Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, tõsisem harrastus jääb 50-ndate aastate lõpupoole. Mulle endale meeldib küll loomingu poolest rohkem "vana-aja" Hando Runnel, kuid nagu ta ise ütleb, ta on juba oma suured teemad nii jõuliselt ära kirjutanud ning tunneb, et veel kõvemini kärada oleks praegu asjatu. Selles referaadis jutustan Hando Runneli elust ja loomingust. Käsitlen teemasid tema lapsepõlvest, haridusest, luuletaja hilisematest tegemistest ning tema loomingust. 3 Lapsepõlv Hando Runnel sündis Eduard ja Pärja Runneli (enne nimede eestistamist olid nad Kerssonid) teise lapsena nende neljalapselisse perekonda 24.novembril 1938 aastal. Perekond Runnelid elasid Järvamaal Võhmuta vallas, Liutsalu külas, Vainu talus
Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta
KOKKUVÕTE......................................................................................................................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................12 SISSEJUHATUS Hando Runnel on luuletajana olnud Eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa Eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Hando Runneli valisin seetõttu, et ta on viljakas esseist kui ka mitmete luulekogude autor. Tema elu ning looming tundusid mulle huvitavad ning tahtsin nendest rohkem teada saada. Runnel kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele. Esimesi luulekatsetusi tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. 1. ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. Novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres
Hando Runnel 2012 Kärt Erikson Elulugu Sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal ( Võhmuta vallas Luitsalu külas Vainu talus) Õppis Jalgsema algkoolis. Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis Tartu 1 keskkool ja Paide keskkool. elulugu 1957-62- kohalik kolhoos ja EPA kaugõppeteaduskond( agronoomia) Kutsuti Tallinna ,,Ajakiri ,,Looming" trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja I...
aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. […] Kirjutasin oma esimesed luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. […] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. […] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule.“ Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. „Luuletajana põhimõttelist tähelepanu pööranud luuletekstide lauldavusele (s.t. ka mõningasele rahvalikkusele). Oluline osa tundelises luules on kaduva küla (kaduva kodu) motiiv. Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm (1949 Amblas). On ka eesmärgita huumorit ta luules, on ka selgesuunalist ühiskonnairooniat. Mõnedest üldinimlikest teemadest hoolimata on H. R
Tema kohta toodud võrdlus pole ka üldse vale, sest ta oli veider isik, olevus. Sellel luuletusel väga sügavat mõtet ei olegi, aga ta on lihtsalt hea lugeda, toob muige näole ja jääb pikemaks meelde. On mida sõpradele rääkida. Kuna elab ema veel Kuna elab ema veel, kestab ikka emakeel. Kellel veel on isa ka, hoitud on ta isamaa. Vara suri isa mul, mis on ühel isatul? Isatul vaid emakeel? Ema? Kauaks teda veel. Hando Runneli poolt kirjutatud väga tõsise sisuga luuletus, pannes inimesi mõtlema sellele, et kaua neil vanemaid on. Nad ei ela siiski igavesti ja oleks vaja nendega iga moment veeta. Ma nüüd täpselt ei mäleta, kas suri isa ära varakult ehk kas ta räägib päriselt enda elust. Isegi kui mitte, on see luuletus selline kergelt sokeeriv ja paneb mõttetegevuse tööle. Hando Runnel on üks huvitavamaid luuletajaid Eestis ja tema looming on tänuväärt
Hando Runneli luulekogu analüüs Martin Seppman 10.J 2017 Valisin selle luulekogu, kuna hakkas huvitama, kuidas Hando Runnel varjas poliitilist sõnumit NSVL eest ja milliseid luuletusi ta täpsemalt kirjutas. Olen ka paljudelt kuulnud, et Runneli luuletused on hämmastavad sisu poolest ning seepärast otsustasin selle luulekogu luuletusi analüüsida. Ma valisin need luuletused, sest need luuletused meeldisid mulle ja luuletuste sisu oli mõistetav. Luulekogus on palju huvitavaid ja sügavamõttelisi luuletusi, mis vajavad head süvenemist. Mina jäin hätta kõnekujundite leidmisega, minu jaoks oli keeruline noppida luulest välja, aga teisi kujundeid üritasin teha. KODU
” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline tähendus, mis on varjatud. (Nõukogude Liidu vastane). Kogu selle isamaalisuse ja poliitika kõrval on Runnel andnud välja ka mitmeid luulekogusid lastele. Keele-ja vormikasutus Runneli luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Talle on omane väga lihtne stiil. Runnel ei kasuta palju keerulisi ja võõrkeelseid sõnu, kuigi vahel neid siiski esineb. Luulekogud "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Miks ja miks" (1973) "Õpetussõnad" (2003) “Armukahi" (2008) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) Luulekogu “Laulud eestiaegsetele
harjutama hakkasin kahekümneselt. [...] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. [...] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal, aastail 1957-1962, Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi aga lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse, kus töötas 1966-1971. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992.
19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused;
Hando Runneli luulekogude analüüs Hando Runnel on luuletaja ja kirjanik. Ta on sündinud 24. novembril 1938.aastal Järvamaal Võhmatu vallas Liutsalu külas Vainu talus.Tema isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt. H.Runneli huvi kirjanduse vastu tärkas algkoolis. Juba teisest klassist peale tahtis ta kirjanikuks saada. Alghariduse omandas Hando Runnel Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani koolides. Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta
Hando Runnel Üldandmed Nimi: Hando Runnel Sündinud: 24. november 1938 Perekonnaseis: Abielus Katre Ligiga, 6 lapse isa Haridus: Jalgsema algkool, Järva-Jaani ja Ambla 7.kl kool, Tartu 1. keskkool, Paide keskkool, EPA kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad ...
Referaat Birgit Nurmela 9. b klass Tallinn 2009 Hando Runnel Elukäik Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Hiljem töötas ,,Loomingu" toimetuses, kes trükkis osad ta luuletused. Luuletama hakkas ta ülikooli ajal ning 1963. aastal ilmusid esimesed luuletused ka ajakirjanduses. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus
,,Eesti mõtteloo" sarja. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Iseloomustused "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja."(Ave Alavainu) "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid."(Teet Kallas) "Runneli suurus on inimlikum ja maisem, kohati on see isegi ebatäiuslik ja lapsemeelne nagu Juhan Liivil, kuid seda omasem ja armsam tundub ta meile. Seda rohkem usume tema siirusse ja ausameelsusse, seda vähem on seal teeseldud poosi ja kõmavat paatost." (P. Beier) Temaatika Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Ta luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. Suur hulk tema luulest on viisistatud
...................................................................................................3 2. ,,KIIKAJON JA KAALEPUU"..............................................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................8 4. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................9 1. Hando Runneli elulugu ja looming Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Trükis ilmusid need 1963. aastal Loomingus, esikkogu «Maa lapsed» ilmus 1965. 1966-1971 töötas ajakirjas Looming ja
Kaia Hänni 10A Hando Runnel „Omad“ Kaunimad Luuletuse analüüs laulud Sisu analüüs Stiili analüüs Ma tahan sind suudelda Luuletus räägib inimeste Epiteet- valge särgi, saunas tunnetest ja kuidas sellega kaunimad laulud kui ihud on puhtaks pest’ seoses sünnivad kaunimad Võrdlus- hõljun kui kase laulud ladvas, lõhnad kui viha leht ka sinul on undruk seljas, Seos seisned selles, et Isikustamine- ma hõljun kui mul valge särgi peal vest. luuletus räägib kuidas need kase ladvas kaunimad laulud siis tekivad Ma hõljun kui kase ladvas; Luuletuse meeleolu on Riim- on kasutatud esimeses sa lõhnad kui viha leht. romantiline see on salmis nt: pest j...
Hando Runnel Elulugu 24.november, 1938 Jalgesema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1966-1971 Looming 1969- Eesti Kirjanike Liit Kirjastuse "Ilmamaa" üks asutajaid Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut Looming Läbiv teema- isamaaluule Armastus ja huumor Viisistatud luule http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzf-SU7A Keele-ja vormikasutus Lihtne stiil Ei ole keerulisi sõnu Aja- ja ühiskonnakriitilisus Luulekogud "Maa lapsed" (1964) "Laulud tüdrukuga" (1967) Uusperiood: "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Mõru ning mööduja" (1976) "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) Kolmas loomingujärk: "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) "Üle Alpide" (1997) "Mõistatused" (2000) "Muuda ennast" Muuda ...
võib jääda kellegi teise jaoks tähtusetuks. Veel hullemal juhul aga lausa prügiks. ,,Kui veel..." luuletus, mis jutustab paarikümne värsireaga lugejale pika jutu, kuidas sündides puuduvad meil unistused ning mida rohkem aeg edasi läheb, seda suuremaks, ning võib öelda, et ka keerukamaks meie soovid ning saavutused muutuvad. Oluline on mitte alla anda, võtta end kokku ja marssida need viimased kilomeetrid pimedas, paduvihmas ning vastutuult mööda poriseid külavaheteid. Kuna Runneli looming on ühest äärmusest teise, on raske midagi kokkuvõtvat öelda, kuna iga kord kui uuesti lugeda neid luuleridu, saab enda kohta midagi uut teadaa. Taasavastagem end läbi Runneli!
harjutama hakkasin kahekümneselt. [...] Nood olid diletandi värsid. Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. [...] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal, aastail 1957-1962, Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi aga lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse, kus töötas 1966-1971. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992.
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Hando Runnel Koostajad: Juhendaja: Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisime uuritavaks poeediks Hando Runneli, sest teadsime, et tema luule on lihtsasti arusaadav ning isamaaline. Eluloo ning tunnustuste kohta tahtsime rohkem teada saada. Luuleanalüüsiga kontrollisime oma hüpoteesi paikapidavust ja loomingu teemasid ja ideid. Informatsiooni saime Kairi Koppeli blogist, Timo Arbeiteri slaidiesitlusest ning Märt Hennoste raamatust ,,Eesti kirjandus tekstides". Elulugu Hando Runnel sündis Järvamaal Liutsalu külas 24. novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar
Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teosed
................................................ . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"............................................... Sissejuhatus. Mina tegin referaadi luuletajast Hando Runnel. Valisin Hando Runneli sellepärast, et ta on väga huvitav ja omapärane luuletaja. Ühes kogumikus on tal väga palju erineva iseloomu ja ehitusega luuletusi. Kuna ma Hando Runneli kohta eriti palju ei tea, siis ma otsustasingi, et teen referaadi just tema kohta. Elulugu. HANDO RUNNEL on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Võhmuta vallas. Hando Runnel on pärit Liutsalu külast, Vainu talust Võrumaalt. Hando Runnel õppis väga paljudes koolides. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand".
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja
Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja „Eesti mõttelugu“ peatoimetaja. Hando Runnel on ainus Eesti professor ja hiljem akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele ja on ka viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, kuid tõsisem harrastus jääb 50ndate lõppu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Tihti on see varjatult poliitilise tähendusega. Runneli luules on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut võib nimetada päikeseluuleks ja 1970. aastast alates saatuseluuleks. Runnelik luule stiil on väga lihtne, see ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega ja ta ei kasuta palju keerulisi sõnu. Tema luule põhineb tihti uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal, samuti on suur hulk tema luulest viisistatud. 1970.-80. Aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja, kelle looming
LUULEKOGU KOKKUVÕTE ,,Mõistatused" Hando Runnel Autorist: Hando Runnel (1938) Hando Runnel on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, JärvaJaani, Tartu ning Paide koolides. 19571962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate
Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 24.november 1938 Kutseline kirjanik Tartus Abielus Katre Ligiga Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Lepik kasutab oma luules väga palju looduspilte, nii ka sel puhul- ,,Laulik" manab lugeja silme ette lummava looduspildi, samas sõnatult kirjeldades loomise valu. Luik, väga erinevalt Lepikust, kasutab luuletuses ,,Inimese käsi liigub valgel lehel," sõnumi kohaletoimetamiseks aga emotsiooni, mitte otsest pilti. Kareva teos ,,Kui kirjutan," jääb vaatepunktilt kusagile Lepiku ja Luige vahepeale: kord on domineerivam emotsioon, siis jälle visuaalne pilt. Runneli luuletus ,,Täna ma luuletan" on aga klass omaette, jääb mulje justkui oleks kõik, mida luuletusega öelda oli tahetud otse välja öeldud, kuid sügavamalt mõeldes on aru saada, et nii see siiski ei ole. Runneli ja Lepiku teosed on teisest kahest ka märgatavalt laululisemad. Luige ja Kareva üllitiste pealkirjaks on luuletuse esimene rida, Lepik ja Runnel on siinkohal aga kasutanud lihtsat lähenemist, pealkirjastades luuletused nende üldise teemaga.
Hando Runnel Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938.a Järva- maa Liutsalu külas talupidaja peres. Keskhariduse omandas Tartu ja Paide keskkoolis. Hando Runneli kõik luuletused on isamaalised ja neid on hea kuulata ja lugeda. Runneli esimene luulekogum oli ,,Maa lapsed" (1965), milles on luuletusi armastusest, loodusest ja kodumaast. Tema teine luulekogum oli ,,Laulud tüdrukutega" (1967), milles oli armastusest koduküla vastu. Looming ,,Maa lapsed" (1965) ,,Laulud tüdrukutega" (1967) ,,Mõru ning mööduja" (1976)
.. Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere mis tõuseb me vastu tige ja läheme läbi mere ja muud me ei vaja tuge ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ja muud me ei vaja tuge kui ühised rõõmsad võlad Hando Runnel Runneli lood, mis on viisistatud: ,,Maa tuleb täita lastega", ,,Kaua sa kannatad". Päikeseluule See on Runneli luule algusest kuni 1960ndate lõpuni. Piltlik luule, mis räägib kodukohast. Tegemist on optimistliku luulega, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. Sinna kuuluvad ,,Maa lapsed", ,,Laulud tüdrukuga", ,,Avalikud laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodukäija".
kuid viib tähelepanu kõrvale enda riigi kaitsmisest. Arvamus Autori pihtimus kinnitas minu arusaamist. Hando Runnel ütles: “Tantsimine on nooruse tunnus. Tants koondab tähelepanu ühte punkti. […] Mis sünnib tantsijast eemal, tantsimise hetkel, ei tajuta. Aga maailm toimib tantsija Karli Udso, G3R noorest tahtest hoolimata.” Ta ütles ka, et võim ja vaim ei vastandu ja ilma vaimuta ei ole ka mingit võimu. Hando Runneli pihtimus aitas mul mõista purpurtigude kujundit, mille peale ma ei oleks ise tulnud. EPL artikkel andis edasi parema info selle aja olukorrast, mis aitas mõista luuletajate seas aset leidnud kriisi ja rasket ühiskondlikku olukorda. Esimest korda H. Runneli luuletust “Ilus poiss tantsis kaerajaani” lugedes oli minu jaoks raske mõista kõiki metafoore ning ka seda, miks autor võiks säärase luuletuse pärast pahandustesse sattuda. EPL
Puiga Põhikool Gertu Teidla 9. klass Hando Runneli elu ja looming Referaat Juhendaja: Aimi Lessel 2009 Hando Runneli elulugu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Ta õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, tartus 1. Ja Paide keskkoolis. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke
Kõik need inimesed on erinevad ja neil kõigil on oma koht ühiskonnas. Minu koduks on Eestimaa. Võib öelda, et Eesti mured on ka minu mured. Aastal 2009 räägiti palju eestlaste alkoholitarbimisest. Nimelt tarbis iga eesti elanik aastas 10,2 liitrit puhast alkoholi. See tähendab seda, et puhast alkoholi tarbis ka vastsündinu. See on üks suuremaid probleeme praeguses Eestis, aga mida saab teha ära üksikisik, et seda probleemi lahendada. Hando Runneli luuletuse ,,Muuda ennast" esimene salm algab sõnadega: ,, Muuda ennast, muutub maailm, mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu; kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks, nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!" Mina arvan, et Hando Runneli öeldud sõnad vastavad tõele. Eesti probleemi saaks lahendada kui üksikisik muudaks oma harjumusi seoses alkoholi tarbimisega. Muutes ennast,saab vaikselt alustada ka oma sõprusringkonna muutmist
Haapsalu 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Üldiseloomustus lk. 4 3. Luule poeetika lk. 5 4. Luule vorm lk. 6 5. Kokkuvõte lk. 7 6. Kasutatud materjalid lk. 8 7. Lisad lk. 9 SISSEJUHATUS Mina valisin endale Hando Runneli luulekogu ,,Punaste õhtute purpur". Esimest korda kuulsin tema luuletusi lauludena. Üks lemmik on olnud läbi aegade ,,Maa tuleb täita lastega". Kui tema laule ei oleks ka lauludena, siis ma arvan et ma ei teaks tema loomingust midagi, kui kool välja jätta. Seda tööd tehes kasutan tema luulekogu, Interneti ja ka annaabist võetud teiste koostatud esitlusi. Töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest luulekogust. Põhjalikumalt kirjutan viimase luuletsükli kohta
Kirjutanud luuletusi esseid, proosatekste ja näidendeid, ignoreerides tihti reegleid zanripiire ja katsetades igasuguseid vahevorme. Looming erakordselt terviklik, on kõnelnud looduslähedasest vaatepunktist ja taotlenud endas ning maailmas rahu ja tasakaalu. Kirjeldab luules üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust. Tema luules kaovad ära ranged erinevused luule, proosa ja esseistika vahel. 2 lühiromaani ,,Silm", ,,Hektor", debüütkogu ,,Jäljed allikal" 10. Runneli loomingu iseloomustus Meeldib kajastada maaelu ja algusest peale tunneb huvi rahvaluule väljendusvahendite vastu. Isamaaluuletaja, teemadeks eestluse kestmine ja seda varitsevad ohud. Kirjutas ka armastusluulet, värsivormilisi, filosoofilisi mõtisklusi, sõnamänge. Laululisus ja rahvuslikkus tingisid selle, et palju Runneli tekste on saanud lauludeks. Luuletuste toon on sageli murelik või salvavalt irooniline. Teravuste ja kibeduste kõrvale ilmub ajapikku harrast ja pühalikku tooni
novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumi lõpetamata. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 "Loomingus". Esimene kogu "Maa lapsed" ilmus 1965 kassetis "Noored autorid". Teine kogu "Laulud tüdrukuga" järgnes 1967. Veel Hando Runneli loomingut: "Mõru ning mööduja" ( 1976 ) "Kodu-käija" ( 1978 ) "Punaste õhtute purpur" ( 1982 ) "Laulud eestiaegsetele meestele" ( 1988 ) "Kiikajon ja kaalepuu" ( 1991 ) "Üle Alpide" ( 1997 ) "Mere ääres, metsa taga" ( 1977 ) "Taadi tütar" ( 1989 ) "Ei hõbedat, kulda" ( 1984 ) "Isamaavajadus" ( 1991 ) "Mõõk ja peegel" ( 1988 ) 3 Hando Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania,
Madis Kõiv Madis Kõiv Sündinud 5.detsembril 1929. Suri 24.septembril 2014. Ta oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof. Lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga kuuekümnendail. Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega. Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Looming "Faehlmann" "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl." "Endspiel: laskumine orgu." "Aken" "Kolm näitemängu" "Küüni täitmine" Tunnustused - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor. - Tartu aukodanik. - Kultuuri elutööpreemia (2008)
Üks veski seisab vete pääl Hando Runnel Hando Runneli luuletuse ,,Üks veski seisab vete pääl" salmide sisu on enamasti kurvameelne. Luuletuse alguses kirjeldab autor üht vana unustatud veskit ning väsinud veskimeest. Luuletuse arenedes tärkab lootus, et tuleb keegi mees, kes taas veskis elu keema paneb, teeb seal kõik korda ning kaasab endaga palju töökaid inimesi. Veski taastaks taas oma kunagise hiilguse, kuid vaadates selle praegust olukorda sisendub taaskord luuletusse
· Luule põhiteemadeks on elu ja surma vastandseis, inimese ja looduse kooslus, inimese kohanemine või kohanematus. Mats Traat · Loomingu eesmärgiks on inimese äratamine, mandumisest vabastamine. · Tema luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised luulevormid. Hando Runnel · Sündinud 1938. · Kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele, tuntud ka esseistina. · Runneli varasemat luulet on nimetatud päikeseluuleks, hilisemat (1970ndatest) aga saatuseluuleks. Hando Runnel · Runneli loomingut iseloomustab rahvuslik- rahvalik isamaalisus, varjatult poliitiline tekst. Kasutab palju uuema rahvaluule vormi, parallelism koos alliteratsiooni ja assonantsiga. Olulisel kohal on sõnamäng, isikustamine, kordused jne. · Tema luulet on väga palju viisistatud. · Tuntuim kogu on "Punaste õhtute purpur"
kevadel käivad nad koos peipsi ääres suvitamas. ka kass kiti lõbutseb koos nendega. helle uurib ajakirja stiil, tõnu loeb raamatut kalamehe aabits. mõnikord tulevad sõbrad ka rakveresse onule külla. B. karl ja kadri elavad kärdlas. karl õpib kärdla gümnaasiumis, aga kadri tartu ülikoolis. mõlemad käisid viljandis. nad vaatasid etendust saabastega kass. C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D. rein kaasik elab mustvees. ta elab peipsi järve kaldal. õde riina õpib tartu ülikoolis. lapsed loevad ira lemberi raamatut peeter ja vanaisa, ema loeb ajakirju kodukolle ja tervis. aga mulle meeldib astrid lindgreni raamat karlsson katuselt. ajalehtedest loen virumaa teatajat.
Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud · Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis · Laulutsükkel Kümme haikut, miniatuurtsüklid häälele ja klaverile(Neli kildu), Kolm lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades · Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor, bariton, segakoor, samaanitrumm , teksti lähtematerjal pärineb Kalevalast. SISU: Raua sünnilugu. Väinämöinen on venet tehes kirvega põlve löönud, ta ei saa ise
· ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) · ,,Kallid kaasteelised" (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu ,,Suureks saamine" järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos. [5] Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom"
Pidulik vastuvõtt, algab õhtul kell 18.00 Kätlemistseremoonia Peale hümni presidendi kõne Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert Avavalss presidendipaari poolt Eesti Vabariigi 93. sünnipäev Estonias Kutsutud oli üle 900 külalise Kontsert algas Tõnu Kaljuste sissejuhatusega, kus ta lubas publikule Viini klassikute seltskonnamuusikat ja Tallinna heliloojate loomingut. Baleriinid sinises, valges ja mustas. Lõpetuseks tuli üheskoos ettekandmisele Rein Rannapi ja Hando Runneli "Päike on kõikide päralt" Mida kanda? Riietumisjuhiseks on kutsel märge "Frakk või tume ülikond. Rahvariided. Aumärgid" Kui mees kannab frakki, siis on naise riietuseks alati täispikk galakleit või komplekt. Rahvariided on võrdsed frakiga. Sobilik ja kõige kindlam on kanda rahvarõivaid. Need on ajatud ega lähe moest. suupisted Kokku valmistati 10 800 suupistet ja neid tegid seitse peakokka. Viinapitsidesse pandi näiteks hernesuppi ning loomulikult ei
Romaan ,,Kolme katku vahel") 6.Eesti 1950ndad. *sulaaeg -> inimestel hakkasid tekkima uued lootused *esimesed küüditatud Siberist tagasi *ETV hakkas edastama saateid *ajakirjad (Keel ja Kirjandus) *hoogustus raamatute kirjutamine *Georg Ots, Voldemar Panso 7.Eesti 1960ndad *luuleuuendused täiesti uus põlvkond tegijaid *kassetipõlvkond *Hando Runnel, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Artur Alliksaar, Paul Erik Rummo, Mats Traat 8.Hando Runneli looming *mõtteluule *rahvuslikud tekstid, kodu/kodumaa luule, mängulised tekstid, armastus *"Kaua sa kannatad" , ,,Emad ja pojad" , ,,Maa tuleb täita..." , ,,Tõuseme üles ja läheme ära" , ,,Mets on kõrge" jpt.
· Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel teostel, mis on kirjutud 1970. ja 1980. aastatel. 1972 kirjutas ta kantaadi "Lenini sõnad", kus Tormis kasutas Lenini teostest vaid neid väljavõtteid, kus nõuti rahvaste täielikku üheõiguslust ja enesemääramise õigust. Kuna teksti autor oli Lenin, ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita. Tormis on kirjutanud veel tsüklid "Liivi sarkasmid" ja "Stagnaaja laulukesi" Hando Runneli tekstile. Tunnustused · 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · Aastal 2006 nimetati ta Vigala valla aukodanikuks. · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja · 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk lõppesid Tormise loominguga
kuulsaks hoopis kirjanikuna. Kirjaniku tuntuimad tööd on: romantiline muinasjutt näidend ,,Murueide tütar" (1900), ,,Jalgsema Kitse-eide muinasjutud" (1901), novellikogu ,,Sõja päevilt" jt. 2.2.Hando Runnel Hando Runnel (sündinud 24.novembril 1938) on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ning Paide koolides. 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast 17 on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku
Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võttis alati ansambli kiljudes ja karjudes vastu. Visati näppe ja tunti mõnu heast muusikast. Eesti publik oli muidugi rohkem ekstaasis, kuid ega ka venelasi kontserdid külmaks jätnud. Ainult 1987. aasta veebruari paiku, kui Ruja
Tsitaat raamatust ·· ,,Salarajad väänlesid mööda kuusikuid ja kaasikuid, vahetevahel ristusid nad ristiinimeste käiguteedega. Võpsikus liikusid hallid kuueseljad, püssirauad läikisid ja naksusid, higi tõusis otsaette. Koolimaja ukse peale tekkis igal ööl uus paberitükk ähvardusega: Saa vabaks, Eesti meri, saa vabaks, Eesti pind!" Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. ,,Pilvede püha" ilmus luulekassetis ,,Noored autorid 1964" koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga. Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu. Esimene proosaraamat, ,,Salamaja piir" ilmus 1974. Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (19741976). Romaan ,,Seitsmes rahukevad" (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde. 1986. aastal pälvis romaan nii J. Smuuli nimelise kui ka Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinna, 1987
leidu kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse, uue puändi. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Neis köidab kõigi komponentide fantaasiarikas ühendus, orgaaniline tervik. Ilusat meloodiat toetavad harmoonilised leiud, orkestrivärvid. Laulutekste valis Uno Naissoo hoolikalt. Helilooja lahutamatuks loomingupartneriks sai poeet Heldur Karmo, aga ta kirjutas laule ka Hando Runneli, Leelo Tungla, Viktor Sokolovi ja teiste luuletajate värssidel 7 Kasutatud kirjandus Raamatud: ENEKE 2 Kaks Karakterit Uno Naissoo/Evald Vain. Ajalehe artiklid: Eesti Päevaleht (06. detsember 1996) Jazzipiiride avardaja. Postimees (14.02.2008) Jazzkaar toob maailmanimesid ja head muusikat. Interneti-leheküljed: Kasutatud Google ja Neti otsingut. http://www.emic.kul
annaabi.ee 
