Karli Udso, G3R Analüüs “Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani” Mõtted: Kriitilisus Nõukogude võimu vastu Eesti rahvavaimu – “ilus pikk poiss” Tants kui tähelepanu hajutaja Purpursedteod – punase võimu ja ideoloogia kandjad Hando Runnel püüab antud luuletusega edasi anda Nõukogude võimuga kaasnenud raskusi. Selle põhisõnumiks on see, et omal ajal saabus NSVL võim vägagi ootamatult suure armeega. Luuletust läbiv metafoor “ilus pikk
läbitud, kuid oi kui palju on veel ees. Mõned ilusad hetked koos Teiega kallid lõpetajad meenuvad mulle: esimene koolipäev ja roosa seelik, mida ikka ja jälle vaja läheb, kiisu läks kõndima müts oli peas – Teie esimene ülesastumine siinsamas laval, siis helesiniste juustega Malviina ja Pieroo ning Buratino ning see ,et üks poiss küsis „ kas see ongi päris Malviina ?“ Te tulite, nägite ja võitsite. Me oskasime koos tantsida nii“ kalli- kalli“ t kui kaerajaani ning ega mustlastantsugagi Teie hätta jäänud. Tublid olite alati. Meie ühised piknikud Hiiemäel, traktorisõidud Tikal, klassiõhtud Puhnil ja pannkoogi küpsetamised koolis .Kui öelda :pisike puudel Loki ja kas suhkur oli hea või halb –teate Teie täpselt millest on jutt . Veel meenuvad mulle spordivõistlused , erinevad olümpiaadid , etluskonkursid, maavanema vastuvõtud, ekskursioonid – Tallinn, Pärnu Saaremaa, Palanga ,Stocholm.
· Väga palju on sellest tantsust kirjapanekuid ning teda on tantsitud üle Eesti. · Laul on võrdlemisi pikk ja obstsöösne. · Selle algupärasest versioonist pole midagi peale esimeste ridade täpsemalt säilinud. · Hiljem on laulu täiendatud ja muudetud. Rahvatantsud · Enamus meie rahvatantsud on teiste maade tantsudega sarnased.(mingilmääral ka Kaera- Jaan) · Labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss. · kaerajaani seostati kadrilliga · Tuljakut seostati slaavi tantsudega. Eesti tantsudele iseloomulikud jooned · Rahulikkus. · Väärikus. · Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused. · Vähe on akrobaatilisi elemente. · Korduvad motiivid. · Lihtne liikumisskeem. Mõned sõnad · Kontratantsud-tantsud, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud.
Madalaimaks osutus 2, kuid kõige rohkemalt hinnati selle vajalikust 10 palliga. Keskmiseks hindeks osutus 8.7 palli. (Joonis 6.1) 11 Joonis 6.1 Joonis 7.1 49.5% vastajatest oskasid nii nimetatud klubi tantsu nimega „rave“, ehk 53 inimest. 14% vastajatest oskasid kaerajaani, ehk 15 inimest. 19.6% vastajatest oskasid erinevaid rahvatantsustiile, ehk 21 inimest. 5.6% vastajatest oskasid võistlustantsu, ehk 6 inimest. 11.2% vastajatest oskasid hip hop’i, ehk 12 inimest. (Joonis 7.1) Tantsu oskus on Eesti meestel siiski olemas ja on ka erinevaid kogemusi seda tehes. Meeldiva uudisena tuli see et tantsust arvatakse hästi ja peetakse väga vajalikuks inimese elus. Olenemata sellest kui enesekindel või tagasihoidlik too individuaal on, suudavad kõik
12.Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 13.Valsi eestipärane vorm on labajalavalss. 14.Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud. 15.Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud mängulisemad ja samal ajal kui tantsitakse, siis lauldakse ka. 16.Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) 1934. aastal Tallinnas. 17.Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) 1869. aastal Tartus. 18.Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Kaerajaani 19.Oskan nimetada eesti rahvalaule mardi- ja kadrilaul. 20. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem.(missugustel üritustel? Nimeta) Laulupeol, Viljandi folk, Tõrva loits. 21. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)? Georg Otsa muusikakool, Heino Elleri muusikakool, Tallinna muusikakool. 21. Luuleta ise 8 värsirida regilaulu tunnuseid arvestades!
päikesemängu, tunda rohtu paljaste jalgade all, kuulda tuulevuhinat... Kui suudaks keskenuda köigile meeltele täielikult ja korraga! Kui rikkaks saaks muutuda elu. Ning tegelikult ei ole mingit vahet, et Jumal on nii Ahuramazda kui Jupiter... Ka kolme asemel võin ma kirjutada 2+1 vöi 1+1+1 vöi [(925/5+5)*4+140]/300 Tegelikult on see ikkagi 3. Noh, ,,kolm" ka. Kuidas kellelegi just lihtsam on. Vastavalt kultuuri ning ajaloo taustale... Kes tantsib sambat, kes kaerajaani... See on temperatuuri küsimus. Vöi temperamendi. Vöi harjumuse. Vöi vanemate käsu. Raido Treibek
1) Esmaspäeval, 17. mail 1) Hõlmav määrus: Ott on sündinud 2) Aadressi märkimine: Minu aadress on Pärnumaal Uulu vallas Reiu külas. Kase 1, Elva, Tartumaa Elan Tartu maakonnas Elvas Kase 3) Samaliigiline täined: Ta on väike, tänaval. alamõõduline tüdruk. Pikk, 2) Eriliigiline täiend: Ta on väike kena kahemeetrine poiss tantsis kaerajaani. tüdruk. Ilus pikk poiss tantsis 4) Järellisand: Jaan, minu parim sõber, kaerajaani. tuleb külla. 3) Eeslisand: Minu vana sõber Jaan 5) Omastavas käändes lisand vaid tuleb külla. eestpoolt: See on Jaani, minu parima 4) Vähendava või hellitava varjundiga sõbra raamat. NB kui omastavas järellisand: Jaan vaeseke pole veel
kindla viisi ja liikumisega. Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on muutumine rahvatantsule alati omane olnud -- nagu inimlooming laiemaltki, muutub ka rahvatants olulisi sündmusi peegeldades vastavalt ajale ja inimestele. Seetõttu ei
Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase (18681946) juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on muutumine rahvatantsule alati omane olnud -- nagu inimlooming laiemaltki, muutub ka rahvatants olulisi sündmusi peegeldades vastavalt ajale ja inimestele
1.MARDILAUL Eesti rahvaviisi järgi R.Päts 1.Tere,tere,eidekene,tere,talutaadikene! 2.Mardid tulnud kaugeelta,kaugelt altmaa rabadelta! 3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad! 4.Peretütar peenikene,talutütar tallekene! 5.Lase mardid tuppa tulla,kutsu mardid kamberisse! 6.Mardid tantsvad tuljakuda,mardid kargvad kaerajaani! 2. MARDILAUL Eesti rahvalaul 1.Tere,tere,eidekene,teiseks tere,taadikene, tere,taadikene. 2.Laske mardid sisse tulla,mardid tulnud kaugeelta, tulnud kaugeelta. 3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad, varbad valutavad. 4.Mart toob meile lehmaõnne,kannab kotta karjaõnne, kotta karjaõnne.
USA kaitseministeeriumi hoone on Pentagon (suure tähega). Sõna laulukaar on väikese algustähega. Õige on kirjutada väikeste tähtedega ja sidekriipsuta: eesti, saksa ja itaalia keel, vrd eesti-, saksa- ja itaaliakeelne. Sõna e-viktoriin on lause keskel väikese tähega ja lause algul suurega, nt E-viktoriini võitis 7.d klass. Sõnad devon, kambrium, kvaternaar, ordoviitsium ja silur on väikese algustähega. Tantsisime kaerajaani. Sõna kaerajaan on antud ÕSis nimetusena. Kas Savoy kapsas on kirjutatud õigesti? – See on savoia kapsas ehk kähar peakapsas. Üldkeeles pole viga kirjutada ka Savoia kapsas, nt menüüs: Savoia kapsa hautis, Savoia kapsa rullid. Õige on kirjutada Paunvere suur väljanäitus. Õige on kirjutada Euroopa ainepunkt. Tallinnas on Raekoja plats (aadressikoha nimi). Üldnimena võib kirjutada raekojaplats. Kirjutage esimene Eesti ja teine Eesti.
USA kaitseministeeriumi hoone on Pentagon (suure tähega). Sõna laulukaar on väikese algustähega. Õige on kirjutada väikeste tähtedega ja sidekriipsuta: eesti, saksa ja itaalia keel, vrd eesti-, saksa- ja itaaliakeelne. Sõna e-viktoriin on lause keskel väikese tähega ja lause algul suurega, nt E-viktoriini võitis 7.d klass. Sõnad devon, kambrium, kvaternaar, ordoviitsium ja silur on väikese algustähega. Tantsisime kaerajaani. Sõna kaerajaan on antud ÕS 2006s nimetusena. Kas Savoy kapsas on kirjutatud õigesti? See on savoia kapsas ehk kähar peakapsas. Üldkeeles pole viga kirjutada ka Savoia kapsas, nt menüüs: Savoia kapsa hautis. Õige on kirjutada Paunvere suur väljanäitus. Õige on kirjutada Euroopa ainepunkt. Tallinnas on Raekoja plats (aadressikoha nimi). Üldnimena võib kirjutada raekojaplats. Kirjutage esimene Eesti ja teine Eesti. Ühendis Saksa köök on esimene sõna suure tähega.
(Vilep 2007: 38). Nimetatud luuletus kuulub n-ö kaksikadressaadiga, nii lastele kui täiskasvanuile suunatud luuletuste gruppi, kuhu kuuluvad veel ,,Kevadrõõm" ja ,,Kui issi telekat remontis". Neisse naljakatesse luuletustesse on peidetud vihjeid, mis pakuvad äratundmisrõõmu täiskasvanuile. Täiskasvanutele äratundmiseks on ka intertekstuaalne viide Hando Runneli luuletusele, millest on laenatud värss luuletusse ,,Tantsust": ,,pikk-pikk poiss tantsib kaerajaani". Vilepi muusikutausta arvestades võib tema allikaks olla pigem Peeter Vähi kirjutatud laul ansamblile Vitamiin. Täiskasvanu vaatepunkti, kes imestab maailma muutumise üle, kujutab toredalt luuletus ,,Tantsust", 58 kus rahvatantsijate sekka tunginud breikar: ,,keset rahvariides hingi / keerleb lagipea peal ringi".
annaabi.ee 
