Väikelastekirjanduse eksami konspekt (0)

Lastekirjanduse definitsioon, olemus
LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast
Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine . Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus , tegevuse domineerimine , poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus.
Muinasjutuvajadusest väikelapseeas
tundeelu tasakaalustav mõju•L prob. Lahendab muinasjutt•L alateadvus tume hirmus -muinasjutt pole ohtlik uskuda •MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)•L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel•L maailm on kaootiline ,MJ aitab selgitada
Rahva- ja kunstmuinasjutt
Rahvamuinasjutt – kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid. Lõpp enamasti õnnelik.
Kunst -/autorimuinasjutt – autori poolt kirjutatud, sageli allegoorilise v sümboolse sisuga.
Muinasjutuautoreid võrdlevalt ( Perrault , Grimmid , Andersen )
Charles Perrault – ( sinihabe , saabastega kass , tuhkatriinu , eeslinahk, punamütsike, uinuv kaunitar).
Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu.
Grimmid – (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete ) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased.
Hans Christian Andersen (väike merineitsi , metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) – tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu.
Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase , ahhellaulud
Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust
Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR „ Reinuvader Rebane“. Hiljem „Eesti ennemuistsed juttud“.
J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist.
J. Liiv 1889 artikkel „L kirjavara“, eitas röövlimuinasjutte, LK küpsete kirjanike töö, lihtsad voruslikud tegelsed, kerge luuleline keel, lastele teada sõnad. Nõustuti et LK oluline hariduse & kultuuritaseme tõstmisel, peeti vajalikuks LK arengu soodustamist.
19. saj lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses
E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz „ Looduse lood lastele“, J.M. Sommer „ Kuldsed jõulu pähklid“, J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein „Viisk, põis ja õlekõrs“
Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel
Karl Eduard Sööt – „Laula lapsuke“, Karl August Hindrey – „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli Liisu “,"Lõhkiläinud Kolumats ". Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees ; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk- takk : Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke ; Varane Kuldnokk : Talvehommik.
Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts – „Kevade“, „Nukitsamees“, Jüri Parijõgi – „Semendivabrik“, Karl Ristikivi – „Vikerkaar“, „Viikingite jälgedes“, Juhan Jaik – „Tondijutud“
1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel:
kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine , raamatute välimuses parem tase
Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus , tsensuur )
Ellen Niit „Pille- Riini lood“ „ Triinu ja Taavi jutud“, Eno Raud „Sipsik“ „ Naksitrallid “, Aino Pervik „Kunksmoor“ „ Arabella , mereröövli tütar“
Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid ( Eesti lasteluule kõrgaeg, õige hulk didaktikat)
Heljo Mänd – „Oakene“, „Metsalilled“, „Linalakk ja Rosalind “, Ellen Niit – „Rongisõit“, „Karud saavad aru“, „ Midrimaa “, „Krõlli-raamat“, Eno Raud – „Kilul on vilu “, „Käbikäbi häbi“, Leelo Tungal – „Karune lugu“, „ Seltsis segasem“, „Tere tere!“
Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses
lasteraamatuproduktsiooni vähenemine 90ndate alguses. Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma. A. Kivirähk, K. Prügi, I. Trull , A. Pervik,, H. Nõu ,
Uusi autoreid kaasaegses väikelastekirjanduses
Aidi Vallik " Koletise lugu", "Unekoer", Kerttu Soans "Käolehm ja tibu ", "Olivia ja esimene maailm", Piret Raud " Printsess Luluu ja härra Kere ", Kristiina Kass "Petra lood", Heiki Vilep „Katus sõidab“ „Liisu“, „Tere“
Kirjandusteoreetilisi mõisteid:
Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju suurendamiseks .
Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms.
ALLITERATSIOON – sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses . Näiteks: „Millal maksan memme vaeva…“ ( rahvalaul ). Korduvad konsonandid .
Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid.
Aimekirjandus ehk populaarteaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend.
Grotesk - kujutusviis, mis ühendab jämekoomiliselt vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline – koomiline ). Esineb folklooris . Eesti LK-s: FK.A. Hindrey, A.Kivirähk.
Koomika – naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad.
Huumor – heatahtlik nali. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge . Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu.
PERSONIFITSEERIMINE ehk isikustamine - metafoori alaliik , elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele.
Antropomortifiseerimine – tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus – 1) tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele. LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel. Fantaasiakirjanduse arengust Eestis (fukit) 1920-30 Juhan Jaik - suurem osa loomingust seotud fantastiliste 50. aastatel tekkis eesti lastekirjanduses ulmekirjandus. Iko Maran & Jaak Sarapuu viljelenud teaduslik-fantastilist seiklusjuttu. Fantastiline suund sai võimalikuks alles nn sula aastatel. Uue kvaliteedini jõudis kunstmuinasjutt 60. aastate alguses. 1959. ilmus Vladimir Beekmani teaduslik-fantastiline jutustus “Aatomik. 1962. ilmus Eno Raua “Sipsik”, eeskujuks paljudele elusaks muutunud mänguasjadest tegelaskujudele. Heljo Mänd "Koer taskus " 1967, Henno Käo "Oliüks" 1989. Dagmar Normet “Lõvi ja lohe” (1994), tegevus keskaegses Tallinnas. 1994. Edgar Valter “Pokuraamat”.