BRITTA VAHUR näitleja Eesti Draamateatris 2006. aastast Sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas Õppinud Lõpetas EMTA lavakunstikooli 2006. aastal (XXII lend) Töötanud Alates 2006. aastast Eesti Draamateatris näitleja Praegu mängukavas Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine Helena Ingmar Bergman Sügissonaat Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad Rollid Eesti Draamateatris 2004 "pulloverid" Madis Kõiv Finis nihili 2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht 2006 AnnaLisa; Elisabeth Dohna Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad 2006 Katja Ivan Turgenev Kuu aega maal 2007 Liza Drozdova Fjodor Dostojevski Sortsid 2007 Colombina; Lumivalgeke Mihke...
VAHUR KERSNA „7x7“ ÜLEVAADE TEOSEST Teos „7x7“ viib lugeja läbi ühe Eesti tuntuima teleajakirjaniku ja ETV näo Vahur- Üllar Kersna elu. 1962. Aastal Võrus sündinud Vahur Kersna jagab teoses oma elu märkimisväärsemaid sündmusi kuni tänapäevani. Teose alguses kirjeldab ta lühidalt oma vanemate lapsepõlve ja liigub seejärel ajateljel edasi, meenutades oma enda elu meeldejäävamaid hetki alates lapsepõlvest kuni praeguse ajani. Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest. Teos maalis minu jaoks Kersnast
Lugemiskontroll - "Tasuja" 1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik
LAPS ON KODU PEEGEL LAPS – KODU PEEGEL? Raimond Kaugveri 1980-ndate menuromaani „Meie pole süüdi“ filmivariant kannab pealkirja „Õnnelind flamingo“. Ehkki peategelase Vahur Puustaki isa Justus uskus tõsimeeli, et inimest saab kasvatada ainult rubla ja rusikaga, sirgus perepojast õigust täis nooruk, kes ei löönud vägivallatsedes risti ette. Paraku pidas selleski loos paika teada-tuntud tõde, et laps on kodu peegel. Viha ja raev ei teki tühjalt kohalt, enne neid käib kurbus ja frustratsioon, aga kuidas saab nõnda olla, et keegi kodustest ei märka, kuidas noor inimene muutub rõõmsast lapsest isepäiseks teismeliseks
Kuidas Jaanusest sai Tasuja? 14. sajandil, elas Jaanus metsas, koos oma isa Tambetiga. Tal oli vanaisa, Vahur, kes oli karuga võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita, kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse,
Vahur-Üllar Kersna Miks Vahur? Mina valisin Vahur Kersna, sest ta on üks populaarsemaid saatejuhte Eestis. Vahur ja haridus Sündinud 4. aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis)
· 2009 "Sügav kummardus õpetajale" salvestatud Salme ja Nõmme Kultuurikeskuses, laulab Jaak Joala laule · 2010 "Kaugele siit" KT Music OÜ · 2012 "Tagasi Alguses" Kaugele siit "Kaugele siit" on Koit Toome 2010. aastal välja antud eestikeelne album, mis sisaldab "Raadio 2 Aastahiti" tiitliga pärjatud laule "Kaugele siit" (aasta 2009) ja "Mälestused" (2010). 2009 aasta augustis kuni 2010 aasta märtsini salvestatud materjalide kaasautoriks on Vahur Valgmaa. Uue plaadi esmaesitlus toimus 27. märtsil 2010 Tallinna klubis BonBon. (Kaspar Käänik. Koit Toomel ilmub täna uus plaat. Õhtuleht, 25. märts 2010) Lugude nimekiri 1."Intro" 1:03 2."Üks minut" (Koit Toome, Vahur Valgmaa; sõn. Vahur Valgmaa) 3:12 3."Kaugele siit" (sõn. Vahur Valgmaa) 3:33 4."Nädalalõpp" (sõn. Vahur Valgmaa) 3:24 5."Põgenen" (Koit Toome; sõn. Vahur Valgmaa), koos Birgit Õigemeelega 3:05 6."Mr. DJ" (sõn. Vahur Valgmaa) 3:19 7."Vabana" (sõn
Tegelased: · Jaanus (Tasuja) Vapper ja seiklushimuline. · Tambet (Jaanuse isa) · Vahur (Tambeti isa) · Emmi (Emilia) Oli Jaanusesse armunud. Lossihärra tütar. · Oodo - Iseloomult õel. · Konrad Raupen (Rüütel) Oli lossihärra, siis kui Jaanus esmakordselt koos isaga lossi ratsutas. · Prohveti Pärt Elas koopas. · Kuuno Rainthal Rüütel, kes soovis Emmiga abielluda. · Maanus Poiss keda peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera kohta tige hunt. Jaanus ravis teda. Küsimused:
Tänapäeva muinasjutt Eelasid kord Vahur ja Viktoria. Nad käisid samas koolis, Vahur üheksandas ja Viktoria kaheksandas klassis. Varem polnud nad üksteisega suhelnud, kuid kord peale kooli teemalist arutelu jäid nad pikemalt vestlema. Nad tutvustasid ennast ja rääkisid oma huvidest. Nii selguski, et neil oli palju ühist, nimelt meeldis neile mõlemale muusika ja mõlemad olid tüdinud talvedest ning suusatamisest. Kuna jututeemasid neil jagus hakati peagi suhtlema ka interneti teel. Räägiti peamiselt oma tegemistest ja
,,Tasuja" Eduard Bornhöhe Teos ,,Tasuja" räägib loo kolmest mehest: Vahurist, Tambetist ja Jaanusest. Teoses on igal mehel oma lugu rääkida. Vahur rõhutab vabadust, Tambet töökust ning Jaanus ei tea isegi täpselt, kuhu ta kuulub. Vahur rõhutab vabadust. Ta ei soovi kellelegi kuuluda, ta tahab olla tema ise. Oma vabaduse saavutas ta tänu oma julgusele. Ta päästis piiskopi elu, tappes karu, kes piiskoppi ründas. Piiskop oli ellujäämise nimel sunnitud Vahurile maalapi andma, kuna Vahur seda nõudis. Saades selle maalapi ei soovinud Vahur seal aga põldu harida. Temale meeldis pigem metsas ringi rännata ja jahti pidada
Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli ülbe ja ennasttäis
Näidelnud on Kaire neljas erinevas Eesti teatris- Nuku- ja Noorsooteatris, Draamateatris, Linnahallis ja Vanemuises. Kooriliikmena on Vilgats osalenud enamikus muusikalides, mis Eestis viimase kümnendi jooksul mängitud. Kaire laulab albumil "Family We are Family". Ta on sage taustalaulja paljude solistide ja ansamblitega. Aastatel 2000 ja 2002 osales ta Eurovisiooni lauluvõistlusel, olles Eesti ja Malta esinduslugude taustvokalist. Valguskunstnik Margus Vahur Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides. On lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi valguskujunduse erialal. Aastatel 1994-2002 töötas Viljandi draamateatris Ugala. Aastast 2002 on Pärnu teatri Endla valgusala juht. Vahur teeb valguskujundust ka Tallinna Linnateatri, Birgitta festivali, Smithbridge Productionsi, Vaasa Ooperiteatri jt teatrite lavastustele. Koreograaf Vahur Agar Sündinud 1984.aastal
Tasuja Eduard Bornhöhe See lugu toimus Eestis 14 sajandil Tallinna lähedal, paksus metsas asuvas talus ja selle ümbruses .Jaanus oli Tambeti poeg, kes omakorda oli Vahuri poeg. Vahur oli vaba mees, kuna ta päästis Tallinna piiskoppi karu küüsist.Piiskopp andis selle eest Vahurile väikese maatüki. Kuna Vahur oli laisk, siis ta toitis ennast jahisaagiga.Hiljem Võttis ta lossihärralt hundinahkade eest nägusa neiu naiseks.Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas. Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga.Nad veetid palju aegu kuni õnnetuseni Oodoga, mil ta kukkus hobuse seljast maha ja süüdistas kõiges Jaanust.
Tasuja Autor:Eduard Bornhöhe Tegelased:Jaanus,Oodo,Emiilia(Emmi) Tambet,Vahur,kubjas. Vahur oli oma jõu abil saanud vabaks talumeheks. Kui Vahur suri võttis talu ohjad üle tema poeg Tambet. Talu oli päris rikkas. Tambetil oli poeg Jaanus kes kümne aastaselt hakkas talviti munkade juures õppimas käima. Talu lähedal oli Lodijärve loss .Tambet oli tark mees ja käis lossis nõu andmas ta võttis ka Jaanuse kaasa. Jaanus sai seal sõpradeks lossihärra lastega Ooda ja Emmiga. Nad läksid upsakuse pärast tülli. Õigemini Oodo ja Jaanas läksid, aga Emmi hoidis venna poole.
Eduard Bornhöhe Vahur Tambet Jaanus Tasuja Piiskop ProhvetiPärt (Bartholomäus ehk Bärtel Löwenklau) Lossihärra Konrad Raupen Oodo Raupen Emmi Raupen Rüütel Kuuno Kubjas Saare Maanus Vahur oli pikk ja priske. Ta oli väga tugev, kuid ka sama laisk. Oli Tallinna piiskopi ori. Tüdines orja elust ära ja põgenes metsa. Piiskop läks Vahurit metsa otsima, sest tahtis tugevat sulast tagasi. Vahur tappis karu ja päästis piiskopi elu. Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad. Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega. Ei olnud nii tugev kui ta isa. Tambet oli tark ja nutikas. Ta ei varjanud vabadust. Armastas liikumist ja varakuhjamist. Ei hoolinud isamaa õnnetustest. Tahtis oma pojast teha täieliku saksa. Sai Oodo korraldatud tulekahjus haavata. Jaanus leidis ta lossis surnult seina külge aheldatuna.
Laps on kodu peegel Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust. Vahuri ema oli pidevalt
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta.
1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31
. Isa ja ema on head moraalilugejad, kuid ühel hetkel, kui leiavad Vahuri voodist tüdrukuga, kukuvad moraali lugema, saab hiljem isa teada, kuidas tal pole sellel hetkel seda õigust teha, kuna tema enda poeg teab väga hästi, et isa semmis ta klassijuhatajaga, ta vihkas isa sel hetkel... Ja muidugi teadis ka poeg, et ta ema semmis kaubastu juhataja asetäitjaga, sellepärast juhtus ka üks õnnetu vahejuhtum, kui Vahur käis seitsmendas klassis. Vahur peksis läbi ühe poisi, kes oli talle jala taha pannud, kuid mitte sellepärast, vaid sellepärast, et poiss rääkis, et kaubastu juhataja asetäitja oli tema onu ja oli ükskord tema emale ja onule peale sattunud. Vot sulle siin moraali.
Märt Avandi : Karsten Ettevõtja Armin Karu : Jaak Ott Sepp : Artur Jahimees : Lauri DoodleJumpi fännajad : Marta(1),Eleri(2) ja Ilona(3)Jalgpallur Martin Reim : Mattias Jaapani tsunaami ellujääja : Ilona Abielunaine : Carolyn Aeroobika treener : Aleksandra Kino külastaja : Tony Tema õpilane : Kristel Ajaloo teadlane Vahur Made : Rando (Näidend räägib praktikandist,kes vaatab õhtupoolikul ajakirja.Järsku näeb ta aknast UFO- sid ja toovad talle vidina,mis kutsub kohale lihtsad ja kuulsad inimesed) Lava peal on tool,kus praktikant istub, ajakiri käes ja väike laud,mille peal on tühi kohvitass(seda läheb pärastpoole vaja) ja piisavalt ruumi.Praktikandil on seljas lihtne riietus. Praktikant (vaatab ajakirja) : See tuunikas sobib mulle hästi,kuid maksab nii palju.Ja miks see
Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta.
Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta.
remonditööline; Andres Emmo haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener; Natalja Karjakina haldusteenistuse majandustalituse päevaperenaine. 2. Ohuolukorras Riigikogu hoonetesse jäävate teenistujate asendajad on: Argo Koppel haldusteenistuse majandustalituse juhataja; Andres Niitra haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener; Vahur Kell haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener; Safik Vafin majandustalituse insener; Tarmo Ilves haldusteenistuse majandustalituse ehitus- ja remonditööline. Vajadusel koguneb ohuolukorra kommunikatsioonigrupp Toompea 1 ruumidesse 202 ja 203. Isikud, kes tagavad ohuolukorras Päästeameti vastavate struktuuride töötajate sissepääsu Riigikogu hoonete ruumidesse ning vastavavalt korraldustele haldavad Riigikogu hoonete tehnosüsteeme.
666667 KARL Haljasmägi 3 5 4 4 3.222222 Reiko Kallion 2 3 5 4 3.555556 Rivo Mehilane 4 4 2 2 3.666667 Silvi Jakan 2 5 4 5 3.666667 Sirle Puusepp 3 3 3 5 3.777778 Vahur Leenurm 4 4 4 4 3.555556 2 4 3 4 3.777778 5 5 4 2 3.555556 4 5 3 4 4.222222 5 2 4 4 4 3 2 4 5 3.333333 5 4 4 2 3.444444
Alexander Graham Bell BY: Vahur biography March 3, 1847 August 2, 1922 . He was eminent scientist, inventor, engineer and innovator . Was born in Edinburgh, Scotland . Two brothers Inventions The first practical telephone. First crude metal detector . Hydrofoils and Hydroplanes . Audiometer . He designed an airplane called the Silver Dart . Pictures Used sources http://www.google.ee/search?tbm=isch&hl=et&source=hp&biw=1280&bih=834&q=alexande http://inventors.about.com/library/inventors/bltelephone2.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Graham_Bell
soojustatud aita. Pesemiseks on jõe kaldal saun. Statistikat ja muud Infot Möödunud aastal külastas Metsavenna talu üle 5000 inimese. Lisaks veel sajad registreerumata huvilised, keda käib seal peaaegu iga päev. Ilma erilise reklaamita on Vastse-Roosa populaarseks saanud ka pensionäride hulgas, kes käivad meenutamas sõjajärgset aega, mil nad ise veel noored olid. Metsavenna talu on populariseerida aidanud ka Meelise vennad Vahur ja Kaupo. Vahur on kaasas käinud turismimessidel. Igal kevadel korraldatakse Metsavenna talus Metsavenna päevad. Külastajad viiakse punkritesse, näidatakse relvi, üles on pandud temaatiline näitus. Kohaliku rahvateatri trupi abil näidatakse NKVD üksuse haarangut punkrile, provokaatori tegutsemist, metsavendade arreteerimist ja ülekuulamist ning põgenemist. 1945-1947 Härmikal tegutsenud metsavendade orkestri pillimees Enno Hernits õpetab metsavendade laule, lõkke ääres pakutakse lihtsaid sööke
kuna laim ja tühi loba kolib e-tasemele, kus lugejate intelligentsus vaheldub äärmusteni. Need, kes väärtustavad paberraamatute ilu, saavad kõige tähtsamad neist paigutada enda ellu nii, et nad iga päev silmarõõmu kingiksid, meenutades erinevaid mälestusi, mis nendega seotud on justkui suveniirid kallitest hetkedest. See on tõesti ilus idee, mis võiks isegi toimida, kuna ma ei poolda raamatute kadumist riiulitelt, et nood tühjadena tolmu koguksid. Vahur Afanasjev tunneb muret autorite käekäigust ja autoriõigustest, mis võivad tugevalt kannatada saada, kui info kergemini kättesaadavamaks muutub. Google oli alustanud raamatute digitaliseerimisega, kuid kohus oli sekkunud, peatades uuemat kirjandust puudutavad arengud ja seda just sellepärast, et kaasaja autorid saaksid ikka tasu oma vaeva eest. Karl Martin Sinijärv pakkus välja uue idee, et tarbijaskond võiks aastas maksta
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • ...
Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta ütles piiskopile, et ei liiguta enne sõrmegi, kui piiskop laseb ta vabaks ja maad lubab kinkida. Piiskop oli hädaga nõus ja osutus ka sõnapidajaks meheks. Tambeti isa Vahur sai vabaks, sai piiskopilt tüki maad ja metsa, pidi ainult piiskoppi sõjas aitama. Vahur ehitas maja, hiljem ostis lossihärralt nägusa neiu naiseks ja sulase, kes tubli tüki maad põlluks haris. Kui Vahur suremas oli, ütles ta oma juba abielus pojale Tambetile:" ... hoia oma vabadust kavalusega ... tee kõrge müür maja ümber, osta rohkem sulaseid, hari maad ja kogu jõukust ... ära tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku ...".
Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast
peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg. Ükskord saanud Vahuril küllalt, et teda kogu aeg piitsutatija ta põgenes metsa. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju ja ta asus teda otsima.Ta leidis truudusetu sulase tamme alt puhkamast. Piiskop tahtis Vahurit piitsaga nüpeldama hakata, kuid karu tuli äkki nähtavale ja siis oli piiskop see, kes palus orja. Ta pakkus Vahurile maid, et see karu ära tapaks
,,Tasuja" I osa Oli 13. sajand. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli maamehe Tambeti oma. See mees oli pärisperemeheks saanud nii, et(sellel ajal olid ju peaaegu kõik Eestlased orjad)Tambeti isa, Vahur, kes oli väga tugev, oli Tallinna piiskopi ori. Ta põgenes metsa. Piiskop leidis Vahuri üles ning tahtis teda piitsutada. Siis tuli metsast välja karu ning piiskop nõudis enda päästmist ningVahur sai vastutasuks tükike metsamaad endale.. Ta ehitas metsa sisse väikse maja. Osake maaalast oli põld. Tambetil oli poeg Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta eest. Tambet ehitas ilusa ja suure maja. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanus õppis Tallinna
CONTRA, MARGUS KONNULA Selles, et Contra luuletama hakkas ja üheks eesti tuntuimaks poeediks sai, on päris suur osa telestaar Vahur Kersnal. Nimelt on nii Kersna kui ka Contra pärit Antslast, väikesest linnas Võrumaal. Contra ise on öelnud, et Kerna on temast 11. aastat vanem ja kui Contra veel abiturient oli, tegi Kersna juba Antslas diskosid. "Käisin talt mitu korda ühte kindlat lugu nuiamas ja ühel korral viisin talle siis ka luuletusi. Kersna kutsus mind televisiooni esinema, kuid telekasse jõudsin alles kolme aasta pärast, ennem lihtsalt ei julgenud," meenutab Contra oma tähelennu algust.
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal
Soovivad näha rohkem erapooletust ja sügavamat analüüsi Meedia vajadus on igapäevane 56-70 vanuserühm Reklaami mõjutavus väga väike Vaimukas ja kunstiline reklaam Tahavad näha rohkem lisalehti ajalehtede ja ajakirjade vahel Meedia roll pole suur, aga peavad tähtsaks igapäev 1,5 tundi kuulata ja vaadata päevasündmusi Populaarsemad TV saatejuhid Populaarsemateks TV saatejuhtideks osutusid meie küsitluses Mihkel Kärmas, Hannes Võrno, Peeter Oja, Mart Juur, Vahur Kersna, Marko Reikop ja Anu Välba. Lemmikud välismaa telekanalid Lemmikud välismaa telekanalid inimeste seas on Eurosport, FOX Crime, Animal Planet, Discovery Channel, MTV Europe, MCM Top, RTR Planeta ja TV 1000 Vene keeles. Raadiojaamade populaarsus Populaarsemad telezanrid Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Kokkuvõte Reklaami tähtsus noorematel inimestel on suur aga see vaibub saades vanemaks Inimestele meeldib lühikene ja tabav reklaam
kleopatra Üldinfo q Kleopatra oli vaarao Ptolemaios XII tütar. q Ta sündis aastal 69 eKr, Aleksandrias. q Ema oli Egiptuse päritoluga, isa soovis, et Kleopatra valitseks Egiptust koos noorema vennaga. Kleopatra Miks on ta tähtis ajaloos? Egiptuses toimus ülestõus Kleopatra ja Caesari vastu. Aleksandria linn oli mässulisete käes. Ülestõus suudeti maha suruda. Pärast Caesari surma toimus kodusõda Kleopata, Antoniuse ja Octavianuse vahel. Viimase lahingu võitis Octavianus. Ülestõus Egiptuse vastu Mässulised püüdsid vallutada kuningalossi. Selle takistamiseks lasi Caesar kogu laevastiku põlema panna. Puhkenud tulekahjus hävis Museioni raamatukogu, koos hindamatute teostega. Peagi saabus Caesarile abivägi ja ülestõus suruti maha. ...
FILMIKUNST Janno, Hendrik, Vahur, Aednik. 9c Filmikunst Filmikunst on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed ja filmid. Filmikunsti jaotus. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne. Zanride alla kuuluvaks võib lugeda ka ekraniseeringut, samas võib ekraniseeringuid viia erinevate filmizanride alla. Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele. Samuti on võimalik zanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia. Filmikunsti ajalugu. 1895 leiutasid Auguste ja Louis Lumière kinesgraafi - kaamera, printer ja projektor koos. Esimene film 1895: http://www.youtube.com/watch?v=OYpKZx090UE 1920ndatel aastatel lisati Lumière must- valgetele piltidele ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Elu Eestis Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Kõik algab majandusest. Eesti ühiskonnas toimub kihistumine. Tekib juurde nii rikkaid kui ka vaeseid. Poliitikute lubadused jäävad täitmata,võimule tuleku järel. Ajakirjanduse kaudu ilmunud artikleist võime lugeda,et meie poolt valitud poliitikud tegelevad oma tegevusega pigem endale kasumi saavutamisel,rahva teenimise asemel, mis vähendab inimeste seas usaldust meie poliitikute vastu.
Pakend Vahur kukk pk-13 Eramus tootmise tingimused ● Toidukäitlemise koht peab olema puhas ● Vahetult toiduga kokkupuutuv isik peab hoidma kõrget hügieenitaset ● Toiduga kokkupuutuv pind peab olema puhas ● Toidu käitlemisel kasutatavad vahendid/seadmed peavad olema puhtad Toidu käitlemisel peab olema piisav joogiveega varustatus ● Eramus tootmise tingimused ● Enne käitlemise alustamist tuleb joogivett analüüsida tavakontrolli näitajatele ● Ei tohi kasutada saastunut toorainet ● Peab tagama et koduloomade ja kahjurite sissepääs oleks välditud ● Pakend ja pakendiümbris ei tohi põhjustada saastumist Eramus tootmise tingimused ● Toiduohutus peab olema tagatud kogu toiduahela ulatuses alates esmatootmisest kuni kauba üleandmiseni tarbijale ● Toitu tuleb hoida temperatuuril, mis kõige paremini sobib tema omaduste säilitamiseks ● Toidu...
Kolledz. Bakalaurusetöö. 6. Mondy, R. & Noe, R. (1990). Human Resource Management (4th ed.). London: Allyn and Bacon. 7. Pedras, J., Liivamägi, A. & Varts, R. (2007). Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: PARE ja Kirjastus Pegasus. 8. Tamberg, J. Inimressursside juhtimine. (2000). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 9. Toomenurm, E. (1999). Personali värbamine ja valik Eesti Ühispanga näitel. TÜ Pärnu Kolledz. Diplomitöö. 10. Vahur, A. (2007). Tõhus värbamine. Kuidas leida häid töötajaid. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. 11. Üksvärav, R. (2004). Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: Tallinna Tehnika- ülikooli Kirjastus. 12. Yate, M. (2001). Palgake parimaid. Tallinn: Elmatar. Lisa 1. Personali värbamise seosed personalijuhtimise valdkondadega Suur kanditaatide hulk lubab olla valivam
Tegelased: Tambet- maamees; Vahur-Tambeti isa; Piiskop; lossi sulane; Vahuri naine; Tambeti naine; Tambeti poeg Jaanus ehk Tasuja; Oodo ja tema koer Tarapita; Oodo õde Emmi; kubjas; rüütel Konrad Raupen; Prohveti Pärt ehk Bartholomäus ehk Bartel Löwenklau; koljat Rebase Rein; Kuuno Rainthal; Maanus; Maanuse isa 1) 13. sajandi algul sattus eestlane isevärki naabrite keskele, kes omavahel tihti sõdisid 2) Vahuri põgenemine metsa, tema surm ja õpetussõnad oma pojale Tambetile, kes nendest kinni ei pidanud nendest pidas kinni hoopis tema poeg Jaanus 3) Jaanus ja Tambet läksid lossi, seal kohtas Jaanus kahte last Oodot ja Emmit ja ühte koera Tarapitat. Nendest said Jaanuse sõbrad 4) Oodo, Emmi ja Jaanus olid Prohveti- Pärdi koopasse teel, aga Oodo kukkus Jaanuse hobuse seljast maha 5) Prohveti Pärt istus oma koopasuu ees ja vaatas puulehtede liikumist ning meenutas mälestusi ja oma noorust 6) Oodo, Emmi ja Jaanus lähevad tülli ...
juhtlõiku: sõnade, lausete ja komade arv; millistele küsimustele annab vastuse; kas infot on vähe, parasjagu või ülearu; kas pealkiri on üheselt mõistetav ja tuletatud juhtlõigust. 4. Uuri õpikust järele avaliku ja privaatse ruumi erinevused. Eksamil pead suutma otsustada, kus on inimest pildistatud, kas avalikus, poolavalikus või privaatruumis. 5. Loe õpikust läbi fotosid käsitlev osa, lisaks vaata ka, mida kirjutab fotode kohta Vahur Kalmre oma Kuukirja artiklites http://www.newsdesign.eall.ee/ . Eksamil saad lehe fotodega. Iga foto alla kirjutad liigi ja alaliigi (kui on olemas). Nt stampfoto, ,,räägib"; dokumentaalfoto, sündmusfoto; kunstfoto jne. 6. Uuri iseseisvalt, mille poolest erineb paberkandjal Postimees oma võrguversioonist. Eksamil kirjutad tabelisse 10 erinevust (5 + 5). 7. Intervjueeri oma kaaslast (2 minutit) ja vasta kaaslase küsimustele (2 minutit). Teema
Tasuja Eduard Bornhöhe Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu
2010 aasta Kuldsuude kõnevõistluse juubel toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 26. veebruaril toimus Vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuu 2010 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas, kus võistluse patrooniks oli Riigikogu esimees Ene Ergma. Võistlustulle astus 11 julget osalejat: Terje Jürvetson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Elen Veenpere ja Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, Linda Maisväli ja Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Taavi Meier, Ivar Piterskihh, Mario Tänav Kuressaare Gümnaasiumist, Jane Saluorg varstu Keskkoolist, Kristo Peterson Pärnu Vanalinna Põhikoolist. Neist andekaimaks kõnelejaks osutus Martin Kilp, kes arutledes ja ilmekaid näiteid tuues jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes pakkus variandi eesti rahvuskala, räime, kilu vastu ümber vahetada. Väärika III koha saavutas meie end...
“Kui kujutada sõltuvust loomana” Nukuteater, 11.10.14 Lavastaja ja koreograaf: Duda Paiva (Brasiilia/Holland). Stsenaariumi autor ja helilooja: Allan Segall (USA/Holland). Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland). Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis. Dramaturg: Vahur Keller. Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko. Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline
Retsensioon Toreda poisina käisin ma 14.aprillil sellel aastal vaatamas ühte väga toredat show- etendust ,,Õhtusöök vampiiridega". See toimus Tallinnas Nukuteatris ja sinna viisid mind minu vanemad. Nagu Nukuteatrike kohane oli tegemist etendusega, kus peamist osa etendastid nukud. Tegu oli varietee tüüpi show'ga, kus näitlejad ise ka laulsid. See teatritükk oli minu jaoks väga eriline kogemus. Tegemist polnud selle lavastuse puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised. ,,Õhtu...
· 1964 Tony auhinna parima muusikali - She Loves Me · 1967 Tony auhinna parima helilooja ja Lyricist - õunapuu · 1967 Tony auhinna parima muusikali - õunapuu · 1971 Tony auhinna parima Original Score Rothschildid ,,Viiuldaja Katusel" Etendused Eestis «Viiuldaja katusel» on esmakordselt Eestis lavale toodud, 1989. aastal Estonias Georg Malviuse lavastajakäe all ning Jüri Krjukoviga peaosas. 2003 aastal lavastaja Vahur Kelleri esimene katsetus selles zanris Vanemuise teatris. Peategelast Tevjet mängis Hannes Kaljujärv, ning tema naist Goldet muusikalinäitleja Kaire Vilgats 2010 aastal lavastas muusikali Vene Kultuurikeskuses Tiit Tralla. Osalesid G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper ,,Estonia" lauljad.
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Miks ma võtaks või ei võtaks laenu Kellelt: Vahur Sepp AL 32 Laenu võtmise võimalusi on mitmeid, kiirelt ja mugavalt tekstisõnumiga, ning ka pangast ja samuti sõprade ja tuttavate käest. Kuid laenu võtmisel on ka omad pahed ( näiteks tänapäevased kiirlaenud) , muidugi on hästi mugav raha puudumisel vaid registreeruda ja lühikese sõnumiga ongi sul soovitud summa käes. Aga enamikule on esmakordsel laenuvõtmisel teadmata,et tagasimakstes on ülisuured intressid laenatud summast kordi ja kordi üle.Seega on tagasimakstev
Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet, üks neljast hiidplaneedist (Saturn, Uraan, Neptuun ja Juptiter), mis asub Päikesest 780,000,000 kilomeetri kaugusel. Ta on viies planeet päikesest. Nime on ta saanud Kreeka pea jumala Zeusi järgi, kes on ka tuntud Jupiterina. Jupiteri mass on kõigi planeetide massist umbes 3 korda suurem, kuid Päikese massist umbes 1,000 korda väikesem. Jupiteri läbimõõt on umbes 143,000 kilomeetrit ning tal puudub tahke pind, seega ei ole seal võimalik käia. Ta 1,000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ning heeliumist, leidub ka metaani, ammoniaaki, etaani, veeauru ning mõningaid teisi aineid. Jupiteri keskmes, mille läbimõõt on umbes 4000 kilomeetrit, on kõrge rõhu tõttu temperatuuriks 20,000 kraadi. Täpne Jupiteri koostis ja ehitus ei ole tänapäeval veel selged. Jupiterilt on saadud ka virmaliste ning välgunoolte pilte. Tema magnetväli on 20 korda suurem kui Maal ning võimsamad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
