18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgus...
mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve
stseenide ja kokkuvõtlike lõikude vaheldumises. Tegelane-kirjanudsteaduslik mõiste teoses tegutseja märkimiseks. Kirjanduslikuks tegelaseks võib olla inimene, inimtaoline olen, isikustatud loom, asi või nähtus. Varem oli kombeks kõnelda kirjanduslikust kangelasest(hero). Seoses kirjanduse eemaldumisega mütoloogiast ja psühholoogilise käsitelu süvenemisega asendub kangelaslik mõõde lihtsalt tegelase tegevusega, Tänapäeva lastekirjanduses on sagenenud antikangelane-läbukukkuv, ebaõnnestuv tegelane, kes eelduste kohaselt peaks olema võimsam, kui tal tegelikult olla õnnestub (nõid haigestub labasesse nohusse vms). Tegelane avaneb tekstis nii oma tegude, kõne, välimuse kui ka teiste tegelaste või autori kommentaaride kaudu.Keskne tegelane(peategelane, protagonist) on see, kelle ümber lugu keerleb, kes kogeb muutusi, küpseb füüsiliselt ja hingeliselt.Alati ei selgu kohe, kes on pea-,kes kõrvaltegelane
Rannap. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutab lustaka ja kelmika teema kõrval ka sõjaaegse ja -järgse elu mälestuste memuaare kui ka eluloomaterjale. Tema raamat „Seltsimees laps“ ja selle järg on tekitanud täiskasvanutes ebalust kuna pole päris kindel kas see on ikkagi lastele mõeldud. Maailma lastekirjanduses on olemas sõja- ja kriisikirjanduse suund, milles kujutatakse lapsi hädaolukorras. Nendes kasutatakse intervjuusid lastega, reportaaže ja muid võtteid kus antakse edasi laste enda mõtteid ja tundeid. Üldisema arusaama järgi ei jagune raamatud laste- ja mittelasteraamatuteks vaid muude tunnuste järgi. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes
..... 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .............................................................................. 11 1.6. Illustratsioon lasteraamatus......................................................................... 12 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses.................................................................... 14 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA............................................................. 17 2.1. Eluloost ....................................................................................................... 17 2.2. Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine......................................................... 18 2.3. Heiki Vilepi looming ....................................................................
vastuolusi, üha vähem hooliti laste reaalse elu kujutamisest, andekaid ja teotahtelisi autoreid hakati kiusama. 90-ndate Lk iseloomustab selle kirjusus: laste lugemislauale ilmus revolutsioonieelsete autorite loomgn, suurenes tülkeraamatute arv. Saksamaa: · 1478-1488 esimene saksa lasteraamat Hingetrööst · 15.-16. Saj. Esimesed aabitsaraamatud 2.nn lendlehed omapärane nähtus saksa lastekirjanduses proosa või luulevormis lehed propageerisid kasvatusideesid. Tänu nendele ,,lendlehtedele" on säilinud saksa rahvalaulud. · 1569 Georg Schaller ,,Uus loomaraamat" saksa pildiraamatu eelkäija. · 1658 esimene lasteentsüklopeedia · 1772 lastekirjanduse algus Saksamaal I. Laste Nädalaleht Seejärel ilmuvad nädalalehed pealkirjadega, milles kordub sõna ,,Kinderfreund" (lastesõber) 9. C
Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist. J. Liiv 1889 artikkel ,,L kirjavara", eitas röövlimuinasjutte, LK küpsete kirjanike töö, lihtsad voruslikud tegelsed, kerge luuleline keel, lastele teada sõnad. Nõustuti et LK oluline hariduse & kultuuritaseme tõstmisel, peeti vajalikuks LK arengu soodustamist. 19. saj lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz ,, Looduse lood lastele", J.M. Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel
ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema valmis ise kaasa mõtlema, sest iga punkti all ei ole ma kõike kirja pannud – ise olin valmis neist kirjutama peast oma teadmisi. Siiski leian, et oma mahu poolest on see konspekt AnnaAbi keskkonnas neid punkte igati väärt. Tõmbasin eksamil pileti, milles olid küsimused: 1) Lastekirjanduse mõiste, defineerimise probleemid, suhe täiskasvanute kirjandusega 2) Realism Eesti lastekirjanduses (arengujooned, temaatika, autorid, teosed, tunnused jne) 3) Ernst Enno või Karl Eduard Sööda luule 4) Kahe teose võrdlemine, oli kaks valikut. Ise valisin Carrolli „Alice Imedemaal“ ja Truupõllu „Rohelise Päikese maa“, teine valik oli vist Kaburi „Rops“ ja Beekmani „Aatomiku juhtumused“. Kuna ma kummalgi seminaril ei osalenud, pidin vastama ka lisaküsimusele, milleks oli mul kahe teose võrdlus erinevatel tasanditel (Parijõe „Teraspoiss“ ja Karu „Nullpunkt“)
,,E. Niidu lastelooming toetub nagu K. E. Söödilgi luule ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari
Jutt kulmineerub erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis Terava mõistuse motiiv-targem võidab Kasu saamisega seotud lõpp Juhan Kunder Rahvajututöötlused „ Eesti muinasjutud“ 53 juttu Matthias Johann Eisen Ernst peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ August Jakobson „Ööbik ja vaskuss“ ERR arhiiv Muinasjutu poolt ja vastu Fantaasia ja reaalsuse põimumine eesti lastekirjanduses Ulmekirjanduse liik, eesti keeles määratletud ka nimetuseda „kunstmuinastjutt“, „imeulme“ Primaarse ja sekunaarse maailma esindatus Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga Seostub maagia, nõiduse jm imepärasega Autor võib luua omailma Imeline maa, kuhutegekane satub Muinasjutuline olevus reaalses maailmas (naksitrallid) Muinasjutumaa ja muud polegi (Rõmuuta) Kõnelev mänguasi (Sipsik)
P.Undritz´i järgi oli lastekirjanduse ülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte. Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J.Kunder, J.Pärna, J.V.Jannsen. Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva lugemisvara puudumise üle. Oldi üksmeelel, et lastekirjanduses on oluline osa rahva hariduse ning kultuuritaseme tõstmisel, seetõttu peeti vajalikuks lastekirjanduse arengu soodustamist 8. 19.sajandi lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A.Saali ajaloolised jutustused. E.Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile. Trükiti üsna rohkelt raamatuid võrreldes sajandi alguse ja keskpaigaga. Palju vaimulikku kirjandust. J. Pärn 19.sajandi lõpu viljakaim jutukirjanik, kunstiline tase polnud väga kõrge. Kasvatuse vahend
tekkis soospetsiifiline kirjandus, hariduse ja laienduste aeg, räägiti lastekirjanduse vajalikkusest, 20.sajandil domineeris proosa, kodu armastus ja isamaalised teemad. 30-ndatel toimus tagasilöök, seoses Pätsi vaikiva ajastuga hakati kirjutama tellimusi, teemadeks loomad ja loodus. Teoreetikud: 1) Jüri Parijõgi – pööras tähelepanu lugeja soole ja vanusele, ilukirjandus toidab tema sõnul teadushimu, fantaasiat, kunstilis-psühholoogilised väärtused olulisel kohal lastekirjanduses 2) Jaan Roos – lastekirjanduse ajaloo uurija 3) Marta Sillaots – tüdrukute kirjanik 4) Paul Ambur – kriitik, rõhutab eakohasust Lastekirjandus 1920-1940: 1) ''Lasteleht'' 2) ''Laste Rõõm'' – algas uuesti 1921, järgnes 19 aastakäiku, esimesed kuus aastat vastutas Ernst Enno, ajakiri oli vaieldamatult populaarseim, palju pilte, laste enda looming, tõlketekst 3) ''Eesti Noorte Punane Rist'' – eesmärk laste kasvatuse ja hea tervise tagamine, 1939 sai
Illustratsioon on visuaalne teos (näiteks joonistus, maal või foto), milles rõhk on pigem kujutataval kui kujutamise viisil. Illustratsiooni ülesanne on selgitada, toetada, rikastada või dekoreerida visuaalselt mingit lugu või asjakohast tekstilist informatsiooni. Illustratsiooni kasutusvaldkondi; 6 Ilukirjanduses, eriti lastekirjanduses kasutatakse illustratsiooni andmaks tegelastele nägusid, tegevuse ja/või tausta visualiseerimiseks või emotsiooni loomiseks -- pildid panevad lugeja naerma või tekitavad temas kõhedust. Illustratsioon võib selgitada tehniliselt keerukaid objekte või kirjeldada veel teostamata objekte, mida teksti abil täpselt väljendada ei saa. Tehnilised instruktsioonid käsiraamatutes on tihti illustreeritud.
Kõik on rahul ja rõõmsad. Poolsada aastat, mis lahutavad Pinocchiot Buratinost, on muutnud ka nuku eneseteadlikkust ja unistusi. Olla inimene pole enam nii oluline. (Kumberg 2007) 10. Inglise lastekirjanduse “kuldajastust”. Perioodi üldiseloomustus. Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad! Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice’iga ning lõpetatakse A.A. Milne’i Winnie Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba, mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate käitumisreeglite nõudmine. Industrialiseerumise tõttu saabusid uued ning odavamad vahendid tootmises. Ka raamatute väljaandmine sai sisse uue hoo
samamoodi nagu keskaegses Euroopas Piiblisse need tekstid olid tollal hariduse aluseks ja neist pärinevate tsitaatide põhjal algatati õpetatud vaidlusi ning lahendati moraaliküsimusi. Odüsseias on 12 000 värssi, 24 laulu või lugu, korduvad arvud10, 29, 24. Odüsseos elab läbi väga palju erinevaid seiklusi. Käib saartel ja satub enda kodusaarele. Odüsseuse naise Penelope ümber käivad võitlused, õnnelik lõpp. Eeposed on hinnalised ajalooallikad. Mütoloogia lastekirjanduses. Kas on vaja mütoloogiast teada? Jutud käsitlevad maailma tekkimise ja eksisteerimise seaduspärasusi, neis räägitakse sündmustest, mis on toimunud minevikus need korduvad ilmaelu igaveses ringkäigus. Osalisteks on jumalad ja esiisad, kollektiivides säilised need rituaalide abil. 2. HOMEROSELE OMISTATUD EEPOSI, PROBLEME AUTORIGA Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa
kerge ja luulelise kõlaga; sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada"; lastele on sobimatud romaanid ja luuletused, röövjutud Kunder oli lastekirjanduse teooria rajaja (esitab lastekirjanduse funktsioonid ja printsiibid). Funktsioonid: õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline. Printsiibid: eakohane ja temaatiline Parijõgi saksa eeskujul laste-ja noorsookirjanduse juurutamine 19. SAJ. LÕPU AUTOREID EESTI LASTEKIRJANDUSES Juhan Kunder- TÕSi kasvandik, pedagoog Rakveres. Looming: ,,Lood lastele", ,,Laste raamat", ,,Eesti muinasjutud", ,,Looduse õpetus", ,,Maakera elu ja olu". Arvab, et loodust mitte tunda tähendab oma ema mitte tunda. Jakob Pärn- TÕSi kasvandik, pedagoog, rahvusliku liikumise tegelane. Looming: ,,Muistena juttud noore rahvale", ,,Lühikesed juttud armsa lastele", ,,Vanad jutud". Tähtsus: viljakaim jutukirjanik; kõlbelise kasvatuse vahend-lastejutt; juttudes
Kirjanik ise väidab, et teda ei tunne Soomes mitte keegi ning ta on palju kuulsam ikka Eestis. Temalt on intervjuudes küsitud ka, et kas Kristiina lapsed hakkavad ka kunagi oma perest jutte kirjutama, kuid Kristiina arvas, et nende perest ei saa nii huvitavat lugu ja ta lapsed peaksid ise midagi juurde mõtlema. Tuli ka välja, et Kristiina Kass on väga suur Potteri fänn. Ta kuulab iga hommik autoga tööle minnes Harry Potteri audioraamatuid ning ta arvab, et J.K Rowling on lastekirjanduses väga heaks eeskujuks. http://www.elk.ee/?profile=kristiina-kass, http://www.ohtuleht.ee/462094/kristiina-kass-igal- kirjanikul-on-korvatropid, http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kristiina-kass-kristiina-kass- kristiina-kass?id=51076079, http://opleht.ee/3820-kristiina-kass-minu-lapsepolve-kadriorg/ Kristiina Kassi arvustused Mina ise ei ole lugenud Kristiina Kassi raamatuid ja teoseid, kuid olen kuulnud oma lähituttavatelt head tagasisidet
Esimese kümnendiga neljkordseks. Kättesaadavaks m keelne klassika. Raamatute välimus saavutas kõrge taseme. Kujunes välja ulatuslik ja sisukas last diferentseeritus. Lastekirjandus muutus arvestavaks kunstinähtuseks ja rahvuskirjanduse hinnatav Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Oskar Luts Proosa- ja näitekirjanik Lastekirjanduses omane lihtne keel, põnev sündmustik 1887-1953 eredad karakterid, koomilise ja muinasjutulise elemen- di sundimatu põiming. Avaldas ajakirjanduses lühilugu- sid. Ernst Enno Luuletaja ning lasekirjanik. Paistab silma erakordse võimega tungida lapse maa-
maalritöö" jt.) Raamat on illustreeritud väga heldelt. Pildistiku erilaadilised lahendused loovad mitmekülgsuse. (Kabur, 1975) 2.3.3 ,,Oma olemine, turteltulemine" ja ,,Krõlli-raamat" (1979) Mõlemad kogud ilmusid aastal 1979 ning väärivad kindlasti erilist esiletõstmist. ,,Krõlli- raamat" sisaldeb eepilise koega värsse fantastilisest Krõllist, kes E. Valteri illustratsioonide abiga on muutunud väga armastatud olendiks eesti lastekirjanduses. Krõll kehastab laste vallatust ja muid tülitekitavaid omadusi, millesse kirjanik suhtub huumoriga, pidades kõike krõllilikku lapsepõlve loomulikuks nähtuseks. ,,Oma olemine, turteltulemine" on seevastu lüüriline luulekogu, mis koosneb seitsmest tsüklist. Temaatiliselt on raamat kirev ja raskesti süstematiseeritav, sest haarab kogu lapse elu. Loodusluule on impulsse saanud kõigist aastaaegadest, eriti aga talvest (,,Pika kelgu laulud" ja ,,Nääripähklid"). Erakordselt
olema * keel olgu kerge ja ,,luulelise õhuga" * sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada" * lastele ei sobi romaanid ja luuletused Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J.Kunder, J.Pärna, J.V.Jannsen Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva lugemisvara puudumise üle. Tol ajal lastele u. 150 raamatut. Oldi üksmeelel, et lastekirjanduses on oluline osa rahva hariduse ning kultuuritaseme tõstmisel, seetõttu peeti vajalikuks lastekirjanduse arengu soodustamist 2 8. 19.sajandi lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A.Saali ajaloolised jutustused. E.Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile. Tõlkeid : vennad Grimmid, Perrault, H.C. Andersen, Kipling
Sookoll on justkui soohaldjas, kaitsevaim, st et teised tegelased peavad teda selleks (M. Müürsepp... 1995: 50). Ta laseb muidu nii heatahtlikult ja ilulembelisel sookollil vangipõlves kurjaks ning tuimaks muutuda. Muinasjutus juhitakse tähelepanu erinevate loomade eluviisidele ja viiakse laps järelduseni, et ainult erinev olek ei tee kedagi heaks ega halvaks. Seda raamatut võiks pidada ka armastuse looks – vähemalt eesti lastekirjanduses. Tegelaste käitumine on inimlik ja mõistetav (M. Müürsepp .... 1995: 50 ja 51). Mulle isiklikult meeldivad selle raamatu pildid väga ja ma arvan, et kui laps raamatu kätte võtab siis ei mängi see väga suur rolli. Tunnustust vajab raamatu illustreerinud Piret Selberg. Kunstitöö toetab vägagi kirjaniku humoorikat ja nõtket kujutlemislaadi (M. Müürsepp ... 1995: 52). 1992 a. ilmus A. Pervikult omapärane tüdrukute raamat „Kallis härra Q“, mis koosneb
aastal. Võiks ju küsida, kas tõesti siis ei olnud 37-aastasel elu näinud ja haritud naisel teha muud, kui kirjutada omas ajas kindlasti jaburaid lugusid punaste patsidega plikast? Aga 5 ju see siis juhtus olema õige liigutus. Sest kui Teine maailmasõda lõppes ja Euroopa oli verest tühjaks jooksnud, oli "Pipi" raamat see, mis tekitas revolutsiooni lastekirjanduses. "Kas me siis ei elagi vabal maal?" küsis Pipi, kui ta tagurpidi kõndides astus Segasumma suvila ees otse Tommy ja Annika ellu, üks jalg kõnniteel ja teine rentslis. "Pipist" peale hakkasid lasteraamatutesse siginema lapsed, kellele oli jõudumööda terve vahukooretordi pintslissepanek ning hämmastav võime pea kohale tõsta terve hobune. Alalhoidlike lapsevanemate vastuhääli et avaldab halba mõju lihtsalt ei kuulatud. Või veel! Äsja
inimene kolmes juhthundis kirjelduse järgi kerge vaevaga ära tunda Stalini, Malenkovi ja Beria. 1970. a. oktoobrikuu "Pioneeris" ilmus H. Jürissoni luuletus "Mägra maja", mille migratsioonipoliitikale sihitud alltekst põhjustas vastava lehekülje kõrvaldamise ajakirjast. Väga oluliseks tuleb pidada kaasaegse välismaise lastekirjanduse arvukamat tõlkimist, mis avardas nii lugejate kui ka lastele kirjutavate autorite silmapiiri. Maailma lastekirjanduses pedagoogika seniseid häid tavasid rikkuv A. Lindgreni "Pipi Pikksukk" jõudis eesti lugeja kätte alles 1968. a., seega 23 aastat pärast ilmumist. Teisi Lindgreni teoseid oli tõlgitud juba varem: esimestena "Meisterdetektiiv Blomkvist", "Väikevend ja Karlsson katuselt". Tove Janssoni muumilood hakkasid ilmuma kõigepealt keskastme lastele (pioneeridele) adresseeritud ajalehe "Säde" järjejutuveerus, raamatuna alles 1975. a.
draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. Looga on seotud tegelased, kes on enamasti inimesed, lastekirjanduses tihti ka loomad. Selle olemusliku sarnasuse tõttu on just proosateosed eriti sobivad dramatiseerimiseks, ülekandeks näidendi vormi. Erinevused: 1) Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. 2) Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem, tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes ja teine teises kohas.
Autorid: Tuglas; Gailit; Hiir; Kivikas; Aleksander Tassa domineerib lühiproosa; Karl Rumor / Ast uusromantiliste tekstideni jõuab enne IMS, 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks (väga omapärane eesti kirjanduses, teemaks äärmuslikud usuliikumised Brasiilias); Juhan Jaik kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus, lapsed. Maalähedane jutustustiil, inspiratsioon folkloristikast, oluline ka lastekirjanduses. /* Uusrealism (1921) Autorid: Luts; Tammsaare; Mait Metsanurk; August Mälk Albert Kivikas noorpõlve tööd tunduvad veidrad. 1919 Lendavad sead, Ohverdet konn neis nähtud futuristliku proosa algust Eesti kirjanduses. 1936 Nimed marmortahvlil laias laastus realistlik romaan, seal lisaks sõjale teatavad otsingud, küsimused. Kivikas läks pagulusse ja ''Nimed marmortahvlil'' sai lisa, kuigi see pole enam nii populaarne.
draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. Looga on seotud tegelased, kes on enamasti inimesed, lastekirjanduses tihti ka loomad. Selle olemusliku sarnasuse tõttu on just proosateosed eriti sobivad dramatiseerimiseks, ülekandeks näidendi vormi. Erinevused: 1) Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. 2) Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem, tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes ja teine teises kohas.
traditsioonide teadvustamisel noorele põlvkonnale, mis oli eriti oluline 80-ndate aastate sihikindla venestamispoliitika perioodil. Võib koguni uskuda, et rahvuslik ohutunne ajendaski "Maaleiva" kirjutamist. Kihnu keelest jutustades on Jõgisalu teinud otseseid vihjeid ka eesti keele üldisele olukorrale ja rõhutanud, et võõrad peavad ära õppima selle maa keele, kuhu nad on elama asunud. Smuuli preemiaga 1985. aastal ära märgitud "Maaleib" ei ole üksnes üks tähtteoseid eesti lastekirjanduses, vaid oluline märk kogu meie kultuuriloos: nii põhjalikult, sealjuures andeka, lapselähedase vaatenurga alt ei ole keegi uurinud ning raamatusse talletanud tänaseks UNESCO kaitse alla võetud Kihnu kultuuri. Jõgisalu oli algselt plaaninud pealkirjaks "Kaapekakk", mis tundus kirjastusele liiga kergekaaluline, kuigi sõna kõlab ilusti. Tegu oli ju tõsise leivateoga, mis saarel senini au sees, ja nii see uus pealkiri tuligi. 1987. aastal
Hea oli tõdeda, et minu eakaaslased leiavad lugemises palju arendavaid külgi. Selle küsimuse juures oleks soovinud, et enam osutataks ka fantaasia arengule. Kui inimese fantaasia on rikas, siis suudab ta palju välja mõelda, ettetulevaid olukordi raskusteta lahendada. Põhjuseks, miks seda ei öeldud, võib olla hiline lugema hakkamine. Kirjandusteadlane Tuuli Kruus on öelnud ajakirja Keel ja Kirjanduse 1975. aasta augusitkuu artiklis ,,Fantastika lastekirjanduses", et lapsed on oma kujutluse ja intellekti arengu iseärasuse tõttu kõigele fantastilisele väga vastuvõtlikud. Arvan, et kujutlusvõimet on igal meist vaja. Inimene, kel pole kujtlusvõimet, ei suuda luua. Niisugune indiviid on nii endale kui ka teistele ohtlik, sest ta ei taipa, mis võib juhtuda. Kahju, et lugemise tähtsust ei suutnud väärtustada 20 % vastanuist. Põhjuseks võib olla, et ei osata mõttega lugeda, loetut mõista. Loetu läheb ruttu meelest ja saadud infot pole
Alustas ajaloo läbikirjutamisega. Stiilipuhas ajalooline romaan ,,Sellest mustas mungast". Helbermäe proosa liigub psühholoogilises liinis. Psühholoogilise romaani zanr erinevates variantides. Tuntuim romaan ,,Ohvrilaev" (1960), mis ühendab realistlikuma põhikihi ja lisakihi(alltekst), tugineb kreeka ja juudi mütoloogiale. Helbermäe oli ka näitekirjanik. Draamaloomingust näidend ,,Üleliigne inimene" (1972) Juhan Liivi eluloo lainetel. Helbermäe tuntud ka lastekirjanduses. ,,Minni ja Miku". Ain Kalmus avaldas 1930ndate Eesti raamatuid, kuid suurt vastukaja ei leidnud. Kõige tuntum piibliaineline kristuse ajalooga seotud romaani triloogia, kuhu kuuluvad: ,,Prohvet","Tulised vankrid" ja ,,Juudas". See on ka ajalooline. Keskendumine religiooni ajaloole. Sellist asja väga ei kohta. Kõige tuntum romaani triloogia 1950ndate ja 1960ndate vahetusel Eesti muinasaja teemal.
Näidatakse teatris realistliku esteetika vastast. Tõlgiti inglise keelde ja sai ida-Euroopa alternatiivdraama esindusnäiteks. Kirjutas veel draamakirjandust. ,,Taevast sajab kõikseaeg kive" (2016) draama fenomen 50 aastat hiljem. Näitemäng Kristjan Jaak Petersoni elust. Kirjutab ümber Jaan Krossi ,,Taevakivi", see sündis tellimusest. ,,Lugemik-lugemiki" (1974) 1970ndatel lastekirjanduse uuendaja. Näide eksperimentaalne suhe lastekirjanduses hakkab tööle. Olulise luuletaja ja draama autor. Olulisus tuleb välja 1960ndate kontekstis ja radikaalsem külg 1960ndate lõpust. 8. ,,Tuhkatriinumäng" ja uue draama läbimurre Eestis. Tekst on omaette kirjandusfenomen. Aluseks muinasjutt, mis on peapeale keeratud. Prints läheb õiget Tuhkatriinut otsima (elumõtte kahtlev küsitelu). Varasemate tekstide ülekirjutamine nii kirjanduses kui ka teatriuuenduses.
Väga eripärane romaan Eesti kirjanduses kas või teemavaliku poolest aineks on äärmuslikud usuliikumised Brasiilias. Juhan Jaik Juhan Jaigi proosa on kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus ja lapsed. Jaik saab ainest sellest folkloorist ja ka jutustamisstiil on sellevõrra maalähedasem. Peamiseks ja kõige tähtsamaks saavad Võrumaa jutud I-II (1924-1933) ja need illustreeris Wiiralt. Imedega seotud asjad ja teiselt poolt õudusmeeleolu. Oluline autor ka lastekirjanduses Võrumaajuttudes pole adressaadi asi päris selge. Ei saa ühemõtteliselt öelda, kas on lastekirjandus või täiskasvanutekirjandus. Tugevam ja silmapaistvam lühiproosas, ta on kirjutanud ka draamatekste, on kirjutanud ka luuletusi. Jaigi puhul näeme seda, et suur redutsiooni tõus tuleb hiljem, hakatakse nägema selliseid väärtusi, mida 1920-30ndatel näha ei osatud. Ta on folkloorsem. On aeg liikuda uusromantikutest edasi hämarale maale realismi ja romantika vahealadele.
annaabi.ee 
