VBA 1_ Shape 1. , , . 1/7, 516,75 554,24993896482. . 299,25 205,6070098877 Left, Top, Width Height, zO . 1/7, . , th Height, zOrder .
MINU ÕDE ON KÕIGE ILUSAM. MINU VEND ON KÕIGE TUGEVAM. MUL ON TORE PERE. MUL ON ILUS KODU. MA ARMASTAN OMA KODU. UKS ON LAHTI. AKEN ON KINNI. VÕTI VÄIKE, VÕTI VÄIKE, UKSE LAHTI TEEB, UKSE LAHTI TEEB. TÖÖLEHT 9. METSAS JA ÕUES Töölehed 45aastastele KASTAN KASTANID MÜTS MÜTSID NÖÖP NÖÖBID SÜGIS JA TALV SOE ILM, KÜLM ILM VIHM JA LUMI LUMEMEMM SUUR LUMEPALL VÄIKE LUMEPALL PÄIKE PAISTAB LUND SAJAB METSAS SÜGISEL ON HEA, MARJU KORJAMA SIIS PEAB. TALVEL METSAS LUMI, JÄÄ, LÜHIKE ON TALVEPÄEV. TÖÖLEHT 10. JÕULUD Töölehed 45aastastele KINGITUS KINGITUSED PÄKAPIKK PÄKAPIKUD PÄKAPIKK ON VÄIKE. PÄKAPIKUL ON VALGE HABE. PÄKAPIKUL ON PUNANE MÜTS. JÕULUVANA JÕULUVANA ISTUB JA VAATAB. JÕULUVANAL ON SUUR KOTT. MA OLEN HEA LAPS.
kindlustus sammas
1 Ilmar Trilmar 350,00 9,80 7,00
2 Sõrm Pöial 360,00 10,08 7,20
3 Nimetis Sõrm 500,00 14,00 10,00
4 Suur Mihkel 553,33 15,49 11,07
5 Väike Ats 628,33 17,59 12,57
6 Lumememm Tali 130,00 3,64 2,60
7 Louis Päikesekuningas 854,00 23,91 17,08
8 Kolla Nokk 999,99 28,00 20,00
9 Rein Rebane 1 001,01 28,03 20,02
10 Hunt Kriimsilm 1 234,00 34,55 24,68
Jõulutoetus
Kui palk on väiksem keskmisest (0,5keskmist) - toetus 500 EUR
Kui palk 0,5keskmist
Nad olid väga head sõbrad ja lastele nad väga meeldisid. Päka oli tumedate juustega, roheliste silmadega, punase mütsiga väga ilus päkapiku tüdruk ja Pika oli heleda juustega, siniste silmadega, nutikas päkapiku poiss. Päkapikud elasid laste meisterdatud uhkes suures piparkoogimajas. See oli väga ilus, katusel oli kaunistatud paksu roosa glasuuriga. Seinad olid värvitud sokolaadi võõbaga. Aias oli neil hunnikus nööbikomme, marmelaadi ja martsipanist lumememm. Pika ja Päka olid laste lemmikud, kuna nad teadsid alati, mida lapsed soovisid sussi sisse saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid ehteid. Neil oli abiks ka palju sponsoreid, et iga laps saaks soovitud kingitused.
Shape-objektide omadused ja meetodid Ülesanne Kirjutage programm, mis asetab lumememme pea ja keha jalgade peale nii, et lumememm oleks originaali sarnane. Keha katab jalgade osa umbes 1/7 võrra, pea nihkub keha peale samuti 1/7. Valmis lumememme pea ja keha koordinaadid peab programm kirjutama tabeli lahtritesse. Kasutage omadusi Left, Top, Width ja Height ning meetodit zOrder Programm ei tohi sõltuda lumememme keha asukohast. klass Range Keha Pea Vasak serv 256,12496948 231,3749542 Ülemine serv 206,67849731 176,5284271 m oleks originaali sarnane.
Kevad tuleb Tärkab kevad Kevad jällegi on käes, Kevad tasa koputab pakatavad täies väes, Vihm päiksesilmad loputab pungad põõsal, pungad puul, Siis lumememm reisima läheb aasal tansib lõunatuul. Öö taevasse riputab tähed Tuuleke kevade lõhna kannab Päike soojust juurde annab Lepik sinililli täis, Lumehangedest tekkinud ojad särab õie kõrval õis, Okstel pajukassipojad lõhnab värske rohutukk, Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar
Lektüüriraamat Andrus Kivirähk "Rehepapp" Janis Alliksoo Kirjaniku käekiri 1.Kirjutab mõnes kohas roppusi. Näiteks: Ega ta sind päev otsa piinata ei jõua, millalgi peab temagi puhkama sööma ja sital käima. Mida munni me õieti otsima peame. ,,Sa kurat, kuidas mull ei vea!" 2.Kasutab vananenud sõnasid. Rehepapp tuli joostes toast ja aitas õnnetu mehe tuppa voodisse, pakkus kuuma piima, mudis haige liikmeid ja kattis tekkiga. 3.Kasutab vanasõnu. Loll võid olla aga kaval pead olema. Ükski heategu ei jää karistamata. 4. Raamatus on palju huumorit. Näiteks koht kus vedas rehepapp kuradit nina pidi. Kurat arvas et sai surnu hinge kätte aga tegelikult haaras hoopis peeru kotti ja läks minema. 5. Räägib eestlaste vanadest kommetest ja elu harjumustest. Huvitavaid mõtteid 1.Sa lõhnad nagu beebi sellepärast halltõbi sind piinabki, sa pead hakkama jooma siis ei kimb...
1) Mikroskoobi leiutamine *15. saj esimesed valgusmikroskoobid - Galileo Galilei *Esimene liitmikroskoop - 1590a Hollandis, meisterdasid Hans ja Zacharias Janssenid * Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt *Esimesena nägi mikroskoobis baktereid Anton von Leuewentrock. 2) Rakuteooria kujunemine *17-18. sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuuma...
aastal. Tolkien lõpetas "Sõrmuste isanda" 1948. aastal. Perekond Tolkienil oli kolm poega John Francis (17 nov. 1917 22. jan 2003), Micheal Hilary (22 okt. 1920 27 veb. 1984), Christopher John (21 nov. 1924) ja üks tütar Priscilla Mary Anne (18 juuni 1929). John oli oma lastele väga pühendunud ja saatise neile jõulude ajal illustreeritud kirju Jõluvanalt, kus olid erinevad tegelased nagu karud, Jõuluvanaabilised, lumememm, haldjas jpt. Tutvused C.S.Lewis oli võibolla isegi tema kõige lähedam sõber ja kolleeg kuigi nad ei suhelnud enam hilisemas elus nii palju.
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik, kes on sündinud 17.augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. K...
põlema. Tuli muutus ohtlikuks ka majadele ja rehepapp suunas selle teisele poole. Rehepapp vestleb Hansu ja tema uue lumememmega armastusest. Liina jälgis jälle Hansu, kes luges preilile luuletusi. Kodus saab Liina teada tema ja Endli pulmadest. Oskar ning tema naine petavad külmkinga (inimsööjat). Nõid paljastas oma vanad tunded rehepapi vastu. Rehepapp organiseerib Hansule ja Liinale kohtumise. Nõid sureb ära Lumememm sulab ära. Jaan viis Luisele piruka, kus oli ``armusegu'' sees. Kuid Oskar murdis selle pooleks ja toppis selle Liina käsul Jaanile suhu. Vanapagan võtab Hansult hinge. Rehepapp peab matma nõia ja järgmine päev juba Hansu. Liina tahab end jõkke uputada, aga Imbi ja Ärni peatasid ta. Imbi, Ärni ja Liina leiavad 3 kullakotti. Rein, teada saades, et Endel on uus kubjas, laseb mehikestel kotist Endli napilt surnuks peksta. Rehepapp maksis Vanapaganale oma sõprade eest
Kokkuvõte raamatust ,,Rehepapp" Raamat on jagatud 30'ks peatükiks. Neist igaüks tähistab üht päeva novembris. (1.-30. November). Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, lisana mütoloogilised olendid nagu Kratid, hinged, libahundid ja Vanapagan. Raamat algab 1. Novembril, kui sulane Jaan on käinud mõisa aidas pugimas, ning seepärast söönud ära hea maotäie seepi. Seepeale on kohale kutsutud rehepapp Sander, kes olukorrast aru saab, ning Jaanile mõista annab, et too on rumal seebisööja, ning et kõhuvalu on sellise koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit. Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu. Tema isa aga, kes prosse kiivalt hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima. Valestimõistmisest tekib tüli, ning ekslikult arvab Räägu Rein, et kilter on see, kes tema prossi varastas. Koheselt suhiseb Rein kiltri maja läbi otsima, kuid edutult....
(kurameerivad veidi), kuid samal ajal jooksevad Imbi ja Ärni rehepapi juures kadrisanti ja solvunud sellest, et neid sisse ei lasta, suretavad rehepapi viljapuid. 25. november - Rein ütleb Liinale, et kupjaga abiellub viimane ainult üle tema laiba. Rein leiab aia äärest imeliku kujuga sitahunniku ja peksab seda igaks juhuks rehaga (juhuks kui see môni paha haigus on). Veidi aja pärast on hunnik kadunud - see oli tegelikult nôid, kes nüüd kodus surma ootas. Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku, kuid ainult istuvad üksteisest kümne sammu kaugusel ja Hans loeb luuletusi. Vastu hommikut lähevad nad koju. Lumememm teab tôde, kuid ütleb Hansule ainult, et tüdruk, kellega ta kohtus, armastab teda ja sulab ära. 26. november - Ott joob koos Luisega veini. Ints on ka seal, aga joob härra konjakit ja räägib, et Kalevipoeg oli eetlaste jumal, aga Jeesus tappis ta selja tagant ära
Tema puhul tegi nõid sellise nõiduse,et mehel enam jalad ja nina ei külmetanud,tal polnud enam kunagi nohu ja ta ei põletanud tuliseid kastanimune võttes enam kunagi oma sõrmi ära. Ükskord nägi Väike Nõid rõõmsaid lapsi,kes olid endale lumememme ehitanud ja nüüd tantsisid ümber selle.Siis jooksid kohale suuremad poisid ja lõhkusid memme ära.Nõid palus lastel uus memm ehitada.Selle nõidus ta niimoodi ära,et kui poisid teda jälle lõhkuma tulid,klohmis lumememm nad lihtsalt läbi ja poisid panid jooksu.Lastel oli hea meel.Vastlapäeval nõidus Väike Nõid lastele suure hulga vastlakukleid ja pannkooke,nii,et kõik said kõhud täis.Siis korraldas ta ka metsloomadele vastlaõhtu.Et nalja saaks,nõidus ta kitsedele jänesekõrvad ja jänestele sarved,hiired nõidus jäneste suurusteks ja jänesed nii väikesteks kui hiired.Pärast nõidus ta jälle kõik tagasi,nagu olema peab.Ka loomadele nõidus ta süüa nii palju,et kõik said kõhud täis.
juurde piipu tegema (kurameerivad veidi), kuid samal ajal jooksevad Imbi ja Ärni rehepapi juures kadrisanti ja solvunud sellest, et neid sisse ei lasta, suretavad rehepapi viljapuid. 25. november - Rein ütleb Liinale, et kupjaga abiellub viimane ainult üle tema laiba. Rein leiab aia äärest imeliku kujuga sitahunniku ja peksab seda igaks juhuks rehaga (juhuks kui see môni paha haigus on). Veidi aja pärast on hunnik kadunud - see oli tegelikult nôid, kes nüüd kodus surma ootas. Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku, kuid ainult istuvad üksteisest kümne sammu kaugusel ja Hans loeb luuletusi. Vastu hommikut lähevad nad koju. Lumememm teab tôde, kuid ütleb Hansule ainult, et tüdruk, kellega ta kohtus, armastab teda ja sulab ära. 26. november - Ott joob koos Luisega veini. Ints on ka seal, aga joob härra konjakit ja räägib, et Kalevipoeg oli eetlaste jumal, aga Jeesus tappis ta selja tagant ära. Tuleb
Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati Viilver 4. Snnipev On ks tore pev; see on snnipev. Snnipev on tore aeg; snnipev on sinu pev. Sind ootab sber; kes tal kingi pakk. Ole nd nnelik ja rmus; saad aasta vanemaks. Nd kigil varuks on ks laul ja mng; kallistus ja nnesoov. Autor: Alvaro-Mati Viilver 5. Kodu ks armas paik on kodu; kus ootamas on hooliv pere. Kodu on turvaline; kodu on imeline. Veel toredad on koduloomad; nunnud ja armsad. Autor: Alvaro-Mati Viilver 6
Liina riietub mõisapreiliks ja läheb Hansuga kohtama. Rein keelab Liinal kupjaga abiellumise. Hans suhtleb ikka 2 lumememmega, kes õpetab talle kombeid kohtamiseks. Ott ja Luise jõid veini, kui sinna tuli Jaan kes Luisele piruka andis, Ints murdis selle pooleks kus oli sitt sees, ja ta käskis selle Intsul ise ära süüa. Hans läheb hommikul preilit vaatama , aga lumememm oli surnud tuli Vanapagan ja tappis Hansu ja võtis tema hinge. Aidamees leiab teel vankri Hansu surnu kehaga ja sõidab sellega Rehepapi juurde. Rehepapp on õnnetu kuna eile mattis ta Nõia ja homme peab Hansu matma hakkama. Kui Liina sai teada, et Hans surnud siis läks ta jõe äärde ja üritas end uputada, aga Ärni ja Imbi ei lubanus seda. Siis äkki ilumusid jõest igasugu imelikke olendeid, kuni lõpuks maa avanes ja välja tuli kolm kotti kulda. Ärni ja Imbi matsid
- lapse ja täiskasvanu maailmade erinevus. (Lapse kui rikkumatu ja vaba vaimu kujutamine on küll iseenesest noor nähtus, pärinedes valgustusajast, varem täitis lapse kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.) Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane ja rahvusromantik1, linlaste ekspeditsioon maale2, lumememm ja kubjas ning ülejäänud tegelased "Rehepapis", setu ja vurle3, kui nimetada esimesi pähetulevaid. Tavaliselt vastandab Kivirähk idealiseeriva ning praktilise (või küünilise) eluvaate. Naeruks võib autor panna nii ühe kui teise opositsioonipoole või ka mõlemad korraga. Rõhuvas osas Kivirähu juttudes ajab autor lisaks mõtteviiside konflikti kirjeldamisele veel "Eesti asja", s.t. tõstab kord ühe, kord teise rahvusliku stereotüübi või omamüüdi iroonilise muige paistusesse.
AINO PERVIK Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS .……………………………………………………...…………………….. 3 A. PERVIK ELULUGU ...……..………………………………………………………….… 4 A. PERVIK LOOMING. ..……………..…………………………………………………… . 5 KOKKUVÕTE ..……………………………...………………………………………………..8 RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata. Minu referaadi...
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... ...
44 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 9. METSAS JA ÕUES Kuulamine Vaata, praegu on sügis. Lapsed on metsas. Sügisel on soe, päike paistab. Lapsed korjavad kastaneid. Poisil on suur korv. Kas tüdrukul on korv? Vaata, siin pildil on talv. Lund sajab. Lapsed on õues ja teevad lumememme. Poiss paneb lumememmele ämbri pähe, see on lumememme müts. Tüdruk paneb lume- memmele nööbid ette. Siin on kolm nööpi. Nüüd on lumememm valmis. Lapsed tee- vad lumememme. Siin on suur lumepall. See on väike lumepall. · Jutustades osutab õpetaja pildile ja juhib laste tähelepanu erinevas suuruses lume- pallidele. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: Praegu on sügis. Päike paistab. Poisil on suur korv. On talv. Lund sajab. Siin on suur lumepall. Siin on väike lumepall. · Lapsed vastavad õpetaja küsimustele: Mis see on? Mis poisil on? Kas sügisel sajab lund
ikkagi midagi, seda saab järeldada ka sellest, et kui katk tuppa astus, siis Hans ei julgenud katku kinni võtta vaid jäi tardunult omale kohale seisma. (lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9)
Ich nehme den Computer mit) Mitbringen – Kaasatooma (lahku) Das Butterbrot – Võileib Das Brötchen – Saiake Der Rinderbraten – Loomaliha praad Der Rotkohl – Punakapsas Der Kohl - Kapsas Aufstehen – Üles tõusma (lahku) Aastaajad on kõik meessoost ja artikliga Der, aastajal artikkels asendub sõnaga im Winter - Talv Frühlig - Kevad Sommer Suvi Herbst – Sügis Der Schnee - Lumi Kalt - Külm Die Kälte - Külm Der Frost - Härmatis Der Schneemann - Lumememm Die Schneeballschlacht - Lumesõda Das Schneeflöcken - Lumehelves Es scheit – Lund sajab Es stöbert - tuiskab Das Gestöber – tuisk Der Schi, -e - Suusk Schilaufen - Suusatama Der Schlittschuh- Uisk Schlittschuh laufen Das Schispringen – Suusahüpe Die Farbe, -n – Värv Rot – Punane Grün – Roheline blau – Sinine Gelb – Kollane Braun – Pruun Schwarz – Must Weiss – Valge Grau – Hall Hellblau – helesinine Dunkelbrau – Tumepruun Rosa – Roosa Lila – Lilla
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
(Politseinikud sai röövlid kätte pandimajast, kuhu võimased läksid naiselt ära võetud mobiiltelefoni pakkuma.) ... P. Hõbemägi Keset linna kangiga pähe. Eesti Päevaleht, 11. november 2002 13 i) Sõnasta karikatuuri põhjal ühiskonnas esinev probleem. j) Mille põhjal (vaadates pilti) sa nii otsustasid? k) Kas tegemist on ka praegusel ajal aktuaalse probleemiga? Põhjenda? l) Keda sümboliseerib lumememm? Miks sa nii arvad? m) Miks sinu arvates karikaturist selle pildi joonistas? Millised on ühiskonna ootused, mida karikaturist väljendab? n) Kasuta allikal A kujutatud probleemi ning allikas B toodud teavet ning otsusta, milline on olukord linnas ja kuidas ametkonnad sellega tegelevad. o) Mida sina linnapeana/politseiametnikuna olukorra lahendamiseks teeksid? ÜLESANNE 3 Võrdle Eesti Vabariigi 1920., 1933., 1937. ja 1992. aasta Põhiseaduse sätted rahva osaluse määrast võimu
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
Soovivad kõike tasuta saada ja kui ei saa, siis saab seda alati varastada. Kivirähu raamatutes ei ole tugevaid naistegelasi. ,,Rehepapis" on kõige olulisemaks naistegelaseks Liina tervemõistuslik, iseseisvusele pürgiv eesti naine, kes vabal ajal käib ka libahundiks. Siin pole raske märgata, et võrdkujuks on Kitzbergi Tiina. Seega siin taas tegelane pärineb pigem kirjanduslikust loost, kui ajaloolisest reaalsusest. Lumememm esindab igal juhul mingit võõrast, aga ka midagi sellist, mis võiks olla käeulatuses, aga tegelikult ei ole. Ta võiks esindada unistust, mis reaalsuse survel ühel hetkel sulab ja kaob. Tema kuulub fantastiliste tegelaste hulka. Tegelaskonna puhul on silmatorkav ka see, et enamus tegelasi iseloomustab hübriidsus, see tähendab, et kõik nad on iseenesest mõistetavalt seotud mõisaga, va Räägu Rein. Korraga
Poisil oli nii valus, et ta hakkas nutma. Lauri lootis, et Malle tuleb teda lohutama. Kuid Malle hoopis naeris kavalalt ja hakkas oma uisutamisoskust näitama. Ta muudkui keerutas ja keerutas end jääl järjest kiiremini. Lauri vaatas Mallet imestunult. Järsku kostus kõva raks ja Malle vajus läbi jää. Nüüd oli laste ehmatus suur. Nad olid nii kohkunud, et ei osanud esialgu midagi ette võtta. Pildiseeria: Pilt 1: Õues sajab lund, laps uisutab, eemal paistab lumememm ning puuoksal istus lind. Laps on rõõmsa näoga. Pilt 2: Lauri kukub jääl, tema kõrval seisab rõõmsa näoga Malle. Tiigi ääres paistab maja. Pilt3: Lauri istub solvunud näoga tiigijääl. Malle hakkab jääl keerutama. Mallel on rahulolev, rõõmus nägu. Pilt 4: Lauri istub rõõmsa näoga tiigijääl, Malle keerutab jääl. Pilt 5: Lauri on kohkunud näoga, ta põlvitab jääl. Malle on vajunud läbi jää ning on poolest saadik vees. Tal on kohkunud nägu. Analüüs:
parlamendisaadikuid, ministreid, ametnikke jne kui Saksamaal. Sama seos-tendents kehtib ka igasuguse atribuutika kohta, mis kuulub – või väidetakse kuuluvat – rahvusriigi juurde: kunstimuuseum, rahvusooper, rahvusballett, sümfooniaorkester, jalgpallimeeskond jne. Sellist olukorda võib piltlikult seletada “lumememmeefektiga”: Selleks et suurt ja ilusat lumememme teha, peab olema piisavalt suur territoorium valge lumega. Siis kraabitakse lumi keskele kokku ja valmistatakse lumememm. Kui vaene mõni suurriik ka poleks, on ta nii suur, et paari allveelaeva raha saab ikka ning alati kokku. Väike riik on paratamatult üldjuhul suhteliselt kallim kui suur riik. Me peame meeles pidama, et eestlased on väikseim mandrirahvas, kes on suutnud luua omakeelse moodsa kultuuri. Avaliku sektori ja ettevõtluse erinevuse problemaatika kerkis Eestis eriti teravalt üles 2000. aasta alguses, kui Tallinna tolleaegne linnapea Jüri Mõis soovitas avalikku sektorit juhtida nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
