Konnad. Kaheksa kuplas kollast kärnkonna,kandes kullavärvi kontsaga kummikud, kõndisid kivisel künkal kesk kõrgeid kuuski."Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti. "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus
Äriplaan Jõulukuuskede müük Eesmärk : On vaja teenida tulu, ja teha head tööd. Olemasolu: Kuuse istutamiseks on vaja maad, ja maa on olemas, maad on 0,2 hektarit. Sinna maale saan ma umbes istudada 400 viie aastast kuusetaime. Oksatangid, kui hakkan kuuski piirama ja ümberkujundama. Labidas, kuuskede istutamiseks. Oksatangid ja labidas on mul endal olemas, neid ei pea ma ostma. Kuuse istutamiseks pole mul vaja mingit suuremat haridust. Olen lõpetanud Pikakannu Põhikoolis 9.klassi . Istutamiseks on vaja veel kogenenud tundjalt nõuannet, et ta annaks sellel teemal mulle head nõu. Aga mu vanaisa on sellega tegelenud, et selleks ei ole mul vaja kedagi otsida, abi on omastkäest olemas.
Palumetsades on kõige levinumad männikud (60,7 %), kuusikud (19,2 %), kaasikud (15,7 %) ja haavikud (3,6 %). Iseloomustus: Kuivad Valgusrikkad Parasniisked Liivased lubjavaesed mullad Laialdaselt mustikaid ja pohli Sügiseti palju seeni Kuidas on nimi tulnud? Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Puurinne:Kõige rohkem mändi, leidub ka harilikku kuuski ja arukaski Põõsarinne:Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne:Lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne:Kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised. Samblarinne:Pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Allikad: http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets .htm http://et
paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Palumetsa taimestik: Palumetsa taimestik on nõmmemetsa omast märksa lopsakam ja vaheldusrikkam. Sihvakate mändide kõrval on näha ka kehva kasvuga kuuski ja kaski. Puurinde all leidub siin-seal väikseid põõsaid. Alustaimestus on tüüpiline pohl. Tavalised taimed on palu-härghein ja mustikas. Palumets on kõigist meie metsatüüpidest parim marjamets. Palumetsa loomastik: Palumetsas on juba loomi rohkem kui nõmmemetsas, sest palumetsas on rohkem taimi. tuntumad loomad palumetsas on ilves, öökull, jänes, pruunkaru ja kaelushiir. Palumetsade kaitse: Kaitsta saab Eesti palumetsi nii, kui sa ei viska prügi maha ega lõhu puid.
Eesti metsades kasvab ja elab üle 20 000 liigi elus organismi. 1.Eesti metsadest Kogu metsadest moodustuvad : männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju. Lääne Eestis aga kõige vähem. Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid kuuski. 4. Kasemetsad ehk kaasikud Valdavalt kased Eestis kasvavad neli kase liiki : - arukask; - sookask; - madalkask; - maarjakask; 5. Metsade tüübid Loommetsad Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Rabastuvad metsad Rohusoometsad Kõdusoometsad Samblasoometsad Kokkuvõte Eesti on üks kõige rohkemate metsadega riik Euroopas Metsad on vajalikud inimestele elamiseks Metsad annavad meile vajalikku looduslikku materjale
Maailma laste palvel on jõulud selgi talvel. Nii Lasnamäel kui Loksal on küünlad kuuseoksal... Mõnel maal ei kasva kuuski, pole lund ja suuski. Kuid ka seal on jõulusalmid: jõulupuuks on palmid. Mõnel maal ei tunta tuiske, pole jääd ja uiske. Kuid ka seal on jõuluaktus: jõulupuuks on kaktus. Jõulupuu,jõulupuul küünal õitseb jõulukuul! Kui on peetud jõululaat, siis saabub jõulutaat! Maha tuli kena lumi, ammu möödas soe suvi. Maja ees meil lumemees, lund on täis kõik aiad, teed. Saame lumesõda teha, kuni jälle käes on eha. Jõulukuuse tuppa toome, jõulumeeleolu loome.
saare riigimetsa kvartaal nr. 26 terves ulatuses lehtmetsa kaitsealana. Tähendatud maa-alal on keelatud igasugused metsamajanduslikud tööd, karjatamine, taimede kogumine ja loomade ning lindude püüdmine, kusjuures jääb Riigi Maade ja Metsade Valitsusel õigus tähendatud kvartaalil pidada jahti rebastele ja haigetele metssokkudele, samuti anda välja oma äranägemise järgi igal aastal kohalikkude nõuete rahuldamiseks surnud, tuulemurtud ja vigastatud kuuski ning kasvavast metsast valiku teel kuni 25 tm kuuse tarbepuid, tingimusel, et metsamaterjalide et metsamaterjalide äravedu metsast toimuks võimalikult taliteega VABARIIGI VALITSUSE OTSUS 3. DETSEMBRIST 1937 Kasselaiul ja Linnusitamaal on väärtuslikud looalad ja rannaniidud, kus pesitseb palju linnuliike: kivirullija, niidurüdi ja naaskelnokk Läbirändel peatuvad väikesaartel või nende lähiümbruse merel
Jänesekapsa kasvukohatüüp kõrgematel lainjatel tasandikel, muld värske, hea drenaaziga, leetunud või näivleetunud mullad. Puistud kõrge tootlikkusega, enam levinud kuusikud, alusmets hõre või keskmise tihedusega: kuslapuu, pihlakas; alustaimestik liigirikas: jänesekapsas, laanelill. Kagu- ja Lõuna-Eestis. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel, muld viljakas, leostunud või leetjas muld, kõdukiht on väga õhuke. Mullareaktsioon neutraalne. Kuuski kõige rohkem (sageli juurepessiga), siis männikud ja kaasikud. Alusmetsas kuslapuu, pihlakas, vaarikas; alustaimestik liigirikas: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas. Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis. 1.5 Salumetsad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel, veereziim soodne, puistute koosseis väga mitmekesine, peamiselt segapuistud Ia-II boniteet.
Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest. ,,Jõuluöö unenägu" - maali keskseks objektiks oli võetud põlev kirik. Teose miljöö on talvine, kuna maapinda katab lumekiht. Kiriku kõrval on näha jäneseid, kuuski ning ühte üksikult seisvat puud. Värvivalik on tehtud külmade ja pastellsete toonide kasuks, mis on õigustatud, kuna tekitab niiviisi talvise meeleolu. Taevast on kujutatud ülevalt tumedates, altpoolt heledamates toonides. Kiriku põlemise tõttu kõrgub sealt lillakat suitsu. Maali juures meeldis peale pastellsete toonide ka varjude olemasolu. ,,Kolm karu üksteise kukil" - pildil on kolm karu suuruse järjestuses teineteise kukile asetatud.
Kodutee Jõulud Õues lumi sajab, Ootan,ootan jõuluvana, minu hääl seal kajab. mune muneb jõulukana. Kodutee mul pikk, Metsas palju uhkeid kuuski, eemal jookseb Mikk. otsin aidast vanu suuski. Õues päike paistab, Jõuluvana tuleb,tuleb, koer mu lõhna haistab. väike vend mul silmad suleb. Tiigi peal on jää, tahan oma uhket kinki, lammas karjub "mää". Ema köögis lõikab sinki. Kodus töötab meie isa, Jõuluvana läheb ja läheb, ema on meil väga visa
kuuseistikud. Tarkust ja teadmisi jagasid meile Kalle Peterson ja Tarmo Lees. Pealtnäha paistis töö päris lihtne. Iga abiline sai endale vao kus tatsata. Alguses polnud häda midagi, kuid peale mõningat rügamist oli higimull otsa ees ja mina tänasin jumalat, et ma kõike seda tööd üksipäini ära tegema ei pea! Meie missioon oligi nende taimede ümbert rägastik maha sõkkuda, et talvel lumi koos sõnajalgade ja vaarikatega tillukesi kuuski enda alla ei mataks. Kui see juhtub, siis tekib hea pinnas kahjuritele ja seentele. Lõpptulemuseks on see, et kuusk läheb lihtsalt pruuniks ja hävineb. Kokku suutsime läbi tammuda 1,9 ha suuruse maatüki ning päästa 4300 istikut. Aga meie kui kiired ja tahtmist täis noored tegime töö ära oodatust kiiremini. Tasuks kiire ja loodetavasti ka hästi tehtud töö eest premeeriti meid pitsa, kringli ja teega. Peale seda asusime
eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 7. Mis on majanduse 3 põhiküsimust? Vastus: 1. Mida toota? Siin on küsimus selles, milliseid hüviseid ja kui palju toota? Alati võib toota energiat, toitu, riideid, eluaset. 2. Kuidas toota? Selle üle otsustavad tootjad. Käsitsi või tehnikaga(masstoodang). 3. Kellele toota? Näiteks toota ettevõttele, tavatarbijale. Näide: Suvel ei osteta kuuski, vastavalt inimeste vajadustele otsustatakse mida toota.
mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Ühel hektaril, võib kasvada kuni 10 erinevat puuliiki. Puurinne on liigirikas. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest mage sõstar. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud.
Noored kasvud on heaks vitamiin C allikaks. Koort kahjustavad kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Kuusk on paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Kuusel on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kuusepuit on hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu.Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori
inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on, sest kui neid on palju, võib terve puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusk on levinud hekitaim. . 1 HARILIKU KUUSE ISELOOMUSTUS Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid,
6. Universitetsstaden Tartu (Dorpat) DorpatsUniversitet är äldstaochstörsta universitetet i Estland Där är 4fakultet (teaduskonda) i Torpats Universitet: teologi, lag, medicin, filosofi, pedagogisk, idrott, natur ochteknik, ekonomisk, matematik och informatik, samhällsvetenskap(ühiskond) Festligöppningvar i 5. oktobri 1632. Haanja högland Haanjaär landskapfält i SödraEstland Där är m ångahöjder (künkaid) ochgraner (kuuski) Där m an kan fladdra(kelgutada), åkaskidor osv. Haanja högland är m ycket vackert 8. Suur Munamägi Suur Munamägi är störstabergi Estlandochi Baltikum Det ligger påHaanja höglandnäraHaanjaby vid Vasknasjö Det höjdär 318m. Det ligger i Võru provinsi Estland På Suur Munamägi toppen ligger i 1939. år färdigstekt (valminud) utsiktstorn (vaatetorn), som höjdär 30m. 9. Valge daami päevad i Haapsalu (Vit dam dagar)
kosilastele, aga Linda põlgas nad kõik ära. Linda leinalohutaja oli kõige noorem poeg- Kalevipoeg (kes sai isa järgi nime), keda ta kolm aastat imetas. Kui Kalevipoeg oli veel mähkmetes siis võis juba arusaada, et temast saab isavääriline vägilane. Ta roomas juba kahekuuselt ja kolmekuuselt juba kõndis. Kõige pealt kasvas ta karjapoisiks, siis künnimeheks ja siis tõusis ta tamme tugevuseks. Ta tegi jõudu iga päev, ta käis mere ääres lutsu viskamas ja tõmbas kodumetsas kuuski ja kaski üles, juurikatest tegi saksa-saanikesi. Kalevipoeg pidi ise hakkama saama, sest isa oli surnud. Kalevipoeg käis isa jälgedes ja oli isa sarnane. Ta kasvas kõigist vendadest kõige tugevamaks, targemaks, võimsamaks. Kosilaste käik aktiveerus suuremalt peale Kalevipoja suureks kasvamist. Kosilased luurasid pidevalt ümber õue, kuna Linda oli rikas, töökas ja asjalik Põhjus, miks Lindal nii palju kosilasi käis oli see, et Linda oli rikas lesk ehk
Soomullad E laial. Levikuga. Jagunevad madalsoo-,siirdesoo&rabamuldadeks.Iseloom. +30cm pak. Turbahorisont, all on gleihorisont. Lammimullad kujunenud siseveek. Kaldavööndeis perioodilise üleujutuse tagajärjel.TAIMKATE; Taimk. On pinnamoe ja veek. Kõrval üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. E kuulub maastik. Ja taimkattelt parasvöötme matsavööndisse. E on u 1200 taimeliiki. METSAD; E on u 40% metsa. Metsade täht. Rindeks on puurinne. E kasvab peamiselt kuuski&kaski. Ühesuguste keskkonnatingimustega kohti nim. Kasvukohatüüpideks,&seal kujunevad iseloom. Taimekooslused. Tuntum. Arumetsad on nõmme-,palu-,laane-,loo-&salumetsad. Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv. Häredad ja aeglase kasvulised nõmmemetsad(iseloo.sambliku-,kanarbiku-&kukemarjamännikud).LOOMASTIK; E loomastik e. Fauna. On vaene.487liiki selgroogseid& üle 12'000liigi selgrootuid,75liiki kalu neist30 elab meres & 10 siseveek
Peremees juurib küll välja puu, mille otsa Juss end poos, ja istutab asemele pihlaka, kuid seeläbi ei suuda ta siiski välja rookida valusaid tagajärgi. Jussi surm jääb Vargamäele alles, hävitab naeru ja elurõõmu ning toob vaid kannatusi. Samuti mõistab peremees viimaks, et võitlus maaga toob heal juhul vaid viigi, kuid mitte kunagi võitu. On see siis viimane püüe traagikat eitada või hoopis lohutust leida, kuid esimest korda elus teeb Andres tühja tööd vanaduspõlves kuuski tulevasele põllumaale istutades. Traagilisi hetki on iga inimese elus. Mõni neist on oma traagikas ise süüdi, teine lihtsalt püüab parimat ja ikkagi tõmbab probleeme ligi. Vargamäe Andres oli natukene mõlemat. Ta küll soovis ainult head, kuid kurnas nii ennast kui ka kõiki ümbritsevaid oma nõudmistega ära. Õigel ajal jaole saamisega oleks võinud probleemi leevendada, kuid tema kasvatas seda kui lumepalli
* Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suus. * Särk ihu ligi, surm ligemal. * Mis vara vaikselt minu põues tuikas, kui nooreks meheks olin sirgunud? * Pikad ridapuude read. Kohavad vahtrad kahel pool laia õige tee ääres. * Nagu kivi veelainetes rõngaid sünnitab, nõnda paisuvad nad, ringivad üksteist läbi, võtavad üksteise kaelast kinni, tantsivad, hõiskavad. * Läksin, tilluke, teole, vaba vaimulike, vaole. * Imelikud varjud, nagu tondikujud, ronivad mööda sirgeid kuuski üles. * Varjud tantsivad kuuskesid mööda üles ja alla, ronivad maha, tulevad tule ligemale, taganevad jälle enam tagasi, kui tuluke veel kord suuremat leeki annab, jooksevad tagasi puu poole tüveni üles, tulevad siis uuesti salakesi maha vaatama... kuni magajate juurde tuli on kustunud! * Härra oli äkiline ja põles kui kadakas, kui vihaseks sai. * Suurt meretäit sinisilmi. * Vari hakkab kaduma... selgimas on udu.
Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest Ülemiste järv. Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. Nii kasvas Kalevi noorem poeg .Suureks sirgunud mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast igati isa vääriline kasvab. Pärast kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu.
NT: kallas ja kallas. ÜHESILBILISED SÕNAD ON ALATI 3. VÄLTE. Vormiõpetus. Maja+ de+ ni eba+maja+nd+us+lik aglutinatsioon-vormi moodustud, kus süna tüvele lisatakse tunnuseid, liiteid ja lõppe. Süsi söe süt+t asi asja süda sõdame südan+t oda oda osa flekstioon-muutub sõna tüvi VV-välte vahetus (2.pauna, 3.pauna) LV-laadi vahetus GV-genitiivi vahetus (kurgi kurki) vokaali vahetus esineb mitmuse osastavas käändes ja võrdlusastmetes. Kass-kassi-kasse i-e kuuske-kuuski e-i tuleb tige peni ja uriseb u-e i-e e-i a-u-i-e A-tüve sõnade puhul tuleb vaadata sõna esisilbivokaali. Kujuvaheldus-juhtum kus sõnatõvel on kaks kuju. Vokaal ja konsonant kuju. AV-liigid VV-vältevaheldus Sõna üks tüvi on teises vältes ja teine kolmandas välted. 2v 3v Nt: paun pauna pauna latt lati latti LV-laadivaheldus sõna ühes küljes esineb kas siis kpt gpt s. Teises tüves puudub v on muud häälikud.
juuksesampoonide koostisse. 7 Humalakäbidel (pilt 4) on rahustav ja valuvaigistav toime ja neid on kasutatud rahvameditsiinis. Humalakäbide keedist on kasutatud reumavalude vähendamiseks ja pea pesemiseks juuste väljalangemise korral. Pilt 4. Humal HARILIK KUUSK (picea abies) Rahvasuus kuus, kuusepuu, nõglapuu. Kuusel (pilt 5) on väga tihe võra. Kuused ei suuda elada liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas. Kuuski kasutatakse tarbepuiduks. Vanematel aegadel tehti kuusepuidust krappe lehmadele kaela ka lokulaudu. Kuuse helerohelistes kasvudes, mis on meeldivalt hapukad, on palju C vitamiine. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on
vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike. Soome okasmetsadest võib leida nii mände (nt. Soti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi
põõsaid kui ka okaspuid. Kanepi Aiand asub Põlvamaal Kanepi vallas. Eesti Metsataim AS alustas 15. märtsil 2002. aastal ühendades Marana puukooli töötajate aastakümnete pikkuse kogemuse metsataimede suurtootmisel ja Soome ettevõttes Forelia Oy elujõulisust tõestanud metsataimede ,,kassettides" kasvatamise tehnoloogia. Selle tulemusena saavad nad klientidele pakkuda meie metsadesse ja ka põldude metsastamiseks sobivaid potitaimi: kuuski, mände, kaski ja leppi. Neid on lihtne istutada, edu kasvamaminekul tagab juuri ümbritsev toitaineid sisaldav turbapall ja istutusperiood pikeneb kogu suvele. Eesti Metsataim AS pakub ka tavalisi - paljasjuurelisi metsataimi, väikeses sortimendis ilupuid ja põõsaid, metsaseemneid ja mitmeid nendega seonduvaid teenuseid. 2004. aasta kevadel oli nende kasutada umbes 5000 m2 kilealust pinda ja 22000 m2 täpset kastmist ning väetamist võimaldavat kastmisväljakute pinda.
lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi on saanud nime sellest, et kunagi oli see maa kaetud kuuskedega, aga siis hakkasid mehed seal vargil käima ja kuuski varastama. Nüüdseks oli see maa üks suur raba ja selletõttu oli see ka sinna odavam maja osta, seda mainis Andres ka enda naisele Kröödale ja tema sõnul olid kõik paremad kodad juba ära võetud. Sammuti näidati filmi alguses ka Andrese sihikindlust, kui lehm oli sohu kinni jäänud ja ta pidi teda väja tõmbama. Hiljem
karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat. Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal, kanarbik ja küüvits. Rabas kasvab puravikke, männiriisikaid, tõmmuriisikaid, pilvikuid, kärbseseemi ja tavavahelikke. Muldadest esinevad sügavad rabamullad, kus turbahorisondi paksus on üle 100 cm. Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja rabarinnakraavid on kuivendatud.
Mitte meie väiksel mehel Hale meel on hallil kivil Mitte Lauril mitte Ivil Mis algab Mis algab suure pauguga, See lõpeb suure auguga. Mis algab suure rutuga, See lõpeb suure nutuga. Mis algab suure nutuga, See lõpeb suure muinasjutuga. 5 Mis algab suure jooksuga, See lõpeb suure krooksuga. Mis algab päevakoiguga, See lõpeb magustoiduga. Mis algab suure lumega, See lõpeb suure unega. Suve soe silmadesse Külm nüüd kõnib kuuski mööda, Vilu võserikku mööda, Hall käib haavikualutsi. Taevas see on tuhakarva, Pilved pajapõhja karva, Süda jääb sügises üksinda. Suve sõrmed sambla alla, Varbad vatiteki alla; Suve soe jääb silmadesse, Kuum aga kinda kirjadesse, Päike põsile punama. 6 Enim meeldinud luuletus Kaks otsa Kes see pani kaks vest peni Üheketi otsa Köitis penid ühte seni Kuni üks saan otsa Kes see kahed pastlad pani Talveks kapi otsa
maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine, taastumine ja arenemise. Mida kaitstakse Haanja looduspargis? Kaitseala pindala on 17 000 hektarit Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. Looduspargis on palju kuuski, pedakaid, kaski; leppe ja kadakaid. Tuntud loomad Haanja looduspargis: metssiga, jänes, rebane, metskits, põder ja tuhkur. Erilised kohad ja objektid Haanja looduspargis Hinni Kanjon Hinni kajon asub Kahrila järve lähedal Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndis, mis on looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis. Kanjon on 15-20 m sügavune ja 300 m
kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm. Madalsoometsad Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad
see viiul sobib sinna. Terve näituse peale meeldis mulle kõigerohkem Adamson-Ericu tarbekunst. Tehtud oli erinevaid ehteid, serviise ja nahast raamatukaasi. Nõudele oli joonistatud erinevaid Põhjamaiseid sümboleid, näiteks põtru ja kitsi, loomanahkades inimesi, kuuski ja muid toredaid märgilisi ornamente. Selle nimi siin on ,,Koopaelaniku serviis" ning on tehtud portselanist. Loomakesed ja inimesed on joonistatud väga primitiivselt ja lihtsalt, nagu oleks joonistanud mõni väike laps, kuid need nägid väga toredad välja. Serviis näeb
talupojad Viljandimaalt. Kreutzwald andis välja regivärsilise kunsteepose 16. Kalevipojast: Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. Nii kasvas Kalevi noorem poeg. Suureks sirgunult mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast kasvab igati isa vääriline vägilane. Kalevipoja vanematest: Kalevipoja ema oli Linda ja isa Kalev, nagu võite aru saada ei saa tema vennad olla olevi ja sulevipoeg. Patu pärast, polnud abielus Kuidas suri kalevipoeg? - tema enda mõõk võttis temalt elu. Kalvipoeg asub: Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas . Maanteest hauani on umb. 300 m.
maanteid kui ka olulisemaid transpordisõlmesid. 1 Ilukirjanduslik tekst: PÕDRA JÕULUD Jüri Rant Põdrapull seisis lumiste haabade vahel ja kuulatas, pea viltu, metsateelt kostvaid samme. Tulijaid oli kaks: üks suur, teine väike. Suurem kandis turjal haljast, lumest puhtaks rapsitud kuuske. Niisuguseid põdrale turjani ulatuvaid kuuski kasvas ka haabade vahel, kuid põdra jätsid need ükskõikseks. Kuuseoksi ta ei söönud. Sellest, kuidas põdra silmad minejaid saatsid, jäi mulje, nagu imestaks põder väga, mida inimesed kuusega peale hakkavad. Igal talvehakul tuli põdrapull nendesse põldude äärsetesse metsatukkadesse. Sügavas lumes kahlates liikus ta ühe põõsa juurest teiseni, napsas võrse siit, murdis teise sealt. Iial ei püganud põder pajusid või noori haabu päris nudiks
kangaspuude raamistiku jms materjaliks. Mänd oli ka eelistatud paadi-ja laevaehituspuu. Ka katusepilbaste kiskumisel oli peamiseks materjaliks mänd. Kuusk on hoopis väiksema säilivusega ning nõrgem puu kui mänd, seevastu aga ei pakata ega kõmmelda nii kergesti. Parimaks tarbepuuks peeti sookuuske. Nii nagu mänd on ka kuusk laialdast kasutamist leidnud ehitustöödel (palkide ja laudadena) ja osalt ka mööbliesemete valmistamisel. Noori kuuski on palju kasutatud katuselattideks ja -roigasteks, samuti on need peamiseks rehevarrepuuks. Asendamatu oli kuusk laudnõude valmistamisel, kus eriti veenõud valmistatakse kõik kuuselaudadest. Üldtuntud oli 1 kuusepuu hea kõla, mistõttu kuusest valmistati muusikariistu. Kask – aurkask, ka sookask – on meil ainus laiemalt levinud tiheda, kõva ja painduva puiduga puuliik, mistõttu tema tähtsus tarbepuuna oli väga suur
vastsed söövad okkaid), Lehise-tupekoi (Coleophora laricella, röövikud kaevandavad alaküljel. Nulu-tüvetäi (Adelges (Dreyfusia) piceae) valge vahakirmega kaetud täid noortes okastes), Männivaksik (Bupalus piniaria, röövikud söövad okkaid), arvukalt tüvel Okkalainelane (Lymantria monacha, peamiselt söövad kuuski võib süüa puud raagu, munakogumikud tüvel), Metsa-külmavaksik (Operophtera fagata, kasel röövikud noortel lehtedel, võivad puu raagu süüa), Harilik külmavaksik (Operophtera brumata, Haab: Haava-lehekoi (Phyllocnistis labyrinthella) kaevandab lehes kitsad tammel, võivad puu raagu süüa), Hele-villkäpp (Calliteara pudibunda, liblikas, esineb looklevad valkjad käigud. Haava-kireskoi (Phyllonorycter sagitella) ovaalsed
rubla, et minna iga kolmapäev poe ette järjekorda ennem kui kaubaauto tuleb. Ema seisis alati ennem 2-3 tundi järjekorras, et paremat kaupa saada. Suvel tehti kõik toidud enamasti ise põllusaadustest ja loomadest. Eriline jäätis oli kollase glasuuriga koolijäätis, mis maksis 26 kopikat. Poodides olid kõik riided ühesugused. Näiteks müüdi ainult kahte värvi mantleid hall ja must.Väga erilised olid Tartu tossud krõpsudega. Ema käis ka Sohfoosis kuuski rohimas ja TPL'is nt sigalate seinu pesemas, sorteeris kartuleid ja puhastas idudest ja kõplas peete. Kuuaja eest sai ema 36 rubla, mis oli tema jaoks väga suur rahasumma. Telekas näidati ainult Etv'd ja kesktelevisiooni. Tänu atennile sai näha ka Soome televisiooni kus näidati vägevaid filme nagu ,,Dallas", ,,Ridari Äss" ja ,, Emmanuelle" Jõule ema peres ei peetud, ainult nääre ja ema oli väga õnnelik kui ta ema smuugeldas neile
Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Puisniitude vanemas osas on seire ja inventeerimise käigus leitud kuni 60 soontaimeliiki ühelt ruutmeetrilt. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik. Lk 3
laadivaheldus. Jalgjalajalga(laadivahelus). Vokaalivaheldus Vokaalivahelduse abil moodustatakse mitmuse osastavat käänet ja omadussõna ülivõrde vormi. Kui sõna esimeses silbis on ,,a, õ, i" või täishääliku ühendid ,,ei ja äi" siis mitmuse osastav on ulõpuline. Moodusta mitmuse osastav: 1. Paun paunu 2. ilm ilmasid 3. väin väinu 4. koer koeri 5. vend vendi 6. hulk hulki 7. külm külmi 8. kuusk kuuski 9. känd kände 10. pilt pilte 11. õng õngi 12. jalg jalgu Vorm Atüvi Btüvi
NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23. Vokaalivaheldus sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid. Lühikese mitmuse osastava moodustamine ainsuse osastava käände järgi: TULEB TIGE PENI JA URISEB kändu kände kassi kasse kuuske kuuski A KASS KÕRTSIS EI KÄI U pauna paunu õuna õunu ilma ilmu heina heinu väina väinu A EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT I venda vendi pärna pärni koera koeri hulka hulki sööta sööti külma külmi 24. Abstraktsed käänded nimetav omastav osastav 25. Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid. 26
üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kannelde ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire
Niidud Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik.
intensiivne. Kuna lehtpuud on kohastunud palju paremini kasvutingimustega lagedal, ei suuda kuusk noores eas nendega konkureerida, lehtpuud tõrjuvad ta välja ja saavad kasvukohal valitsevaks. Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad tuge külmakahjustuste vastu, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub
Toas jookseb kass; taskus vedeleb pass. Poodi lks noor Sass; telekast vaatasin marssi. Autor: Alvaro-Mati Viilver 20. Elu Elu on; nii ja naa. Kord les; kord allamge. Kuidas sul; on tuju. Nnda su; trajektoor liigub. Vta kike; rahulikult ja mistvalt. Hooli oma trajektoorist; hoia seda tasakaalus. Autor: Alvaro-Mati Viilver 21. Riim... hus lendab tuvi; vees on lubi. Autor: Alvaro-Mati Viilver 22. Riim... Ma ehitan kuuti; remondin luuki. Otsin juustest puuki; mrin suuski. Tuppa toon kuuski; puhtaks pesen pukki. Nelun sukki; pletan puutukki. Autor: Alvaro-Mati Viilver 23. Riim... Ma peatan aja; tulele panen paja. Sbrale kingin maja; kuulda on kaja. Kellegil abi on vaja; metsa rajasin raja. Autor: Alvaro-Mati Viilver 24. Sgis Kbid on puul; lehed kik langevad. Maad katab lehevaip; taevas udu. Puud on paljad; psad rootsus. Linnud ra lendavad; talve ette ennustavad. Veed on llmad; hk aga soe. Autor: Alvaro-Mati Viilver 25. Riim... Mul suus on magus maik; maas li laik.
Assise Fransiscus, kelle kätele ja jalgadele ilmuvad ime läbi Kristuse risti löömise märgid. Emotsioonid taas kord suurepäraselt väljendatud. Frantsiskuse näol on enesekindlus, pühendumus ja kannatus, Vend Leo on aga hirmunud ja näitab kogu oma olemusega aukartust Jumala ees. Stseen toimub inimese poolt puutumata looduses, kus mööda mäejalameid voolavad jõed. Mäed on taas “elavad”, kuid seekord muutuvad need kaugenedes rahulikumaks. Maapind on kaetud muruga ja näha on noori kuuski. Ettekuulutus (Annunciation) c. 1445 Temperapuidul 27 x 54 cm Fitzwilliam Museum, Cambridge See on õrnades toonides maal, kus on näha marmorsammastega ruume. Inglil on käes mingid taimed. Taustal avaneb piiratud vaade aeda, kus on teedega liigendatud kandilised peenrad ja väravat ääristav ronitaimetega pergola. Märksõnaline kokkuvõte Selgepiiriline perspektiivikäsitlus Skulpturaalsed figuurid „Elevad“ mäed Oskuslik tunnete väljendaja
ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kannelde ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest.
heinasaagi tõttu neid praegu enam ei niideta. Kokku on looduslikke niite 5: 1.Puisniidud 2.Looniit 3.Rannaniit Rohkem rannaniitudest: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11383 4.Lammi- ehk luhaniidud 5.Sooniidud(ei niideta enam üldse vähese viljasaagi pärast) Puisniidud Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidus võib leida kaske, haaba, tamme ja ka üksikuid kuuski. Põõsastest võib näha seal sarapuud. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja
viljakusega, mis soodustab taime kasvatust, sest saagikuse näitajad on head. Märkimisväärne Karksi vallas on ka Eesti Maaülikooli Polli aindusuuringute keskus, mis tegeleb sordiaretusega, uute sortide sissetoomisega ja nende katsetamisega, samuti toimub seal ka saagi töötlemine, peamiselt pressitakse mahla. Metsandus Metsa kasvab Karksi vallas 17 242 hektaril, mis moodustab 55 % valla territooriumist. Valdav osa metsast on eraomandis ja kõige rohkem on esindatud puu liikidest kuuski ja mändi. Täiskasvanud metsa jääb valla territooriumil järjest vähemaks, inimesed on järjest rohkem asunud oma metsa raiuma, ning mõistliku metsamajandamisega tegelevad vähesed. Turism Turistid käivad siin ennekõike imetlemas omapäraseid mägesid ja sügavaid orge. Siin on 13. sajandist pärinevad Karksiordulinnuse varemed, mille keskel on Eestis ainulaadne viltuse torniga Karksi Peetri kirik
Andres avaldab oma mõtteid inimese saatusest peale surma. Ta arvab, et inimese õigus on jumala ees tühine ning, et inimesed on jumala tööriistad, nagu labidad inimese tööriistad. X Andres jutustas tihti indrekule oma inimelu teisendeid. Tuli kevad, tulid linnud. Õunapuud hakkavad õitsele, Andres käitub imelikult, kui Elli kutsub teda õisi vaatama. Maret ja Indrek arvavad, et surma on ukse ees. Andres teeb elus esimest korda tühja tööd istutab kuuski Sassi tulevasel põllumaale. XI Indrek hakkas kraavi kaevama. Tiina tuli maale. Ta tahtis hirmsasti maale jääda, ega Indrek teda keelata saanud, kuigi ta tegelikult poolt ei olnud. Tiina jääb ööseks Indreku juurde sauna ja tunneb ennast seal nagu kodus. XII Tiina saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Indekule see eriti ei meeldinud, eriti siis kui ta järgi mõtles. Alates sellest ajast, kui Tiina tuli ei käinud Mäe lapsed eriti enam väljas
Karu talv Talve, kõige toiduvaesema aja, veedavad karud koopas. Nende uni on põgus ega sarnane talveunega. Häirimisel võib karu iga hetk koopa hüljata ja alustada aktiivset elutegevust. Enne koopasse heitmist kogub karu aluspanuks mitmesugust metsakõdu ja sammalt, rullib selle kokku ja tassib ise tagurpidi juurekänkra varju. Kui ta aga sätib und "maapealsesse koopasse", korjab ta lisaks samblale ka oksi ja ehitab midagi pesa taolist ning murrab noori kuuski pea kohale kokku. Mõnikord kaabivad karud endale maa sisse ehtsa uru, mägedes kasutavad aga taliuinakuks kaljukoopaid ja kivilahmakate vahelisi tühemeid. Taliuinaku kestus sõltub laiuskraadist. Karupojad Karude innaaeg on kesksuvel. Tiinus kestab umbes seitse kuud. Talvel sünnitab emakaru üks kuni neil, enamasti aga kaks karvadega kaetud pimedat poega, kes kaaluvad umbes 500 g. Nägijaks saavad need 30.elupäeval ja toituvad kuni viiekuuseks saamiseni ainult emapiimast
,,Konnad" LISA1 PÕDRAMAJA 1.Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. 2.Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! 3.Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! LISA2 MUTIONU PIDU 1.Elas metsas muti-onu Keset kuuski noori, vanu, :,: Kadakpõõsa juure all Eluruum tal sügaval. :,: 2. Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, :,: Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. :,: 4. Joostes tuli reinuvader, Hiljaks jäi veel põhjapõder, :,: Siis kõik lauda istusid, Pidurooga maitsesid. :,: 5. Karu imes mesikooki, Jänes rüüpas kastejooki, :,: Kaaren karumarju sõi, Kull see kurejooki jõi. :,: 5. Põder limpsis samblasuppi, Orav näris käbijuppi, :,: See oli päise päeva a'al
annaabi.ee 
