Pärast aurik "Scotia'ga" juhtunud "õnnetust" otsustas valitsus "koletise" tabamiseks välja saata fregati "Abraham Lincoln", kuhu kutsuti Prantsusmaad esindama ka Pierre Aronnax. Lõpuks õnnestuski neil leida otsitav ese. Pärast tundidepikkust jälitamist ründas "koletis" ,,Abraham Lincoln'i" . Pierre Aronnax, Conseil ja Ned Land kukkusid merre, kus nad sattusid selle "koletise" peale. Nad avastasid, et tegemist pole mitte koletise, vaid hoopis allveelaevaga. Seal tutvusid nad kapten Nemo ja tema meeskonnaga. Allveelaevas läbisid nad kokku 20 000 ljööd. Selle aja jooksul jõudsid nad läbida peaaegu kõik mered riskides mitmel korral oma eludega. Nad üritasid mitu korda "Nautiluselt" põgeneda, kuid kõik katsed ebaõnnestusid peale ühe. Nimelt oli "Nautilus" jäänud Norra ranniku lähedal veekeerise kätte ja Pierre Aronnax, Conseil ja Ned Land otsustasid kasutada juhust. See neil ka õnnestus
lavastas Justine'i süüdi. Koletis pöördub Victori poole palvega, et ta elukale naiskaaslase valmistaks. Victor keeldub ja koletis vannub talle kättemaksu, lubades teadlase elu hävitada. 4) lõpplahendus koletis tapab Victori sõbra Henry Clervali pärast seda, kui Frankenstein rebib puruks eluka lootuse kaaslast saada ja hiljem mõrsja Elizabethi pulmaööl. Pärast isa loomulikku surma vannub Victor koletise kättemaksu, hakates teda jälitama sooviga oma looming tappa. Lugu jõuab lõpusirgele põhjanabal, kus eesmärgist paari meetri kaugusel Frankenstein lahutatakse ta koletisest (jää murdub ja teadlane jääb sellele triivima kuniks märkab kapten Waltoni laeva). Victor sureb laeval mõne aja möödudes närvipalavikku. Kapten Walton juhtub peale, kui koletis jätab oma looja laibaga hüvasti ja avaldab kahetsust oma hävitustöö üle, lubades end tuleriidal surnuks põletada.
Koletis tahtis nii väga et tal oleks keegi, kellega aega viita , keegi kes kuulaks ta muresid ja õnnestumisi ja oleks talle tähtsam kui ei miski muu. Ühel päeval kui suurt koletist oli narritud, istus ta õnnetult kivi peal ja nuttis. "Miks nad küll mind ei armasta? See ei ole üldse hea, kui sind põlatakse." Nuuksus suur koletis. Kivi oli küll päikese käes soojaks läinud ja seda kattis kena roheline pehme sammal, aga see ei teinud koletise tuju paremaks. "Miks ma pean olema suur koletis? Kui ma oleksin väike nagu sipelgas, siis oleks kõik minu sõbrad, " mõtles suur koletis, kes kivi sooja kivi peal istudes pisaraid kuivatas. Siis aga tuli suurele koletisele mõte : "Kui õige läheks Maaisa juurde?! Tema oskab mind kindlasti aidata!" Minek Maaisa juurde võttis mitu päeva aega ning kui suur koletis ära väsis, otsis ta mõne varjulise puualuse ning tegi uninaku. Lõpuks oli suur koletis jõudnud Maaisa mäeni
mäeotsa oli keeruline ja pikk tee. Kui teised tulid jahilt siis nad rääkisid mis vahepeal toimus ja poisid hakkasid rüselema ja selle tõttu läks üks Põssa prilliklaas puruks ja ta nägi nüüd poole halvemini. Järgmisel päeval hakkasid väiksemad lapsed arvama, et saarel on koletis, aga suured seda ei uskunud. Kaksikud nägid ka koletist ja enamus suuremaid lapsi hakkasid koletist mööda saart taga otsima. Nad läksid kaljutippu, kuhu nad olid teinud tule. Sealt leidsid nad eest koletise ja ehmatusest jooksid minema. Osad poisid läksid Ralphi karjast minema Jacki karja. Kuna Ralph ja Jack ei saanud enam koos oldud, lahkus Jack ja osad poisid läksid temaga kaasa. Aga kuna Jacki karjal polnud tuld käisid nad seda Ralphi karjast võtmas. Simon käis üksi saarel ringi ja kohtas seal Kärbeste Jumalat. Simon nägi, et selle koletise asemel oli hoopis mädanev langevarjur. Simon läks tagasi mäe otsast alla ja ta tapeti kuina arvati, et tema ongi see koletis
Kaspar Kalluste Kaspar Kalluste (sündinud 28. aprillil 1988[1]) on eesti muusik. Ta on lõpetanud Nõmme Muusikakooli klaveri erialal, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-jazz osakonna löökpilli erialal. Täiendanud ennast Malmö muusikaakadeemias ja lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadiga. Tema värskeimal loomingulisel kollektiivil Kaspar Kalluste triol ilmus 2014 aastal heliplaat "Koletise tagasitulek". Popmuusika vallas on Kaspar Kallustel ette näidata pikk rida kontserte, stuudiosalvestusi ja heliplaate. Hetkel figureerib ta kõige aktiivsemalt Ott Leplandi saatebändis, kellele ta on kirjutanud muusikat ja laulutekste ning produtseerinud mitmeid heliplaate. Ta on olnud mitmetes telesaatebändides, näiteks saadetes "Eesti otsib superstaari", "Laulud tähtedega", "Eesti otsib lemmiklaulu". Kasutatud materjal: https://et.wikipedia.org/wiki/Kaspar_Kalluste Tallinna Ühisgümnaasium Kaspa...
· I. Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. · II. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning
graafik, skulptor ja karikaturist Oli realismi esindaja Looming Oma töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast Karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu Karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis- Philippe'i karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. Seoses tsensuurist põhjustatud probleemidega ajalehele La Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille omanik oli samuti Charles Philipon. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult Võimu esindajad parlamendisaadikud, kohtunikud ja teiste kujutised on süngelt
Keskaja kirjanduse eeposed 1)ulaadi tsükkel-iiri kangelaslugu,7saj;Cuchulinn võitleb kuninganna Medbi sõdalastega(nende kangelane-Ferdia)ferdiaa püüab igati vältida kokkupõrget Cuchulinniga kuid toimub äge taplus Ferdiadi surmaga.teg:meldbi sõdalased,cuchulinn,ferdid .2)Beowulf-anglosaksi eepos,7-8 saj,pärineb inglismaalt,sündmused ka taanis,rootsis;kirja pandud ristiusuliste suuliselt levind kangelaslaulude alusel,kangelane võitleb veeal use koletise,Grendeliemaga,sab kuningaks,ta tappab lohe kuid saab ka ise surmavalt haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid paisutatud.
Hestia kodukoldejumalanna- Vesta Hera - abielu kaitsja- Juno Ares sõjajumal- Mars Apollon valgusejumal- Athena tarkusejumalanna- Minerva Aphrodite - armastuse- ja ilujumalanna- Venus Hermes - jumalate käskjalg- Mercury Artemis jahijumalanna- Diana Hephaistos tulejumal- Vulcan Heraklese 12 vägitegu, mis ta tegi et end pere tapmise süüst välja lunastada 1. kägistas ära Nemea lõvi 2. tappis oma nõbu abiga Hydra-nimelise üheksa peaga koletise ära 3. Püüdis elusalt kinni Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve , mida ta jahtis terve aasta 4. püüdis kinni suure metssea 5. puhastas Augeiase tallid ühe päevaga (juhtis kaks jõge kokku) 6. ajas Stymphalose linnud Ateena abiga minema 7. läks Kreetale ja tõi sealt ära ilusa metsiku sõnni 8. sai kätte Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad 9. tõi ära amatsoonida kuninganna Hippolyte vöö (tappis kuninganna) 10
Beowulf Raamat Beowulf räägib ühest noorest mehest kes on götalaste kuningas. Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud noor sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusesse veealuse koletise Grendeliga ja tapab ta.Kuid Grendeli surma eest haub tema ema kurja kätte maksu plaani.Beowulf tapab Grendeli ema ja saab kuningaks.Umbes 50 aasta pärast asub lohe ründama Beowulfi rahvast ning Beowulf asub võitlusesse lohega oma rahva kaitseks.Beowulf alistab lohe ja saab kogu lohe hoitud varanduse oma kasutusse kuid ta ei suuda seda kunagi rakendada.Hetk peale lohe tapmist ja varanduse saamist jõuavab Wiglaf ja näeb aaret.Ta võtab
viiskümmend tütart. Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädsasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning mattis selle kindlasse kohta suure kalju alla.
NIBELUNGIDE LAUL Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. LAUL MINU CIDIST Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi ...
Referaat Aidi Vallik Kaiu põhikool 8. klass Koostaja: Kalver Kahl Juhendaja: Anne Kalf 2010 Sissejuhatus Selle referaadiga püüan Aidi Valliku elust ja loomingust teada saada. Referaadiga püüan harida ennast ja ka teisi. Elulugu Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Ta on eesti noorsookirjanik. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, kuna tema ema õppis Tartus juristiks. Vanaisa tegeles temaga rohkem kuna vanaemal oli alati vähe aega. Ta on õppinud paljudes erinevates koolides. Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik. Ott on Aidi teine mees. Esimesest abielust on tal tütar Mari. Oma esimese raamatu, mis oli luulekogum, andis ta välja 1990. aastal. Looming Luule Aidi Valliku esimesed luuletuse...
tähelepanu. Paraku ei vastanud tüdruk Quasimodo tunnetele, kuna ta ei suutnud armastada nii koledat inimest. See hävitas meest sisemiselt. Ka ülemdiakon Claude Frollo on tegelane, kellele armastus sai vaid õnnetuseks. Kui tal tekkisid tunded Esmeralda vastu, kaotas ta huvi nii teaduse kui ka oma leivaisa kiriku vastu. Esmeralda ei vastanud tema tunnetele. Frollo muutus seepeale saatanlikuks ja leidis, et parim viis oma elu endiseks muuta on tappa Esmeralda. Armastus tegi temast koletise. Teiste meeste armastus Esmeralda vastu, oli tüdrukule õnnistuseks, kuni ta äratas tähelepanu Claude Frollos ja Quasimodos. Neiu armastas Phoebust ning see viis ta hukatusele. Ülemdiakonile ja küürakale tõi armastus vaid südamevalu ja õnnetust. Lõplikult ei võitnud armastuses mitte keegi.
Diana –(Artemis) jahijumalanna. Apollo- (Apollon) kunsti ja muusika jumal. Venus – (Aphrodite) ilu- ja armastusjumalanna. Mercurius- (Hermes) jumalate käskjalg, varaste ja kaupmeeste jumal. Bacchus –(Dionysos) veinijumal. Vulcanos- (Hephaistos) sepakunsti ja käsitööliste kaitsja. 19. Kreeka kõige suuremat saart Kreetat valitses kuningas „Minos“ kes oli rajanud „Knossose“ palee alla tohutu suure ja keerulise „labürindi“ oma poja, koletise „minotaurose“ peitmiseks ja hoidmiseks. Koletise võitis Kreeka kangelane „Theseus“ kes kasutas lõngakera, mille andis talle „Ariadne“ Kreeka asub „Balkani“ poolsaarel; pealinnaks on „Ateena“ linna kaitsejumalanna „Athena“auks. Kreeklased kutsusid oma maad „Hellaseks“ ja võõramaalasi „Barbariteks“ Mükeene linn asus „Peloponnesuses“ Itaalia asub „Pürenee“ poolsaarel, mida ümbritseb „Joonia“ meri.
mõned poisid jäid Ralphiga. Jack asutas oma suguharu, kes käisid jahil, tegid pidusid, röövisid tuld, lõpuks ka prillid Põssalt. Jack muutus väga verejanuliseks, ta tahtis ainult tappa. Alguses tappis loomi, lõpuks ka kaks inimest. Aga Jack kartis midagi, see oli koletis, kes elas mäe tipus. Tegelikult oli see ainult langevarjuga laip. Iga kord, kui Jack jahil käis ja saagi sai, lõikas ta loomal pea maha ja pani teiba otsa. See oli koletise jaoks, et ta neid segama ei tuleks. See loomapea oligi ,,kärbeste jumal". Ralph aga samal ajal elas koos Põssa ja veel paari poisiga rannas, tegid lõket, sõid puuvilju, käisid salaja vaatamas, mida teine suguharu teeb. Jack võttis kaks Ralphi sõpra pantvangi, need sõbrad andsid siis Ralphile informatsiooni, mida Jack järgmisena teeb. Jack kiusas väga Põssat ja Ralphi. Jack ja tema suguharu tapsid Põssa, aga Ralphi nad kätte ei saanud. Enne Ralphi jälitamist pandi mäetipp põlema
Prantsusmaal on kasutatud ljöösid pikkusega 3,254,68 km. 20 000 ljööd on umbes kahekordne maakera ümbermõõt. Sisukord 1 Sisu 2 Leiutised ja teadus romaanis 3 Tõlked eesti keelde 4 Välislingid Sisu Loo tegevustik algab 1866. aastal, kui nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas hakkab laevu ründama salapärane olend, kelle tõttu mitu laeva upub. USA valitsus otsustab probleemi lahendamiseks välja saata sõjalaeva "Abraham Lincoln", mille meeskond koletise tuvastaks ja vajadusel hävitaks. Koletis ründab ka "Abraham Lincolni" ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle parda: professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ja harpuunijate ülem Ned Land. Nad avastavad, et laevu on rünnanud allveelaev. Sama allveelaev ei lase neil uppuda ja korjab nad peale. Laeva kapten Nemo on misantroop, kes on inimkonna eest põgenemiseks lasknud ehitada allveelaeva "Nautilus" ja elab selles koos meeskonnaga, sõites mööda maailma meresid
Läbi kokkuleppe saab ta koos Guntheriga naise. Hiljem, kui Brünhild saab teada kosimissaladuse, laseb ta Siegfieldi Hageni poolt tappa. Krimhild korraldab vendadele õhtusöögi, kus nad tapetakse. Krimhild pakub Hagenile elu, kui ta ütleb röövitud Nibelungide aarde asukoha. Selgunud, et Krimhild on tapatalgudes süüdi, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema. ,,Beowulf" Inglismaa, 7.-8.sajand Beowulf on noor sangar, kes astus võitlusesse veealuse koletise Grendeliga ning suudab ta ka ära tappa. Beowulf tappis ka Grendeli ema, kes tuli oma poja eest kätte maksma. Beowulf sai kuningaks. 50. aasta pärast asub rüüstaja rünnakule Beowulfi maa ja rahva vastu lohe ning kuningas võitleb ka temaga, kuni lohe hukkub ja vabaneb. Beowulf sai kätte lohe varanduse kuid suri haavadesse. ,,Rolandi laul" Prantsusmaa, 11.sajand Lugu räägib Rolandi, kes oli rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, kangelassurmast mauride ja frankide vahelises lahingus
Kunstis levis paelornament ja loomastiil, tundsid ka metallitehnikaid. Viikingid olid Skandinaavia rahvad, kes jäid 11. sajandini paganateks, tuntud kui meresõitjad ja rüüstajad. Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu (1904, Oslo) ning just sealt saame teavet kultuuri ja kunsti kohta. Armastasid eredaid, kontrastseid värve. Ruunikivid on mälestuskivid, mis püstitati hukkunud meresõitjatele. Kivil on ruunikirjas tekst koos skemaatiliste joonistega. Laeva ninas oli koletise peakuju. Rahvasterände tulemusena tekkis üks võimsamaid ja püsivaimaid riike, Frangi riik, kus valitses Merovingide dünastia. Tähtsaim kunstipärand on käsikirjad (kirjakunst ja illustratsioon; pärit Iirimaa kloostritest). Arenes raamatumaal. Raamatuid kirjutati ümber kloostrites ja raamat oli väga väärtuslik, valmistamine võis kesta ühe munga eluea. Initsiaale (esitähti) maaliti eriti hoolikalt ja kasutati rikkalikku ornamentikat
Herman Vesiad 8B ,,Kärbeste jumal" William Golding Autorist Sir William Gerald Golding sündis 1911. aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli. Ralph puhub ja vaikselt hakkavad nende juurde kogunema poisid. Tulevad ka kooripoisi...
paljude teistega. Isegi Spidala, Karutapja suur vaenlane kahetseb oma patte, ning armub Puukandjasse, kes ta oma naiseks võtab. Laimdota leitud, peavad ka tema ja Karutapja pulmad. Läti kangelane hakkab ristisõdijatega võitlema, ning ka võidab neid palju kordi, kuid piiskop Albert on saatnud Riiga suure orduväe, ning ühes sellega ka Musta Rüütli, kes on väga tugev ning peaaegu surematu. Nad võitlesid Karutapjaga seitsesada aastat, kuni lõpuks Karutapja selle Musta koletise sügavikku tõukas. Eepos kujutab XII saj. lõppu ja XIII saj. algust, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. ,,Karutapjas" on palju ajaloolisi fakte: sakslaste tulek Läänemeremaadele, liivlaste vanema Kaupo sõit Rooma, saksa kivilosside ehitamine Ükskülasse ja Salaspilsi. Kriitika on sihitud kiriku pihta. Ristiusu preestrid ja mungad olid petised ja röövlid. Saksa
Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädsasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning mattis selle kindlasse kohta suure kalju alla. Kolmandaks tööks oli elusalt kinni püüda Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirv, kes elas Kerynitia metsas. Tappa oleks Herakles võinud selle looma hõlpsasti, kuid elusalt püüdmine oli hoopis raskem ülesanne, nii et kangelane pidi jahtima terve aasta, enne kui viimaks hirve kätte sai.
värava juures. Keegi ei saa ei sisse ega välja, kui pole annetanud sellele lohele noort neidu. Tristan võitles selle koletisega, teadmisega et kui ta tapab ta, saab ta Heledapäise Isolde. Ta sai koletisest jagu, kuid pani ta keele endale taskusse. Kuid keeles olid veel mürgid sees ja see soojenes tema keha vastas ja see uimastas Tristanit. Punakate palmitsetud juustega ratsanik Ruuge valetas kuningale, et just tema on tapnud koletise, tõenduseks oli toonud kaasa koletise pea. Kuningas kahtles tema vapruses. Kui Heledapäine Isolde sai teada, et peab saama selle argpüksi naiseks, kahtlustas ta pettust ja ratsutas järgmisel päeval salaja koos oma valgepäise truu teenri Perinisi ja noore teenijanna ja seltsilise Brangieniga koletise koopa juurde. Kaua otsisid märke, mis näitaks, et tegemist on pettusega. Siis aga leidsid nad Tristani, kangelane hingas veel. Perinis tõstis ta oma hobusele ja viis salaja naiste ruumidesse
Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" 1. Kas ja kuidas peab paika väide: ,,Kunstnik on ilusate asjade looja." (O.Wilde)? Kunst võib olla nii halb ja saatanlik kui ka hea ja jumalik. Miks mitte kompott mõlemast, kuldne kesktee. Iga looja on kunstnik. Pole oluline kas teoseks on raamat, maal või oma elutee loomine, kuid ilu on vaataja silmades. Mina leian, et kõik mis on tehtud hingega on ilus. Ükskõik, kui must ja räpane võib olla selle sisemus ja tagamõte, on kunstnik ilusate asjade looja. Oscar Wilde kirjutas imelise romaani, kus kunstik maalis jumaliku pildi armastusega, kuid lõi ilma juurde ühe koletise. 2. Iseloomusta Dorian Grayd. Dorian Gray ilu oli jumalik. Inimesed armusid temasse esimesest silmapilgust ja ei olnud määravaks kas tegemist oli mehe või naisega. Noormees oli samuti väga kergesti mõjutatav. Ta armastas tähelepanu, kuid uskus kõike, mis tundus vähegi targema inimese suust tulevat....
Tristan ja Isolde See lugu räägib Tristanist, kes oli kuningas Marci orvust õepoeg.Ühel päeval tuli teade Iirmaalt, et taas on vaja maksta andemit ning sellest võis ainult pääseda kahevõitlusega rüütel Morholtiga.Hiigelkasvu rüütel Morholti polnud keegi kunagi alistanud, kuid Tristan tegi seda ning tappis ta.Võitlusest ei pääsenud ta tervelt ning ta oli suremas.Tema viimane palve oli ,et kuningas Marc paneks ta paati ning saadaks merele, et äkki ta jõuab kuhugi,kus teda keegi võiks terveks ravida.Haiguse tõttu oli ta tundmatuseni muutunud ning ainukesena,kes suudaks teda terveks ravida on Isolde ning teadmatuses, et see on tema onu tapja ravis ta Tristani terveks.Pärast seda põgenes Tristan tagasi onu juurde. Kuningas Marci õukonnas vihkas 4 parunit Tristanit kogu hingest:Andret,Gondoine,Guenelon ja Denoalen.Nad nõudsid ,et Marc abielluks.Selleks ,et parunid Marci rahule jätaks otsustaski Mar...
valib, ei jää Davidil muud võimalust, kui koos oma poja ning veel paari inimesega, kellega ta läbielamiste jooksul on lähedaseks saanud, supermarketist põgeneda. Proua Carmody püüab neid takistada, supermarketi töötaja Ollie, kellega David on heaks sõbraks ja mõttekaaslaseks saanud, laseb Carmody maha. Segadust ära kasutades tormavadki David, Billy, Ollie ja veel paar inimest kauplusest välja Davidi auto poole. Põgenemise käigus Ollie hukkub koletise rünnaku läbi. Põgenikud istuvad autosse ning sõidavad Bridgtonist minema. Sellega lugu ka lõpeb. Stephen King on ise öelnud, et loo lõpp jäägu iga lugeja enda välja mõelda. Olulisemad tegelased: David Drayton - edukas kunstnik. Alati rahulik ning kaalutlev. Üks vähestest, kes suudab õudusloo vältel endaks jääda ja mõistuspäraselt käituda mõistusevastases olukorras. Billy Drayton - Davidi viieaastane poeg. On kirjeldatud kui last, kellel puudub igasugune huumorimeel
kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut.Herakles viskas loomale lasso kaela ja kui loom merre jooksis, hüppas talle selga. Ta laskis härjal ujuda Argolída lahte ja ratsutas temal sealt Tirynsisse Eurystheuse juurde.Eurystheus tahtis ohverdada sõnni Herale, kes aga Heraklest ei sallinud ja palus seda mitte teha, sest sõnni äratoomine oli Heraklese kuulsust veelgi suurendanud
Peagi sureb ka Korp, kes leiab end seismas Kirsiorus, kesk Nangijaalas. Poiste koduks saab Rüütli talu, millel on silt "Vennad Lõvisüdamed". Nii hakkab Karl kandma Karl Lõvisüdame nime. Ometi pole sealnegi elu nii täiuslik, nagu Joonatan oli kirjeldanud; hoolimata sellest, et Kirsiorg on Nangijaalas tõeline imedemaa, on see vaid pool tõde. Teispool mägesid asub Kibuvitsaorg, mida valitseb türann nimega Tengil, kes on taltsutanud kohutava koletise, lohe nimega Katla. Raamatu tegevustik ongi seotud peamiselt Karli ja Joonatani seiklustega, kui nad võitlevad Tengili ja Katla vastu. Kurjus võidetakse, et ent vennad on raamatu lõpuosas sunnitud tegema hüppe kaljult sügavikku. Joonatan on lohemao eest põgenedes saanud koletise tulekeelest pöördumatu halvatuse ning vennad otsustavad hüpata kaljult surma, s.t. Nangiliimasse - maailma teispool Nangijaalat.''(Vennad Lõvisüdamed. Sisu 2015)
,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette lükanud, ei saanud Odüsseus koos oma kaaslastega enam välja. Siis tuli Odüsseusel mõte hiiglane purju joota ja andis talle kannutäis veini. Pärast seda jäi hiiglane sügavasse unne ja Odüsseus mõtles, mida edasi teha. Siis tuli tal mõte üks pikk puu otsast mõõkadega teravaks teha ja see hiiglasele silma torgata. Odüsseus ja tema kaaslased torkasidki terava puutoika hiiglasele silma ja hiiglane tõusis püsti, tõmbas koopasuu ee...
,,Kärbeste Jumal" William Golding Lugu algab, mil lennuk kukub asustamata saarele. Ainsad ellujääjad on noored poisid. Nad tulevad kokku ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida ei juhi täiskasvanud. Alguses valitakse pealik, kelleks saab Ralph. tehakse seadused ja peatakse koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mille suits oleks signaaliks laevadele. Signaali süütamiseks kasutati ühe poisi, kelle nimi on Põssa, prille. Tuleriida kokkutassimise saginas aga juhtus esimene õnnetus mets süttis põlema. Tuli küll vaibus, kuid kadunuks jäi üks väike poiss. Edaspidi hakkas Ralph tegelema onnide ehitamisega. Alates sellest ettevõtmisest ilmnesid ka lahkhelid. Nimelt oli veel üks noormees, kes juhtis suuremat gruppi poisse ja ihkas kõigi ...
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Müüt kuningas Minosest Zeus röövis printsess Europe Neil sündisid pojad- sh Minos Minos olevat valitsenud Kreetat palju aastaid võimsa valitsejana Click to edit Master text styles Tema naine sünnitas koletise: Second level Minotaurose Third level Fourth level Fifth level Minotauros
Kui käes oli õige aeg algaski maailma suurim sõda titaanide ja Zeusi sõjaväe vahel. Kui 10 aastane sõda lõppes olid titaanid kaotajad ning nad heideti Tartarose pilkasse sügavikku. Järsku aga leidsid jumalad end vastamisi uue kohutava vaenlasega- Maa-ema oli maruvihane, et Zeus ja teised jumalad tema lapsi, titaane, nii karmilt olid kohelnud. Ta heitis ühte Tartarosega ja tõi ilmale Typhoni- hirmuäratava koletise. Zeus aga suutis Typhoni hävitada ning igaksjuhuks tõstis talle veel peale terve mäe. Typhoni aga purskas tuld ka läbi mägede- sellest tulid vulgaanid. Jumalad hakkasid maad taastama, selleks et võimalikult kiiresti kord taastada jagasid jumalad maailma ära. Zeus lõi maale ka omad reeglid. Kui maapealsed elanikud astusid Zeusi reeglitest üle, saatis Zeus neile pikse, niikaua aga kui kõik oli korras kinkis Zeus neile päikse. Zeus saatis inimestele ka rööme ja muresid
,,Kakskümmend tuhat ljööd vee all" On aasta 1866 ning igalpool üle maailma räägitakse suurest koletisest ookeanis, keda nimetatakse narvaliks. Ta on hiigelsuur ning suudab tekitada suuri purustusi. Ta on vee alla tirinud palju laevu ning sellele otsustatakse lõpp teha. Kutsutakse kokku seltskond, kuhu kuuluvad harpuunija Ned Land, minategelasest loodushuviline Pierre Aronnax, tema teener Conseil, kapten Farragut ning mitukümmend meeskonnaliiget. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten Farragut seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi USA-sse sõitma. Kuid samal päeval näeb Ned Land seda koletist ning nad hakkavad narvalit taga ajama. Kuid see elukas pöörab otsa ringi ning otsustab rammida ,,Abraham Lincolnit". Toimub kokkupõrge ning hr Land, hr Aronnax ning Conseil kukuvad üle parda. Nad ujuvad selle koletise peale n...
-12. saj(laulud), 13.saj (eepos) Maailma loomine, jumalate võitlus, müütilised tegelased, inimeste saatus. Pole ühtset sündmustikku. 19 laulu, mis moodustavad koos huljem leitud sarnaste lauludega eddistika. 12 laulu kuuluvad tsüklisse, mille peategelane Sigurd (maailma eeposte kuulsaim tegelane). "Noorem Edda" poliitiku Snorri Sturlusoni koostatud õpik skaldide (poeetide) jaoks, "Vanema Edda" tekstide põhjal. Anglosaksi- "Beowulf" 7.-8. saj. Isikukesksesm. Beowulfi võitlus koletise ja koletise emaga. Võitlus lohega (mõlema surm). Prantsuse- "Rolandi laul" 11.-12. saj. Võitlus kristluse ja muhameedluse vahel (Karl Suur mauride vastu). Vimm võõrasisa vastu. Võõrasisa sobing vale info Karl Suurele. Rüütliromaan, rüütlimaailm. Au, väärikus. Hispaania- "Laul minu Ciddist" 18. saj keskpaik. Isiklik. Võitleva kangelase elu, tema hingeline suurus. Ciddi tüli kuningaga, pagulus. Võitlus kui töö. Poeetilist ülevust nagu prantsuse eepostes, ei ole.
lisaks heale loomale oli vaja ka vett ja tuld. Kadmos saatis oma mehed allika ülemjooksule, et saada värskeimat vett, kuid allikas kuulus Aresele ja jumalale ei meeldinud, et ilma loata tema allikast vett võetakse. Allikat valvas Arese poeg, lohemadu, kes tappis kõik Kadmose kaaslased. Kadmos, kes läks uurima kuhu tema kaaslased nii kauaks jäävad, võttis õnneks oda ja kilbi kaasa ning tappis lohemao raskes võitluses. Pärast koletise tapmist käskis Athena lohemao hambad maha külvata. Pärast külvamise lõppemist kerkis maa seest terve armee relvis sõdalasi välja, kes kõik ähvardasid Kamost. Athena ütles Kamosele, et ta nende poole kivi viskaks, mille peale tekkis sõdalastel omavahel tüli ja nad hakkasid üksteist tapma. Kui alles oli jäänud ainult viis sõdalast, käskis Athena neil võitluse ära lõpetada. Nähes, et Kadmosel on jumalik tugi, nõustusid
Iobates kuninga, kes kostitas Bellerophonet Iokaste Teeba kuninganna Iole Heraklesel oli õigus tead kosida, aga kuningas keeldus Iphigeneia Agememnoni tütar, kes ohverdati, et Trooja langeks Iros kerjus kellega Odysseus kakles Ismene Kadmos Europe vend, kes rajas Teeba linna Kalypso nümf, kes hoidis vangis Odysseust Kandaules kuningas, kelle karja hoidis Gyges Kassiopeia kuninganna, kes oli välja vihastanud merenümfid. Perseus tappis koletise. kentaurid inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid Kerberos kolme peaga koer, allilma viiva värava valvur kikoonid saareelanikud, kes Odysseuse mehi ründasid Kirke nõid, kes Odysseuse mehed sigadeks muutis Klotho saatusejumalanna, kes ketras elulõnga
Glegg kiindub jäägitult kunstitudeng Miranda Greysse, otsustab ta röövida ja sulgeda pimedasse keldrisse. Algab haiglane ühepoolne armastus, mis on romaanis esitatud kahest vaatenurgast nii vangistaja nägemusena kui ka Miranda päevikuna. Tundliku teemakäsitluse puhul on imetabane Fowlesi haruldaselt peen sisseelamine nii vaimuhälbega Gleggi kui ka õrna Miranda rolli. Miranda on Gleggi (keda neiu kutsub Shakespeare'i "Tormi" järgi Calibaniks) kollektsiooni uhkus. Kaunitari ja koletise loos saab üheks olulisimaks osaks kahe erinevat sotsiaalset ja kultuurilist tausta omava inimese konfliktid, pinged, mängud ja maailmataju. Vangistus on ainus ühenduspunkt, mida nad saavad omaks pidada, kuigi Caliban loodab üha, et Miranda taltub ja soostub saama tema naiseks. Fowles on romaanis ennekõike kriitiline (väike)kodanliku Inglismaa vastu, mis oma iganenud tõekspidamistes ähvardab lämmatada kunstilist innovaatilisust. Vangistatud Miranda tähistab
Teemad: sõnnid, pidutsemine, mereelukad, taimed. 4. Knossose palee kirjeldus ja müüdid. Knossose palee põhiplaan on äärmiselt keerukas, labürindid. Koosnes väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Müüt: Labürindi lasi ehitada kuningas Minos sõnnipäise koletise Minotaurose jaoks. Viimane oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma kogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal allutatud Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minose tütrelt Ariadnelt , kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti astudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. 5
Seal metsas elas aga koletisetaoline elajas Humbaba. See aga tähendas seda, et koletis tuleb tappa Gilgames kutsub ka Enkidu kaasa. Algul ta ei soovinud kaasa tulla, aga varsti oli ta küll nõus. Nad valmistusid teeleminekuks, neid õnnistati ära ning retks võis alata. Seedrimetsas julgustas neid taevajumal Samas, kellelt Gilgames kaitset palus. Samas saatis Humbaba vastu 8 vägevat tuult, mis otsekui halvasid Humbaba. Gilgames tabas Humbabat kulasse ning Enkidu lõi talle rindu. Koletise surma järel hakkasid nad puid maha võtma. Urukisse tagasi jõudes oli neil kaasas ka Humbaba pea. Istar imetles kangelast ning ahvatles Gilgamessi, et viimane tema kaasaks hakkaks. Gilgames luges Istarile aga kõik tema patud ette, ning keeldus. Nüüd aga tahtis Istar talle kätte maksta. Ta palus isalt teha härja, mis Gilgamesi tapaks. Taevajumal Anu aga vastas, et siis tuleb 7 kehva aastat. See aga Istari ei huvitanud. Enkidu ning Gilgames said koos härjast ikkagi jagu. Enkidu saab
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Aidi Vallik Referaat ---;;--- 8B Klass Tallinn 2008 Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlve elas ta üle vanaisa ja vanaema juures, sest ta ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist ära alles siis, kui Aidi oli saanud juba 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga tark mees, ta oli vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi saj. alguses ajakirjanik. Neil oli neli tarka last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, ülejäänud kolmest said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses hea atmosfäär. Aidi vanaisal oli suur raamatukogu nimistus - kümme tuhat köidet, mida koos ka tihti loeti. Oma suurimateks mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijaks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", veidi vähem ,,Muumitrolli" ja ,,Ste...
asusin sellega känsakat materdama, kuni tulekeeled kadusid. Järsku ilmusid aga taevasse tumedad aukartustäratavad moodustised, kus oli näha tuleleeke, mis maapoole sööstsid ning kogu küla valgustasid, kusjuures neid saatis kurjakuulutav mörin. See oli hirmuhäratav, kuigi seda oli ka varem juhtunud. Kui taevas hakkas alla sadama, jooksime kõik hüttidesse varju. Siis tabas aga üks tulekeel minu lähedal asuvat teist hütti, mis koheselt punase koletise meelevalda sattus. Mäslevast tulest jooksis punase katkuga kaetud Vana välja, ise täiest kõrist röökides. Kui ta järvepoole jooksis, sõid leegid teda nii tugevalt, et ta vajus korisedes poole maapeal maha, lastes tulel tema maiustamise lõpetada. Hiljem pärast tulenooletormi lohistasime söestunud kondid metsaäärde, kus Vanaga hüvasti jätsime ning siis oma töödega jätkasime. Mina Jörka ja Õrr tõime metsast paar toigast, korjasime sammalt ning panime püsti
Frankenstein kõrvaldab kõik tõendid töökoja kohta ja lahkub saarelt. Maale jõudes süüdistatakse teda kaldale pesnud mehe mõrvas. Mõrva ohver on Henry - ta on kägistatud. Ta naaseb Genfi. Nad sõidavad võõrastemajja ja pidades silmas olendi pahatahtlikku hoiatust, soovitab Frankenstein Elizabethil minna oma tuppa. Karjumist kuuldes tormab Frankenstein tuppa ja on laastatud, leides, et Elizabeth on kägistatud. Frankenstein lubab oma loodud koletise tappa. Ta jälitab oma järeltulijaid arktilisse ringi, kus kohtub Waltoniga. Waltoni ja tema laevakaaslaste poolt leitud külmast haigestunud ja nõrgestatud Frankenstein sureb. Hiljem leiab Walton olendi ruumist, kus Frankenstein asub. Walton suhtub olendisse viha ja hirmuga. Olend väljendab oma kannatusi, kahetsust ja enesehaletsust ning seejärel lahkub, kavatsedes surra.
ja asusin sellega känsakat materdama, kuni tulekeeled kadusid. Järsku ilmusid aga taevasse suured tumedad moodustised, kus oli näha tuleleeke, mis maapoole sööstsid ning kogu küla valgustasid, kusjuures neid saatis kurjakuulutav mörin. See oli hirmuhäratav, kuigi seda oli ka varem juhtunud. Kui taevas hakkas alla sadama, jooksime kõik hüttidesse varju. Siis tabas aga üks tulekeel minu lähedal asuvat teist hütti, mis koheselt punase koletise meelevalda sattus. Mäslevast tulest jooksis punase katkuga kaetud Börka välja, ise täiest kõrist röökides. Kui ta järvepoole jooksis, sõid leegid teda nii tugevalt, et ta vajus korisedes poole maapeal maha, lastes tulel tema maiustamise lõpetada. Hiljem pärast tulenooletormi lohistasime söestunud kondid metsaäärde, kus Börkuga hüvasti jätsime ning siis oma töödega jätkasime. Mina Jörka ja Õrr tõime metsast paar toigast, korjasime sammalt
tegevuspaigana 1838. aasta Saksamaad. Murnau ei kasutata filmis sõna ,,vampiir", vaid isikunimi Nosferatu tähendabki filmis vampiiri. Erinevalt originaalloost ei loonud krahv Orlok teisi vampiire, ta üksnes tappis neid, seevastu algupärases loos tekitab krahv Dracula teisi vampiire hammustades uusi vampiire. Murnau filmi üks suurimaid erinevusi originaalloost ,,Krahv Dracula" on asjaolu, et filmi lõpus ei tapa vampiiri mitte vampiirikütt, vaid hoopis tõusev päike, mis süütab koletise. Algses Dracula- loos päikesekiired vaid nõrgestasid teda, kuid Murnau filmis ei saa Nosferatu päiskevalguse käes liikuda, sest see tapaks ta. See oli ühtlasi suurimaks panuseks popkultuuri ja vampiirizanrisse edaspidi loodud vampiirilugudes ei saa vampiirid enam valguse käes liikuda. Raamatu autor ise suri 10 aastat enne filmi esilinastust, kuid tema lesk otsustas filmi plagiaadis süüdistades kohtusse kaevata. See insident viis selleni, et filmi koopiad hävitati ja
Sellest tekkis suur segadus ja kuninga sõjavägi võitlesid Arthuri ja ta tiimi vastu, Arthur lõpuks samatus mõõgaga täielikult ja kasutas seda esimest korda tappes kõik vastased. Tema sõber Back Lack saab haavata ja kuningas tapab ta, Back Lacil oli aga poeg, kes nägi seda pealt ja jäi oma isast ilma. Lõpuks Arthur läks the Meegi-ga kuninga juurde suure maoga, kes tappis kõik kuninga rüütlid. Selle peale läks kuningas uuesti vee naiste juurde, et küsida uuesti koletise jaoks võimu aga selleks pidi ta tapma oma tütre, mida ta ka tegi. Toimub eepiline lahing Arthuri ja Vortigerni vahel. Arthur võitis ja lõi ümarlaua rüütlid ja sai kuningaks. Kuna õpetaja rääkis et Arthur ei tundunud hea mees, siis mul olid omad eelarvamused filmi ja Arthuri kohta aga mulle väga meeldis ta karakter. Ta oli väga nutikas ja kaval. Läbi raskuste ta kasvas tugevaks ja mõistlikuks meheks. Ja mulle väga meeldis, et ta oli ka humoorikas ja ei lasknud ennast heidutada
reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. · Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid, millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. Kreetaga seonduvad legendid · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud.
Salakaval titaan Kronos tegi oma isa sirbiga viljatuks ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid vanema põlvkonna jumalad Zeus jt. Kronos kartis oma lapsi ja sõi nad alati seepärast ära. Kõige noorema poja Zeusi suutis ema päästa ja koopasse peita. Zeus kasvas suureks ja alistas Kronose ja sundis ta kõik teised välja oksendama. Järgnes võitlus titaan. Zeus sai enda käsutusse välgu ja võitis tänu sellele. Gaia tõi ilmale veel sajapäise tuldpurskava koletise. Zeus võitis ka tema, ja mattis ta Etna tulemäe alla. Zeus oli kindlustanud endale valitsuse. Kreekas levinud arusaama järgi tegid jumalad inimesed maast, või voolisid savist ja mullast. Titaan Prometheus oli hoidnud jumalate poolele, ja jäi seetõttu ellu, kuid tegi Zeusile ohvritalituse juures tünga. Seepärast võttis Zeus inimkonnalt tule, mille Prometheus tagasi varastas, mille peale Zeus ta Kaukasusse kalju külge pani ja inimkonnale saatis
madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares (Mars) Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine
uskus, et monarhia suudab lahendada Prantsusmaa probleemid. Ta täiendas oma väljaannet mõned kuud hiljem, milles märkis, et kuningas on ainult oma finantsseisu pärast mures ning on jätnud kõrvale rahva probleemid ja vajadused. Samal ajal ründas Marat neid, kes pakkusid Prantsusmaa eeskujuks välja Briti valitsussüsteemi. Charlotte Corday, kes ei toetanud Marat’ vaateid, vaid pooldas žirodiine mõrvas ta 13. juulil 1793. aastal arvates, et tappis koletise. Mõrva eest läks Corday giljotiini alla ja peagi hakkasid žirodiinide massihukkamised. Pärast J. P. Marat’ surma sai terrorism õige hoo sisse. Georges Jacques Danton George Danton oli prantsuse revolutsionäär ja elukutselt advokaat. Ta saavutas hiilgava kõnemehena suure populaarsuse ja juhtis pärast kuninga Louis XVI põgenemiskatset tema vastast liikumist. Esmalt tegi ta küll Robespierre’i ja Marat’ga koostööd, kuid
igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled ,millest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Ka Zeusi vennad Hades ja Poseidon said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka hirmuäratavate hiiglastega ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike ülemvalitseja. Zeusi armukesed ja järglased Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
