei saa teha põhjapanevaid järeldusi, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest (1: 124). See, millise tulemuse Te saate, sõltub sellest, milline grupp võetakse normide
sai sellest üldine kokkulepitud termin etnograafia – suhteliselt sama, aga mõnedes riikides on siiamaani see distsipliininimetus etnograafia, sest enne 1960, kui polnud kokku lepitud, kutsuti mõlemat moodi. Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod. Kogu see asi on üsna sama, aga erinevates riikides, koolides või osakondades
Sageli saavad sellistest lastest liidrid või väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele). Kuid tavaliselt jääb sellistel lastel puudu loovusest ja initsiatiivist. Nad on ka liiga sõltuvad oma vanematest. Vanemlikule ülemäärasele hoolitsusele ja tegevuse korraldamisele on võimalik ka vastupidine reaktsioon. Sellise kasvatusstiiliga peredes võib sageli ette tulla juhtumeid, kus nooruk hakkab vanemate tõekspidamistele ja väärtustele vastu. Äärmuslikel juhtudel tuleb ette isegi kodust ärajooksmist. · Kõikelubatavuse ja vaenulikkuse kombinatsioon kaldub lapsel soodustama vaenulikkust,
.olev vähemus omab juurdepääsu popkultuurile ja mittepopkultuurile Traditsioonilised kultuurilised erinevused olid sageli klassivahede surrogaadid ja kultuuriline .väärtus tulenes mitte sisemisest esteetilisest väärtusest, vaid sotsiaalse eliidi heakskiidust Kvaliteet ei näita enam üksnes traditsiooniliste kultuuriliste kaanonitega mugandmuse astet, vaid seda võib defineerida loovusest, originaalsusest, kultuurilise identiteedi mitmekesisusest .lähtudes ja mitmete eetiliste või moraalsete põhimõtete kohaselt Ajalehtede tabloidiseerumine võistlus uute lugejate pärast meedia kommertsialiseerumise kriitika madal kultuuriline kvaliteet(trivaliseerumine), nõrgemate tarbijate ekspluateerimine, utilitaarsed ja kalkuleerivad suhted, propaganda
22. Mis iseloomustab sümbolismi? Kus ja millal see alguse sai? Sümbolismi iseloomustab spirituaalsus, kujutlusvõime, unenäod, tõekspidamiste ja olukordade kirjeldamine sümbolite abil. Sümbolism sai alguse 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. 23. Nimeta C. Baudelaire'i tuntuim luulekogu. Too viis iseloomustavat märksõna tema loomingule. C. Baudelaire'i tuntuim luulekogu on ,,Kurja lilled". Tema loomingut iseloomustab vaimupimeduse ja tehnilise progressi tõttu kannatav ,,kunstnik", loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged, lahenduse otsimine veini, oopiumi ja haii toel, sümbolite kasutamine, nn ühiskondliku moraalitunde solvamine. 24. Mis on M. Maeterlincki sümbolistliku näidendi ,,Sinilind" sõnumiks? ,,Sinilinnu" sõnumiks on usk ja lootus ning vajadus nende poole püüelda, elukogemuse vajalikkus ja kõige ning kõigi hindamine, mida või keda ollakse oma eluteel kohanud. 25. Too viis märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta kolme tema teose pealkiri. F
Leiutaja on probleemidele tundlik. Selles töös ollakse – tuginedes mitmete leiutajate ütlustele – seisukohal, et innovatsiooni eelduseks ei ole mitte niivõrd praktiline ―leiutamise‖ kogmus, kuivõrd lahendamist vajavate probleemide ―nägemise‖ oskus ja ettekujutuse omamine nende lahendamise võimalustest ja teedest. Vrd: Riiklik Õppekava p 3.2 (RÕK:1076). ―E. Torrance – tuginedes Guilfordi intellekti mudelite – lähtus oma loomingulisusetestide koostamisel loovusest kui probleemide lahendamise protsessist, mille käigus muututakse tundlikuks probleemide, definitsioonide, teadmiste informatsioonilünkade, puuduvate elementide, disharmooniate jne suhtes‖, (Heinla, 95:26). Inimene ei saa muutuda probleemidele tundlikuks, kui hermaneutilisi ringe ei moodustu. ―Probleemide avastamist ja defineerimist peetakse loova protsessi ning loova isiku määravateks karakteristikuteks‖ (Heinla, 95:26).
Leiutaja on probleemidele tundlik. Selles töös ollakse tuginedes mitmete leiutajate ütlustele seisukohal, et innovatsiooni eelduseks ei ole mitte niivõrd praktiline leiutamise kogmus, kuivõrd lahendamist vajavate probleemide nägemise oskus ja ettekujutuse omamine nende lahendamise võimalustest ja teedest. Vrd: Riiklik Õppekava p 3.2 (RÕK:1076). E. Torrance tuginedes Guilfordi intellekti mudelite lähtus oma loomingulisusetestide koostamisel loovusest kui probleemide lahendamise protsessist, mille käigus muututakse tundlikuks probleemide, definitsioonide, teadmiste informatsioonilünkade, puuduvate elementide, disharmooniate jne suhtes, (Heinla, 95:26). Inimene ei saa muutuda probleemidele tundlikuks, kui hermaneutilisi ringe ei moodustu. Probleemide avastamist ja defineerimist peetakse loova protsessi ning loova isiku määravateks karakteristikuteks (Heinla, 95:26).
Hindamine on alati ähvardus, tekitab alati vajaduse kaitse järele, tähendab alati seda, et mingit hulka kogemust ei teadvustata. 3. Empaatiline mõtlemine. Koosmõjus teiste tingimustega kindlustab see psühholoogilise ohutuse. Kui ma mõistan sind empaatiliselt, nähes sind ja seda, mida sa tunned ja teed, sinu vaatekohast; sisenen sinu isiklikku maailma ja näen seda nii, nagu ta mulle ilmneb, siis on see tõesti ohutu. Loovusest. Loomeprotsess see on tegevus, milla käigus ilmneb uudne produkt, mis kasvab välja suhetest ühelt poolt indiviidi unikaalsuse ja teiselt poolt tema kogetut sündmuste, inimeste või elutingimuste vahel. Loomingu põhiallikaks näib olevat sama tendents, mida me psühhoteraapias peame tervendavaks jõuks inimese kalduvust end aktualiseerida, oma võimeid realiseerida. See tendents võib mattuda
1940ndatel ,,teenager", zoot suiterid (mässud sõja tõttu keelatud riidekasutuse pärast), bebop hipster ja beat (Kerouac), Hell's Angels Esialgu olid küll subkultuurid klassipõhised, kuid see muutus. Subkultuuride teke on märk traditsiooniliste klassipiiride lagunemisest tarbimise abil, sest ,,töö ja kodu" identiteedi kõrvale (ja riietuse kõrvale) tuli ka vaba aja riietus ja identiteet, sotsiaalne kuuluvustunne. Loovusest sai igapäevastiili osa, mis vastandus tööajale, koduajale. Pealesõja ühiskonna mõjud subkultuuride tekkimisele on elamumudeli muutus (äärelinnastumine), naiste ja noorte tööle võtmine (rohkem raha, noorte sissetulekud on kasvanud 1938-1958 50% samal ajal kui nende vanematel 25%.) Noortekultuurid olid 1. vabaajakultuurid 2. sõprusgruppide kultuurid ja 3. stiilikultuurid. Kõige sellega seoses on kasvanud hedonism ja näitav (spectacular) tarbimine
See sundis B. kirjutama. Tema armastuseks oli Jeanne Duval. Näitlejanna, kes oli 23 a truudusetu kaaslane. Tema mõju B luules on lihtne leida. Looming: B on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1857 luulekogu ,,Kurjad lilled", milles 6 luuletust keelati ühikondliku moraalitunde solvamise tõttu. B ,,kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas. Kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged. Lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi toel surmas. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880 ndatel Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest, levis edasi maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikase. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele.
ainult selline väärtus, mis loob lisaväärtust. Sellest tulenevalt teadvustada pideva hindamise vajadust: kui väärtuslik iga inimene on ning mida ta organisatsioonile annab. Intellektuaalset kapitali jaotatakse tinglikult mitmeks osaks. Intellektuaalne kapital koosneb inimkapitalist ja struktuurikapitalist. Inimkapitali käsitletakse kui intellektuaalse kapitali "mõtlevat osa". See koosneb kõigi firmas töötavate inimeste oskustest, teadmistest, hoiakutest loovusest, intellektuaalsest ja emotsionaalsest potentsiaalist. Samas peetakse inimkapitali intellektuaalse kapitali hapramaks, ebakindlamaks osaks. Organisatsioon võib selle kaotada, kui ta ei loo piisavalt häid tingimusi oma inimkapitali püsimajäämiseks ja arenguks. Et osa töötajaid orgasnisatsioonist aeg ajalt paratamatult lahkub, tuleb hoolitseda ka selle eest, et jäädvustada nende poolt loodu ning kasutada seda organisatsioonis ka pärast nende lahkumist
(Siimon 2009: 113). Jack Welch, üks tuntumaid USA tippjuhte, on kuulus oma väitega, et „Äris on kolm põhinäitajat - klientide rahulolu, töötajate rahulolu ja rahavoog - ning just selles järjekorras“. Hiljemalt märkis Welch, et ta oli kaks esimest näitajat valesti järjestanud - töötajad peaks olema esikohal. Sellega tunnistas ta, et lõppkokkuvõttes sõltub kõik töötajatest: nende võimetest, motiveeritusest, loovusest, organiseerimisvõimest ja juhiomadustest. Mida paremini koheldakse töötajaid, seda edukamaks muutub ettevõte (Mayo 2004: 2). Tarbijaturu ehk ostjaturu seisund tagab, et tarbijal on piiramatud võimalused vabalt valida, missuguseid ja kelle valmistatud või müüdavaid kaupu ta soovib osta. Säärasel turul peavad kauplused konkureerima ja oma müügivõimaluste hoidmiseks hoolitsema kaupade kvaliteedi tagamise, hinna alandamise ja ostjate parema teenindamise eest (Mallene 2005: 30)
Harjutaja Tulemuste saamine tuleb tänu organisatsiooni ja töötajate toetusele • Juhtimine on veel praktika läbi õppimine • Pole piisavalt teadmisi ega kogemusi juhtimisest. Arendaja Tulemuste saamiseks on suund õige, kuid kvantiteedilt ja/või kvaliteedilt puudulikud • Info hulk ja asjade seoste nägemine on veel puudulik. Oskaja Saadud tulemused on toimivad, kuid parandamise riskid on • Saab asjad tehtud, kuid tegevustes on puudu energilisusest, loovusest ja algatusvõimest • On omandanud teoreetilised teadmised, kuid kogemus juhina on vähene. Spetsialist Oskab panna organisatsiooni tootma häid tulemusi • Näeb tervikut, oskab seostada asju • Tegevusviis on sujuv, usaldusväärne ja olukorda arvestav • On võimeline juhtima ja välja õpetama. Meister On arendanud organisatsiooni tipptulemusteni • Suudab panna organisatsiooni jätkuvalt tegema parimat
avatule vastata. TEGEVUS: Osalejad aimavad ette kõige raskemaid küsimusi, mida võidakse esitada klassis, püüavad mõista küsimuse tähendust, kogevad seksuaalsusest rääkimise mugavust ja testivad teadmiste tase Selles aktiivtöös on osalejatel võimalus esitada väljakutse üksteisele. Töö modelleerib väga hea metoodlise oskuse õpilastega kasutamiseks ja võib olla ka naljakas. Palju selle töö õnnestumisest sõltub energiatasemest, loovusest, huumoritajust ja mängulisusest grupis. Aktiivtöö algab väikestes gruppides. Alusta selgitusega, et mõnikord võivad õpetajad seksuaalsuse teega alustades leida, õpilaste küsimustele on raske vastata. Mõnikord tunduvad küsimused piinlikud. Mõnikord tahetakse küsimusi esitades näha, kui kaugele õpetaja oma vastustes läheb. Mõnikord küsitakse naljapärast, et maandada oma pinget. Ühe õpilase naljaküsimus võib teisele olla tõsiseks mõtlemisaineks.
osafunktsiooni täitmises: personali valik, hindamine, kompenseerimine ja arendamine (Mõttus 2004, 4). Inimresurss ehk inimkapital on organisatsiooni hing, sellest tuleneb, mida organisatsioon oskab ja suudab, see on niiöelda organisatsiooni sisemine 12 potentsiaal, mis koosneb töötajate kompetentsidest (teadmised, oskused, kogemused), hoiakutest (motivatsioon, suhted, käitumine, normid), intellektuaalsest potentsiaalist, loovusest ja õppimisvõimest. Inimressursside juhtimise aluseks on arusaam, et inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise. See tähendab töötajate juhtimist üldises ja praktilises mõttes ning hõlmab endas personali arendamist, motiveerimist, eestvedamist ja organisatsioonikultuuri kujundamist. (Äripäeva personalijuhtimise käsiraamat 2004, pt-d 3.1 ja 8.11) 1.4.3. Personalipoliitika ja -strateegia
Arusaamise test Arvuridade test Kopeerimistest Lausete mälu test Absurdsuste test Võrduste loomise test Maatriksite test Numbrite mälu test Sõnaliste seoste test Paberi voltimise ja lõikamise test Objektide mälu test 2.3.4. Eriandekuse (geniaalsuse) olemus Renzulli (1986): eriandekus on soodus kombinatsioon erilisest andekusest, erilisest loovusest ja erilisest motiveeritusest. Eriline andekus või Eriline motivatsioon intelligentsus ühes valdkonnas pühenduda ülesandele Eriline loovus Intellektuaalne andekus eeldaks väärilise tähelepanu pööramist andekatele ja neile arenguks rikastatud keskkonna loomist. Paraku pole sellega kusagil lood eriti head. Parimal juhul annavad oma panuse vanemad, kellel selleks majanduslikke võimalusi jätkub. 2.3.5
kaasatud • Peenarde tegemine – üldoskused (kaevamine, istutamine, koostöö), keskkond ja mine, matemaatika, loovus, ja n.ö. meisterdamine, liikumine • Tänupalve , lindude joogialus - väärtused Kui juba värskes õhus ollakse, siis võib olla mõni liikumismäng, mis taimekasvatamisega seotud (kasvõi kõigile tuttav mäng „Kapsas“, mis lastele väga meeldib), aga olenevalt õpetaja loovusest võib ka ise mõne mängu kohandada - näiteks tuntud mängu „Värvipood“ asemel „Taimepood“ või päris ise mängu teha, mis oleks seotud maa ja selle austamisega. 1.5 Matemaatikast tundsin jälle natuke puudust – ma ise ilmselt kasutaksin elulillel põhinevat elupuud – geomeetrilised kujundid , ring. (Ja siia kuidagi väga sobib minu arvates loomislaul – lihtsalt mõte, ei seostu matemaatikaga ☺) 2.1
vastuvõtjad ja vähemus, kes aktiivselt oma subversiivset stiili taotles", töölisklassi noored (West Side Story),Teddy boys (ülikonnad), , surfimine & rulatamine jne Esialgu olid küll subkultuurid klassipõhised, kuid see muutus. Subkultuuride teke on märk traditsiooniliste klassipiiride lagunemisest tarbimise abil, sest ,,töö ja kodu" identiteedi kõrvale (ja riietuse kõrvale) tuli ka vaba aja riietus ja identiteet, sotsiaalne kuuluvustunne. Loovusest sai igapäevastiili osa, mis vastandus tööajale, koduajale. Pealesõja ühiskonna mõjud subkultuuride tekkimisele on elamumudeli muutus (äärelinnastumine), naiste ja noorte tööle võtmine (rohkem raha, noorte sissetulekud on kasvanud 1938-1958 50% samal ajal kui nende vanematel 25%.) (Hipid pärinesid keskklassi seast.) Noortekultuurid olid 1. vabaajakultuurid 2. sõprusgruppide kultuurid ja 3. stiilikultuurid.
Gardner (2006) rõhutab, et loovus on alati seotud valdkonnaga ja otsus- tusi asja või idee uudsuse kohta teevad tavaliselt valdkonna spetsialistid. 32 Andekus ja loovus Ta osutab, et inimene võib olla ekspert või professionaal, olemata seejuures loov, ja samas võib ilmutada loovust, olemata veel saanud meistriks (näi- teks imelapsed nagu Mozart ja Picasso). Rääkides loovusest seoses lastega, on siiski kohasem panna rõhk pigem protsessile ja loovust arendavale kesk- konnale kui loovsaavutusele. Loovuse uuringutega hakati ulatuslikumalt tegelema 1970.–1980. aastatel, mil leiti, et intelligentsustestidega ei saa mõõta kõiki silmapaist- vaid vaimse tegevuse väljundeid. Andekusega seoses juhtis sellele faktorile
"Inimeste ja loomade vahel võib vahet teha teadvuse, religiooni ja mistahes muu tunnuse järgi. Nad ise hakkavad end loomadest eristama niipea kui hakkavad tootma endale elatusvahendeid -- selle sammu tingis nende kehaline organisatsioon. Endale vajalike elatusvahendite tootmisega toodavad inimesed kaudselt oma materiaalset elu ennast." Inimene kujundab aktiivselt maailma (kujundab mateeriat ümber), milles ta elab ning samas see maailm kujundab ka teda. Käsitlus inimloomusest ja tööst. Loovusest ja omandist. Inimene on lahutamatult seotud sellega, et ta võtab loodusest asju, teeb nendega tööd ning tööd tehes inimene suhtleb ka teiste inimestega (st tootmine põhjustab suhtlemist). Kõik on seega omavahel lahutamatult seotud: inimene, loodusressursid, töö, töö tulemus, eluviis. "Missugune on indiviidide eluavaldus, niisugused on nad ka ise. See, mis nad on, langeb järelikult ühte tootmistegevusega, niihästi sellega, mida nad toodavad, kui ka sellega, kuidas nad toodavad.
Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3.5 Inimese loovus ja andekus Inimese andekus sõltub samaaegselt nii intelligentsusest kui ka loovusest. See, kui suurt edu saavutab inimene mingisugusel tegevusalal, määrab ära inimese enda andekus. Kuid inimese intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt. Selle sisu on palju abstraktsem. Kõige lihtsama intelligentsuse määratluse järgi on intelligentsus inimese vaimsete võimete süsteem. Mida intelligentsem on inimene, seda enam ta probleeme lahendada suudab ja seda enam ta suudab saavutada selliseid tulemusi, mis on kasulikud ja planeeritud. Kuid intelligentne inimene on
Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3.5 Inimese loovus ja andekus Inimese andekus sõltub samaaegselt nii intelligentsusest kui ka loovusest. See, kui suurt edu saavutab inimene mingisugusel tegevusalal, määrab ära inimese enda andekus. Kuid inimese 19 intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt. Selle sisu on palju abstraktsem. Kõige lihtsama intelligentsuse määratluse järgi on intelligentsus inimese vaimsete võimete süsteem. Mida intelligentsem on inimene, seda enam ta probleeme lahendada suudab ja seda enam ta suudab
Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3.5 Inimese loovus ja andekus Inimese andekus sõltub samaaegselt nii intelligentsusest kui ka loovusest. See, kui suurt edu saavutab inimene mingisugusel tegevusalal, määrab ära inimese enda andekus. Kuid inimese intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt. Selle sisu on palju abstraktsem. Kõige lihtsama intelligentsuse määratluse järgi on intelligentsus inimese vaimsete võimete süsteem. Mida intelligentsem on inimene, seda enam ta probleeme lahendada suudab ja seda enam ta suudab saavutada selliseid tulemusi, mis on kasulikud ja planeeritud. Kuid intelligentne inimene on
annaabi.ee 
