Illustraatorid 1. Heiki Ernits ,,Kaelkirjak" (Andrus Kivirähk) "Leiutajateküla Lotte" (Andrus Kivirähk) 2. Vive Tolli ,,Nukitsamees" (Oskar Luts) 3. Edgar Valter ,,Sipsik" (Eno Raud) ,,Krõll" (Ellen Niit) 4. Heldur Laretei ,,Londiste, õige nimega Vant" (Iko Maran) 5. Alissa Poret ,,Karupoeg Puhh" (Alan Alexander Milne) 6. Tove Jansson ,,Muumitroll" (Tove Jansson) 7. Piret Raud ,,Sari Tähenärija raamatukogu: Paula elu" (Aino Pervik) 8. Anni Mäger "Limpa ja mereröövlid" (Andrus Kiviräha) 9. Kädi Rist ,,Miriami lood" (Teet Kamarik) 10. Ülle Meister ,,Kaarist on kasu" (Aino Pervik)
Looming "Skulptori tütar" 1968 "Kuulaja" 1972 "Suveraamat" 1972 jt Koomiksid (muumid) Pildiraamatud "Kes trööstib tillut?" 1959 jt Adaptsioonid Marionettide sari Saksamaal 19591960 Multifilmid, lühifilmid Jaapanis, Rootsis, Soomes, Nõukogude Liidus 1969 Muumimaa 1993 Tunnustused 1953 Nils Holgerssoni preemia 1966 H.C. Anderseni preemia 1992 Selma Lagerlöfi auhind Rootsi Akadeemia auhinnad Kasutatud allikad Muumide koduleht www.moomin.com/tove Jansson, T. (1975). Muumitroll. Tallinn: Eesti Raamat Tove Jansson. Vikipeedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Tove_Jansson
piimatoodete valmistamine. Teised rühmad on nt soomerootsi laenud, vanarootsi, ojamaa laenud. Põhilised teemavaldkonnad on siiski kalapüük, loodus, olme, ühiskondlikud sõnad: viiger, räim; iil, iiling, rünk; kepp, märss, plasku; plika, hoor, kadalipp, kroonu, pagar, moor; kelk, käru. On ka muid mõjusid, nt ö hääldamine õ asemel Saaremaal, laulev intonatsioon. Suuremad mõjud siiski murretes. Tänapäeval vähe laenatud, nt mõned tõlkeraamatutest: spunk, muumitroll. Rootsi laenud on tulnud eesti keelde põhiliselt (uus)rootsi keelest 16.–17. sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa kuulusid tervenisti või osaliselt Rootsi võimu alla. Eestlased suhtlesid eeskätt sõjaväelaste, käsitööliste, pisiametnike, kaupmeeste ja pastoritega. Rootsi laenud on nt kann ‘valamistoruga nõu’, kroonu, lant, malm, moor, näkk ‘veehaldjas’, pagar, plagu, plasku, ruut ‘nelinurk’, säng, vaar ‘vanaisa’, vist.
Siimsoni 15. Sten Roosi muinasjutuvõistlusel teise koha saanud töö pealkirjaga ,,Kolm põrsakest 2: hundi tagasitulek", mis on kõigi nende loendamatute Terminaatorite ja Võitmatute missioonide tüüppealkirju. Visuaalse meedia diktaat on viinud selleni, et laps keeldub mustvalgete piltidega raamatu ettelugemisest, leppides sellega alles seejärel, kui on ära näinud vastava joonisfilmi: näiteks ,,Bullerby lapsed" või ,,Muumitroll". Tõenäoliselt saab ka meie Sipsikust kord selline filmitegelane. 8 Mis võimalus jääb sel juhul neile autoreile, kes ei saa filmi teha, nagu selle töö uurimisobjekt Heiki Vilep? Tuleb välja anda ,,kõvade kaantega libedaid", sest lapsele ostetakse ikkagi kõvade kaantega, suuri, värvilisi ja pealt libedaid raamatuid (Püttsepp 2003: 42)
annaabi.ee 
