Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
ÜLESANNE · Koosta äriplaanile osa ,,Kokkuvõte". · Koosta äriplaanile sisukord kasutades arvutitarkvara võimalusi. 25 Äriplaan 4. ÄRIPLAANI NÄIDIS 26 Äriplaan Eesti Regionaalarengu Sihtasutusele FIE RUDOLF METS RUUDI TURISMITALU Äriplaan regionaalpoliitilise laenu taotlemiseks Koostas Rudolf Mets Kuressaare Märts 2002 27 Äriplaan Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 2 1
Muud lühiajalised võlad Võlad hankijatele .............. LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU Pangalaenud Muud pikaajalised kohustused PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU Põhikapital .................. Eelmiste aastate kasum/kahjum Aruandeaasta kasum/kahjum OMAKAPITAL KOKKU PASSIVA KOKKU 25 Äriplaan 4. ÄRIPLAANI NÄIDIS Eesti Regionaalarengu Sihtasutusele RUUDI TURISMITALU Äriplaan regionaalpoliitilise laenu taotlemiseks Koostas Rudolf Mets Kuressaare Märts 2002 26 Äriplaan Sisukord SISUKORD...............................................................................................................2 1
ootamatut. Nimelt kukkus kusagilt ülevalt Justini rõdule poolpaljas endine sületantsijatar Paige (Kadri Adamson), kes oli läbikümunud, hirmunud ja sinikates. Justin hakkas teda kohe abistama ja peo ettevalmistus jäi hetkeks tahaplaanile. Tantsija palus Justinilt pelgupaika. Ta oli äsja ülevalt korruselt aknast alla hüpanud, kuna ta oli tuppa lukustatud ja ukse taha oli valvur pandud, et ta ei põgeneks, kuniks ta nö mees, Ruudi, on poksimatsi vaatamas. Justin lubas tal jääda. Mõne hetke pärast ilmus noormehe korterisse ka Paige'i valvur, endine poksija, Micky (Madis Milling), kes ähvardas neiut ja käskis tal endaga kaasa tulla, ent tüdruk ei läinud ja nad jäid mõlemad sinna korterisse. Järgmine hetk oli poest tagasi jõudnud Julie-Ann, kes oli väga üllatunud, nähes kutsumata külalisi parajasti siis kui temal ja ta kallimal on mõne hetke pärast elu üks olulisemaid õhtusööke
Ruudi Viis Männi Keskkool Õppejuhataja 18.veebruar 2009 SELETUS Mina, Kirsi Helk, 11.c klassi õpilane, võtsin seintelt plakatid maha. Peale sõbrapäeva õhtust üritust võtsin seintelt plakatid ära, sest arvasin, et neid pole enam rohkem vaja ja viskasin need minema. Palun tekitatud segaduse pärast vabandust ja luban, et järgmine korda pean enne kooli huvialajuhiga nõu. Kirsi Helk Puu 8 80073 Tõrva Tel. 5722340
Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning
Isaiah Berlin Ruudi Vinter & Liisa Aavik 10a & 10c Millest me räägime * Isaiah Berlin * Tähtsamad saavutused * Töö filosoofina Isaiah Berlin * 6.juuni 1909(Peterburg, Venemaa Tsaaririik) - 5.november 1997(Oxford, Inglismaa) * Briti sotsiaal- ja poliitiline teoreetik, filosoof Tähtsamad saavutused * Tõlkis Ivan Turgenevi teoseid inglise keelde. * Briti Diplomaatiline Teenistus * Alguses töötas All Souls Kolledzis, Oxfordis * 1957-1967, Chichele sotsiaal- ja poliitilise teooria professor, Oxfordi ülikool * 1963-1964, Aristotelese Seltsi president * Oluline roll Oxfordi Wolfsoni kolledzi asutamisel * 1957 löödi rüütliks * 1971 pälvis teeneteordeni (Order of Merit) * 1974- 1978 Briti Akadeemia president * 1979 Jeruusalemma preemia * Iga-aastased Hampsteadi sünagoogi ja Wolfsoni kolledzi Isaiah Berlini loengud Töö filosoofina · "Liberalismi kaks tähendust" · Valgusajastu vastane liikumine · Väärtuse plural...
Erivajadusega laste kõnearendus HÄÄLIKUTE HARJUTAMINE Häälik R Riiakas Riina raputas rohelist raamatut Roheline rohutirts rallitas rohus Riho röökis Robertile rumalusi Raiko raiskas rutakalt raha Rong rebis rasket rauda Ruudi rääkis rahvale rõõmsaid riime Varas varastas Karli vara Kirp kargas murust säärde Tore karu kurtis Murile muret Vares karjus koerale kõrva Häälik K Kollane kapsauss kandis kuuma kivi Kuri karu kisendas kohutavalt Kati keelas kuurile kritseldada Kõrvits kasvas kartuli kaisus Kollane kass kükitas kapis Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
Tõrva Gümnaasium JAN UUSPÕLD Referaat Teele Mekk 8.b klass Juhendaja: Marge Viljaste Tõrva 2014 Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973.aastal.1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Ta töötab alates 1998.aastast Draamateatri näitlejana. Ta on olnud 2 korda abielus ning tal on kaks last. Hetkel elab koos Gerli Tiganikuga, kellega Jan on abielus. Lisaks Draamateatrile on Jan näidelnud ka Vanemuises ning on teinud monoteatrit. Tema esimene monoteater sai alguse juba 2004.aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega Uuspõld kogus kõvasti kuulsust. Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 ...
Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. Tsaari-Venemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958)
Pimedate raamatukogu 16.09.2013 toimus meil külatus pimedate raamatukokku. Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Raamatukogu valmistab, kogub, säilitab ja laenutab heli- ja punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid jm materjale, mis on nägemispuudega ja teistele tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestele kättesaadavas vormis. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda. Raamatukogu külastus oli väga hariv ning huvitav, sest nägime mitmeid huvitavaid ruume, masinaid ning saime ise kõike katsuda. Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus, et just selles ruumis salvestatakse heliraamatuid. Vaatasime ka filmi nimega "Ruudi" vahe oli aga selles, et filmis kirjeldati tegelasi, ümbruskonda ning kõike toimuvat, et pimedad inimesed saaksid aimu filmist....
05-ga. Järgmisel aastal Moskvas I üleliidulisel spartakiaadil võidutses taas Elmar Rähn kaugushüppes. Samuti tuli ta ka samal aastal Eesti meistriks. Kahekümnendate aastate lõpu tähelepanuväärsemaid saavutusi oli Saara Teitelbaumi tulemus 5.42 kaugushüppes, mis püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Üliõpilaste MM võistlusel 1933. aastal Torinos võitis kaugushüppes Nikolai Küttis 7.26-ga. Euroopa meistrivõistluste eelsel 1937. aastal võitis Ruudi Toomsalu Londonis kaugushüppe 7.41,5-ga ja teenis üliõpilaste maailmamängudel Pariisis hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustel Pariisis sai Ruudi Toomsalu viienda koha 7.24-ga. 1945. aastal Kiievis üleliidulistel meistrivõistlustel saavutas 18-aastane Eugenia Laasik kaugushüppes teise koha. 1950.ndateks olid osad kergejõustikualad maha jäänud. 1955.aastal tuli päevakorda nende arendamine, eeskätt olid luubi all kõikvõimalikud hüpped. 1957
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid...
Toomas Uba (1943-2000) Toomas Uba oli sündinud 2. novembril 1943 aastal, Talinnas. Toomas Uba isa Reginald Uba (aastani 1936 Suban) osales 22aastaselt Berliini olümpiamängudel (1936) 1500 meetri jooksus, hiljem oli kergejõustikukohtunik. Süstis pojale spordivaimustust, üheskoos pandi juba 1952, aastast alates pidevalt kokku spordikaustikuid. Legendi järgi tegi Toomas Uba esimese spordireportaazi kaheksa- aastasena, valgustades köögiaknalt emale-isale Helsingi olümpiamänge. Toomas Uba abikaasa nimi oli Mall, pojad Tarmo ja Margus. Margus on rahvusvahelise kategooria tennisekohtunik, osalenud olümpial Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU televisioonirühmas. Harrastas paljusid spordialasid (näiteks suusatamine, jooks, ujumine, tennis ning paljuid spordimänge), Eesti noorteparemikku pääses võrkpallis. Lõpetas 1962 Tallinna 21. Keskkooli ja 1968 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti fil...
Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede all* Kombinaadipoisid: Jaan Meos, Ruudi Ugur, Manivald Pihu, Jüri Paarkukk Roosi August: Roosi Marta isa, viinanina, kes suhtleb tihedalt venelastega, kuid külas teda üldiselt ei kardeta, tema toob Hiiele mobilisatsiooniteate Tõmmule. Ilme: Naine, kes on palju mehi aidanud üle lahe põgenemisel, tal on palju kogemusi, alles hiljuti oli Ilme Saksa Parteist lahkunud. Evald: Tundmatu, kelle Taavi leiab jõuluõhtul alasti varemeist ning kellest hiljem saab Selma elukaaslane ning Taavi abistaja. 1-4. peatükk.
augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli)
augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. 1. Ajalugu: Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli)
1988.a. Leningradis (praegu Peterburi) 7.52m. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09m. 10 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5m. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Andres Raja 11 Kristjan Rahnu Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kaugush%C3%BCpe http://www.hot.ee/laidam/artiklid/Minu%20motted%20kymnevoistlusest.htm Avatud Ülikooli Kehakultuuri Teaduskonna Karin Irval õppereferaat Pildid: 12
Järgmised taotlused esitati ROK-i 26. istungil Amsterdamis 1928 ja 28. istungil Berliinis 1930, kus saadi ka põhimõtteline nõusolek. Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil Barcelonas 1931. aastal, kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava hääletuse tulemused - Berliin 43, Barcelona 16 poolthäält. Muud kandideerinud linnad olid Aleksandria, Barcelona, Budapest, Buenos Aires, Dublin, Frankfurt am Main, Helsingi, Köln, Nürnberg, Rooma. Eestlased olümpial: kergejõustik - Ruudi Toomsalu (100 m, kaugus), Reginald Uba (1500 m), Aksel Kuuse (kõrgus), Evald Äärma (teivas), Arnold Viiding (kuul), Koit Annamaa (vasar), Gustav Sule (oda), treener Aleksander Kolmpere, esindaja Aleksander Paluvere maadlus - Evald Sikk (kreeka-rooma), Voldemar Väli (kreeka-rooma), Edgar Puusepp (kreeka- rooma), Voldemar Mägi (kreeka-rooma), August Neo (vaba ja kreeka-rooma), Adalbert Toots (vaba
1952. aastal, olles juba hea mainega ja tuntud kirjanik, abiellus ta Juhan Smuuliga ning nende abielu kestis aastakümneid. Vaarandi jätkas tõlkimist, kuid 1959. aastal ilmunud kogu "Unistaja aknal", oli tema kui luuletaja elus suur murrang. Selles kogumuses on põhiliselt armastus- ja looduslüürika. Stalini surma tõttu ei pidanud luuletajate looming sisaldama enam nii palju poliitikat. Vaarandi aitas luule arengule kaasa ka noori "kassetipõlvkonna" luuletajaid (Paul-Eerik Rummo, Linda Ruudi, Arvi Siia, Mats Traadi, Enn Vetemaa ) aidates neid poeetide maailma. 1960-70 aastatel saavutas Vaarandi poeedina oma küpsuse, luulekogu "Rannalageda leib" on selle tõestuseks. Motiiviks on inimeste seotus, toonid on traagilised, kontrastid väga teravad. Tema uuem luule iseloomustab tihe ja lakooniline esitusviis ning intensiivsed meeleolud, endiselt suured kontrastid ühel pool kriisimomentideni arendatud traagika, sellele võrdluseks aga
EESTI KUNSTIAKADEEMIA VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND “Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel” Essee Jana Soans Uusmeedia I Juhendaja : Ingrid Ruudi TALLINN 2014 Orgaanika kui masin ja masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel Alates tööstuslikust pöördest Inglismaal on arusaamine maailmast ja inimese mõtlemise olemus paljugi muutunud. Mehhaniseeritud keskkonnad ja linnastumine ning masinate laialdane kasutuselevõtt ja indiviidi kitsam spetsialiseerumine mingile
Õpetajaraamat TÖÖLEHT 3. AASTAAJAD Kuulamine 1. Kuningas Roland on juba vana. Ta elab suures lossis. Ta istub oma tugitoolis hommikul ja õhtul. Ta istub ja mõtleb: "Mul on igav. Ma istun kogu aeg ega tee midagi. Ma tahan minna reisima." Kuningas hüüab: "Ma lähen reisima. Teener, too minu asjad! Võta minu kotid!" Kuningas ja tema teener lähevad reisima. 2. Kuningas on juba kaugel maal. See on tema teener Ruudi. Vaata, kui palju kotte on kuningal. Ruudil on raske, ta ütleb: "Oi, kui palju kotte! Oi, kui rasked kotid!" Kuningas vaatab ja küsib: "Miks puhub siin nii tugev tuul? Miks sajab siin vihma?" Kuningas hüüab: "Ruudi, anna minu vihmavari!" Lapsed, miks sajab vihma ja puhub tuul? Siin maal on sügis. 3. Kuningas reisib veel kaua. Ta käib veel kümme päeva ja siis veel kümme päeva. Varsti on ta väga külmal maal. Kas siin maal on ka sügis? Ei, siin on talv. Vaata,
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehted...
Tōkyōs 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on
eest. Amsterdam 17. mai - 12. august 1928 Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Los Angeles 30. juuli - 14. august 1932 Los Angeles kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal Berliin 1. august - 16. august 1936 Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Eesti olümpiakoondis: Kergejõustik: Koit Annamaa, Arnold Viiding, Ruudi Toomsalu, Aksel Kuuse, Eeval Äärma, Gustav Sule, Reginald Uba. Maadlus: Adalbert Toots, August Sikk, Evald Sikk, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, August Neo, Kristjan Palusalu, Voldemar Mägi. Tõstmine: Erm Lund, Peeter Mürk, Arnold Luhaäär, Karl Oole. Poks: Evald Seeberg, Nikolai Stepulov. Ujumine: Egon Roolaid, Boris Roolaid. Korvpall: Leonid Saar, Aleksander Illi, Bernhard Nooni, Vladimir Kärk, Georg Vinogradov, Erich Altossaar, Aleksander Margiste, Evald Mahl, Robert Keres, Artur
Lumeteri peksab silma. Köhib taat ja kirub ilma. Aga Jaanil tuju hää: ,,Tulgu tuisku, tulgu lund! Sellest põrmugi ei hooli!" - Juba sõitjad jõudsid kooli. Kutsub kell, ja algab tund. Tuisune õhtu Öö läheneb. Me väikeveli veel istub tares ja ei maga, ta kuulab iga häält ja heli, mis kostab õuest akna taga. Säält kostab tuule laul ja vile, torm vastu akent tuiskab lume, lööb lakaluugi ripakile, ning korstnas vingub ulung tume. Vastlasõit Ruudi tõmbas mütsi pähe, ruttas õue kelguga, aga häda: lund on vähe. Kuidas saab nüüd liuelda? Vastlasõitu tarvis teha, roniks hangeseinale. -- Talv on soe, et võta reha, mine metsa heinale! Ruudi rongis keldrilaele õnneliku mõttega: istus libedale paele, liugles alla rõõmuga. Lumelell Ma teen täna lumelelle, kauni kübaraga pääs; voolin vahva vastlavelle, kepiks luuavars tal käes. Silmakulmud lepaurvast, kasekäsnast ninaluu, habeme teen rabaturbast,
Tapalt on pärit selle aja Eesti mitmekülgseim kergejõustiklane Saara Teitelbaum, kes 1929. aastal oli vabariigi rekordi omanik üheksal alal (kümnest)! Tema 400 meetri aeg 61,8 oli maailmas paremuselt teine ja kaugushüppe rekord 5.42 ületati alles 24 aastat hiljem. Kergejõustikku hakati aktiivselt harrastama ka soomusrongide rügemendis ja Tapa Ühisgümnaasiumis. Rotilageda spordiplatsi rajamiseni jõuti siiski mitu aastat hiljem. 1934. aastal kordas Konstantin Ivanov tuule toetusel Ruudi Toomsalu nimel olnud Eesti rekordit 100 meetri jooksus 10,7. Paljud selleaegsed tegijad - Johannes Erna, Otto Lahti jt siirdusid karjääri jätkama Tallinna ja saavutasid hilisemat edu pealinlasena. 1946. aastal oli Õilme Rajala Eesti noorterekordi omanik kõrgus- ja kaugushüppes. 1947. aastal püstitas Valve Lass Eesti rekordi neidude kuulitõukes. Lemmi Laudisaal oli ühtviisi hea kaugus- ja kõrgushüppes, tõkkejooksus ja kuulitõukes, kuuludes Eesti paremikku veel mitmevõistluseski
sellel teeaml ma tõesti ilmselt väga valmis ei ole. Vähemalt hetkel mitte Kas on ka kedagi, kelle nõu te vahel oma loomnu juures kuulda võtate või kellelt ise mõne kirjatüki juures nõu küsimas käite? Ei käi naljalt, luule puhul, aga juturaamatu Presidendi suur saladus juures oli Leelo Tungal päris oluline läbilugeja, suured tänud talle, et see raamat on just selline nagu ta praegu on Vanasti püüdis Ruudi Rimmel mulle nõu anda, kui mul need esimesed trükiproovid olid, aga mina jälle ei tahtnud siis kuulda võtta, aga eks midagi sealt tuleviku jaoks ikka kõrva taha panin. Kas teile 1. aprillil nalja tehti? Või tegite ise mõne hea nalja? Milline on üldse üks hea aprillinali? Aprillil tehti mulle selline nali, et kutsuti Palamusele huumoripreemiat vastu võtma, ma naljapärast läksingi ja kujutad ette - andsidki preemia mulle. Minu lemmiknali, millega ma ise olen 1
kokkupõrkeid). 46. ATM + ATM (Asynchronous Transfer Mode) võrk on kommuteeritud võrk. Ta põhineb pakettedastusel, virtuaalahelatel ning suudab tagada ajalised nõuded heli, video jms edastamisel. ATM võimaldab vaid kindla pikkusega pakette(5+48 baiti), kusjuures ned paketid on suhteliselt lühikesed võrreldes varasemate edastusviisidega. ATM on ühendusele orienteeritud. ATM loob fikseeritud kanali või ruudi (rout) kahe punkti vahel kus andmeid edastatakse, mis on erinev TCP/IP-st kus iga pakett võib valida erineva tee saatjast saajani. Lühikesed paketid võimaldada edastada audiot, videot ning andmeid üle sama võrgu nii, et üks andemtüüp ei tõmbaks kogu liini umbe. See kitsendus teeb ATM puhul lihtsamaks saadetiste jälgimise ning arveldamise kuid muudab võrgu vähem kohanevaks võrguliikluse ootamatutele muutustele.
LLC - Materjalid täielikult puuduvad???? 35. ATM ATM (Asynchronous Transfer Mode) võrk on kommuteeritud võrk. Ta põhineb pakettedastusel, virtuaalahelatel ning suudab tagada ajalised nõuded heli, video jms edastamisel. ATM võimaldab vaid kindla pikkusega pakette(5+48 baiti), kusjuures ned paketid on suhteliselt lühikesed võrreldes varasemate edastusviisidega. 17 ATM on ühendusele orienteeritud. ATM loob fikseeritud kanali või ruudi (rout) kahe punkti vahel kus andmeid edastatakse, mis on erinev TCP/IP-st kus iga pakett võib valida erineva tee saatjast saajani. Lühikesed paketid võimaldada edastada audiot, videot ning andmeid üle sama võrgu nii, et üks andemtüüp ei tõmbaks kogu liini umbe. See kitsendus teeb ATM puhul lihtsamaks saadetiste jälgimise ning arveldamise kuid muudab võrgu vähem kohanevaks võrguliikluse ootamatutele muutustele.
Väike Tjorven, Pootsman ja 1 Lindgren Mooses 1 Nimmo Charlie Bone 1 Nöstlinger Greteke 1 Pervik Arabella, mereröövli tütar 1 Preussler Krabat 1 Priilinn Peaaegu Tuhkatriinu 1 Pullman Triloogia "Tema tumedad ained" 1 Roht Jutte loomadest 1 Saint Exupery Väike prints 1 Sewell Must iludus 1 Stroud Bartimaeuse triloogia 1 Toikanen Ruudi 1 Tolkien Sõrmuste isand 1 Treiber Julja mängib Juljat 1 Vallik Kuidas läheb, Ann 1 Besson Artur ja Keelatud linn 1 Iiri muinasjutte 53 Tabel 5. 8. klassi poiste lemmikraamatud Tabel 6. 8. klassi tüdrukute 22 Rowling Harry Potter lemmikraamatud 6 Paolini Vanem 8 Rowling Harry Potter
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
telekommi võrgud, mis kasutavad async TDM (aeg muximine) et andmed kodeerida väikestesse, määratud pikkuseda pakettidesse. Ta põhineb pakettedastusel, virtuaalahelatel ning suudab tagada ajalised nõuded heli, video jms edastamisel. ATM võimaldab vaid kindla pikkusega pakette(5+48 baiti), kusjuures need paketid on suhteliselt lühikesed võrreldes varasemate edastusviisidega. ATM on ühendusele orienteeritud. ATM loob fikseeritud kanali või ruudi (rout) kahe punkti vahel kus andmeid edastatakse, mis on erinev TCP/IP-st kus iga pakett võib valida erineva tee saatjast saajani. Lühikesed paketid võimaldavad edastada audiot, videot ning andmeid üle sama võrgu nii, et üks andmetüüp ei tõmbaks kogu liini umbe. See kitsendus teeb ATM puhul lihtsamaks saadetiste jälgimise ning arveldamise kuid muudab võrgu vähem kohanevaks võrguliikluse ootamatutele muutustele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
