Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui easy võib üks reading lõpuks olla ?
  • Kui võtab rahatähe ja küsib: ,,Kas ma selle raha eest tohin su sõber olla ?
  • Mida peetakse silmas, kui räägitakse kirjaliku teksti lapsepärasusest või lapsetasandist ?
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL
Eike Metspalu
HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ
Juhendaja : dotsent Ele Süvalep
Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus ............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .............................................................................. 11 1.6. Illustratsioon lasteraamatus ......................................................................... 12 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses .................................................................... 14 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA ............................................................. 17 2.1. Eluloost ....................................................................................................... 17 2.2. Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine......................................................... 18 2.3. Heiki Vilepi looming .................................................................................. 20 2.4. Heiki Vilepi vaated lastekirjandusele ......................................................... 22 2.5. Heiki Vilepi raamatute illustratsioonid ....................................................... 24 3. HEIKI VILEPI LASTEPROOSA....................................................................... 28 3.1. Jutukogu ,, Lendav õunapuu "...................................................................... 28 3.1.1. Lugu .................................................................................................... 29 3.1.2. Tegevuskoht ja aeg ............................................................................. 31 3.1.3. Tegelased ............................................................................................ 32 3.2. Sarjad Heiki Vilepi loomingus.................................................................... 33 3.3. ,,Kapiukse kollide" sari ............................................................................... 34 3.3.1. Lugu .................................................................................................... 34 3.3.2. Tegevuskoht ja aeg ............................................................................. 35 3.3.3. Tegelased ............................................................................................ 36 3.4. Liisu -sari ..................................................................................................... 38 3.4.1. Lugu .................................................................................................... 39 3.4.2. Tegevuskoht ja aeg ............................................................................. 41 3.4.3. Tegelased ............................................................................................ 41 3.5. Kunstmuinasjutud ....................................................................................... 43 3.6. Jutustamistehnika........................................................................................ 46 3.6.1. Jutustaja ja vaatepunkt ........................................................................ 46 3.6.2. Keel ja stiil .......................................................................................... 49 4. HEIKI VILEPI LASTELUULE ......................................................................... 52 4.1. Lasteluulest ................................................................................................. 52 4.2. Luulekogud ,,Tere!" ja ,,Minu laul"............................................................ 53 4.3. Luulekogud ,,Tahaksin olla" ja ,,Katus sõidab".......................................... 57 4.4. Värsitehnika ................................................................................................ 61 KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 64 SUMMARY................................................................................................................ 67 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 69 LISA 1. Algupärase- ja tõlkeilukirjanduse vahekord ................................................. 73 LISA 2. Algupärase lastekirjanduse statistikat ........................................................... 74
2 SISSEJUHATUS
Käesolev töö teeb katse vaadelda suundumusi eesti lastekirjanduses 21. sajandil. Keskse autorina uurin Heiki Vilepit, tema tulekut eesti lastekirjandusse ja ta loomingu eripära. Heiki Vilepi valisin bakalaureusetöö objektiks tema loomingus avalduvate perioodile iseloomulike omaduste tõttu.
Eesti lastekirjandus on taasiseseisvumisajal läbi teinud suure arengu ­ ajast, mil eesti lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega, mis mõjutavad oluliselt nende loomingu vastuvõttu. Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma reeglitega arvestamises või peitub temas tulevase lastekirjanduse klassiku sisulist potentsiaali.
Käesolevas töös käsitlen seda osa lastekirjandusest, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. See tähendab, et nii kirjanik, kunstnik kui ka kirjastaja arvestavad lugejana last, tema east ja elukogemusest tulenevat retseptsioonivõimet, ealist psüühilist eripära ja sellega seotud huvisid.
Bakalaureusetöö esimeses peatükis annan kõigepealt ülevaate lastekirjanduse arengut mõjutavatest kirjandusvälistest faktoritest. Seejärel kirjeldan uut tõusu eesti lastekirjanduses ja toon esile perioodi tähtsamad autorid.
Teises peatükis iseloomustan Vilepi kui kirjaniku isiksust, tema vaateid laste- kirjandusele ja tema kirjanduslikku kujunemist. Selles peatükis on eraldi analüüsitud Vilepi raamatute illustratsioone ja nende tähtsust tema loomingus.
Kolmandas ja neljandas peatükis analüüsin põhjalikumalt Vilepi lasteproosat ja
3 lasteluulet, mis on ilmunud aastatel 2002-2007. Eraldi peatun Vilepi jutustamis- ja värsitehnikal.
Oma bakalaureusetöös lähtun välisautoritest ennekõike Hans-Heino Ewersi teoreetilistest seisukohtadest ja Peter Hunti poolt toimetatud erinevate lastekirjanduse uurijate esseede kogumikest. Eesti autoritest toetun filosoofiadoktor Mare Müürsepa töödele ning Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ( ELTK ) almanahhis Nukits ja ELTK toimetistes ilmunud uurimuslikele töödele. ELTK-lt on saadud kõik arvandmed, millele tuginedes on loodud lisadeks olevad graafikud . Vilepi loomingu analüüsimisel olen kasutanud peamiselt Maria Nikolajeva poolt lastekirjandusele rakendatud narratiivianalüüsi meetodit ning Mart Mägra ja Jaak Põldmäe värsiõpetuse alaseid töid.
4 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST
20. sajandi lõpp oli eesti lastekirjanduses vastuoluline ja pingeline aeg. Mõõn, mis algas pärast Eesti taasiseseisvumist, kui lakkas sisseharjunud riiklik kirjastussüsteem oma dotatsioonide, plaanimajanduse ja taseme garantiidega ( toimetajad , ranged valikupõhimõtted), kestis sajandivahetuseni. Seda aega jäid tähistama artiklid hauamonumendist eesti lastekirjandusele, mis tundus välja surevat. (Müürsepp 2005a: 40).
Hävis 1960ndate -1980ndate vältel loodud turvaline lastekirjandusmaailm, milles lastekirjandust ilmus mitmekümnetuhandelistes tiraazides; kus lasteraamatute illustreerijate seast võis leida toonase eesti kunsti eredamaid tähti; kus sõna ,, lasteraamat " tähendas muuhulgas seda, et teos on kirjutatud selges ja õiges, haritud eesti keeles. Muutunud oludes tuli lasteraamatute autoritel ja kirjastajatel hakata võitlema vihast eluvõitlust koha eest päikese all. (Müürsepp 2005: 41).
Lastekirjanduse vajalikkuses ei kahtle keegi, aga ometi on tal ühele kitsale grupile loodava tarbekirjanduse maine, mille paralleele võiks tõmmata kasvõi naistekirjandusega. Tegemist on marginaalse kirjandusega. Samas tunnustatakse lastekirjandust kui rahvusliku ilukirjanduse üht omanäolist osa, mida mujal maailmas pole juba ammu enam kombeks alaväärseks või teisejärguliseks pidada. Eestis aga käsitlevad kirjandusalased teatmeteosed ja monograafiad lastekirjandust lünklikult või ignoreerivad täielikult, nii aastal 2000 ilmunud ,,Eesti kirjanike leksikon" kui aastal 2001 ilmunud ,,Eesti kirjanduslugu " pööravad eesti lastekirjandusele vähe tähelepanu. See annab üldsusele sõnumi, et ka kirjandusuurijate seas on levinud arusaam, et lastele kirjutatu on teisejärguline ning lastekirjanik pole ,,päris kirjanik" ( Palm 2001: 18).
5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine
Kõige otsesema seose kirjandus- ja majandussüsteemi vahel loovad kirjastused , kes on raamatuturu olulisemad reguleerijad. Kirjastajad ei lähtu oma tegevuses mitte niivõrd rahvusaate elluviimisest või pedagoogilis-kultuurilistest eesmärkidest, kuivõrd kasumi teenimisest. ( Tarrend 2005: 31). Kirjastajate soovimatuse tõttu avaldamisriske võtta hääbus omamaise lasteraamatu väljaandmine pea olematuks . Tekkinud tühikut omamaise kirjanduse väljaandmisel hakkas täitma tõlkekirjandus.
Tõlge võib omanda kirjandussüsteemis juhtpositsiooni ja võib hakata vormima vastava maa kirjanduspilti. Tingimused, mis võimaldavad tõlgetel omandada kultuuris keskse positsiooni, sõltuvad ühiskonna ja tema kultuuri arengutasemest. Eesti puhul oli taasiseseisvumisajal tegemist kultuuri arengutasemega, kus kirjanduses leidsid aset pöördelised muutused, kriisid ja tekkis teatud kirjanduslik vaakum. (Tarrend 2005: 31). 1990ndate esimesel poolel alustasid ägedat rünnakut kirjastusturul muganduste pakkujad Egmont Estonia (1992), Kirilill (1994) ja Ersen (1995), mis võtsid enesele suure osa potentsiaalsetest ostjatest. Sel ajal ei olnud ükski Eesti kirjastus võimeline avaldama trükitehniliselt nii hästi teostatud, erksate värvide ja kõvade kaantega raamatuid. Nii andiski algupärane lastekirjandus käest võimaluse ennast raamatuturul kehtestada, sest tõlkekirjandus vallutas seal keskse koha ja hakkas domineerima omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub , et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust.
Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? ( Kareva 1999: 11).
Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi - ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill
6 koostöö, mis tekitab segadust ka eesti lastekirjanduse statistikas, sest Tungal on kataloogides märgitud välismaise pildiraamatu teksti autoriks , mitte tõlkijaks. Eesti lastekirjanduse aastanimestikes on need tekstid paigutatud seepärast algupärase lastekirjanduse ridadesse.
Sel sajandil võib aasta-aastalt näha algupärandite osakaalu suurenemist . Sooja vastuvõttu leiab iga kodumaine lasteraamat.
1.2. Intertekstuaalsus
Intertekstuaalsus on tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega , võõraste tekstide olemasolu tekstis. Tänapäeval räägitakse intertekstuaalsetest suhetest ka muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung .
Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele ­ film , illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele ­ koomiks , reklaamid ja muusika , tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170)
Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
Lapsed, kes on jäetud kaitseta sellise visuaalse meedia ees, nagu animafilm ja video, kohtuvad üha suurema tõenäosusega lastekirjanduse meediaadaptatsioonidega varem kui kirjutatud tekstiga. Nad hakkavad meediaadaptatsioone pidama originaalideks, mille pinnalt kõnetada ja aru saada hilisemat kirjaliku versiooni lugemist. See tõstatab edasise küsimuse selle kohta, kas hilisema lugemise olemus on kvalitatiivselt ja kogemuslikult erinev kui algtekstiks on näiteks Disney animaversioon Lumivalgekesest. Disney muinasjuttude animaversioonid on lastekirjanduse
7 intertekstuaalsuse uurijatele eriti huvitavad, kuna popkultuuri ikoonidena peegeldavad nad viisi, milles iga põlvkonna muinasjuttude ümberjutustustes on esiplaanil kindla ajaloolise hetke dominantsed kultuurilised koodid ja väärtused: näiteks Disney toob esile Lumivalgekese hea välimuse tema moraalse kõlbluse ja headuse kõrval, mis olid olulised varasemas kirjalikus versioonis. (Wilkie-Stibbs 2005: 174). Eesti lastekirjandusse on sama nähtus jõudnud raamatutega ,,Lepatriinude jõulud", ,, Lotte reis lõunamaale", ,,Leiutajateküla Lotte", ,, Limpa ja mereröövlid". Kui varem oli tavaline teha raamatu järgi film , siis kõigil neil juhtudel oli varem olemas visuaalse meedia tekst (animafilm ja Limpa juhtumil reklaam ), mille põhjal kirjutati raamat. Lapsed, kellele filmi- või reklaamitegelased meeldivad, nõuavad endale ka raamatu ostmist. Seni on eestlastel veel õnneks läinud ­ nimetatud raamatud ei ole pelgalt filmi ümberjutustused-tellimustööd, vaid kannavad iseseisvat kirjanduslikku väärtust. Nad on fantaasiaküllased helged kunstmuinasjutud, aga me ei tea, kas Kivirähk või Põldma oleks neid ilma filmi/reklaami olemasoluta üldse kirjutanud ja kas mõni kirjastus oleks nende illustratsioonide eest maksnud, sest kirjastajad Eestis reeglina riske ei võta. Tsiteerides ajakirjanduses ilmunud arvustust, võib öelda, et mida rohkem sarnaneb tekst visuaalse meedia tekstidele, seda paremaks teose vastuvõtt kujuneb: ,,Need raamatud on tippklass tänu kunstnikutööle. Tekst on ainult pool osa, kui sedagi " (Martson 2003: 19). Paljud lapsed, kes veel ei oska lugeda, aga teavad filmi teksti peast , lehitsevad meelsasti raamatu lehekülgi ja loevad sobivat kohta filmitekstist peale. Selline raamat kuulub filmi järel turule paisatud kalendrite, voodipesu, sampooni jms toodete hulka. Kui kaubamärk on välja töötatud, tuleb seda ka kasutada. Suundumus jätkub: Aare Toikka ja Aarne Mägi filmi järel kirjutatud raamat ,, Ruudi " (2006) valiti rahvusvahelisel lasteraamatu päeval, 2. aprillil 2007 Tallinna Keskraamatukogu noorte lugejate poolt kõige populaarsemaks lasteraamatuks.
Heaks näiteks intertekstuaalsusest filmi ja kirjanduse vahel Eestis on veel Tanel Siimsoni 15. Sten Roosi muinasjutuvõistlusel teise koha saanud töö pealkirjaga ,,Kolm põrsakest 2: hundi tagasitulek ", mis on kõigi nende loendamatute Terminaatorite ja Võitmatute missioonide tüüppealkirju.
Visuaalse meedia diktaat on viinud selleni , et laps keeldub mustvalgete piltidega raamatu ettelugemisest, leppides sellega alles seejärel, kui on ära näinud vastava joonisfilmi: näiteks ,, Bullerby lapsed" või ,, Muumitroll ". Tõenäoliselt saab ka meie Sipsikust kord selline filmitegelane.
8 Mis võimalus jääb sel juhul neile autoreile, kes ei saa filmi teha, nagu selle töö uurimisobjekt Heiki Vilep? Tuleb välja anda ,,kõvade kaantega libedaid", sest lapsele ostetakse ikkagi kõvade kaantega, suuri, värvilisi ja pealt libedaid raamatuid (Püttsepp 2003: 42). Antud hetke dominantseid kultuurilisi koode ja väärtusi arvesse võttes tuleb raamatu müügikõlblikuks muutmiseks nad vastavalt pakendada. Täita tuleks see pakend siiski oma- ja õigekeelse kirjandusega, sisuga, mille heatasemelisus sunniks loobuma suurele osale (tõlke)lastekirjandusest antud üleolevast väljendist ,,kõvade kaantega libedad". Positiivse retseptsiooni järgi otsustades on Heiki Vilep sellega edukalt hakkama saanud. Vilepi lasteraamatud on kriitikas pälvinud üksmeelset tunnustust, ­ kuid eesti algupärase lasteraamatu kriitika ongi reeglina heasoovlik.
1.3. Diletandid
Üldlevinud arvamuse kohaselt võib lasteraamatu autoriks olla iga inimene ­ eriti kui ta on juba mingil alal kuulus või töötab lastega või on tal endal lapsed. Põhjus, miks lastekirjanduse vallas nii paljud kirjutavad, võib seisneda autori rolli mõtestamises. Autori roll kujunes lastekirjanduses välja hiljuti . Lastekirjandus kujutas endast pikka aega valikut üldisest kirjandusest, mida tegid vaimulikud, õpetajad ja vanemad. Kuna seda valikut tehti kindlat adressaati ja eesmärki silmas pidades, siis oli tagajärjeks see, et tekste ei liigitatud nende algse looja järgi, vaid lugejagrupi, kellele need on sihitud, ja kasutatavuse põhjal. Algselt oli autoriroll lastekirjanduses kompilaatorite ja ümbertöötajate kätes. Kui kirjandusklassikuid teatakse nimepidi, siis lastekirjanduses on nagu folklooris ­ tuntakse pealkirju ja üksikuid töid, aga mitte autoreid. (Ewers 2000: 150).
Nii on läbi sajandite kurdetud, et lastekirjanduses tegutseb liiga palju diletante ja igaüks, kes oskab kirjutada kirjavigadeta lause, arvab endal otsekohe olevat võime teisi kirjasõna kaudu juhtida ja kasvatada. Juba aastal 1787 kurtis saksa koolidirektor Friedrich Gedike järgmist: ,, Tudengid ja kandidaadid, saksa ja ladina koolide omanikud, kasvatajad ja mittekasvatajad, lühidalt kõik, kel vaid terved käed on kirjutamiseks ja kasvõi ainult juurdekirjutamiseks, valmistavad raamatukesi armsa nooruse jaoks." (Ewers 2000: 150).
9 Eesti ei erine selles osas muust maailmast. Lastekirjanduse debütantide arv aina kasvab. Hetkel võivad kirjutada kõik, kellel on soov näha oma nime raamatu kaanel. Kui vaadata eestikeelse laste- ja noorsookirjanduse aastanimestikke, siis leiab sealt aina kasvava hulga inimesi, kes on ühel või teisel põhjusel saanud maha lasteraamatuga, kuid kellel puudub edasine kirjanduslik ambitsioon . 21. sajandi debütantidest pole 80 autorit peale esikraamatu lastele midagi avaldanud. 15 autorit on avaldanud lisaks oma loomingut lasteajakirjades ning 21 autorit ei saaks lastekirjanduses enam juhukülalisteks nimetada. 21. sajandil debüteerijate kasvukõver on graafiliselt ära toodud lisas number 2. Sellisest `ise- kirjutan -ise-toimetan-ise- avaldan ' pinnasest on pärit ka Heiki Vilep, kes ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku.
1.4. Elektroonilise meedia võidukäik
Infotehnoloogilised suhtlusvahendid , alates Skype 'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning lõpetades arvutimaailmade ja mängudega, mõjutavad ka Eesti elu väga palju, kuid nende nähtuste analüüs jääb teadmiste puudumise või müütide taha. Kõige suuremad muutused puudutavad seejuures lapsi ja noori, ning mitte ainult halva poole pealt, nagu vahel arvatakse. Kui nüüdsed üle 30aastased täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad või õpetajad ning muud lähemalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest muudest allikatest. Tulemuseks on noorte põlvkond, mis ei sarnane ühegi eelnenuga ja elab täiesti omaette väärtuste järgi. ( Vaarik 2007: 4).
Vastavalt Turu-uuringute ASi poolt tehtud laste arvutikasutamise uuringule kasutab iga teine 6-14 aastane laps internetti vähemalt viiel päeval nädalas. Otseselt lastele suunatud on kodulehed www.lastekas.ee, www.minuoma.ee, www.taheke.delfi.ee jt.
Sellise põlvkonna puhul saavad eelise need autorid, kellel on internetis oma kodulehekülg. Kodulehekülg toetab paberkandjal teost. Tänu koduleheküljele suurenes
10 tunduvalt ka ajakirja Täheke lugejate hulk (Martson 2004: 9).
Heiki Vilep, kelle peamine tegevusala on kodulehekülgede loomine ja haldamine , tegi oma kodulehe juba 1990ndate keskel. Lastele suunatud kodulehelt saab kirjanik Vilepi ja tema teoste kohta lugeda viimased 6 aastat. Kodulehelt võib leida igast teosest tutvustava jutu või luuletuse , sellele on kogutud kõik trükimeedias ilmunud arvustused ja ettekanded jms. Kirjanik peab seal oma blogi ehk veebipäevikut. Vilep valdab ka internetiavarustes tegutsemiseks vajalikku sõnavara: ,,vaata minu täielikku profiili'" kõnetab lapsi rohkem kui ,,elulugu" või ,,biograafia". (Vilep 2007a).
Hoolimata elektroonilise meedia olulisuse tunnistamisest on vähestel eesti kirjanikel oma koduleheküljed. Valdavalt on tegu noorema põlvkonna autoritega, nagu Sass Henno, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Sven Kivisildnik. Eesti lastekirjanikest on oma koduleht ainult Valeria Ränikul ja loomisjärgus Aidi Vallikul, kelle kodulehe autoriks on Vilep. Vilep on öelnud, et ta aitaks heameelega kaasa kirjanike kodulehekülgede loomisele, kuid ta ei leia sellele algatusele rahastajat (Vilep 2007b).
1.5. Kommertsialiseerumine
Tsiteerides briti lastekirjanduse uurijat Peter Hunti, on lastekirjandus kui grupp tekste ühelt poolt elusaim ja originaalseim kunstide seast ja samas jõhkra kommertsliku ärakasutamise ohver (Hunt 2005:1).
Kirjanduslike tegelaste kujulised mänguasjad ja tooted on laste hulgas väga populaarsed . Lasteraamatu kangelasest saab kaubamärk, mille abil turustatakse kõikvõimalikke muid tooteid. Selle nähtuse eredaimaks näiteks Eestis on Janno Põldma, Heiki Ernitsa ja Andrus Kivirähki kangelane Lotte, kelle abil turustatakse voodipesu, jäätist, sampooni, mänge jpm. Lastekirjanduse tegelased muutuvad objektideks, mis väljuvad ilukirjanduse raamidest.
Kommertsialiseerumise üks vorme on näiteks Limpa-kampaania, mil A. Kivirähki raamatu ostuga kaasnes pudel limonaadi . Lasteraamatule on peale surutud turustamisnipid, mis peaksid tagama müügiedu ja köitma laiade masside tähelepanu.
Lugejaküsitlused Eestis tõestavad, et lapsi mõjutab lemmikut valides kangelase tuntus.
11 Kui raamat on filmipõhine, televiisoris jookseb peategelase osalusel reklaam ja müüakse temaga seotud tooteid või on tegemist kunstniku loodud universaalse tegelasega, siis eelistab laps seda raamatut. Samuti mõjutab raamatu tuntust tema seeriaviisilisus, mille käigus jõuab kaubamärk välja kujuneda. (Martson 2005b: 14).
Hoolimata raamatutele kulutatavate summade suurenemisest ilmub liiga palju ostjata raamatuid ja see omakorda teeb teose turunduse üha tähtsamaks. Laste pealt ei soovi keegi kokku hoida ja nii kasvavad majandustingimuste paranedes hüppeliselt lasteraamatute läbimüügid. Turule tuleb hulgaliselt katsetajaid, kes on endale selgeks teinud eduka lasteraamatu valemi ja produtseerivad halbade välismaiste eeskujude najal sisutühje suureformaadilisi läikraamatuid. Aidi Vallik , kes on saavutanud tuntuse oma noorsooromaanidega, on andnud välja kaks keskpärast kunstmuinasjuturaamatut ,, Koletise lugu" (2005) ja ,,Unekoer" (2006), mille kirjutamise ajendiks näib olevat pigem majandusbuumi ärakasutamine. Eriti koletise loo puhul on mindud disneyliku kommertstootega sarnanemise püüdluses üle piiri. Kümneid kordi läbikirjutatud motiivil raamatu üllitamisel ei paista olevat ühtki sügavamat põhjust (Müürsepp 2005b: 14).
1.6. Illustratsioon lasteraamatus
Lasteraamat mõjub pildi ja sõna sümbioosina. Illustratsioonide olulisusest räägib tõsiasi, et tihtipeale mäletatakse raamatut just piltidel kujutatud tegelaste järgi, teadmata teksti autori nime. Näiteks Naksitrallid ja Sipsik on igal eestlasel silme ees ja tihtipeale imestatakse kuuldes, et Edgar Valter ei kirjutanudki neid raamatuid.
Trükitehnika areng 1960ndatel aastatel viis anglo-ameerika maailmas värviliste lasteraamatute buumini. Lastekirjanduse kriitikud hakkasid uurima sõna ja pildi vaheliste seoste tähtsust ja illustratsiooni olemust üldse. Paljud kriitikud leidsid, et uued tehnoloogiad eelisarendavad illustratsioone ja kunstitehnikaid teksti arvelt ning teksti ja pildi vaheline integratsioon kaob. (Watkins 1995: 311).
Nn pildiraamatus muutub illustratsioon lõpuks esmatähtsaks, ta hõlmab kogu leheruumi äärest ääreni. Põhiline informatsioon on esitatud visuaalselt , verbaalne osa vaid toetab ja suunab lugejat osaliselt. Leheserv lõikab illustratsiooni katki ja näib seda
12 vaid juhtumisi piiravat. Pilt mõjub nagu väljalõige avaramast, vastuvõtjat ümbritsevast maailmast. (Müürsepp 1996: 6).
Nähtus, mis anglo-ameerika kultuuriruumis viis pildiraamatute üleproduktsioonini 1970ndatel ja 1980ndatel, jõudis Eestisse taasiseseisvumisajal: suurte rahvusvaheliste kirjastuste teke võimaldas trükkida ühele jooksvale pildipoognale erinevates keeltes teksti. See annab võimaluse hoida trükikulud väga madalal, kuid avab tee halbadele/toimetamata tõlgetele või läheb muganduste tõttu kaotsi algne mõte, sest originaalautori ega -kunstnikuga tehtavate muudatuste üle ei konsulteerita. (Hunt 1995: 311). Erandlik pole sellisel juhul ka pildi ja teksti vastuolu, tekst ise aga võib olla keeleliselt rohkem kui küsitava väärtusega.
Kuigi laste kunstitaju arendamiseks tuleks neile pakkuda ka kaasaegset sümbolistlikku ja stiliseeritud illustratsiooni, meeldivad lastele siiski kirevad , värvirikkad ja detailirohked pildid (Müürsepp 1996: 8). Tsiteerides raamatukujundajat ja kirjanikku Asko Künnapit: ,,Lastele meeldib realism ja detailirohkus. Stiliseeritus ja visandlikkus, ükskõik kui virtuoosne see ka poleks, ajab lapsed päris kurjaks" (Künnap, Sinijärv 2005: 7).
Illustratsiooni puhul on niisiis tähtis, et pilt stimuleeriks vaatlemist , õhutaks aktiivsele uurimisele (Müürsepp 1996: 7). Positiivseim mõju on pildil ja tekstil, mis moodustavad kokku terviku, kus pilt ei korda teksti, vaid pakub täiendust. Kuna lapsi köidavad suuremad ja selgemad üksikasjad, peaksid ka tähtsamad detailid olema suuremalt ja selgemalt joonistatud, et nad ennekõike mõjule pääseksid. Kujutatava objekti olulisemad tunnused peavad olema kiirelt äratuntavad, samas pole perspektiivil ja esemete omavahelistel suurusvahekordadel nii suurt tähtsust. (Müürsepp 1996: 8). Teksti eakohasusest olulisemgi on pildi ja teksti sobivus, pilt peab teksti toetama, mitte olema iseseisev kunstiteos. Kui kunstnik pole teksti süvenenud ja on jutus olevate kummikute asemel botased joonistanud, satub laps segadusse ja võib raamatust kiiresti tüdineda. (Novek 2004: 11)
Algupärase lastekirjanduse väljaandmise toetamine on jäänud peamiselt Eesti Kultuurkapitali ja sponsorite õlule. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalilt toetust paludes peab lasteraamat konkureerima nn ,,suure kirjandusega", kuna puudub eraldi lastekirjandust toetav sihtkapital. Samuti ei toeta Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital lasteraamatute väljaandmist ja illustreerimist, kuna peab
13 seda puhtalt äriliseks ettevõtmiseks. Nii nendib Ilona Martson veel aastal 2005: ,,Paraku on nii, et eesti lasteillustratsioon on jäänud lastekirjanduse kõrval inetu pardipoja rolli. Kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital toetab lastekirjanikku päris kenasti, siis illustraator võib kunsti sihtkapitali toetusest suu puhtaks pühkida. Tahtjaid on nii palju, et raamatukunstnik lihtsalt ei pääse löögile". (Martson 2005a: 16). Seega sõltub 21. sajandi alguseks raamatu ilmumine aina enam autori asjaajamis- ja rahaküsimise oskusest .
Enamikul lasteraamatute autoritel puudub raha illustratsioonide, veel vähem värviliste illustratsioonide jaoks. Värviliselt ilmusid Vilepi esikteosega samal aastal vaid suurmeister Edgar Valteri ,,Pokuaabits" ning filmi põhjal kirjutatud raamatud - Andrus Kivirähki ,,Lotte" ja Janno Põldma ,,Lepatriinude jõulud". Ilmekaks näiteks must- valgest koletrükiproduktsioonist võib siinkohal tuua kirjastuse Tänapäev sarja ,,Minu esimene raamat": kollasel paberil kohe-katki-minevad, raamaturiiulil teiste-vahele- kaduvad pehmekaanelised vihikud, kuhu pilte on lisatud minimaalselt. Teise näitena võib tuua kirjastuse Canopus poolt välja antud Ira Lemberi ja Heljo Männi raamatud, mis on nii inetud , et tolmuvad tänaseni raamatupoodide allahindluskastides. Aastaks 2006 võib siiski rõõmustada, et vahepealne lasteraamatute illustreerijate põud on mööda saanud ja uusi nimesid on rohkelt ( Urmet 2007: 568). Tõus kirjutamises ja kirjastamises tõmbab kaasa ka raamatuillustreerimise, mida küll riiklikul tasandil endiselt ei toetata, kuid mille möödapääsmatuses lasteraamatu puhul keegi enam ei kahtle. Silmas tasub pidada Pille Tammela , Alvar Jaaksoni, Kamille Saabre, Elina Sildre, Marja- Liisa Platsi, Katrin Ehrlichi jpt töid. Eriti väärib esiletõstmist noor raamatuillustraator Pent Talvet, kes oma esimese raamatu, Sass Henno ,,Mereröövlimängu" (2005) illustratsioonides jätkab omanäolise käekirjaga Ilon Wiklandi ja Edgar Valteri tööde esteetikat. (Künnap, Sinijärv 2005: 7)
1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses
Oma sügavaima mõõna läbinud, on eesti algupärane lastekirjandus teinud läbi võimsa arengu, mis Loomingu 2006. aasta lastekirjanduse aastaülevaates annab põhjust hüüdeks ,,Lõpetuseks rõõmustagem: elame õnnelikul ajal! Kui palju ilmub häid raamatuid!" (Urmet 2007: 587).
14 Suund algupärandite ilmumisel on olnud tõusujoones, neid ilmub ikka rohkem ja rohkem, ja kui riiulit vaadata, siis ka järjest ilusamaid ja kõvakaanelisemaid. Eesti lastekirjandus on üle saanud 90ndate mõõnast, areenile on ilmunud uusi tugevaid tegijaid. Üldine majanduslik tõus jätab rohkem raha raamatute ostmiseks, müüginumbrid kosuvad ning kirjastajad julgevad uuesti riske võtta. Tõus kirjutamises ja kirjastamises tõmbab kaasa ka raamatuillustreerimise, mida küll riiklikul tasandil endiselt ei toetata, kuid mille möödapääsmatuses lasteraamatu puhul keegi enam ei kahtle. Mare Müürseppa tsiteerides on ,,eesti lastekirjandus vahepealsest viletsusest välja saanud ja mõjub kui tasakaalus elujõuline metsakooslus ­ siin on nii põlispuid, tugevaid tammi ja kõrgeid kuuski kui ka toredat noort habrast rohelust". (Müürsepp 2005a: 42).
1990ndail domineerinud kunstmuinasjutt on eesti lastekirjanduses jätkuvalt populaarne ka 2000ndatel. Ühed usinamad fantaasiamaailmade loojad on eesti lastekirjanduse klassikud Aino Pervik ja 2005. aastal lahkunud Edgar Valter ning uutest autoritest Andrus Kivirähk. Tasapisi hakkavad kunstmuinasjutu kõrvale tekkima ka reaalelu kajastavad raamatud. Vana kaardiväe kõrvale ilmuvad uued tulijad.
Populaarseim kunstmuinasjutulise maailma autor on Andrus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #1 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #2 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #3 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #4 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #5 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #6 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #7 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #8 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #9 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #10 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #11 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #12 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #13 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #14 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #15 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #16 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #17 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #18 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #19 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #20 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #21 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #22 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #23 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #24 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #25 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #26 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #27 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #28 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #29 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #30 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #31 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #32 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #33 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #34 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #35 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #36 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #37 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #38 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #39 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #40 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #41 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #42 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #43 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #44 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #45 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #46 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #47 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #48 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #49 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #50 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #51 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #52 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #53 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #54 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #55 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #56 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #57 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #58 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #59 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #60 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #61 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #62 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #63 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #64 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #65 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #66 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #67 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #68 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #69 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #70 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #71 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #72 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #73 Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus #74
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 74 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heiki Vilep Õppematerjali autor

Lisainfo

Bakalaureusetöö "Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus" üleslaadimiseks on autori Eike Metspalu isiklik nõusolek

Märksõnad

Mõisted

algupärase, eesti lastekirjandus, konkreetseks vaatlusobjektiks, eltk, hävis 1960ndate, kirjutatu, tõlkekirjanduse puhul, lastekirjanduse aastanimestikes, intertekstuaalsus, oluliseks jutuvestjaks, eesti lastekirjandusse, ümberjutustused, vilepi lasteraamatud, vastavalt turu, autoriks, lasteraamatule, põhiline informatsioon, originaalautori ega, illustratsiooni puhul, lastekirjandus, laste seas, väikelastele, algimpulsiks, hulk energiat, vilep, peamisteks tegevusaladeks, ott vallik, heiki vilep, kirjutan, toimetajakäe puudumist, heiki vilepilt, heiki vilep, selleks ürituseks, vilepi sõnadele, vilep, vilep, lastele kirjutamist, kodulehe avalehel, intervjuus ajakirjandusele, terviku seisukohalt, moritz, pisidetaile, tegelaskujude detailirikkus, äratundmis, vilepi sõnul, esimese raamatu, illustratsioon, moritz, illustratsioonid, piltide tonaalsus, liisu, vilep ise, eraldiseisev, fotograaf, vilepi teosed, köited, vilepi teostest, nendes lugudes, asjadekülluse keskel, fantaseerimine, teose tegevuspaik, elukohast tähtsam, väljendusvahendid, isa, lastekirjanduses, sarjaviisilisel kirjutamisel, kumbki sari, antud teosed, motiiviks, mõlemal lool, kollid, lastekirjanduses, lühitutvustus, liisu, liisu, autor ise, liisu, liisu, liisul, sündmustel, kompositsioon, lugudes, lugude maailm, vilepil, lastekirjanduses, liisu, esimeses raamatus, laste seas, luure, olulised kõrvaltegelased, lasteraamaturiiulil, sündmustevahelised seosed, barbie, vastukaaluks liisu, sündmuste vahel, vaatepunkt, jutustaja, lastekirjandusele, lapselik, tagaplaanil, raamjutustuse näited, liisu, liisu, liisu, lastekirjandus, vilepi jutud, ränik, nendesse kogudesse, luulekogud, lapse maailm, sellisteks luuletusteks, loomariigist, vaatepunkt, viimatinimetatud luuletus, lüürilistest luuletustest, täiskasvanutele äratundmiseks, iseloomujooni, inimlikud omadused, koguga, paarituarvulised värsid, vilepi luuletused, vilepi luuletustel, silbilis, vilepi luules, värsitehnika vallas, klassikalisel valu, vilepil, vilepi lasteraamatud, vilep, arvestades, heiki vilepil, õpetusiva, vilepi juttudesse, heiki vilepil, modeled, children 5, poppide liisu, kirjandusnimestikud 2000, happy end, 139, lastekirjandus, lk 432, lk 2, wilkie, algupärase

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
docx
Eesti lastekirjandus
10
docx
Eesti lastekirjanduse KT
4
xlsx
Eesti lastekirjanikud
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
8
docx
Eesti lastekirjanduse ajalugu
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun