TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS (0)

TALLINNA ÜLIKOOLI
EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT
Alushariduse osakond
TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS
JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS
Referaat
Tallinn 2015
SISUKORD

Füüsilise tervise edendamine 5
Vaimse tervise edendamine 9
Emotsionaalse tervise edendamine 11
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16
Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija – julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb – kodu, lasteaed, kogukond . Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega .
Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse.
Lasteaedade juhatajad, kasvatajad , õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju enam seotud kui teiste elualade esindajad. Vastutus, hool ja mure laste hea tervise ja arengu nimel on primaarne.
Tervis on sotsiaalne mõiste, mis tähendabhead olemist ja enesetunne ning rahulolu ümbritsevaga.
Lasteaialapsi ja lasteaiaeas olevaid lapsi silmas pidades väärivad eelkõige nimetamist tervise järgnevaid erinevad tahud:

• Füüsiline tervis, mis on seotud kehaga , haigust väljendava diagnoosi puudumisega;
  
• Vaimne tervis, mis väljendub lapse positiivses eneseväärtustamises ja tema kindlustundestulla toime;
  
• Emotsionaalne tervis, mis tähendab võimet väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega , tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga;
  
• Sotsiaalne tervis - avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse.
  

Eelnimetatud on individuaalse või isiku tervise osad.
Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas kolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisega tohutud mõju. Erinevus ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav.
Mõeldes lasteaedadele ja koolieelikute sihtgrupile, on oluline rõhutada seda keerukat ja rasket teed, mida läbi tehes on võimalik jõuda haigestumuse vähenemiseni. Vähenenud haigestumine ja parem elukvaliteet on kaugtulemused, mis on saavutatavad eelnevate etappide läbimisel.Selleks, et saavutada tulemusi, on omakorda vaja eeldusi: teadmisi tervisest ja individuaalseid oskusi. Lisaks positiivset avalikku arvamust ja toetavat seadusandlust.
Kõike eeltoodut on võimalik saavutada terviseedenduslike tegevuste kaudu. Koolitused , meedia erivormide kaasamine ja kasutamine, paikkonna areng, sh tervist edendavate lasteaedade tegevus, tervisepoliitiline selgitustöö - need on olulised tegevused.

Füüsilise tervise edendamine

Mitte keegi pole sündinud teadmisega, kuidas teha elus tervislikke valikuid – süüa mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt individuaalsetele vajadustele.See oskus, mida peab õppima.
Nii kodud kui ka õppeasutused saavad toetada tervisliku toitumise põhimõtete omaksvõtmist läbi tervislike valikute pakkumise, eakohase õpetuse ja praktilise tegevuse.
Tervisliku toitumise õpetus läbi mängu ja toitumisharjumuste kujundamine onkolieelse lasteasutuse õppe – ja kasvatustegevuse loomulik osa, milles arvestatakse lapse vanuse, arengu ja huviga antud teema vastu. Tervisliku toidu temaatika on õppe – ja kasvatustegevuse valdkonna „ Mina ja keskkond „ teema „ Tervis ja ohutus „ üks oluline komponent .
Terviseõpetuse ja – kasvatuse eesmärkide saavutamiseks on võimalik integreerida tervisliku teemat kõikidesse teistesse ainevaldkondadesse (keel ja kõne, matemaatika , kunst , muusika , liikumine) ning rakendada seda erinevate õppetegevuste kaudu. Esiplaanil on kogemuslik õppimine, arvestatakse lapsekeskne metoodika põhitõdesid nagu spontaansus , avastamisvõimaluste pakkumine, suhtlemine ja terviklikkus , s. t. õppimine kõigi meelte abil. Oluline on lapse loovuse ergutamine, võimaluste pakkumine aktiivseks tegutsemiseks, mängimiseks ja eksperimenteerimiseks. Tervisliku toitumise teema rakendamine saab toimuda asutuses erinevate spetsialistide koostöös. Samuti personali koostöö lastevanematega, paikkonna tervise edenduse spetsialistiga, tervishoiusektori esindajate ja huvigruppidega aitab muuta tervise arengule suunatud töö efektiivsemaks ja huvitamaks läbi erinevate tegevuste/ürituste korraldamise või nendes osalemise ning soodustab uute metoodikate ja materjalide kasutuselevõttu.
Toiduainete valiku ja tervisliku toitumise põhimõtteid on: tasakaalustus, mõõdukus, vastavus vajadusele, mitmekesisus. Toidupüramiid aitab neid põhimõtteid järgida.Toidupüramiidis on kõik toiduained jaotatud rühmiti neljale põhikorrusele, lisaks on püramiidil on põhi ja tipuosa.Toidupüramiid annab piltliku ülevaate päevaks vajalikest toiduainete kogustest ja vahekorrast toiduainete rühmade kaupa.
Edasi on esitatud tervislikku toitumise mängud, mis toetavad ka liikumist.
1.Toidupüramiid.
Mängu eesmärk: kinnistada oskust rühmitada toiduaineid ja saada teavet, milliseid toiduaineid tuleks süüa rohkem ja milliseid vähem; arendada kujutlus – ja üldistamisvõimet.
Mäng: Lauale on segamini asetatud kõik toiduainete kujutised. Lapsed täidavad erinevad ülesandeid, seotud ladumisega magnetpüramiidi alusel erinevate toiduainete kujutisi.
2.Sõbrad, kes elavad toidu sees.
Mängu eesmärk:õppida nimetama pildimaterjalipõhjal olulisi toitaineid,vajaduselleides raamatust infomaterjali; kujundada koostööoskustväikerühmas.
Mäng: Mängijad jaotuvad 3 – 4-liikmelisteks võistkondadeks. Igale võistkonnale antakse raamat ja komplekt erinevate toitainemehikestega. Igale võistkonnale antakse ka kolm roaga/toiduainega pilti erinevatest toitainete gruppidest. Võistkonna liikmed arutavad koos läbi, milline vajalik sõber elab igas sõnakaardil nimetatud roas/toiduaines. Vajadusel saavad võistkonnad kasutada raamatu abi. Iga toidukaardi juurde asetatakse selles toidus oleva põhilise toitaine mehike (nt leib – süsivesikud). Grupitöö lõppedes tehakse tutvustus. Iga õige vastuse eest saab võistkond ühe tähekese. Vastatakse võistkondadekaupa.
3.Puu- ja köögiviljapood.
Mängu eesmärk: kinnistada teadmisi puu- ja köögiviljadest, ka nende värvusest, arendada suhtlemisoskust.
Mäng: Mängujuht ehk “müüja” viskab lastele palli, paludes öelda mõni värv.Kui laps ütleb näiteks ROHELINE, siis “müüja” ulatab talle õunakujutisegapildikaardi (või sõnakaardi), öeldes: “Palun, siin on teile kaks kilo õunu!”.
4.Mina ja minu sõber tervis.
Mängu eesmärk: kujundada õigeid toitumisharjumusi; kinnistada teadmisi tervislikest
eluviisidest.
Ettevalmistus mänguks: Ettevalmistatud lauamäng ja täringud, matt ja ruum kehaliste harjutuste sooritamiseks.
Mäng: ROHELISED sõõrid (3, 4, 13, 14, 17, 22, 30, 35, 40, 47, 50, 56) tähistavadtervisele kasulikke ja vajalikke toiduaineid ( puuviljad , kurk, kapsas , jne). Jõudes rohelisele sõõrile, on õigus veel üks kord täringut veeretada. PUNASED sõõrid (8, 26, 41, 43, 54) tähistavad mittevajalikke toiduaineid ( hamburger , limonaad , kommid jne). Jõudes punasele sõõrile, jääb mängija üks kord vahele (8, 43) või langeb väiksemale numbrile (26, 41, 54). KOLLASELE sõõrile jõudes (6, 11, 19, 24, 45, 52, 64) sooritab mängija koos teiste mängukaaslastega kehalisi harjutusi (hüplemine, kükitamine, kukerpall jne).
Võidab see, kes jõuab numbrile 65 kõige kiiremini.
5. Koosta taldrik .
Mängu eesmärk: kinnistada teadmisi taldrikureeglist ja oskust oma taldrikuttoiduainetega täita; kujundada oskust selgitada oma valikuid.
Mäng: Mängijate ette on laotatud paberist sektorid toiduainetega. Mängijate ülesandeks on komplekteerida oma taldrik vastavalt taldrikureeglile. Seejärel istuvad mängijad ringis ja tutvustavad lühidalt teistele oma taldrikul olevaid toite, põhjendades oma valikuid.
6. Rõõmsa lapse terviserada.
Mängu eesmärk: kinnistada oskust teha valikuid söödavatest ja mittesöödavatest metsaandidest; arendada kuulamis - ja tähelepanuoskust, osavust ja põhiliikumisi.
Mäng: Lapsed liiguvad mööda terviserada vastavalt rajapunktidele. Viimases punktis tuleb kaasa võtta tervisliku vahepala pilt. Kes on rajapunktid korralikult läbinud, tuleb vestlusringi (“piknikule”). Ringi keskele asetatakse tervislikud vahepalad. Koos vaadatakse üle, kas on valitud tervislikud või vähem tervislikud vahepalad. Vähem tervislik vahepala asetatakse kõrvale. Seejärel vestlevad lapsed raja läbimisest: mida nad rada läbides tundsid, nägid ja kuulsid. Iga laps saab vastata. Lõpuks võib veel kord koosüle vaadata raja kõrval olevad metsaandide pildid ja kuulata loodushääli.
7. Täidan taldriku.
Mängu eesmärk: arendada lapse teadmisi toiduainete rühmitamisest ja taldrikureeglist; arendada lapsel kiirust ja tähelepanu.
Mäng: Mängitakse kogu väljaku ulatuses. Stardisignaali järel jooksevad lapsed erinevaid toiduaineid tähistavaid sedeleid otsima . Olles vastava tähise leidnud, jookseb laps mängujuhi juurde tagasi ja jääb teisi ootama. Ühesugust värvi või sama toiduaine nimetuse või pildiga sedeliga lapsed moodustavad ühe võistkonna (köögiviljad, kartul / riis / makaronid , liha/kala, piimatooted ). Võitjaks on kõige kiiremini samavärvi või sama toiduaine nimetuse/ pildiga sedelitega rühmaliikmed kokku saanud võistkond.
8. Köögiviljade korjamine .
Mängu eesmärk: kinnistada tuttavate köögiviljade ( porgand , kaalikas, kapsas) tundmist; õppida tundma kolme põhivärvi (punane, kollane, roheline); rahuldada liikumisvajadust.
Mäng: Mängitakse kogu mänguväljaku ulatuses. Õpetaja näitab köögiviljapõldu(saali/õue nurka on asetatud värvilised pallid või mulaažid) ning annab igale lapsele ämbrikese, öeldes: “Täna läheme köögiviljapõllule porgandeid, kaalikaid ja kapsaid korjama.”
Lapsed kõnnivad õpetajaga saalis/õues vabalt ringi ning loevad salmikest:
„Porgand maitsev,
kaal on maitsev,
mis saab siis
kui kapsast maitsed.
Ruttu, ruttu
Korjama“.
Lapsed hakkavad koos õpetajaga köögivilju korjama. Korjatud saakinäidatakse õpetajale, kellega koosnimetatakse ja kirjeldatakse vastavatköögivilja.

Vaimse tervise edendamine

Sõbraliku ja toetava õhkkonna loomine Hea lasteaia üheks olulisemaks tunnuseks on seal valitsev õhkkond. Sõbralikus ja toetavas õhkkonnas tunneb nii laps kui iga personaliliige, et temast hoolitakse ja teda väärtustatakse. Õpetaja roll hõlmab hoolitsust laste sotsiaalse, vaimse ja emotsionaalse heaolu eest, õpetades ja juhendades lapsi teineteisest hoolima, pakkudes nii arengut toetavat tagasisidet laste tegevustele kui ka vajadusel abi, julgustust ja toetust. Sõbralik õhkkond ja hoolivus väljendub ka selles, kuidas võetakse rühmas vastu uusi lapsi, milliste erinevate läbimõeldud tegevuste kaudu tagatakse uute rühmaliikmete kohanemine ja turvatunne. Samuti väljendub hoolivus igapäevasuhetes nii personali, laste kui lapsevanemate vahel. Lapsevanemad on lasteaiaelust huvitatud ja toetavad lasteaeda, tunnetades end partnerina lasteaiale. Personal tervikuna tunnetab ühtekuuluvust ja kolleegide toetust. Tänu suuremale kiindumusele ja kokkukuuluvustundele saab lasteaiast selline koht, kus nii poistele, tüdrukutele, lasteaia personalile kui ka lapsevanematele meeldib olla.
Koostöö ja aktiivõppe toetamine Koostöö on tervist edendavate ja lapsesõbralike lasteaedade oluline tunnusjoon . Kesksel kohal lastesõbraliku õhkkonna loomisel on tegevustes rühmatöö kasutamine (eesmärgiga õpetada lastele koostööoskusi) ning laste omavaheline hea kontakt. Tegevuste toimumine väikestes rühmades aitab kaasa laste teineteisega kohanemisele ja erinevuste väärtustamisele. Kui lapsed õpivad tegema koostööd ühise eesmärgi nimel, ei eristu lapsed individuaalselt n-ö võitjateks ja kaotajateks, vaid oluliseks muutub koostegutsemine ning selle väärtustamine. Sellises koostöörühmas saavad erinevate võimetega lapsed panustada erineval moel ning tunnetada ikkagi õnnestumist ja eduelamust. Samuti õpivad lapsed üksteist aitama ja koos tegutsedes on ka lõbusam. Ühistegemine võimaldab lastel väljendada oma mõtteid ja arvamusi ning seeläbi toetada ka uute teadmiste ja oskuste omandamist. Oluline on, et lastel on võimalik sellise koostöö korral saada õpetajalt selgitusi ja tuge ning neid julgustatakse ise lahendusi leidma. Ühised tegevused rühmatööna aitavad kaasa laste sulandumisele ja ennetavad tõrjutuse tunnet. Kui poisid ja tüdrukud näevad koostöö väärtuslikkust ja tunnevad sellest rõõmu, julgustab see neid koostööle ka väljaspool lasteaeda ettetulevates olukordades . Eeskujuks selles osas saavad olla nii õpetajad kui lapsevanemad.
Füüsilise ja vaimse vägivalla keelamine
Lapse põhiõigus on tunda end lasteaias turvaliselt. Samas võib lasteaias esineda olukordi , kus lapsed käituvad teiste suhtes agressiivselt või mõnel muul mittesobival viisil. Selle põhjuseks võib olla oskamatus toime tulla erinevates olukordades. Õpetajad peaksid suutma vastuvõetamatu käitumisega toime tulla piire kehtestades, soojust ja positiivset huvi väljendades ning lapsevanemaid ja vajadusel ka erinevaid spetsialiste kaasates. Oluline on positiivse eeskuju ja kogemuse pakkumine. Turvalise keskkonna tagamisel on oluline, et reeglid oleksid lastele selged ja õiglased ning et nende täitmist nõutaks järjekindlalt. Õpetajad saavad õpetada ja julgustada lapsi hoolivalt ja viisakalt käituma. Töötajatel peab olema võimalus saada teadmisi ja oskusi, kuidas tulla toime mis tahes vägivallailmingutega, alates tõrjumisest või narrimisest kuni füüsiliste konfliktideni. Lasteaiad peavad välja töötama selged tegevusjuhised laste agressiivse käitumise ja kiusamisjuhtumite ennetamiseks ning käsitlemiseks. Lapsevanemaid tuleks julgustada tegema õpetajatega koostööd, sest koos suudetakse toetada laste arengut. Laste koostöövõimekuse suurendamine ja laste motiveerimine sõbralikuks ning toetavaks käitumiseks viib samuti mittesobiva käitumise vähenemisele.
Loovuse väärtustamine ja arendamine
Tervist edendava ja lapsesõbraliku lasteaia üks olulisi tunnuseid on laste erinevate mängu- ning suhtluskohtade olemasolu ja loovuse arendamine. Samuti omab tähtsust harrastustegevuse võimaluste loomine. Lasteaia personal peaks otsima võimalusi ja vahendeid, et lapsed saaksid tegeleda käsitöö, muusika jms tegevustega. Häid kehalise aktiivsuse võimalusi pakuvad spordirajatised, võimlemis- ja mänguvahendid. Kujutlusvõime ja loovus avalduvad sageli mänguväljakul. Soodsalt mõjuvad loovuse arengule olukorrad, kus laps peab välja mõtlema, kuidas midagi teha ja järgi proovima terve hulga uudseid probleemilahendusi. Mänge mängides saavad lapsed paremini teada, kes nad on ja kuidas nad erinevates olukordades käituvad. Läbi mängu võivad lapsed õppida eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Mängu stimuleerimiseks ei ole vaja, et vahendid peaksid olema kallid. Sama efektiivne on ka lihtsate, odavate ja hõlpsasti teostatavate ideede kasutamine.
Lasteaia ja kodu koostöö
Pere ja lasteaed on kaks kõige olulisemat eelkooliealise lapse mõjutajat. Lapsevanemate kaasamine lasteaiaellu ja otsuste langetamisesse on tervist edendava ning lapsesõbraliku lasteaia oluliseks osaks. Lasteaia ülesandeks on vajadusel perede abistamine laste emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel. Laste arengu toetamise eelduseks on kodu ja lasteaia vaheline hea kontakt. Teades lapse tausta , suudavad õpetajad last paremini mõista ja kohandada tegevusi lapse vajadustele ning arvestada perekonna väärtuste ja traditsioonidega. Lasteaia suhtes positiivselt meelestatud ja lasteaiaellu kaasatud lapsevanemad toetavad meeleldi lasteaia väärtusi, põhimõtteid ning tavasid.
Võrdsete võimaluste loomine
Oluline emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu näitaja on teadmine, et oled väärtuslik sellisena nagu sa oled. Tõrjumine ja alaväärsustunne hävitavad enesehinnangut ja väärikust ning pidurdavad lapse arengut. Erivajadustega laste emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut toetab ja ergutab, kui neid koheldakse väärtuslikena ning nad kogevad rühmakaaslastega võrdväärseid edu- ja eneseteostuse võimalusi. Lasteaiad peavad leidma oma tee, et teadvustada ja toetada etnilist, usulist ja kultuurilist mitmekesisust ning pakkuda lastele turvalist ja toetavat arengukeskkonda.

Emotsionaalse tervise edendamine

Lasteaia emotsionaalne keskkond
Emotsioon on mingi tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioone liigitatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Seega on emotsioonide iseärasuseks nende vastandlikkus: rõõm kurbus , vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad. Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused.
Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003)
• tähelepanelikkus ja enesetunnetus
• enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll
• empaatia
• suhtlemine
• probleemide lahendamine
• optimism ja pessimism
• motivatsioon
• koostöövalmidus.
Poiste ja tüdrukute emotsionaalne kasvatus on soost ja traditsioonidest lähtuvalt mõnevõrra erinev. Lapsevanemad arutlevad tunnete üle rohkem tütarde kui poegadega. Omakorda kasutatakse tütardega suheldes rohkem tundeid illustreerivaid ja kirjeldavaid sõnu. Poiste puhul on emotsionaalne kasvatus kodus ratsionaalsem. Kui õpetajad on sellest teadlikud, saavad nad lasteaias emotsionaalse kasvukeskkonna loomisel teadlikult julgustada poisse tunnetest rääkima. Positiivsete emotsioonide kasvatamise seisukohast on oluline luua lapsele rõõmus meeleolu. Samas ei ole õige last emotsioonide ja muljetega üle koormata. Emotsionaalseks õppeks on laps kõige altim kolmandast seitsmenda eluaastani – ehk kogu lasteaia ea. Last tuleb õpetada oma tundeid ära tundma ja neile vastavalt ka käituma.
Emotsionaalse kasvatamise eesmärgid ja nende saavutamine lasteaias(Allmann, 2003)
Turvalise, üksteist mõistva, austava ja toetava kasvukeskkonna loomine, kus laps tunneks, et temast hoolitakse ja teda austatakse.
• selleks looge toetav ja mõistev kasvukeskkond , kus märkate eelkõige seda, mida laps teeb hästi
• olge eeskujuks
• arvestage lapse isikupära, sest iga laps on erinev
• oluline on, et laps julgeks küsida, mida üks või teine kogemus talle õpetas (kogemine, et ka vigadest õpitakse)
• jälgige lapse ilmeid ning analüüsige, mida need räägivad
• märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest
Positiivsete tunnete, rõõmu ja mõistmise kogemine.
• selleks looge olukord, kus laps saab enda tundeid näidata
• õpetage teda oma tundeid mõistma, rääkides rõõmust ja murest
• püüdke last vestlusele suunata küsimusi esitades („Miks sa oled täna nii pahase näoga?”)
• rääkige lapsele, kuidas te tema sõnumit mõistsite
• väljendage oma heakskiitu naeratusega, puudutusega, silma vaatamisega
• ärge segage lapsele vahele
• ärge kavandage oma tööd selliselt , et laps peab rääkima üksnes kurbadest tunnetest; oluline on, et kurvad tunded jääksid rõõmsate tunnete varju
• märgates lapse erinevaid tundeid on ka lihtsam tegevust planeerida
Erinevate tunnete väljendamine, oskus oma tundeid valitseda ja nendest aru saada.
• selleks tundke koos lapsega erinevaid tundeid (rõõmustage ning kurvastage koos)
• julgustage last oma arvamust välja ütlema
• õppige esitama lapsele häid küsimusi, mis näitab, et kuulate last ja hoolite tema arvamusest
• andke lapsele aega vastamiseks
Last tuleb aidata erinevate kogemuste abil olema avatud, kaastundlik ja teisi austama.
• selleks looge erinevaid olukordi, kus laps oskab kasutada ja nautida kõike õpitut
• olge situatsioonide loomisel aktiivsem pool
Õpetada heatahtlikult ja sallivalt suhtuma inimeste ja rahvuste erinevustesse.
• planeerige lastega vestlusi, kohtumisi, arutelusid, et meie seas elavad teised inimesed oma murede ja rõõmudega
• tuleb märgata, aidata ja mõista
Soovitusi , kuidas aidata last oma tundeid mõista (Allmann, 2003)
• viis, kuidas täiskasvanu lapsele enda tundeid näitab, väljendub lapse arusaamises tema enda isiklikest tunnetest
• aitamaks lapsel enda tundeid mõista, ei piisa üksnes last ümbritsevatest täiskasvanutest, vaid lasteaias tuleb luua tundekasvatust toetavad tingimused
• keskkond, kus laps viibib suurema osa ajast, peab talle kinnitama, et temast hoolitakse, teda austatakse, tema arvamusest peetakse lugu ning teda mõistetakse ja teda tahetakse mõista
• sellises õhkkonnas laps ei karda eksida ja julgeb täiskasvanu käest oma tunnete kohta küsida; iga lapse individuaalsuse arvestamine lisab lapsele julgust oma tundeid väljendada
• lapse ja täiskasvanu vestlusteks tuleb valida aeg, kui kummalgi pole kiiret; kui vestlust tuleb edasi lükata, ei või täiskasvanu lubatud vestlust unustada
• ei ole vaja alati sõnades öelda, et kiidate lapse jutu heaks - seda saab teha ka naeratuse, silma vaatamise või puudutamisega
• oluline on, et laps tunneks: täiskasvanu kuulab teda
• last ei tohi vestluse käigus tagant kiirustada
• vestlustes on alati abiks last toetavad küsimused ja laste mõtete ning tunnete ümbersõnastamised („Sul ei ole praegu hea tuju?”)
• alati tuleb lapsele anda aega mõtlemiseks ja lausete moodustamiseks, enne kui enda esitatud küsimusele vastust nõuate teised inimesed oma murede ja rõõmudega
• tuleb märgata, aidata ja mõista

Kokkuvõte

Tervislikule eluviisile pannakse alus lapseeas, mil harjumused ja hoiakud muutuvad püsivateks. Enamik aktiivset päevaaega eelkoolilaps veedab lasteaias, kus temast kannab hoolt lasteaia personal alustades õpetajaabidest ja lõpetades direktoriga. Tänu sellele enamik teadmisi ja oskusi laps omandab samuti lasteaias. Kooliks valmistamise kõrval lasteaia õpetaja peab sisendama ka eluks vajalike oskusi, s.h. ka tervisliku eluviisi oskusi. Lasteaias kui kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja võtab omaks positiivse tervisekäitumise alused.Lasteasutus saab edastada põhilisi terviseväärtusi ja arendada laste sotsiaalseid oskusi, olles tervisliku sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mudeliks kodu kõrval.
Tervist edendav lasteaed arvestab oma tegevuses neid põhimõtteid ja valdkondi, mille kaudu on võimalik mõjutada laste tervist ja arengut koolieelses eas. Kogu lasteaia personal loob eeldused ja tingimused, mis toetavad laste ja personali heaolu ning tervist. Tegevus hõlmab erinevaid tervisega seotud valdkondi, on planeeritud, süsteemne ja lähtub konkreetsetest vajadustest . Tegevuste eesmärgiks on toetada laste tervislikku arengut terviklikult.

Kasutatud kirjandus

Allmann, S. (2003). Nõuandeid lasteaiaõpetajale, lapsevanemale . rmt: S. Allmann, Laps ja tunded. Tea ja toimeta.

http://www.terviseinfo.ee/tervise-edendamine/lasteaias/olulised-abimaterjalid/tervisedendus-lasteaias/vaimne-tervis-ja-psuhhosotsiaalne-keskkond . (6. mai 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 20. mai 2015. a., allikas http://www.terviseinfo.ee : http://www.terviseinfo.ee/tervise-edendamine/lasteaias/olulised-abimaterjalid/tervisedendus-lasteaias/vaimne-tervis-ja-psuhhosotsiaalne-keskkond

Instituut, T. A. (2007). https://www.tartu.ee/data/Ps%C3%BChhosotsiaalse%20keskkonna%20juhendmaterjal%20koolieelsetele%20lasteasutustele.%20TAI%202007.pdf . Retrieved mai 22, 2015

M. Maser ja L. Varava „ Tervisedendus lasteaias“2003

L. Varava, T. Pitsi, L. Oja „Tervis ja terviseteadlikkus läbi toitumis – ja liikumismängude“

A. Arund, L. Varava „Näiteid Eesti lasteaedade tervisealasest õppe – ja kasvatustöös“2010