Eesti mütoloogia Rehepapp mõisa palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele. Rehepapiks võeti mõni talumees külast või elatanud mõisaametimees. Rahvaluules on rehepapp seotud Vanapaganajuttudega. Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last.
Faehlmann ja Kreutzwald võtsid Taara innukalt omaks. Faehlmann püüdis tõestada, et Taara kultusega olid muisted eestlased jõudnud monoteismini. Ta seostas Taara nime Tartuga. Kreitzwaldi jaoks oli Tartu vana õnnistatud Taara paik, kus Taaramäel oli Taara tammik. Eeposes ''Kalevipoeg'' oli Taara mainitud ligi 50 korda.1920-ndaks aastaks oli juba koolides raamatud Taarast.Ilmusid laulukogud Taara nimega. Tekkis ka terve laeva armaada nimega Taara. 13. Mis on zanr? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Zanr on teatud maailmanägemine. Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Folklooris on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vorimid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Folkloori zanrid muutuvad ja on omavahel suhetes. Analüütiline- rahvapärane.Tekstipõhine-esituspõhine.
Kratt Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu
Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Nad ei ole absoluutsed kategooriad vaid jagunevad vastavalt vaatenurgale. Seega saab ka folklooris luua erinevaid žanrisüsteeme mis on pidevalt muutuvad. Näiteks on folklooris eraldi žanriteks müüt, muistend ja muinasjutt. Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.
väiksem ajaline sügavus. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid jaotuvad kaheks. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja, ravitseja, maja- ja paiga haldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maa ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailma loojaks on veelinnud. Maa tekkimine veelinnu kehast. Munast sünnivad vastandikud alged Jen ja Omöl (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles kajastub ka Põhja-Ameerika ja Põhja-Euraasias laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja
670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Ühisjooned: lavaline kaksus, mao kõne, kinkija (doonor) proovilepanek, samad tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest karistus. 13. Mille poolest erinevad (nt A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. LéviStraussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne).
mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). Ühisjooned: lavaline kaksus, mao kõne, kinkija (doonor) – proovilepanek, samad tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest karistus. 13. Mille poolest erinevad (nt A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. LéviStraussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne)
8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund o Loodusjõud o Teadja/ravitseja o Maja- ja paigahaldjad o Esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund o Dualistlikud kontseptsioonid o Maaema ja taevajumal o Viljahaldjad o Külapühamud ja preestrid 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Tunnuslikku komi loomismüüdis · Veelinnud maailma loomas: maa(ema) tekkimine veelinnu kehast · Munast sündivad vastandlikud alged Jen ja Omöl' (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid; NB! dualistlik müüt (bogomiilide mõju?) · Munadest sündivad päike ja kuu, inglid ja deemonid · Selles kajastub Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt 10
Referaat Mulle huvipakkuv loodusnähtus Karin Torim 7.B Võib ainult aimata, millist kohutavat hirmu ja õudu võisid tunda meie kauged esivanemad, kui nad jälgisid pimedatel talveöödel muidu nii rahulikus tähistaevas virmaliste lummavat etendust. Nüüdisajal, mil inimesel pole enam aega vaadata taevasse, sest tuleb põrnitseda tähesõdadest täidetud teleekraani või võidelda tulnukatega arvutiekraanil, on hirm kadunud. Kuid ega me veel sellepärast või öelda, et teame kindlalt, mis need virmalised õieti on. Ei tea seda isegi teadlased. Kummatigi on virmalised astunud uuesti inimese ellu, mõjutades ülemaailmset suhtlemist, ja seepärast on neid üha enam ning enam uurima hakatud. Peaaegu kõigi põhjamaade rahvaste legendides esinevad virmalised kui sillad jumalate ja inimeste, surnute ja elavate vahel. Arvatakse isegi seda, et paljude rahvaste folklooris tegutsevad draakonid on ajendatud just virmalistest. Alles hiljaaegu uskusid...
1.2. Muinasjuttude liigid · Loomamuinasjutud (need on ka vanimad kihistused näiteks eesti muinasjutuloomingus). Loomad on isikustatud (kõnelevad, tegutsevad nagu inimesed). Elumudel luuakse loomade kaudu. Loomamuinasjutud on seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised. Omapäraseks näiteks võiks tuua, et inglise 4 folklooris on väga vähe loomamuinasjutte, kuna inglise rahvas on väga noor ("Kolm põrsakest"). Loomamuinasjuttude tegelasteks on isikustatud loomad, iga loom on teatud iseloomu või tegelase sümbol. Eesti loomamuinasjuttudes sagedamini esinevad tegelased: rebane salakaval, kaval, nutikas; hunt tölp, rumal, ahne; karu tugev; jänes kaval, kiire. Eesti loomamuinasjuttudes esineb mitmeid linde (just eesti muinasjuttudes!): kaaren, ronk, harakas, vares jt.
Kuigi külas on kena, on sõbrad siiski kodus. Tihtilugu on selline väljaränne ajutise iseloomuga-minnakse, nähakse, proovitakse ja tullakse koju tagasi. Selline on positiivne stsenaarium. Riigile kulukam on koolitada spetsialiste ja neid valitsuse poliitika tulemina jätta võõrsile. Keegi sellest rõõmsaks ei saa, kuna selline väljaränne on siiski tulenev pigem murest kui soovist. Seda omakorda saab seletada mitmeti. Mis on mure ja mis on soov? Eestlane üldjuhul folklooris ikka muretseb. Muretseb süüa, auto, muretseb lapsed ja pangalaenu. Samas on soov, vähemasti peaks olema - eriti just noortel - mingilgi määral nautida käesolevat eluetappi. Vanainimesed ütlevad selle kohta, et tee tööd, siis tuleb ka armastus. Kuid siiski, tundub, et tehtaks meelsasti tööd, õpiks, armastaks ja edaspidi võiks tekkida mured. Needsamad mured ja muretsemised sooviks jätta kaugemasse tulevikku-umbes sinnakanti, kui
tingimused satuvad loodud olema. Tuld on kummardatud ja selle maagiasse usutakse siiani nii mõnedeski kultuurides. Selle fenomenaalse nähtuse tähenduslikkus inimkonna jaoks ulatub juba kõike iidsematesse kultuuride algetesse. Loomulikult on see tingitud sellest, kui tähtis tuli tegelikult meie jaoks on ja on olnud. Tulele on erinevates usundites omistatud erinevaid omadusi ja võimeid, nagu puhastamine , seos hingede maailmaga jne. See on andnud ainest mütoloogias ja folklooris. Artiklis kirjeldab autor Hendrik Relve ka oma erakordset kogemust ekstreemsetes ilmastikutingimustes Põhja- Siberis, kus tulel ka oma eriline tähtsus oli. Võib ju ette kujutada, ning on lihtne järeldada, et sealsetes ilmatikutingimustes, kus 30 lähedane külmapügalate arv ,,erakordset lämbust" tähendab, on soojaandja erilise tähtsusega, sest sisuliselt oleks ju ilma tuleta seal elu absoluutselt mõeldamatu. Nii ongi sellega seal seotud mitmed rituaalid, mida autor artiklis ka kirjeldab
pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. Artika ja subarktika kütid: looduslähedus, seaduserikkumisel on tagajärg, maailma loomine, oli šamaan ehk ravitseja, kes oli ka kogukonnajuht, kes suhtles vaimolenditega, kelle võimuses oli saagi andmine. Ka loomade isandadkaru hinge lepitamine. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud. Kahest vette munetud pardimunast sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl. Lind palub poegadel ülejäänud neli muna välja tuua ja vastu tema keha puruks lüüa. Ise tõuseb taevassse, viskub vette ja hukkub. Vennad toovad kumbi kaks muna välja ja purustavad vastu pardi keha. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Maa saab surnud linnust. Maa sünnib mere põhjast
Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid.
Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid.
( peab olema 8 silpi, parallelism, mõttetera). Muinasjutt- Väljamõeldud jutt. Looma muinasjutud (nt Hunt ja 3 põrsakest), imemuinasjutud, tõsielulised muinasjutud(nt. Punamütsike, Tuhkatriinu). Mõistatus - koosneb kahest osast - ülesandest ja vastusest. Vanasti algas: "Mõista-mõista..." ja vastus oli ühesõnaline. Mõistatused on taibukuse proov. On ka piltmõistatusi. Muistend - tõsieluline. Ta on seotud kindla aja, koha või inimestega või sündmustega. Kõnekäänd - Folklooris kild e. parool. Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab edasi lühidalt piltlikult mingi olukorra või omaduse iseloomustuse. Vanasõnad - terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj
rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum. Skandinaavia mütoloogiast eraldi seisab Soome mütoloogia, kuigi sellel on eelmainituga mõningaid sarnasusi. Skandinaavias säilis muistne germaani mütoloogia kõige kauem. Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena. Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja Nooremast Eddast, Islandi saagadest ja teistest keskaegsetest tekstidest. Skandinaavia folklooris säilisid muistsed uskumused ja legendid pikka aega ning mõnedes maakohtades püsivad need tänapäevani. Muinaspõhja usku on taaselustatud või taasleiutatud germaani uuspaganlusena. Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. omab mitmeid omadusi, mis seovad seda teiste soomeugri mütoloogiatega, nagu eesti mütoloogiaga, kuid ka teiste naabruses olevate mütoloogiatega, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga
See tähendab, et same vaid rekonstruktsioonidega vihjeid nende mütoloogiast. Ajalooline allikmaterjal on 18. saj folkloorne ainestik. Indoeuroopa mütoloogiat same aga uurida materjalidest,mis ulatuvad kuni 4000 aastat tagasi ning on säilinud kui kirjalike allikatena. Kuna tegemist on geograafiliselt laialt levinud rahvaga siis on võimalik luua keelelisi konstruktsioone, et uurida nende mütoloogiat. 9. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud. Kahest vette munetud pardimunast sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl. Lind palub poegadel ülejäänud neli muna välja tuua ja vastu tema keha puruks lüüa. Ise tõuseb taevassse, viskub vette ja hukkub. Vennad toovad kumbi kaks muna välja ja purustavad vastu pardi keha. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid . Maa saab surnud linnust
”, siit ka Taara-nimeline jumal. Osade kroonikute arvates oli tegemist Skandinaavia äikesejumala Thori appi kutsumisega: Thor avita! Sellele tõlgendusele lisandus veel teisigi ja 19.saj alguses toimunud estofiilide (Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane) mõttevahetuse tulemusena aktsepteeriti muistse jumala nimekujuna Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi. 13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on: pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus, tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) teatud maailmanägemine žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast või lugejast. Esineb kolm žanri käsitlust: tekstipõhine või esitluspõhine, analüütiline (teaduslik) või rahvapärane ja liigitatav e tunnetuslik
saadakse vaiku- kummiaraabikut, mis eraldub väljahigistisena. Lakiakaatsia viljadest ja lehtedest saadakse ka värvainet ja parkaineid. ● Parfümeeriatööstus toodab õitest akaatsiaõli (kassiaõieõli). Indias tarvitatakse ta lehti veel vürtsina ja seemneid süüakse. ● Akaatsia seemned on väga toitvad. Kultuurilooline tähtsus ● Seoses mitmesuguste kasutusaladega, eriti mõnede liikide tarvitamisega ravimtaimena, on akaatsiatel oluline koht Aafrika rahvaste folklooris. ● Austraalias on akaatsia rahvuspuuks- kuldakaatsia ehk Austraalia kummiakaatsia (Acacia pycantha). ● Alates 1838. aastast tähistatakse seal 1. septembril Akaatsia Päeva (Wattle Day; langeb kokku paljude liikide õitsemisajaga). Ka Austraalia rahvusvärvid roheline ja kuldne sümboliseerivad akaatsia lehtede ja õite värvi. Kummiaraabik ● Koostiselt on kummiaraabik orgaaniliste ühendite segu, koosnedes erinevatest süsivesikutest ja liitvalkudest.
vana tölphännaga pull, Jakob Kõrvi ümbersõnastatud rahvajututekstis tõlksaba sikk. Olend ise jääb enamasti inimsilmale nägematuks ja tema välimus jääb kirjeldamata. Inimesele ohtlik pole neis muistendeis mitte kala, vaid kalakarjasest vaimolend: Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase silmaga, sammaldunud pea või seljaga) on tuntud mitmete rahvaste folklooris. Kalandusealasest kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsabakalu on tegelikkuses olemas. Teada on juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja ja pärakuuimega, samuti saadi kalapüügil lest, kellel puudus keha tagumine kolmandik. Rahvausundis on eeldusi tähenduslikuks saada samuti püsihaavanditega (nn reiaga) kaladel.
,,linnud", ,,konnad", ,,ratsanikud", herilased" ,,Kuningas Oidipus" saatusetragöödia ,,Antigone" Sophoklese tragöödia, räägib Oidipuse lastest, Oidipuse pojad vastasleerides, tapsid teineteise, Kreon lubab matta ainult selle, kes oli tema poolt, teine lahinguväljale, Antigone hiilib ja korrald matused, Kreon saatis Antigone maa-alusesse vanglasse- tapab enda. Kreoni poeg armastas Antigonet ja tappis enda. Kreoni naine tappis enda. Antiiklüürika. Kreeka folklooris kõige paremini esindatud laul. Tegemisi saatis koor rituaalsed laulud: pilkavad, pulmalaulud, nutulaulud, meeste koosviibimiste laulud ja muud. Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes
sõna asetseb lausete, värsside või stroofide lõpus: Käsi mu peos, / väike käpik mul kõvasti peos, / koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris. Luules kasutatakse sageli tunderõhulisi sõna- või värsikordusi mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu (Teele, teele kurekesed...-F.Kuhlbars).Muinasjuttudele on iseloomulikud eepilised kordused (kolm venda, kolm takistust vms) Lasteluule traditsioonilised teemad ja kunstilised võimalused Ernst Enno, Elle Niit ja Wimbergi näitel: Lasteluule traditsioonilised teemad on uneluuletused, luuletused aastaaegadest, igapäeva toimingute kajastamine ( nt. Wimbergi "Poeskäik").
Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaarteaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend. Grotesk - kujutusviis, mis ühendab jämekoomiliselt vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline koomiline). Esineb folklooris. Eesti LK-s: FK.A. Hindrey, A.Kivirähk. Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. Huumor heatahtlik nali. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa
,,Rolandi laul", mida lauldi juba aastal 1066, kui normannid vallutasid Inglismaa; hispaania "Laul minu Cidist" XII sajandist ja saksa ,,Nibelungide laul", mille loomisajaks peetakse XIII sajandit. Nii prantsuse kui hispaania kangelaslaulud räägivad võitlusest araablaste ehk mauride vastu. Chertien de Troyes: ,,Lachelote ehk Kärurüütel'', ,, Yvain ehk Lõvirüütel'', ,, Perceval ehk Graali lugu'' Bernart de Ventadorn Graal oli maagiline ese keldi folklooris. Graali teemat jätkas laulik Wolfram von Eschenbach ,, Parzival'' ,,Kuslapuu''-Marie de F. Seitse surmapattu- iharus, laiskus, aplus, ahnus, viha, uhkus, kadedus.
kujunenud tugev orientalistide koolkond, kelle tõlkeid klassikalistest hiina, tiibeti ja india keeltest saksa keelde tõlgiti omakorda inglise keelde. Kuni 1990. aastateni oli näiteks laialdaselt käibel Richard Wilhelmi poolt tehtud "Yijingi" tõlge hiina keelest saksa keelde, mis omakorda oli Cary F. Baynesi poolt inglise keelde tõlgitud. Sellel kaudtõlkel põhinesid paljud adaptatsioonid ning omakorda uued tõlked paljudesse keeltesse, sealhulgas ka eesti keelde. Suulises käibes, folklooris jm liiguvad ja rändavad motiivid ja terved jutud korduvalt üle keelepiiride, sünnitades mitmekordseid tõlkeid. Legaalne tõlge (ametlik tõlge, juriidiline tõlge) on ametlikuks kasutamiseks tehtud tõlge. Dokumentide legaalseid tõlkeid saavad teha spetsiaalsed vandetõlgid ja need tõlked kinnitatakse notariaalselt. Eesti Vabariigi territooriumil välja antud avalike dokumentide tõlked peavad rahvusvaheliseks kasutamiseks olema kinnitatud ka Välisministeeriumi poolt.
ka laste kasvatamise ja arendamise põhiliseks vahendiks. Tähtsusetu ei ole seegi, et juba üsna varases eas puutus laps kokku lauludes, mängudes, juttudes, vanasõnades, aga ka kommetes, tavades ja igapäevastes käitumisnormides väljenduva esivanemate traditsioonilise maail- mavaatega. Siit ammutati hingelist tasakaalu ja sisemist kindlustunnet. Mitmete põlvkondade lastele on rõõmu ja mängulisust pakkunud eesti folklooris liisutuste näol mitmesugused kõnemängud ning tänapäevagi lapsed kasutavad neid omavahelistes mängudes. Liisusalme teab ja peab neist lugu iga laps. Neid korrutatakse, jorutatakse, ümisetakse suurima mõnu ja rõõmuga. Liisutustes kohtame tihti olematuid või absurdseid tegelasi, keda seovad omavahel kummalised ja täiesti ootamatud seosed. Kummalised ja ootamatud on ka nende tegemised-toimetused. Tegelikult aitab olematu ettekujutamine just
Eelistabelamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhilised kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punasrebase värvivariandist on saanud farmides kasvatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti folklooris peetakse rebast kavalaks. Valisin oma uurimistööks rebase sest tahtsin ta kohta rohkem teada saada ja see sissejuhatus tundus huvitav. Välimus Suurus Rebane on väikeste kutsikate suurune. Täiskasvanud isaslooma kehapikkus ( ninast kuini sabani) 82-170 cm sealhulgas saba 35-60 cm. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmises ja hüppamisel ja sojendab külma ilmaga ning on rebaste omavaheise kommunikatsiooni vahendiks. Taga käppde kõrgus on 12,4-18,2 cm
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised. Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse. Nüüd saadi mõjutusi kirjandusest, ...
Skandinaavia äikesejumalat Thori (Thor avita!) Elav mõttevahetus ESTOFIILIDE hulgas viis selleni, et muistse jumala nimekujuna aktsepteeriti Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi Taara päritolu seostati Thoriga, kuigi mõned tähtsad inimesed väitsid, et tegu on vana algupärase nimega Taara = Tharapitha meelevaldne tuletis - EESTLASTE ALAVÄÄRSUSKOMPLEKS 13. Mis on zanr? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Zanr pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus); tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik); teatud maailmanägemine; zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Erinevaid zanrikäsitusi: tekstipõhine esituspõhine, analüütiline (teaduslik) rahvapärane, liigutav tunnetuslik Zanrid on omavahelistes suhetes ehk zanrisüsteemis, zanrid muutuvad.
AUTOR: KEILA 2008 Sissejuhatus Oma väikese mahulises referaadis tahaksin Teile tutvustada kõiki 14 maailmaimet- seitset uut ja seitset vana maailmaime. Vanaaja maailmaimedest on kahjuks säilinud ainult 1. Aga uued on siiani täitsa olemas. Uute maailmaimede valimisel esitati palju erinevaid ehitisi ja kunsti väärtusi, aga välja valiti neist ainult parimad ja uhkemad. Imede arv 7 oli vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. See, mis kõiki maailmaimesid teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste hulgast esile tõstis, oli alati midagi hämmastavat- kas siis nende hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne ehitusviis või lihtsalt nende väljapaistev ilu. Teadlased ei ole suutnud kõikide mitte säilinud maailmaimede kohta kõike teada saada- täpseid mõõtmeid ja ehitusviisi ja laadi. Miks oli vaja valida 7 uut maailmaime
Abielu sõlmimisega seotud kombestiku kohta Eestis on isegi tõsiseltvõetavates uurimustes mõnikord oletatud, nagu oleks vallutuseelses Eestis sõlmitud abielud põhiliselt naiste "tõmbamise", seega röövimise teel. Abielu oli tol ajal siiski eelkõige kahe suguvõsa omavaheline leping ning naiste röövimine käsitletav kuriteona, mille eest oli ette nähtud karistus. Nii Eesti kui ka teiste läänemeresoomlaste folklooris leidub pealegi viiteid tõenäoliselt varasemale kosja- või kaasa valimise kombestikule, kus initsiatiiv kuulus hoopis neidudele. Veel möödunud sajandil käisid naised ka ise kosjas, siis küll juba eeskätt juhtudel, kui tegemist oli kas talu pärijanna või lesega. Ilmselt polnud abielu muinasajal kaugeltki nii püsiv, kui kristlikul keskajal. Vähemalt viikingiaegses Skandinaavias oli see kergesti lahutatav nii mehe kui ka naise algatusel. Riietus ja ehted Ehted
esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk. MITEMHÄÄLSE KOORILAULU TEKE JA ESIMESED LAULUPÄEVAD · Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus
VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist.
Samuti on tapmine kergem patt kui vargus, ent reetmine on kõige raskem patt üleüldse. Kõigist hullemad on aga reeturid, kes eiravad kokkuleppeid ja kohustusi. Dante peab patte, mis on seotud märkide võltsimisega, raskemateks: patutegu on üksikjuhtum, kuid ettemääratud märgiliste sidemete rikkumine hävitab inimühiskonna alustalad ja muudab Maa Põrguks. Kodu Bulgakovi ,,Meister ja Margaritas" Maailma folklooris on alati olnud oluline metsa ja kodu vastandamine: kodu = kindel kaitstud koht; mets = ebakindlus. Arhailised mudelid sellisest vastandamisest on jäänud püsima ka uuemal ajal. Puskini luules on traditsioonide, ajaloo, iseseisvuse ideede koondpunktiks koduteema. Gogolil on see väljendatud ühest küljest kodu/anti-kodu, teisest küljest kodu/"kodutuse" vastandamisena. Dostojevski mütoloogiline algkuju sulandub Gogoli traditsiooniga
Rebane reguleerib väikeste näriliste ja kahjulike putukate arvukust.[1] Kultuur Lääne kultuuris omistatakse muinasjuttudest lähtuvalt rebasele kavalus, mida ta kasutab lindude, eriti kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid allegoorilised loomamuinasjutud rebasest, kes oma kavalusega võidutseb tugevamate loomade üle ("Rebaseromaan"), ("Reinuvader Rebane"). Hiinas jutustatakse libarebastest nagu Eestis libahuntidest. Eesti folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks. Üliõpilasorganisatsioonide noorliikmeid ja ülikooli esimese kursuse üliõpilasi nimetatakse rebasteks.[1] Kokkuvõte Rebasega on tegu väga kavala ja omapärase loomaga, keda on alati huvitav looduses kohata. Eestis on ta väga populaarne, peamiselt sellest, et temast on väga palju erinevaid muinasjutte ja muid jutte. 7 8 Kasutatud kirjandus [1] http://et.wikipedia
Nendel ei õnnestunud abielluda, põhjusel, et Adama pere elas vaesuses. 5. 1817. aastal Mickiewic, Tomas Zan ja teised sõbrad olid korraldanud salajase organisatsiooni Philomaths'id. See organisatsioon keskendus iseõppimisele ja enesearendusele. Looming: 1. Teda peetakse Poola parimaks poeediks. 2. Tema esimesed luuletused ,,Kartul" ja ,,Linna Talv" olid klassikalises stiilis, mõjutatud Voltairest. 3. Mickiewicz'i mõjutused kasvatasid populaarsust folklooris. 4. 1830ndatel töötas ta futuristliku töö kallal ,,Tuleviku ajalugu". See ennustas ette leiutisi mis sarnasesid raadiotele ja televiisoritele. 5. Ta on poola rahvuseepose "Pan Tadeusz" autor. Christian Johann Heinrich Heine Elu: 1. Heine sünnikuupäev ei ole kindlalt teada. Kõik kaasaegsed dokumendid, mis võiksid sünniaega kinnitada, on kaotsi läinud. 2. 18151816 töötas Heine vabatahtlikuna esmalt Frankfurdi pankuri Rindskopffi juures.
ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend, mille abil teaduslikku teksti lastele arusaadavas vormis esitada. Iseseisvaks kirjanduseliigiks sai 18 sajandi valgustusaadete mõjul. 19 sajandi rahva haridustaseme tõus soodustas aimekirjanduse arengut. 20sajandil suurenes teaduse osatähtsus. Eesti aimekirjanduse tinglik algus 1732 A. T Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni-
juudianekdoote tundis Freud hästi ja rääkis neid ka ise meelsasti. Teos on leidnud rohkesti järgijaid just psühholoogide seast, seda on nimetatud tsiteeritavaimaks naljauurimuseks (Knuuttila 1982, 123). Sigmund Freudi järgi on inimese psüühika aluseks alateadvuslike naudinguhimude lakkamatud konfliktid reaalsuse printsiibiga, millega teadvus kohandub. Assotsiatsioonidena esinevad need püüdlused unenägudes, aga ka mütoloogias ja folklooris, ning neid on võimalik lahti seletada, tõlgendada psühhoanalüüsi abil. Peatähelepanu pöörab autor materjali kontekstile, tõdedes, et iga konkreetne rahvajutt avaldab hingeelule erinevat mõju. Sellest tuletab Freud subjektiivsed tingimused nalja loomise, edasiandmise ja vastuvõtmise kohta. Inimeste eriilmelisus väljendub selles, kuidas konkreetne anekdoot neile mõju avaldab. Olulised pole mitte teatud
Ühe või teise tegevuse jaoks olid soodsad päevad ja olid ka õnnetud päevad. Kuukalendri tundmist oli vaja edukaks tegelemiseks maagiaga. Astroloogial oli keskaegsetes teadmistes auväärne koht. Agraarkalendris tähistati igat kuud kindla maatööga. Ka näitas kalender ära feodaalrendi ja talupoegade kohustuste täitmise tähtaegu-need langesid tavaliselt kokku tähtsamate pühadega. Looduses toimuv vahetus tagab põhivajaduste rahuldamise. Kujutavas kunstis, kirjanduses ja folklooris, renessansiaja pidustustel ja karnevalidel esineb ,,groteskse keha" kujund. See on inimese-looma, inimese-taime kujutis, näiteks inimpeadega puud, jalgadega pead ja mitmekäelised olendid. Groteskne keha on individualiseerimata ja lõpetamata, pidevas ühenduses teda sünnitava ja uuesti neelava maaga. Selline maailmakäsitus sündis inimese suhtumisest loodusesse kui oma isikliku ,,mina" jätku. Veel ei olnud tekkinud vahendeid, mis oleks inimest looduse mõjutamisel abistanud ja teda selle
24 53. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? 54. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? 25 KOHUSTUSLIK KIRJANDUS 1. 7.09.2015 loengut täiendav kodulugemine: Dundes, Alan 2002. Kes on rahvas? - Kes on rahvas? Valik esseid folkloristikast. 2. 14.09.2015 loengut täiendav kodulugemine: Kalmre, Eda 2007. Võõraviha lõhenenud ühiskonna folklooris: kuulujutud kannibalismist 3. 21.09.2015 loengut täiendav kodulugemine: Lukas, Liina 2011. Eesti rahvaluule baltisaksa luule inspiratsiooniallikana. 4. 28.09.2015 loengut täiendav kodulugemine: Seljamaa, Elo-Hanna. Täiustatud tõde ehk Walter Andersoni rahvajuttude enesekontrolli... 5. 5.10.2015 õppekäiku Eesti Rahvaluule Arhiivi täiendav kodulugemine: Salve, Kristi 2002. Muude rahvaste folkloor Eesti Rahvaluule Arhiivis 6. 12.10
" Pidusöögi teema on vaid unistus ja enamasti elati hirmus nälja ees. Üleüldiselt valitses kõikides ühiskonna kihtides nälg. Arvatakse et ülemkihid sõid rohkem liha kuid lihtinimese kalorivajadusest andis vili ligi 90%. Ka kloostrites oli nälg sagedane. Püha Benedictuse ime, Püha Jaakobuse ime ja Püha Dominicuse ime jutustused söögiga seotud imedest. Nende imede objektiks on leib. Leib oli rahva põhiline toiduaine. Samas käis toiduga uhkeldamine klassikäitumise juurde. Ka folklooris oli nälg väga populaarne teema. "Rebaseromaan" Heroilis-koomiline luulekogu 12. ja 13. sajandist mis on olemuselt irooniline satiir feodaalühiskonna pihta ja väga tugev allegooriline kujutus näljas mis tol ajal eksisteeris. Samuti viidati kangelaslauludes määratu isuga hiiglastele ja türannidele kes paabulinnu kahe ampsuga ära suutsid süüa. Nälja võimutsemine oli seotud looduse kapriisidega. Näljahäda otseseks põhjuseks oli halb saak loodusliku korra häiritus
surnud. Oma kirjanduse puudmisel oli palju tõlkeid, mis olid kiire toimetamise tõttu kehvakesed. 90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14.kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Esineb sageli folklooris (seitsme maa ja mere tagas, mitmepäine lohe), satiiris ja groteskis. K. A. Hindrey loomingus rohkelt kasutatud (Lõhkiläinud Kolumats) Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu 12 jms
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII j...
eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, ette kirjutatud, fikseeritud. Keskendub ajalooliste isikute õpetusele, seostub kirjakultuuriga. Rahvausund on korraldamata, mitteametlik, varieeruv. Uusi tähendusi luuakse pidevas loomeprotsessis, seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Ühine tunnus: mõlemad on pärimuse kandjad. 32. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Eesti folklooris on rahvausundi põhiallikateks usundiline muistend, memoraat, usundi- ja kombekirjeldused. ??? 33. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Ülo Valk, ''Regivärsist netinaljadeni'' 34. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Uskumus, et kui ollakse martide vastu head, toovad need majja leivaõnne ja karjaõnne ja viljaõnne. 35. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too
Noarootsi gümnaasium Merylin Tihomirova Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk referaat Juhendaja: Miina Leemets Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel ...
Sissejuhatus. Rohkem kui tuhat aastat tagasi koostas kreeka kirjanik Siidoni Antipatros nimekirja oma ajastu kõige tähelepanuväärsematest ehitistest. Need ehitised said hiljem tuntuks seitsme maailmaimena. Keegi ei tea täpselt, milleks Antipatros selle nimekirja koostas. Võib-olla oli see mõeldud idapoolsete Vahemeremaade tolleaegseks turismijuhiks. "Imede" arvu peetakse tähenduslikuks. Juba igiammusest ajast oli arvu seitse peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Sajandite jooksul mõned seitsmest maailmaimest on paratamatult hävisid ja muutusid varemeiks, nii et hiljem koostasid kirjamehed oma nimekirjad teistest esmajärgulistest vaatamisväärsustest või "imedest". See, mis kõiki "imesid" teiste antiikaja või uuema ajastu ehitiste hulgast esile tõstis, oli alati midagi hämmastavat kas siis nende hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne
parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: «Too me tölpsaba orikas tagasi!» Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest. Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase silmaga, sammaldunud pea või seljaga) on tuntud mitmete rahvaste folklooris. Kalandusealasest kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsaba-kalu on tegelikkuses olemas. Teada on juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja- ja pärakuuimega, samuti saadi kalapüügil lest, kellel puudus keha tagumine kolmandik Ka on väga suurte haugide ülapool tõesti tumerohelise värvusega, nii et tundub, nagu vees lebaks sammaldunud puuront. Muistendirühm järvede rändamisest vahendab konflikti, milles ühel pool on inimene, teisel
Täissöönud vastsed poevad seenest mulla kõdukihti, viies endaga kaasa seene pisitillukesi eoseid. Nii aitavad nad ka kärbseseenel levida ja soodustavad sellega metsapuude kasvu. Punast kärbseseent on peetud Euraasia vanimaks joobeaineks. Kuigi punases kärbseseenes võin näha Vana Maailma olulisimat hallutsinogeeni, on mõistetav, et tal on oluline koht ka inimeste usundilises või sümboolses maailmapildis. Tead on kõige enam mainitud folklooris või mütoloogias. Samas on leidnud ta ka eriti laialdast kasutust meditsiinis. 19. sajandil soovitasid meditsiiniteadlased ja arstid punase kärbseseene jalaga ravida paljusid haigusi: krampe, 8 tõmblemist, halvatust ja teisi närvihaigusi, epilepsiat, kogelemist, tuberkuloosi, hambavalu, reumat, veritsevat köha ja paljusid muid haigusi (Birkfeld 1954: 2 4; Dunn 1973: 490)
loodus maal, vaikus, isklik kontakt perekonnaga, võimalus maaelu kogeda, talus ja ümbruskonnas toimuvad tegevused ning suhteliselt madalad majutushinnad. Soovitused maaturismiettevõtetele: näidata külastajatele looduslikke vaatamisväärsusi, puhast rikkumata loodust ja mitmekesist maastikku, arheoloogilist, ajaloolist ja kultuurilist pärandit. Samuti arhitektuuri, mille juured on kohalikus folklooris. Korraldada kohalikke pidusid ja festivale kohaliku muusika, tantsu ja traditsioonidega. Kindlasti võiks menüüs pakkuda kohalikku ja traditsioonilist toitu, täielikku vaikust ehk ,,argielust väljalülitumist". Pakkuda külastajatele avasturetki, jalgrattamatku, ratsutamist või muid aktiivseid tegevusi. Tatjana Koor 7 TÜ Pärnu kolledz
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
