Lasteluule kogumik Mis mul on? Mul on pea, suu, silmad- näed? Kõrvad on mul, jalad, käed. Nina on veel keset nägu- see ka ikka minu jagu. Peaga mõtlen. Suuga ütlen. Silmadega kõike näen. Kõrvadega kuulen juttu. Jalgadega jooksen ruttu, kui on aega, kõnnin ka. Kätega teen kõik mis vaja Klotsidest sean kokku maja. Milleks aga on mul nina? Seda, palun, ütle sina! Allikas: Lea Nurkse „Kubujuss“ Valiku põhjendus: Lihtne luuletus lastele, meelde tuletamaks kehaosi Mille üle lastega arutleda: Saab rääkida erinevatest kehaosadest ja nende ülesannetest, erinevatest meeleelunditest. Mis jaoks kasutame me erinevaid kehaosi ja mis ülesandeid need täidavad. Aja lehed Lapsed, lugege aja lehti, mis langevad maha puudelt. Siis saate teada, kui palju said päikest need puud suvekuudel. Ja kui te hoiate lehti talv läbi kas raamatu vahel või saab nende koduks vaas, siis teadke, et kõik nemad tehti kord selleks, et sündida ...
Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons · Esimesi eesti luuletajaid, keda ka laiem üldsus tunneb lastelaulude autorina. · Lastelaulude tihe seos rahvaluulega, olulisel kohal (väikese) lapse maailm. NT: lastevärsikogu "Lapsepõlve Kungla" (1923) sisaldab palju üldtuntuid laule, värsid perioodist 1916-1923 eriti viljakas
Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno
Aga tema loomingu põhiline ja tuntum osa kuulub lastele. Käesolev raamat on valik J. Oro mitmekesisest lasteluulest, mis seniajani on olnud laiali pillatud omaaegsete lasteajakirjade veergudele, väikelaste pildiraamatutesse ja koolilugemikesse. Tema lastelauludest on suur osa määratud õige väikestele mudilastele: neis luuletustes antakse paari reaga pisisündmus või tegevuse kirjeldus lapse igapäevasest elust. Valdavalt on J. Oro lasteluule aineks aastaaegade kõikvõimalikud varjundid varakevadest südatalveni, linnud, loomad, taimed -- looduse elu, millest paljugi on lapsele kodune ja tuttav, üht-teist aga saab alles tuttavaks ning koduseks autori lihtsa, meeleoluka sõnastuse läbi. Laste looduslüürika ongi vaieldamatult J. Oro tugevamaid külgi. Neis luuletustes, kus kõrvuti laante ja põldude elanikega esineb sageli tegelasena ka uudishimulik loodushuviline laps, ilmneb head laste ja
LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917) Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend). Lasteajakiri Lasteleht, 1901. EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909. K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli-Liisu“, 1906; ka rohkesti kommertslikku pildikirjandust saksa seeriate järgi. K.E.Söödi, Ernst Enno, Reinhold Kamseni jt lasteluule. Jaan Lattiku („Meie noored“, 1907) ja Ansomardi („Lastejutud“, 1911) lasteproosa. August Kitzbergi („Kaval-Ants ja Vanapagan“, 1907; „Kuri kuningatütar“, 1909) jt lastenäidendid Lastekirjandus Eesti Vabariigi ajal, 1918–1940 – küpse kunstitaseme saavutamine Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm (1921), Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt.
mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'', ''Varblane'' Eesti lastekirjandus 19.sajandil Kirjutati esimesed spetsiaalselt lastele määratud teosed, esimesed noorsooraamatud, tõlkemugandused. Lastekirjandust ilmus ka kalendritest, 19.sajandil jätkus aabitsate ja lugemike väljaandmine. 1830. – 1840 aastatel ilmusid seiklusjutud ja romantilised lood, huvi
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule
Põhiliselt täiskasvanutele kirjutatud näidendite kõrval 1855-1927 ilmusid ka mõnad lastenäidendid. Lastejuttudes vahel- duvad romantilised elemendid realistlik-humoorikatega. Lastenäidendid avaldati kogumikus "Lastenäidendid! Karl Eduard Sööt Luuletaja, lastelaulude autor, Eesti esimesed lasteluule arvestatavad hälli-, hüpitus- 1862-1950 väikelastekirjanik. ja mängulaulud, milles on kasutatud ohtralt kõlakujun- deid, alliteratsioone, kõlajäljendusi ja kordusi. Rõhutas kõlamulje olulisust lapse kõne arendamisel. Karl August Hindrey Proosakirjanik, ajakirjanik, kari- 1906-1929 avaldas hulga enese illustreeritud didaktilisi
lastelaulud + noodid. Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs". 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor : ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid", avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus.
Hando Runnel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 24.november 1938 Kutseline kirjanik Tartus Abielus Katre Ligiga Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Click to edit Master text styles Second level Third level
Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1993 Tondijutud (õudselt jubedad): enamjaolt küll lastele, aga ka kõvema närviga keskealiste keskmisele astmele. Tiritamm, Tallinn 1993 Vares Villemi reis maailma lõppu Tiritamm 1993 Vares Villemi jõulud Koolibri 1993
Liisusalmide lugemine arendab lapse sõnavara ja samuti paraneb ka kuulmis- ja rütmitaju. Liisusalm on rütmliline väike salm- mida peab korduvalt lugema. Üks helevalge tuvi Vanamees, vanamees 66, lendas üle Inglismaa. poolteist hammast oli suus. Inglismaa oli lukku pandud, Kartis hiiri, kartis rotte, luku võti katki murtud. kartis nurgas jahukotte. Ütle, mitu seppa peavad seda parandama! 14. Lasteluule algus Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Olulisemad autorid ja teemad. Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) “Teele teele kurekesed” 15
märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlakujundusega lastelaulud kuuluvad eesti lasteluule paremikku. ,,Uued luuletused" 1909. a. Esimene luulekogu, sealt jättis ta varased värsikesed välja. ,,Hallid laulud" 1910. a. Kunstiliselt kõige kandvam kogu. ,,Kadunud kodu" 1920. a. Viimne värsiraamat. ,,Valge öö" 1920. a. Viimne värsiraamat. Näited "Nii vaikseks kõik on jäänud" Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees, mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees. Päev pole, öö ei ole, silm nagu seletaks, kui kuskil mäenõlval sa üksi seisataks.
Nimi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU............................................................................................................................. 4 2. LUULE....................................................................................................................................5 2.1 Lasteluule.............................................................................................................................6 3. TEOSED..............................................................................................................................7-8 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE"..................................................................9-10 5. KOKKUVÕTE....................................................................................................................
Aus- kandis oma karistused lõpuni, ilma virisemata ja teiste peale ajamata. Missugused on täiskasvanute ja laste suhted teoses? Selgitage kahe näite abil. Laste arvamustega ei arvestata teoses- kui Jaan saadeti erikooli, sest ta oli õpetaja Kesa nutma ajanud. Lapsi peetakse ühiskonnas mitte sobivateks töölisteks- Jaan käis mitmeid kordi endale töökohta palumas linnas, kuid teda ei võetud tõsiselt. 14. Lasteluule algus Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Olulisemad autorid ja teemad. ● Johann Voldemar Jannsen ○ esimene lastele määratud ilmalik värsiraamat “Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühade kingitusseks”, 1865. aasta, 15 humoorikat luuletust ● 19. sajandi algul oli suuresti tõlkemõjuline luule ● põhilised teemad: loodus, laste elu ● valdavalt puhtõpetuslik ● rahvaluule elemendid ● Lydia Koidula
- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris. Luules kasutatakse sageli tunderõhulisi sõna- või värsikordusi mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu (Teele, teele kurekesed...-F.Kuhlbars).Muinasjuttudele on iseloomulikud eepilised kordused (kolm venda, kolm takistust vms) Lasteluule traditsioonilised teemad ja kunstilised võimalused Ernst Enno, Elle Niit ja Wimbergi näitel: Lasteluule traditsioonilised teemad on uneluuletused, luuletused aastaaegadest, igapäeva toimingute kajastamine ( nt. Wimbergi "Poeskäik"). Ernst Enno- luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, kordus, rütm, tegelane (Tipa, " Tipa-tapa hällilaul"). Ellen Niit luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, rütm, tegelane on kärbes ("Kärbes kiigub kõrre peal, Ellen Niit)
sõnad. Nõustuti et LK oluline hariduse & kultuuritaseme tõstmisel, peeti vajalikuks LK arengu soodustamist. 19. saj lõpu autoreid Eesti lastekirjanduses E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz ,, Looduse lood lastele", J.M. Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel Karl Eduard Sööt ,,Laula lapsuke", Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu","Lõhkiläinud Kolumats". Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik.
1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19. sajandi keskpaika 1849 Carl Körber „Karjalaste luggemisse ramat“ – I täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“ 1884 J. Kunder „Eesti muinasjutud“ Missugused luuletekstid liigituvad lasteluule alla? rahvaluule, lastele kirjutatud luuletused, täiskasvanutele kirjutatud, aga lastele mõistetav luule, proosatekstidest pärinevad salmid-laulud. Lasteluule Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Esimene lastele määratud ilmalik värsiraamat: Johann Voldemar Jannsen “Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingitusseks” 1865 1889 Juhan Liiv „Sakalas” laps peab samastuma tegelasega ja keel peab kerge olema. Algus: klassikud, kelle tekstid trükitakse lugemikes, 19
q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turvas" (värsslugu, 1950) "Veskilaul" (värsslugu, 1959) aastal Vanemuises) "Lugu mustast ja valgest" (värsslugu, 1962) "Pilli-Tiidu" (näidend, "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Kui vanaema noor oli" (lasteluule valikkogu, lavastati Vanemuises 1974, 1983) esmatrükk valimikus "Kindakiri. " (poeem, eesti ja vene keeles, 1986) "Lastenäidendeid", 1977) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Teosed q Luulekogud: "Maantee tuuled" (1938) "Rannapääsuke" (1963) "Kevadised koplid" (1966) "Kuukressid" (valikkogu, 1969) "Antud ja võetud" (1981, 2. trükk 1985)
"Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) Kogumikud "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstatin Päts." Tema Oskused Kui kõneled lapsega, laskud tema juurde alla peaaegu põlvitajaks. Teen samuti ja niimoodi madalas kohtume äraunustatud ajas.
1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J. Oro (Julius Oengo), rida keskmiselt korralikke (Agnes Taar) ning ka juhuautoreid. Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad
Raamat sisaldab rõõmsat huumorit, kuid samas ka õpetust ( ,,Maakaart" ). Luuletused pakuvad kujutlusi suurte inimeste elust. Kogus ,,Tere- tere!" on uueks ilminguks lapse sotsiaalne seisund ja tema üksiolek ( ,,Telelaps", ,,Ühel lapsel" ). Aja jooksul on kasvanud luuletaja oskus lapsega kontakti luua mitmesuguste koomiliste aspektide kaudu. 1988. aastal ilmus ulatuslik luule valikkogu ,,Vana vahva lasteaed" Leelo Tungla uuema aja lasteluule raamatud on näiteks ,,Sabaga päike" (2007), ,,Lepatriinu faksiga" (2004, valikkogu), ,,Pururikas laps" ( 2002. a raamat, kus L. Tungal oli vaimustuses väikese tüdruku Kadi Li joonistustest, ning kirjutas neile juurde oma luuletekstid), ,,Salajutt" (2006), ,,Koer tunneb koera" (2006), ,,Tibu sünnipäevapidu" (2007), ,,Reks ja Tuks" (2007), ,,Piilu Peep ja pardimamma" (2007) Minule tundub, et äärmiselt palju uuema aja, väikelastele mõeldud, lasteluule raamatuid ongi
Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid. Neist on valdav aastaaegadest lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve. Nende taga aimub püüd mõtestada maailma ja elu. Seejuures iseloomustab luuletaja värssi liivilik ja haikulik lühidus ning täpsus. Viivi luige looduslüürika on napisõnaline ja kujundlikult täpne. Ta lasteluule on linnalapsekeskne. Ta tõi luulesse tagasi laste argielu ning nende probleemirohke maailma, mida oli vahepealsetel aastatel asendanud õõnes õpetlikkus. Viivi luige tee proosa juurde on olnud pikk. Ta alustas seda lastele mõeldud Leopoldi-lugudega ning jõudis 1985. aastal romaanini ``Seitsmes rahukevad'' , mis on 80-ndate eesti proosakirjandse sügavamaid teoseid. Ja siin on ka tema mõned luuletused: Metsmesilane Vaata, ta kais Igas sinises käokinga õies! Ta hääl on vasest,
Hea veel, et supid ja kastmed kapis ei kahane. Kui isa seda ükskord teada saab, küll see Krõll siis saab. looming ,,E. Niidu lastelooming toetub nagu K. E. Söödilgi luule ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E
"Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) Eesti Raamatu Aasta algataja ja Eesti Rukkiseltsi asutaja. Ma tean, et ma tulen kord jälle · 1.Ma tean, et ma tulen kord · 3.Kõik muistse, mis vajunud jälle liiva, ja hakkan sind nõudma taga mu tulek taas äratab üles, ja otsima igat su jäge, ehk küll teda kurjalt ja kiivalt
Looming: ,,Laulik koolis ja kodus"; ,,Laste laulik"; ,,Kooli kannel". Tähtsus: viis ilmaliku laulurepertuaari koolidesse; ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Kungla rahva" sõnade autor; ,,Lõikuselaul" Ado Grenzstein (ps. A. Piirikivi)- pedagoog. Looming: ,,Kooli laulmise raamat"; ,,Pildiaabits", ,,Eesti lugemise raamat", ,,Laste lugemiseraamat". Tähtsus: ,,Viisk, põis ja õlekõrs"; mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia LASTEPROOSA JA LASTELUULE JUHTIVAID AUTOREID 20.-30. AASTATEL K. E. Sööt- nimetab oma loomingut lallitusteks ja lugudeks. Avastas folkloorse lastelaulu ja avaldas selle põhjal välja emotsionaalset lasteluulet. Väga palju kõlakujundeid. Looming: hällilaulud ,,Uni tuleb", ,,Une tulekul", ,,Äiu lahke lapsukene", ,,Ehatäht kiirgab", humoristliku sisuga ,,Roti pulmad", ,,Krokodill", loodusluule ,,Jälle kevad", ,,Vihmapilv vii endaga". E
1868 ,,laulik koolis ja kodus" Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs" 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid", ,,Laps kiisule aabitsat õpetamas" 30ndates kõige enam luuletusi Taluperenaise lisa ,,Laste Maailm" (,,Kase kuld"; ,,Palju tööd") avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule.
"Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) Teosed "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures müüduim eesti ilukirjandusteos. "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008) "Videvik" (2009) Tunnustused 1988 Eesti NSV teeneline kirjanik 1989 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele")
nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna, kus sündisid tal esimesed lapsed. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''. 1882 haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes.1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, Ravil
et Eestis on olemas selliseid kirjanike ja luuletajaid, kes mõtlevad raamatut kirjutades lugejatele, kui ka arendades ennast. Jaan Kaplinski pilt Jaan kaplinski Jaan kaplinski Raamatuid Luule Raamatud TOLMUST JA VÄRVIDEST TULE TAGASI HELMEMÄND ÖÖLINNUD ÖÖMÕTTED ÕHTU TOOB TAGASI KÕIK MA VAATASIN PÄIKESE AKNASSE TÜKK ELATUD ELU MITU SUVE JA KEVADET RASKE ON KERGEKS SAADA UUTE KIVIDE KASVAMINE JÄLJED ALLIKAL VALGE JOON VÕRUMAA KOHALE Lasteluule Raamatud Kuhu need värvid jäävad JALGRATASTE TALVEUNI Luuletus Jaan kaplinski 1941 Ma koidu ajal ärkasin ja hirmsat lugu märkasin: kõuepilv oli köögis käinud porgandid olid hapuks läinud; Viksised olid hambaharjad, läkiläkis kuremarjad. Polnud miski nii kui pidi, Kõik oli sootuks pahempidi. Ma läksin voodi tagasi ja kodu korda magasin Kasutatud kirjandus ,,Eesti Kirjanike Leksikon" ,,Eesti Kirjandus"
Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Paljudes luuletustes on kodu ja tee (idamaa sümbolid). ,,Härdus" ei meeldinud ametnikutöö. ´Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö, ikka asutus ja asutus, ei seis, ei töö ei suuda kõike mõista mee.´ · Lasteluule · Autobiograafiliste jutustuste kogu ,,Minu sõbrad" Juhan Liivi ja Ernst Enno ,,Rändajate" võrdlus Sarnasus Erinevus · Hiline aeg · J.Liivi tee viis kuhugi, Enno tee ei vii · Üksindus kuhugile · Kurb meelelaad · Ennos tundmatu tee, detailirikas. Liivis
klassi kirjanduse õpik · "Kivikillud" 6. klassi kirjanduse õpik jm · Kogumikus "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul." (TEA) · Jõuluraamatus "Päkapikk, kus peidad end?" (TEA) · Eesti keele õpik 2. klassile II osa (AVITA 2007) · Kogumikus "Minu esimene raamat" (Eesti Lastekirjanduse Keskus) · Ajakirjas "Eesti Naine" - 2008. aasta juulikuu numbris - novell "Salgamise salgamise teooria" · Kogumikus "Neli kaunist kleiti" - luuletusi aastaaegadest (TEA) · Kogumikus "Eesti lasteluule kuldraamat" (TEA) · Kogumikus "Las laps loeb" (koostanud H. Vilep) Sõnad lastelauludele: Ilmapuu lävel. Ja suvi tantsib. Eurolaul. Kaks pilti. Ema. Jõulutäht. Vanaema jutud. Tahaksin olla. Emmele. G. Adolfi Güm. hümn. Vanaisaga. Lapsel on mure. Unelaul. Puu on puude kõrgune. Öö laul. Meie lapse uni. Veel laulusõnu: Rõõm tekib ja lekib (mp3) - M.C
Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 31. juulil 2009 avati Ungaris Kiskrösis Sándor Petfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst. Ellen Niit oli abielus Heldur Niiduga, Toomas Niit on nende poeg. Ta on sündinud 1958 aastal.Ellen Niit oli abielus ka kirjanik Jaan Krossiga 1958. aastast kuni
Heiki Vilep on sündinud 27.märts 1960 Tartus. Heiki Vilep on 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" tunnuslaulu "Puu on puude kõrgune", laulude "Ja suvi tantsib", "Tahaksin olla" ja "Ilmapuu lävel" sõnade autor ning X noorte tantsupeo "Lävel" tekstide autor. XXV Laulupeol esitati Heiki Vilepi sõnadele laulud "Mehed ja naised" ja "Isad ja pojad" (helilooja Piret Rips). Tunnustused: K. E. Söödi nimeline lasteluule auhind 5., 2 x 6., 2 x 8., 11., 15., 18., 19., 2 x 20., 28., 49., 53. ja 56. koht Nukitsa konkursil Tartu Kultuurkapitali 2010. aasta loominguline stipendium Stalker 2009 11. koht – laste ulmeromaan „Horlok“ Stalker 2010 5. koht – romaan „Hirm“ Luuletused: 1. Vanaema jutud- noorpõlve meenutamine, samal ajal töö tegemine. Tsitaat- „vestis sellest, kuidas muistse taevas oli sinisem, rohi oli rohelisem, hoopis
" Kelner toob kaks soolatopsi. Mees haarab ühe ja hakkab oma prae kohal raputama, kuid topsist ei tule terakestki. ,,Mis kurat see siis on?!" imestab mees, võtab teise topsi ja proovib seda. Teise topsi kaas tuleb lahti ja kogu sool jookseb mehe taldrikusse. ,,Ah sa raisk...!" ütleb mees. Vanasõnad "Parem suutäis soolast kui maotäis magedat" "Ilma soola, ilma leivata jutt ei edene" KASUTATUD ALLIKAD 2001. Eesti lasteluule valiimik II. Tallin: Avita Kõlu, Erkki. 20 000 anekdooti. http://anekdoot.ee/anecdote/show/id/8 Naljad. http://www.naljad.ee/nali?nali_id=2105 Soola ajalugu. http://www.soolaladu.ee/soola-ajalugu Sutt,Jaak- Kristjan. 2011. Keedusool mitmekordistab arvuti kõvaketta ruumi. http://forte.delfi.ee/news/digi/keedusool-mitmekordistab-arvuti-kovaketta- ruumi.d?id=60015399 Vikipeedia. 2011. Vanasõnad. http://et.wikipedia.org/wiki/Vanas%C3%B5na
1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1985 Juhan Liivi luuleauhind. "Viiding on tõesti olnud mulle väga kaua aega tähtis. Tegelikult oli Jüri Üdi esimene luuletaja, keda ma millalgi vahetult enne keskkooli hakkasin lugema nii, nagu ma praegu luulet loen. Enne olid ikka Runnel ja teised, kelle tekstides oli minu jaoks mingi nali või lööv kujund, ja veel enne seda lasteluule. Aga siis tuli Üdi ja pärast seda olen ma teda rohkem kui viieteistkümne aasta jooksul lugenud, kusjuures pigem Üdi nime all kirjutatud ja kummalisel kombel just valdavalt riimilisi tekste. Ma olen selle aja jooksul ise palju muutunud ning ühtesid ja samu Üdi tekste vähemalt kolme erinevat moodi lugenud. On juhtunud, et olen aastate möödudes, oluliselt teistsugusena, sama raamatu kätte võtnud ja sama luuletust lugenud. Kui selles luuletuses oleks
Iseloomulik on inimliku õnnetarbe, puhtuse ja sallivuse ning oma maa ja rahvaga kokkukuuluvuse väärtustamine. Elu ja inimesemõistmises on Ellen Niidu luule terviklik. Olgu luuletus riimitud või vabavärsiline, üks ja sama inimliku õnne, aususe ja puhtuse tarve on nii siin kui ka seal. Tasub vaid kõrvutada riimitud luuletust "õnn" ning vabavärsis kirjutatud luuletuse "Igatsus" 1. osa, et veenduda luulekreedo ühtsuses. Lasteluule Esimesed luuletused ilmusid kooliõpilasena E. Hiobi nime all "Noorte Hääles" 1945, seejärel ka "Loomingus". Esimene raamat oli värsslugu lastele "Kuidas leiti nääripuu" 1954, millele järgnes suure populaarsuse võitnud "Rongisõit". Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat". Raamatutegelase Krõlli autoriks on kunstnik Edgar Valter. Ellen Niidu esimene väikelaste proosaraamat ilmus 1963. aastal
1840ndateks süvenes pärisorjuse kriis, tekkis massiline talurahvaliikumine. Hoogu võttis rahvuslik ärkamine. Neil aastail astusid esile otseselt talurahva huve kaitsvad eesti haritlased Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald, rajati Õpetatud Eesti Selts, tärkas huvi rahvaluule vastu, suurenes tunduvalt raamatutoodang. Hardustase ja lugemishuvi oli jõudnud nii kaugele, et tekkis vajadus rahvusliku lugemismaterjali järele. Esimeseks lasteluule alla liigitatavaks trükitud hällilauluks peetakse J. G. Schwabe „Lapse uinutamise Laulu“ (1797). 19. saj 34-40ndatel jõudsid Eestisse „robinsonid“ ja „jenovevad“ – rahvusvaheline sentimentaalne jutukirjandus, mis tõlkijate ja mugandajate poolt enamasti ka „laste kasuks“ oli mõeldud ja mille algallikaks osutubki tihti mõne saksa noorsookirjaniku menuteos. Esimestena hakkasid Eestis lastele koolivälist lugemisvara sihiteadlikult soetama vennad
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N
mis inimest tallavad(''Laul enesest'').J.Kärrner- kirjutas ajast-süüfilisest, mis uuristab aju(''Haigel ajal'') 12-13.G.Suits- kogud: esikkogu-''Elu tuli''(optimistlikud), teine kogu-''Tuulemaa''(teema-sünge), kolmas-''Kõik on kokku unenägu''(vaheldusrikas). Suitsu tuntuimad luuletused:''Oma saar'', ''Kerkokell'' E.Enno- Avameelselt tundeline.sümbolistiklik luuletaja. Laululise luule traditsioonide rajaja Eestis. Luuletused: ''Rändaja'' sai tuntuks filmi ''Nipernaadi'' kaudu. Lasteluule kogu:''Üks rohutirts läks kõndima''. V.Ridala-Looduslüürik. Luulel impressionistlikud omadused. Lüürikas on keskne koht rannaloodusel. Luule väljendab üksikinimese suhet maailmaga-eraldustunnet ja soovi see ületada. Tuntumad luuletused:''Kevade tunne'', ''Talvine õhtu''. Ridala oli N.E keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Fr.Tuglas- Pani aluse eesti uusromnatismilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Kogu
· "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja 5 · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C
· R.Kamseni esimesed luuletused ilmusid peamiselt ,,Postimehes" ja ,,Lindas", pärast ,,Lastelehe" ilmumahakkamist sai temast selle väljaande üks püsivamaid ja produktiivsemaid autoreid kaastööd, luuletusi ja proosapalu avaldati nelja aastakümne vältel. · Luuletused ja jutud ilmusid ajakirjades: ,,Eesti Naine" kaasandes ,,Väikeste sõber" ,,Taluperenaine" lisas ,,Laste Maailm". · Lasteluule põhiteemaks on loodus, peamiselt meeleolud seoses aastaaegade vaheldumisega. NT: ,,Talvel" (,,Küll on kena kelguga.."), ,,Laul lumele", ,,Talve rõõm", ,,Lumehanges" jt. · R.Kamseni luules on olulisel kohal laps ise, lapse mängud ja suhted ümberkautsetega, eriti emaga, mängukaaslastega, loomadega. NT: ,,Kooli minek" - pildike poega saatvast emast, kelle häid nõuandeid peaaegu mõtteteradena teatakse:
seda rahulikult täita. Teenistus oli raske ja puudusid kogemused. 20-ndate aastate algus oli Ennodele väga raske. Neil olid näpud põhjas ja palk kulus söögi ostmiseks. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Amet oli temas luuletaja ära hävitanud. Amet hävitas ka Ernsti tervise. Isegi haigena käis Ernst Enno mõnda kooli kontrollimas. Ta kurtis valu silmis, kopsudes ja südames. Ta tahtis pensionile jääda ja Tartusse kolida, aga ta oli ennast kõvasti külmetanud. Luulekogu ,,VÄIKE LUULERAAMAT" analüüs Minu esmased muljed luulekogu lugedes olid positiivsed. Mulle meeldis luule lihtsus
Ja mööda minna aia taha. minnes su pilk ei võpata. Sa oled pöördumatult hull. Tavaline hull. Ja nii peaaegu kõik - kõik need, kes pole seda ebatavaliselt või keda juba alles veel ei ole tabanud hullumeelsus. Lasteluule VANNITUBA PINNI JA PANNI MEIE LÄHEME VANNI MIS ME SEAL TEEME Me hoiame nõnda ühte SEEBIVAHTU SÖÖME TA JU PUHTA SEEBINE kui heitunud mesilaspere OLGU SIIS PÄÄLE me hoiame nõnda ühte LAS JÄÄB JÄRELE
... 41 3.5. Kunstmuinasjutud ....................................................................................... 43 3.6. Jutustamistehnika........................................................................................ 46 3.6.1. Jutustaja ja vaatepunkt ........................................................................ 46 3.6.2. Keel ja stiil .......................................................................................... 49 4. HEIKI VILEPI LASTELUULE ......................................................................... 52 4.1. Lasteluulest ................................................................................................. 52 4.2. Luulekogud ,,Tere!" ja ,,Minu laul"............................................................ 53 4.3. Luulekogud ,,Tahaksin olla" ja ,,Katus sõidab".......................................... 57 4.4. Värsitehnika ..............................................................
· "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) 5 Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI
Ott Arder Ott Arder (26. veebruar 1950 Tallinn 26. juuni 2004 Kassari) oli eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Ott Arder on alati lapse poolel, mõistev, südamlik ja vahetu. Näeb asju huumoriga ja kergelt. Arderi luule fenomen peitub selles, et tema lasteluule kõlab täiskasvanute meeles lauluviisidena. Tema luules on mitmeid tasandeid, eksistentsiaalseid tähendusvälju. Laps võtab teksti otseselt, täiskasvanu jaoks aga tekivad uued tasandid: tekstis nähakse alltekste ja võrreldakse nende tekstidega, mis on juba tuttavad ja tekitavad assotsiatsioone
katsetab palju. · Loomingus on näha huvi põlisarahvaste, usundite, looduse ja filosoofia vastu. Looduslähedus on Kaplinski loomingus põhiliseks märksõnaks. Jaan Kaplinski · Kaplinski luules esineb ka müstikat ja vihjeid usule. · Tuntuim kogu on "Tolmust ja värvidest" (1967) Veel autoreid · Uno Laht julge ja bürokraatiat kritiseeriv, põimitud huumoriga. · Ellen Niit lasteluule, lootusrikas ja helge. · Ain Kaalep klassikaline luule, mõjutused ajaloost. Olulisemad naasnud autorid · August Sang lootusrikas ja optimistlik luule. · Kersti Merilaas skeptiline, luule väljendab kartust uue hirmuvalitsuse ees. Proosa · Proosa jääb luulevaimustuse varju. · Peavooluks on realistlik proosa, eriti isiku- ja ajasturomaan. · 1960. aastail pöördutakse tagasi vorminõudlikumate zanrite (novell, miniatuur jms) juurde.
Söödi luule on inspireerinud heliloojaid, eriti tema varasemast muheda huumoriga kirjutatud loomingust on leitud tekste koorilauludeks, nii nagu eleegiatest on saanud igihaljaid soololaule. Pärast pikka vaheaega on Sööt avaldanud veel luulekogu "Kodu" (1921) ja lasteluuletuste kogu "Lapsepõlve Kungla" (1923). Söödi luulet on hiljem korduvalt välja antud ning tõlgitud ka teistesse keeltesse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. ALLIKAD Paul Ambur, Laulurästas hallaöös. 1942 Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis-igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904
annaabi.ee 
