Väikelastekirjanduse eksamiks (7)

Lastekirjanduse definitsioon, olemus

Väikelastekirjanduse eripärast

Muinasjutuvajadusest väikelapseeas

Rahva-ja kunstmuinasjutt

Muinasjutuautoreid võrdlevalt ( Perrault , Grimmid, Andersen )

Folkloorse lastelaulu tüüpe

• Mängulaulud:
  

• Ahellaulud
  

• Karjaselaulud
  

• Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust (Undritz, Liiv, Kunder , Parijõgi)

• Paul Undritzi kõne „Laste kirjadest“ avaldati Eesti Postimehes. (kirjad tähendavad raamatuid) Tema arvates oli lastekirjanduse põhiülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada.
  
• Saksalas ilmus Juhan Liivi artikkel „Laste kirjavara“, kus propageerib järgmisi mõtteid: lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud ; lastele pakutavad kirjanduslikud „kujud“ peavad lihtsad, kuid seejuures vooruslikud olema; keel olgu kerge ja luulelise kõlaga; sõnadega ei tohi „koolmeisterdada“; lastele on sobimatud romaanid ja luuletused, röövjutud
  
• Kunder oli lastekirjanduse teooria rajaja (esitab lastekirjanduse funktsioonid ja printsiibid ). Funktsioonid: õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline . Printsiibid: eakohane ja temaatiline
  
• Parijõgi – saksa eeskujul laste-ja noorsookirjanduse juurutamine
  

• 19. saj. lõpu autoreid eesti lastekirjanduses

• Juhan Kunder- TÕSi kasvandik , pedagoog Rakveres . Looming: „Lood lastele“, „Laste raamat“, „Eesti muinasjutud“, „Looduse õpetus“, „Maakera elu ja olu“. Arvab , et loodust mitte tunda tähendab oma ema mitte tunda.
  
• Jakob Pärn- TÕSi kasvandik, pedagoog, rahvusliku liikumise tegelane. Looming: „Muistena juttud noore rahvale“, „Lühikesed juttud armsa lastele“, „Vanad jutud“. Tähtsus: viljakaim jutukirjanik; kõlbelise kasvatuse vahend-lastejutt; juttudes väljenduvad konkreetsed, ajajärgule ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed.
  
• Friedrich Kuhlbars (pse. Villi Andi; Mangu Sild ; Fritz Klüse)- TÕSi kasvandik, koolmeister Viljandis, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Looming: „Laulik koolis ja kodus“; „Laste laulik“; „Kooli kannel“. Tähtsus: viis ilmaliku laulurepertuaari koolidesse; „Teele, teele, kurekesed“, „Kungla rahva“ sõnade autor; „Lõikuselaul“
  
• Ado Grenzstein (ps. A. Piirikivi)- pedagoog. Looming: „Kooli laulmise raamat“; „Pildiaabits“, „Eesti lugemise raamat“, „Laste lugemiseraamat“. Tähtsus: „Viisk, põis ja õlekõrs“; mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia
  

• Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel

• K. E. Sööt- nimetab oma loomingut lallitusteks ja lugudeks. Avastas folkloorse lastelaulu ja avaldas selle põhjal välja emotsionaalset lasteluulet. Väga palju kõlakujundeid. Looming: hällilaulud „Uni tuleb“, „Une tulekul“, „Äiu lahke lapsukene“, „Ehatäht kiirgab“, humoristliku sisuga „Roti pulmad “, „Krokodill“, loodusluule „Jälle kevad“, „Vihmapilv vii endaga“.
  
• E. Enno – nimetab oma loomingut lillelallerateks, sest need on laululised, palju kõlakujundeid. Vähem algriimi kui Söödil. Enno oskab lapses üles leida hea. Luuletustes tähtis koht loodusel. Looming: „Üks rohutirts läks kõndima“, „Kevadel“, „Laps ja tuul“, „Notsulaul“, „ Juss oli väike peremees “, „Sügisel“, „Tuul käib tühjal rannal ringi“, „Sügis“, „Hiiresõit“
  
• K. A. Hindrey - tema luules tugev didaktiline hoiak, kasutab groteski ja satiiri, jõuline efektne huumor. Looming: „Pambu-Peedu“; „Seene- Mikk“, „Piripilli-Liisu“, „Nina-Jass ja Näpp- Mall “; „Lõhkiläinud Kolumats“. Tegi ka mitmeid ümberjutustusi.
  
• J.Oro – loomingus puuduvad kõlaefektid, ka tütred kirjutasid talle luuletusi. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäeva elu. Väga palju jõululuuletusi. Looming: „Miks ei tule ükskord tali “, „Tiliseb aisakell “, „Üle lume lagedale“, „Nääritaadi ootel “, „Sõit“, „Talvehommik“,
  

• 1930.aastate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel...

• Märgatav areng nii kvantiteedi kui kvaliteedi poolest
  
• Võrreldes sajandi algusega 4 kordistus lasteraamatute arv
  
• Maailma lastekirjanduse paremik muutus kättesaadavaks ka eesti lastele
  
• Raamatute välimus, kunstiline kujundus, trükitehnika saavutasid 30.a-te lõpuks kõrge taseme
  
• Kujunes välja sisukas ja ulatuslik lasteperioodika
  
• Lastekirjandus muutus arvestatavaks kunstinähtuseks ja rahvuskirjanduse osaks
  
• Ajastu silmapaistvaim prosaist oli Jüri Parijõgi ja produktiivseim luuletaja J.Oro.
  
• Lasteluule klassikuteks peetakse Sööti ja Ennot.
  
• Silmapaistev koht oli M. Sillaotsal, I.Truupõllul, J. Jaigil, A. Mälgul ja ka A.H. Tammsaare loomingul
  
• Temaarika avardus , mitmekesistus stiililt ja zanrilt.
  
• Kujunes välja lastekirjanduse ealine ja sooline diferentseeritus.
  
• Hakati uurima lastekirjanduse ajalugu ja teooriat.
  

• Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele)

• Ellen Niit –suudab mõista lapse hingeelu, kujundab last kaitsva headust täis maailma. Luules palju heledavärvilisi sümboleid- maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümbolid. Looming: „Pille-Riini lood“, „ Triinu ja Taavi jutud“, „Krõlli-raamat“
  
• Heljo Mänd – lapsepärane mängulisus ja emotsionaalsus, looming peegeldab mitmekülgselt lapse eluringi kuuluvaid mänge ja töid-tegevusi. Hoiak on soe, suhe lapsega väga kodune. Fantaasiarikas ja sisukad probleemid. Fantaasia on lapsemeelselt loogiline ja humoorikas ning loob elavaid pilte. Looming: „Aadu läheb lasteaeda“, „Edev elevandipoeg“, „Koer taskus “, Kõik räägivad“
  
• Eno Raud – looming on peaaegu tervenisti lastele. Raamatud paistavad silma leidliku lähenemisnurga poolest küllalt tuntud pedagoogilistele probleemidele. Humoorikad, püüab iga raamatuga öelda midagi uut, anda lastele uusi teadmisi. Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Looming: „Mõru kook “, „Telepaatiline lugu“, „Lugu lendavate taldrikutega“, „Helikopter ja tuuleveski“, „ Sipsik “, „Naksitrallid“
  

• Nõukogude Eesti juhtivad lasteluuletajad

• Kersti Merilaas- suhe lapsega on lihtne ja loomulik, emotsionaalselt rikas. Dialoogiline suhe, selgitab küsimuste ja vastuste kaudu elu tõdesid. Looming: „Päikese paistel“, „Kallis kodu“, „ Lumest lumeni“
  
• Felix Kotta- humoristlik, rahvaluulest laenatud aspektid. Looming: „Räägib Mati“, „Kaheksas sügis“, „ Tublid loomad“
  
• Ralf Parve- konkreetse sisuga, aktiivne elutunnetus, kohati liiga õpetlik. Looming: „Teguderohked päevad“, „Meie maja poisid“, „Lõbusad värsid“, „Tahan ruttu kasvada“
  
• Leelo Tungal- „Karune lugu“
  
• Ellen Niit - „Karud saavad aru“; „Suur maalritöö“, „Suur suislepapuu“
  
• Eno Raud- „Kilul oli vilu “
  
• Heljo Mänd- „Tarkus tuleb tasapisi “, „Metsalilled“, „Mõmmi, sabata krokodill ja teised“
  

• Fantaasiakirjanduse arengust Eestis

• 1. 1. Tulek – A. Kitzberg, Hindrey, Luts, Jaik,Truupõld, Ristikivi ; lood müstilistest olenditest
  
• 2. Nn vaikiv ajastu
  
• 3. 2. Tulek- Raud, Niit, Mänd; palju loomajutte, valdav muinasjutt, mänguline, tegelased liiguvad enam-vähem reaalses ümbruses
  
• 4. Otsustav läbimurre- Vaidlo, Raud, Maran , Pervik , Käo, Miller ; hea ja kurja temaatika , tegutsevad reaalses ümbruses
  
• 5. Uusi ilminguid – Poeesia ja filosoofia (Põldmäe, Valton ), Nonsenssmuinasjutt(Maran, Reinla)
  

• Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses

• Aino Pervik- „Tirilinna lood“
  
• Lehte Hainsalu - „Suur vend Mati ja väike õde Kati“
  
• Henno Käo- „ Napakad jutud“, „Kui mind üldse olemas ei oleks“
  
• Edgar Valter - „ Pokuraamat “, „Kuidas õppida vaatama“
  
• Leelo Tungal- „Jõuluvana, kes kartis lapsi“, „Tragi tüdruk Kata“
  
• Tiia Toomet - „Suur karuraamat“, „Kaur, kõige noorem vanem vend“
  
• Aidi Vallik - „Unekoer“, „ Koletise lugu“
  

• Uusi autoreid kaasaegses väikelastekirjanduses

• Heiki Vilep- „Kapiukse kollid“
  
• Kätlin Vainola- „ Kelli - peaaegu haldjas “
  
• Ketlin Priilinn - „ Lugusid koertest“, „Evelini lood“
  
• Jaanus Vaiksoo - „Soovaimu lood“
  
• Ilmar Tomusk - „Tere, Volli !“, „Pöörane puhkus Parakatkus“
  
• Kristiina Kass- „ Samueli võlupadi“, „ Petra lood“
  

• Minu lemmikautoreid väikelastekirjanduses

• Minu üheks lemmikautoriks on Kristiina Kass, samuti Andersen.
  

• Kirjandusteoreetilisi mõisteid: