Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib küsimus, kas kõik, mida laps loeb, on lastekirjandus; lastekirjanduse alla kuuluvad kõik belletristika valdkonnad (eepika, lüürika, dramaatika). 4. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Kommunikatsiooni asümmeetria (kirjutavad täiskasvanud, kuid tarbivad nii lapsed kui täiskasvanud); on korraga nii ilukirjanduslik kui pedagoogiline. Arvestab lugeja vanuse, soo, tähelepanuvõimega, ideid esitatakse lihtsamas vormis, tegelased on mustvalgemad, vormieksperimendid on sagedasemad. 5. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641. esimene eestikeelne aabits; 1782 Arvelius „Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat”;
Hiljem tappis ta nõia ära ja päästis ka teised tütred ära. Kullakerad jagas ta tütarde vahel ära. Õpetus: hea võidab kurja 4. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? ● teiste mõistete määratlematus (nt kes on laps? mis on kirjandus?) ● lastekirjandusel on kõik balletristikale omased jooned (eepika, lüürika, draama) ● kirjandusnähtuste üldine allumatus jäigale lahterdamisele (kui laps loeb telefoniraamatut) 5. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? ● lugeja vanusega arvestamine ● lapse tähelepanuga arvestamine ● lugeja sooga arvestamine ● mustvalged tegelased ● ideed lihtsamas vormis ● vormieksperimendd (lapse avatus) 6. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. ● 1641. aasta- esimene eestikeelne aabits ● 1782. aasta- Fr. G
Piripilli- PERIOOD: Eesti Vabariigi aeg Iseloomustus: Rahva haridustaseme tõstmise vajadus. Toimus lastekirjanduse märgatav areng nii kvalitatiivses, k Lasteraamatute arv kasvas võrreldes 19 saj. Esimese kümnendiga neljkordseks. Kättesaadavaks m keelne klassika. Raamatute välimus saavutas kõrge taseme. Kujunes välja ulatuslik ja sisukas last diferentseeritus. Lastekirjandus muutus arvestavaks kunstinähtuseks ja rahvuskirjanduse hinnatav Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Oskar Luts Proosa- ja näitekirjanik Lastekirjanduses omane lihtne keel, põnev sündmustik 1887-1953 eredad karakterid, koomilise ja muinasjutulise elemen- di sundimatu põiming. Avaldas ajakirjanduses lühilugu-
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Huvi lastekirjanduse ja selle uurimise vastu kasvas eriti 2000ndate algul märgatavalt. Fantaasiakirjanduse ja muinasjuttude hulk on nüüdislastekirjanduses silmatorkav ja seda on mõjutanud rahvusvaheliselt tuntud lood ja olendid (päkapikud, haldjad, lohed, vampiirid vms). Omapärasena tõusevad esile eeskätt Edgar Valteri Pokude- raamatud (1990ndail), Aino Perviku, Henno Käo, Andrus Kivirähki ja Piret Raua tänapäevased muinasjutud, samuti Heiki Kripsi uudsed loomalood (Loomade seiklused 2003). Realistliku proosa vallas on märkimisväärne just noorteromaanides ja –juttude kvantiteet; sel on ka kvaliteeti, nt Aidi Valliku Anni-lood, Diana Leesalu 2 grammi hämaruseni 2005 ja Mängult on päriselt 2006, Margus Karu Nullpunkt 2010. Kirjastuse „Tänapäev“ noorsooromaanide võistlustega (alates 2000) on avalikkusse tulnud palju uusi noori autoreid, vanematest on esileküündivaim Helga Nõu.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
annaabi.ee 
10 punkti
~ 74 lehte
65 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid