. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata. Minu referaadi eesmärgiks ongi tutvustada ka teistele Perviku lasteloomingut, seega panen rõhku kirjaniku lastekirjanduslikule panusele. Töö kirjutamiselt toetusin vastavale kirjandusele, kus oli juttu Aino Pervikust. Kindlasti suur protsent lastest naudib Aino Perviku loomingut ja tunnevad selle lugemisest täit mõnu.
o Piripilli-Liisu upub oma pisaratesse, Seene-Mikk on nii must, et kasvab pärast vihma seeni täis jne. o Tõsimeeli manitseva, õpetava ja hoiatava, tihti ka halemeelse lastekirjanduse taustal mõjus selline hüperbool lausa revolutsioonina, nagu aastaid hiljem neid piltlugusid kommenteeritakse. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey (04.04.2011, 14:00) Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis
Lastekirjandusse tuli Ellen Niit aastal 1954 tagasihoidliku värsslooga ,,Kuidas leiti nääripuu". Sellele järgnes ,,Rongisõit" aastal 1957. ,,Rongisõit" kujunes koos G. Ernesaksa viisiga väga populaarseks laulumänguks ning seda on korduvalt uuesti trükitud. Lugu loomade rongisõidust vastab nii sisu kui kompositsiooni poolest ideaalselt väikelapse ealisele eripärale, andes võimaluse kulmineeruva pinge toredaks humoristlikuks lahenduseks ning kaasamängimiseks. (Krusten, 1995) 6 2.3 Täiskasvanute luule 2.3.1 ,,Linnuvoolija" (1970) 60-ndate aastate alguse luulepoleemika ei kallutanud Ellen Niitu kõrvale tema loomulikust ja sellisena nimelt otsinguist, katsetusi ning oma sisemisi reserve järeleproovivast arenguteest. Oma teisest kogus ,,Linnuvoolija", mis ilmus aastal 1970, on Ellen Niit sünteesinud talle omase lihtsuse, elamuslikkuse ja eesti luule uuele arengujärgule iseloomuliku assotsiatiivse
o Lastekirjanduse funktsioonid: õpetlik, kasvatuslik, esteetiline. Oluline on eakohasus. Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada, moraal tuleb peita jutukeste sisse, lastekirjandust ei tohi temaatiliselt piirata ainult lastetoaga, tuleb rääkida ka elus laiemalt, selle headest ja halbadest külgedest. o Lastele kirjutaja peab tundma laste hingeelu. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30) 3. http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html (28.03.2011, kell 16.30) 4. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=28&table=Persons (28.03.2011, kell 16.30). Reinhold Kamsen (1871-1952) Luuletaja ja lastekirjanik Reinhold Kamsen sündis 24. (12.) okt 1871 Viljandimaal Imavere vallas talupoja peres. Õppis Järavere külakoolis
aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson. Siuru 1917. a.: P. Aren, O. Krusten, Fr. Tuglas, A. Adson, M. Under, A. Gailit, J. Semper, H. Visnapuu • Aastatel 1922 –1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. • Aastatel 1932 –1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Vanemuise teatrimaja umbes Vanemuise teatrimaja 2014 1910. aastal. • Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga.
E. Söödilgi luule ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari
allakäik. Nad ei olnud tegelikult eestlusest enam huvitatud. H.Nõu, I. Ivask, I.Laaman · Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses. Eestlus on nende jaoks pigem vormiline, vähesed tunnevad end Eestis kodus. Nende hulgas on vähe kirjanikke, mõned kultuuritegelased nagu Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda Bernard Kangro Tartu-sari, Pedro Krusten Kaldametsa-triloogia, Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,Sellest mustast mungast", Karl Ristikivi Euroopa ajalugu 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule: 1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (Under, Suits, Adson) 2) Vastuhaku kuulutamine, tõotus kätte maksta (Visnapuu, Lepik)
Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Tarapita", "Siuru" saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid" Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945- 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust "Siuru" , 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu "Tarapita", 1926 Ülemises reas vasakult: 1) Johannes Vares-Barbarus, 2) Friedebert Tuglas, 3) August Alle Alumeses reas vasakult: 1) Albert Kivikas, 2) Johannes Semper, 3) Marie Under ja 4) Arthur Adson Loomingust Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi
iseseisvat loomingulist alget ja kõigepealt kasvatada kunstientusiasmi. Diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud. Laikmaa korraldas ka õppereise välisriikidesse. Ateljeekoolis õppimine oli tasuline, kuid reale majanduslikult vähekindlustatud kunstnikele võimaldas kunstnik tasuta õpet ning mõningaid neist toetas ise aineliselt. 5: Ateljeekoolis õppinud tuntud kunstnikud: Johannes Greenbergi, Ludvig Oskarit, Paul Burman, Otto Krusten, Oskar Kallis, Nikolai Triik ja Aleksander Tassa 6: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Ta tegutses Eestis. 7: Eesti kunstiseltsi põhikiri kinnitati 1906. Aasta augustis 8: "Noor-Eesti" kunstitoimetaja oli K. Mägi 9: Tallinna Kunsttööstuskooli avamise aeg oli 1914. Aastal. Selle järeltulijat teatakse praegu kui Eesti Kunstiakadeemiat, vahepeal nimetati seda aga Riigi Kunsttööstuskool, Tallinna
Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum 1950ndatel debüteerijad: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Harri Asi, Asta Willmann 1940.-50. aastad: sõja- ja põgenemisromaanide laine Arved Viirlaid "Ristideta hauad" (1952) Ilmar Talve "Juhansoni reisid" (1959), "Maja lumes" (1952) nostalgiaromaanid Karl Ristikivi: "Kõik, mis kunagi oli" (1946), "Ei juhtunud midagi" (1947)
· Silma paistavad armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalised laulud · Luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga · Luule üks osa esitab jumaldavat armastavat naisteharrast imetlejat Teosed · Luulekogud "Talihari" (1920) "Amores" (1917) "Hõbedased kuljused" (1920) "Esivanemate hauad" (1946) "Maarjamaa laulud" (1927) "Käoorvik" (1920) Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Artur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu Kasutatud kirjandus · http://www.keskraamatukogu.ee/public/SI URU.doc · http://et.wikipedia.org · http://www.kirmus.ee · http://www.miksike.ee · Kirjanduse õpik "20.sajandi I poole eesti kirjandus" TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
alguse saavad. Võru raamatukogu koduleheküljelt: Tänu Jaan Vahtra, memuaarilisele loomingule saame justkui ajamasinaga inna sajakonna aasta taguse Võrumaa eri nurkadesse, elada koos toonaste inimestega nende elu tänagi tuttavates paikades. Kasutatud kirjandus: · Kalda, M., Peep, H. (1984) ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" lk 57, 58, 444, 445 · Krusten, R. (1995) ,,Eesti lastekirjandus" Tallinn: Kirjastus ,,Elmatar" lk 76, 109, 129 · Vahtra, J. (1982) ,,Metsajärv" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" · Jaan Vahtra http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/JAANVAHTRA/docDesc_pub 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://lib.werro.ee/index.php/jaan-vahtra.html 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/jaan-vahtra 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra 12.03.2012
sõjaväes Ø 1952. 1972. aastani reisis Ristikivi Londonis mööda maailma Loometee algus Ø 1928. aasta ajaviitejuttude kirjutaja Ivo Kari Ø 1935. aasta : "Looduse" kirjastuse võistluse esimene auhind jutustuse " Lendav maailm" eest Ø Pälvis A. H . Tammsaare tunnustuse teosega "Tuli ja raud" Ø Teoses jutustab autor ühest pääsukeste perekonnast, "sisendades lastesse lindude kaudu kodumaa- armastuse ja hoidmise tunnet" (R. Krusten) "H ingede "Imede saar" öö" "Päevaraamat" Meie juured ei ole lapsepõlves M eie juured ei ole N ii me kasvame lapsepõlves, virnrohu kombel kodumullas ja kinni hakates siit ja maakamaras, sealt. murukoplis, Ja need lõputa kus aabitsalapsed keerlevad teed mängivad. ja need kauguses M eie juured on sinavad metsad, Ei igas
Kõige süütumad sõnad, kõige argisemad juhtumused võivad sealsamas avaneda kui pilge või paroodia. Kui kõneldakse lasteraamatute õpetlikkusest, siis enamasti tavatsetakse positiivses mõttes rõhutada, kui peidetud ja märkamatu see on. Võib-olla on Eno Rauaga pisut teisiti? Tema õpetlikkus on hoopis ootamatult avalik, nii avalik ja loomulik, igast sõnast ja teost siginev, et ei märkagi seda enam õpetlikkuseks pidada. On lihtsalt elu ise, ja see õpetab," (Krusten, 1978:67) Teiste sõnadega öeldult: väikestest lihtsakoelistest aabltsajutukestest kuni keeruka faabulaga fantaasiaküllaste pikkade lugudeni ei hülga autorit pedagoogiline takt. E. Raud oskab kohanduda nii maailma avastavate mudilaste kui ka seiklusi ja mehiseid tegusid himustavate mürsikute huvidele ning arusaamadele, sealjuures silmist laskmata seda, et ühtki lugu ei ole mõtet jutustada ainult loo enese parast. Alati on olemas
hiired" (1985) ,"Siniste kaantega klade" (1993) Luule: "Kalakari salakaril" (1975) ,"Käbi käbihäbi" (1977) ,"Padakonna vada" (1985) ,"Kilul oli vilu" (1987) ,"Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus: "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) ,"Suur Tõll" (1959) ,"Kalevipoeg" (1961), "Kilplased" (1962) ,"Tark mees taskus" (1971) Kogumikud: "Kirju-Mirju" (1969) ,"Kirju-Mirju 2. osa" (1974) KIRJANDUS 1. Krusten, Reet ,,Eno Raud - lastele ja täiskasvanuile" - Keel ja Kirjandus, 1978, nr. 2. 2. e-dokument: http://magazinefactory.srv.hosting.fi/magazines/characters/ 3. e-dokument: http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud 4. e-dokument: http://kaireklass.blogspot.com/2006_10_01_archive.html
Siuru Maria Nappa, Meelika Lukner, Triin Kaarde, Jann-Hendrik Hinrichs Liikmed · Friedebert Tuglas, Artur Adson, Peet Aren, Otto Krusten, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Asutamine · Kirjanike koondumine suuremaks organisatsiooniks esialgu ei õnnestunud · 6 kirjanikku asutavad Siuru 1917.a juulis · Tuglasest saab rühmituse juhtkuju · Neid sidus uus-romantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine · Siuru õhtud kirjanduslikud ettekanded, loterii, ball · Siuru õhtuid peetakse ka Tartus ja Viljandis, mis ärgitavad
populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Murdeluule esiletõus (Adson). Kasutati keeleuuendusi. Arenes väljaannete kujundus. Tunti Euroopa luulet. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud Peet Aren ja Otto Krusten. Alumises reas istuvad vasakult: Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, August Gailit, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu Tarapita (1921-1922) Tekkis vastandina Siuru olemusele. Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja ,,T". Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda, rõhutasid sõltumatud inimsust ja vaimset kultuuri. Korduvalt olid tarapitalastel kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid
Viirald oli virtuoos ja väsimatu, üliviljakas töömees kõigis graafikatehnikates. Ta oli illustreerinud arvukalt raamatuid. Viiralt pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. Tema tuntumad teosed on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" (1931) ja "Põrgu" (1930-1932), aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". Ekspressionismi mõju saame näha ka karikatuuri õitsengus. Selle kunstiala suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Viimase kunst on emotsionaalsem. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja vahel räpakana mõjuvates joonistustes on esindatud koomika kogu skaala, leebest huumorist ja onupojapoliitikat rünnates. Krusteni peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja vaimukad. 1930. aastaiks oli avangardistlik kunst Pariisis taandunud. Lõpuks peegeldas 1930. aastate eesti
See kirjanik on eesti kirjanduses ja eestlaste elus moodustanud ajapikku väga suure osa. Mina imetlen teda väga ning arvan, et ta on meile ääretult palju andnud. Loomulikult ei puudu ka minu raamaturiiulitest tema loomingut. Loodan, et saame veel pikka aega poeriiulitelt tema teosed leida. Lisa: Näiteid viimase aja väikelastele mõeldud loomingust Kasutatud kirjandus: http://tungall.weebly.com/elulugu.html http://leelotungal.weebly.com/ Krusten, Eesti lastekirjandus. Tartu, Elmatar 1995 (lk. 213- 216)
onepagefree.com/?id=12609 ..........12 PILDIMATERJAL:........................................................................................................... 12 ............................................................................................................................................12 "Siuru" , 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu ............................................................................................................................................14 ...........................................................................................................................................
1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. ,,Siuru", 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu 3 Siuru liikmed August Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis
Kui andestad, siis andestatakse ka sulle ja hoopis palju parem ja kergem on elada. Iseendaga edasi minna,uueneda. Heiti Talvik on eesti kirjanduses tähtis veel selle poolest, et tegeles tõlketöödega. Ta tõlkis Puskinit, Bloki ja Issakovskit. Tema looming jääb alatiseks eesti kirjanduse ajalukku. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/heititalvik
kommentaar segamini. Rahvaleht: laiadele rahvahulkadele, Maa Hääl: maarahvale. Umbes poole Eesti lehtede tiraazist andsid ,,Vaba Maa" lehed. Lisaks ka ajakirjad. Uuendused: pööratud püramiid, tuuma esile toovad pealkirjad, elavam kujundus, palju pilti, uudiste sensatsioonilisus, kommerts, kõmu! TEKÜ: päevaleht, kratt. Suurim Päevaleht Eestis. Järjealused. RIKKAIM! Erapooletu, puudus parteiline kriitika. Laste Rõõm. Luiga, Krusten, Braks. POSTIMEES: Rahvuslik, vähe reklaami, teisejärguline. Lasteleht, kohalikud lehed. Põhjalik, südametunnistuse vabadus, objektiivsus. Tõnisson, Jürgenstein, Tiitus, Mänd. 1926 - raadio 1930ndad-1940 vaikiv Eeltsensuur, kaitseseisukord, 1938 Vaba Maa suletakse. Ajalehtede arv väheneb, ajakirjade arv kasvab. Meelelahutuslik! Väheneb kõmulisus. Filmikroonika. Ajalehed: Päevaleht, Esmaspäev, Rahvaleht, Vaba Maa, Postimees, Uus-Eesti: Trükiti rotatsioonimasinatel
.. ometi on olemas tunnustatav lastevärsi traditsioon. Parim lasteluule tekitab tunde, justnagu nähtaks maailma esimest korda ning sõnad selle kirjeldamiseks nopitakse otse õhust". (tsit. Hunt 2005: 4). Pigem ongi küsimus selles, et laps tunneb eksimatult hea luule ära, isegi väikelaps, kellele värsse ette loetakse. Seega võib lapse luuletõrjumise põhjuseks olla ebaõnnestunud esmakontakt. Sellepärast ongi lasteluuletaja missioon ülimalt vastutusrikas. (Krusten 2004: 116). Luule on keele intensiivistamine, selle väljendusvahendite laiendamine, ja kokkupuude sellega peaks algama võimalikult varases eas. Lasteluules tuleb arvestada värsitehnilisi lihtsustusi: riimiskeem, värsimõõt, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Näiteks luule stroofilises kompositsioonis on oluline riimide paigutus (riimiskeem) ja distants. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, nähtavasti seetõttu, et vahepealsed seosed toimivad ,,mürana"
ministrikohale.Ta onkomplitseeritudtegelane,haritudmees,kes suudabilmseltnähaelu sügavamalt kui paljud teised. Samas on temas peidus varjukülgi, mida ta iseendale ei tunnista. Romaanist võib rääkida kui pagulaseprobleemide asetamisest väljapoole pagulusest. Uuenev romaan Hakati kirjutama reaalsest elust paguluses, pöörduti Piibli ainestiku poole, hakati huvituma ka kaugemast minevikust. 1)Ajaloolineromaan -P. Krusten"Tormülemetsa","Laul kõrgelkaldal" ja "Neiukeläks roosiaeda" -Kaldametsa triloogia (1953-63). See teos jälgib Kaldametsa mõisniku aedniku Martini elukäiku, tema kaudu saame teada mõisateenustajate elust 19. saj lõpust Eesti Vabariidi algusaastateni.A. Mägi "Karvikutekroonika" Jälgibüheperekonnalugukolmekümnesugupõlve vältel,hõlmatesneljasraamatuköitespea800 aastat.(1187-1972).Autorloetlebigaajastu
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma
Mõju andis Stalini isikukultus. Kirjanduses puudus nii kvaliteet kui ka kvantiteet. Olulist osa etendasid tagalas tegutsenud kirjanikud. Kirjanduslikud põhiteemad olid sotsialistlik ülesehitustöö, klassi- ja rahuvõitlus, põllumajanduse kollektiviseerimine, sõjatemaatika, heroiline põhitoon. Luules oli kandvam jõud Vaarandi, Smuul, Kaal, Nurme, Parve. Proosa teemad oli memuaarid, külaelu ainestik, inimese kujunemine sotsiaalseks. Kandev jõud oli Männik, Sirge, Krusten, Leberecht, Tooming, A. Hint. Juhan Smuul Oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Temast pidi saama talu pärija, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Käis Piiri algkoolis ja Jäneda põllutöökoolis, siis haigestus ja sellega haridustee piirdus. Sõjaajal tervise tõttu rindele ei saadetud. Ta oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja
nii maestro enda kui ka õpingukaaslaste lemmik ja teda hakati kutsuma Printsiks. Kuigi ta hiljem oma kunstiõpinguid Peterburis jätkas ja loomingus väljapaistvat võimekust ilmutas, ei piisanud paraku tema seesmistest jõuvarudest kõigi raskuste ületamiseks, tõeliseks eneseteostuseks kunstnikuna. Teistest Laikmaa varasematest õpilastest, kellele sai osaks pärastpoole eesti kunstis koht leida, tuleb nimetada J. Greenbergi ja L. Oskarit, nendele lisandusid peagi P. Burman, O. Krusten ja O. Kallis. Ka N. Triik ja A. Tassa võtsid lühemat aega osa ateljeekooli tööst. Oskar Kallis (1892-1918) oli Laikmaa õpilastest andekaim. Tegi pastellidega "Kalevipoja"- ainelisi töösid. Tema dekoratiivse stiili eeskujuks võib lugeda Laikmaad, Akseli Gallen- Kallelat ja Gerhard Munthet. Kaunid on päikese-teema käsitlused. 1892-1918 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis Osales “Vikerla” asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) Juugend ja sümbolism
kõrvaldamisele. Keelatuist 20 olid pagulasautorid. Poliitikute kõrval kohtab siin pea kõigi eesti vaimuelu valdkondade säravaid esindajaid aja- ja kultuuriloolasi (Olaf Sild, Peeter Tarvel, Oskar Loorits, Gustav Ränk), vaimulikke ja teolooge (Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Eduard Tennmann), kirjandus- ja kunstiteadlasi (Hanno Kompus, Ants Oras, Richard Antik). Keelatud olid Heiti Talvik ja Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Karl Adson, Karl Ast-Rumor, Pedro Krusten, August Mälk ja Albert Kivikas ning oh üllatust! juba mitu aastat kodumaa mullas puhkav Karl-August Hindrey "aktiivse tegevuse pärast Rootsis" jne. Lugejani see kirjandus siiski ei jõudnud, osalt seetõttu, et säilinud oli vähe eksemplare ja need pandi arhiivkogusse, aga ka sellepärast, et jäeti igaks juhuks erihoidu edasi. Kui poliitilise sula ajal taastus kirjavahetus kodumaaga, hakkasid pagulased saatma Eestisse vabas maailmas ilmunud emakeelset kirjandust
ahmib endasse uut ja põnevat kirjandust, mis ei jäta ükskõikseks. Oskar Luts on rahvakirjanik, kes suudab võita nii täiskasvanu kui ka lapse südame. Selline on juba tema loomus-vahetu, loominguline, avatud ja samas kasvatuslik- õpetuslik, seda eriti ,,Pett ja Parbu" ning ,,Parbu-juttudes." Iga tema teos on klassika omaette ja väärib täit tähelepanu. Selline on m e i e Luts, Oskar Luts. 14 7. Kasutatud kirjandus Krusten, R. 1995. ,,Eesti lastekirjandus" Tartu: Virgela- lk 132-133 Luts, O. 1973. ,,Nukitsamees" Tallinn: Eesti Raamat Luts, O. 1987. ,,Lastejutud" Tallinn:Eesti Raamat Luts, O. 1999. ,,Kevade" I-II Tallinn: Eesti Raamat ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Eesti Raamat, 1969- lk. 437-454 ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon." Tallinn: Eesti Raamat, 1975- lk. 213- 216 ,,Eesti kirjandus X klassile." Tallinn:Valgus, 1983- lk 144-147 ,,Meie kiisul kriimud silmad." Tallinn
Eestis avaldus see veidi tagasihoidlikumal kujul. Parim näide on Wiiralt, tema graafilised tööd. Tema loomingu kõrgaeg oli 30ndatel, Eestis viibis episoodiliselt, peamiselt elas Pariisis. Teda mõjutas tugevalt ekspressionism ning teda peetakse ületamatuks tehnika valdamiselt. Tuntumad graafilised lehed ,,Põrgu", ,,Jutlustaja", ,,Kabaree", on teinud ka illustratsioone usuõpetuse lugemikule. Tema looming mõjutas tugevalt teiste graafikute loomingut, nt Mugasto, Laigo, Otto Krusten(karikaturist). EV ajal tervikuna oli graafika väga populaarne 2 ms vahelisel perioodil. Karikaturistid tegid endale eraldi nime. Tartus tekkis Eesti Kunstnikkude Rühm, kes jätkas tegevust Tallinnas ning kelle liikmetes on nähtud konstruktivistlikku suunda, nt Ole, Olvi, Vahtra, Veeber, Krims, Laarmann ja Akberg. 30ndatel aastatel sai Euroopas tervikuna valitsevaks traditsiooniline, realistlikku tüüpi kunst, uuenduslikud liikumised taandusid. Eesti
Looming 1981, nr 6 Toomas Haug Looming ja ,,Looming" enne ,,Loomingut". Looming 1998, nr 4 Toomas Haug Kohvijoomine ja kohviku loomine. Marie Under ,,Sonetid" (1917), ,,Sinine puri" (1918) Henrik Visnapuu ,,Amores" (1917) ,,Jumalaga enne ,, (1918) Friedebert Tuglas ,,Saatus" (1917) August Gailit ,,Saatana karusell" (1917) ,,Klounid ja faunid" http:\www2.kirmus.ee/erni Tuglas (Felix), Adson (Page/Paaz), Under (Printsess), Gailit (Ge), Visnapuu (Vürts), Semper (Asm) + Peet Aren ja Otto Krusten Siuru käis erandlikult koos Tallinnas. Peaaegu kõik kaaluga kirjanduslikud organisatsioonid on alustanud tegevust Tartus. Koos hakati käima Underi kodus ja Teataja toimetuses. Siuru nimi võetakse ,,Kalevipojast" müütiline lind. Rühmitus registeeritakse. Paberid näitavad, et jaanuaris 1920 tegevus lõppeb. Sisuline laiali minek toimub aga juba 1919. Esimesed lahkujad on Gailit ja Visnapuu. Nende asemele tulevad August Alle ja Johannes Barbarus.
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A. Gailit Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J
realismi. Omaette hoovusena kirjeldatav modernistlik proosa, mis paistis silma vormiuuendusega. Ajaloolise proosa laine Ristikivi alates 1960ndate algusest, kuid see oli ka enne 1960ndaid. Ajaloolise proosa juures peetakse silmas kaugemat ajalugu. 1960ndatel tuli uus nooremaid autoreid, kuid 1970ndatel ja 1980ndatel enam mitte. 1940ndatel paguluses: August Gailit, August Mälk, K. Ristikivi, B. Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe. Paguluses debüteerisid: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum. 1950ndatel: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Aino Thoen, Harri Asi, Asta Willmann. Gert Helbemäe Ajalooline proosa. Alustas ajaloo läbikirjutamisega. Stiilipuhas ajalooline romaan ,,Sellest mustas mungast". Helbermäe proosa liigub psühholoogilises liinis. Psühholoogilise romaani zanr erinevates variantides. Tuntuim romaan ,,Ohvrilaev" (1960),
tugeva või rikka, aga halva (rumala) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Kirjanike (st mitte rahvaluule, mida suuliselt edasi kanti) loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. (R. Krusten „Eesti lastekirjandus) Esimesed muinasjutukogud ilmusid Euroopas 17. sajandil, need ei olnud aga algselt lastele määratud. 1697. aastast pärineb Charles Perrault’ muinasjutukogu „Haneema muinasjutud“, mis sisaldab paljude hiljem tuntuks saanud muinasjuttude algvariante. Rahvusvaheliselt said tuntuks vendade Grimmide muinasjutud, eriti aastatel 1812-1815 ilmunud „Laste- ja kodumuinasjutud“. Rahvamuinasjuttude eeskujul tekkis omaette žanrina kunstmuinasjutt, mis mõnede uurijate
paksunahaliste kurkide eest, eriti aga nende eest, kel seljas kärnad. Kui muidu pääsu ei ole, siis heidetagu välja kas või kogu kurgi-hapendis ja selle järele kurgipütt hästi puhtaks pesta ning terveks suveks värske vee alla panna. Siis ei ole tulevikus enam karta kärnatust." (Pvl 23. august). Eeltsensuuri vastu võideldi ka ebasoliidsete võtetega, mis omakorda peegeldas tollast eesti ajakirjanduse professionaalset ebaküpsust. Rahvaleht avaldas Miini Mihkli (Pedro Krusten) luuletuse "Liisil on punane pliiats", mille esitähti ülalt alla lugedes tuli kokku lause "Laku perset tsensor". Rahvalehe jaoks lõppes see nali ajalehe sulgemisega kolmeks kuuks, kuid samasugust tempu kordasid kaks meelelahutusajakirja (Ajusportlane ja Mõistatusleht), mis teatasid nuputamisülesannete kaudu, et tsensor on siga jms. Mõlema ajakirja vastavad numbrid konfiskeeriti ja pandi kaitseseisukorra lõppemiseni seisma. 10
professionaalse luule vahel hägustunud,lüürililine lasteluule,jutustav lasteluule (keskendub laste elule),värsjuttude avaldamine iseseisvate teostena. Sisuline kohandumine ajaga. Nüüdislasteluule autorid ja nende luuleraamatud Signe Ora „Onu Eedi”, 2008; Aidi Vallik „Mannikese lugu”, 2010. A. Vallik „Mobiilihelinad”; L.Tungal „Saatke meile meile!” Merca „ Pissilugu” Olulised lasteluule koondkogud. Reet Krusten „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) Raivo Kuusk "Eesti lasteluule valimik" (I, 2000; II 2001)temaatilised kogud (emadpäev „Seitse paid“; „Eesti jõulusalmide ja –juttude kuldraamat“, sünnipäev „Õnne soovib õnne“) Luulevormis aabitsad ( L. Tungal ja Navitrolla „Loomaeebits“) 4 Missuguseid eesmärke täidab lasteraamatu illustratsioon?
lapsepõlve ("Meisterdetektiiv Blomkvist", "Hulkur Rasmus") 20. Inimsuhete peegeldusi T.Janssoni muumilugudes. Tove Janssoni maailmakäsitlus on terviklik. Fantastiline muumimaailm pole lihtsalt ilus muinasjutt, vaid inimliku eksistentsi ja inimsuhete üsnagi modernne kujutus, mis lähtub Teise maailmasõja tekitatud totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel. (Reet Krusten) Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on porisemas alatasa, mõistatuslikud hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest» alates, Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki (küll kõigil kordadel eri kuues ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks
ALLIKAD Avaldamata allikad Intervjuu Harri Jõgisaluga 23. 11. 2009 Avaldatud allikad J. Eilart - Nukits - 2001 A. Jaaksoo - Tasa ja targu kuuekümneseks - Looming, 1982, nr 8. Lk 1151 H. Jõgisalu - ,,Grand Marinast'' Kadriorgu: lisatud Pätsi, Saksa ja Stalini aeg'' 2007 H. Jõgisalu - ,,Valel poolel: mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist'' '' 1998 Kes on kes ja mis on mis eesti kirjanduses O. Kruus, H. Puhver - Eesti kirjanike leksikon 1995, 2000 R. Krusten - Eesti lastekirjandus - 1995, lk 171, 182, 184, 206-207, 236 ,,Loomingu'' ankeet - Harri Jõgisalu - Looming 1984 nr 11 Ü. Tedre - Mõnus raamat vanadest aegadest - Keel ja kirjandus 1991, nr 1. Lk 55 - 56 H. Väli - Jutupaunik 1969 H. Väli - Mallega ja Kallega 1975, Lk 61 - 62, 75, 96 - 97, 165 - 167 H. Väli - Metsade ja merelaidude mees - Pioneer 1966, nr 9 25 Elektroonilised allikad epl.ekspress.ee/artikkel/371317
www.ti.ttu.ee www.uninet.ee www.uno.ee SOOVITATAV KIRJANDUS Enno, E. Väike peremees. Kodulugu I. Tln. 1994 Erlach, A. Käsitöid taimedest. Tln. 1997 Freiberg, N. Lihtsate asjade võlu. Tln. 1999 Jõgisalu, H. Maaleib. Tln. 1984 Jõgisalu, H., Tihkan, L. Lugusid vanalt Läänemaalt. Tln. 1989 Järv, A. Meie kiisul kriimud silmad. Tln. 1985 Kesamaa, M. Keda kiita leiva eest. Kilvits V. Söö leiba // Kodutohter, 1999 nr 9 Kilvits V. ,,Leib tööl. kodus ja puhkehetkel" //Toiduäri, 2001 nr 3 Krusten, R. Vanad aabitsajutud. Maser, M. jt. Tervisliku toitumise teatmik. Tln. 2001 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Moora. A. Eesti talurahva vanem toit. Tln 1991 Muller, H. Saialill ja leivalill. Tln. 1970 Pajos, M., Teppo, E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 Parijõgi, J. Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tln. 1977 Piirsalu A. Rukis toob tervist:tervislikust toitumisest //Tervis, 2001 nr 9 Põldmaa, K. Nurmelt ja niidult. Tln.1976 Sarv, T. Kõik on ju ime. Tln. 1985 Tali E
a) Ilmusid pagulaste sulesr proosateosed ja luulekogud b) Aktiivne kirjastustegevus Pagulaskirjanduse keskusteks kujunesid Rootsi ja Kanada. Võõrsil ja kodumaal kirjutatu erinesid teineteisest: a) Eestis hinnati kirjanduspärandit ümber b) Võõrsil kuulutati eestluse kestvust ja loodeti, et kunagi saab Eesti vabaks Pagulaskirjanduses eristatakse mitut põlvkonda: a) Siurulased nagu Gailit, Visnapuu, Adson ja Under b) Uusrealistid nagu Kivikas, Krusten, Mälk c) Arbujad nagu Kangro, Ristikivi ja Helbemäe d) Rühmituse Tuulisui liikmed nagu Viirlaid, R. Kolt, Grünthal Kodumaalt põgenenud kirjanikud jätkasid esialgu kirjutamist 1930.ndate uusrealismi vaimus. Võõrsil kirjutajate ainevaldkonnas oli olulisel kohal okupatsiooniaeg, sõjasündmused ja kodumaalt põgenemine. Läänes andsid 50ndatel aastatel tooni modernistlikud suunad (Kafka, Woolf, Joyce). Ka eesti kirjanikud võõrsil hakkasid oma esitluslaadi muutma (Ristikivi,
Mingismõttes kirjanduskaal kehtestatakse ja see jätkub 30ndate lõpuni. See periodiseerimisvõimalus jääb kursusest kõrvale. SIURU 1917-1920 Siuru ei tähenda ainult kuut kirjanikku, vaid laiemat kooslust, mis kirjanduses ja kultuuris tekib. Liikmed võtavad endale kirjanduslikud nimed: Tuglas (Felix), Semper (Asm), Adson (Paaz), Under (Printsess), Gailit (Ge), Visnapuu (Vürst). + A. Alle, J. Barbarus + N. Triik, K. Mägi, A. Vabbe, P. Aren, O. Krusten jt + Jaan Oks jt + Arthur Valdes jt Siuru puhul peaks tähele panema seda, et põhiautorid aktualiseerivad kirjanduses ka mingeid tegijaid, kes rühmitusse ei kuulu, aga kelle vaimsus võiks haakuda rühmituse vaimuga. Jaan Oksa retseptsioon algab tõsisemas mõttes Siuru kaudu (Adson ja Tuglas toetasid Oksa jõudmist kirjandusse). Oks suri sellises seisus, et ta rühmituse tegevusest sisuliselt osa võtta ei saanud. On väga iseloomulik, et Siuru kaastööliste seas on ka G. Suits, W
1940- 50.aastail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi Eestis eriti alates 1939 kuni pagulaslaagrites elamiseni, kirjutati ka kohanemisraskustest uutes elupaikades. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, va Ristikivi puhul. Väliseesti proosat iseloomustab romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, Kalmus jt). Autoreid: A. Gailit, A. Kivikas, Pedro Krusten, A. Mälk. Ilmus ka suur hulk memuaare ja Eestit puudutavaid koguteoseid ("Eesti Vabariik 1918-1940", "Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas"). KARL RISTIKIVI (1912-1977) 17 On tähelepanuväärseim pagulusse siirdunud eesti kirjanik. Sündis 16. oktoobril 1912. a Läänemaal Varbla kihelkonnas
süvenemist vähe, käsitlused paljuski reportaazlikud. Kaalukas erand on K.Ristikivi oma tolleaegsete Eesti teemaliste romaanidega on tundlikum ja sügavam kui teised autorid. Järkjärgult temaatika küll avardus, kuid eesti rahva käekäiku puudutavaid teoseid on siiski u 50% kõigist ilmunud raamatuist. Väliseesti proosa iseloomulikuks jooneks on romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, A.Kalmus jt). Autoreid: A.Gailit, A.Kivikas, Pedro Krusten, A.Mälk, K.Ristikivi (Rootsis valmis tema loomingu põhiosa 14 romaani, novelli ja luuletuskogu), pikka aega vaimulikuna tegelenud Ain Kalmus, kelle loomingu mõjukaimaks osaks on religiooniteemalised romaanid Prohvet, Tulised vankrid ja Juudit. Ilmar Jaks, omanäoline inimhingede salasoppide tagurpidipööraja ja novellikirjanik. Pagulased on kirjutanud suurel hulgal memuaristikat, ilmselt on mineviku meenutamine andnud vaimset jõudu ja
Psühholoogilist süvenemist vähe, käsitlused paljuski reportaažlikud. Kaalukas erand on K .Ristikivi oma tolleaegsete Eestiteemaliste romaanidega - on tundlikum ja sügavam kui teised autorid. Järk-järgult temaatika küll avardus, kuid eesti rahva käekäiku puudutavaid teoseid on siiski u 50% kõigist ilmunud raamatuist. Väliseesti proosa iseloomulikuks jooneks on romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, A.Kalmus jt). Autoreid: A. Gailit, A. Kivikas, Pedro Krusten, A. Mälk, K. Ristikivi (Rootsis valmis tema loomingu põhiosa - 14 romaani, novelli- ja luuletuskogu), pikka aega vaimulikuna tegelenud Ain Kalmus, kelle loomingu mõjukaimaks osaks on religiooniteemalised romaanid Prohvet, Tulised vankrid ja Juudit. Ilmar Jaks, omanäoline inimhingede salasoppide tagurpidipööraja ja novellikirjanik. Pagulased on kirjutanud suurel hulgal memuaristikat, ilmselt on mineviku meenutamine andnud vaimset
aastal. Tema esimeste kogudega ("Must rist" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas") pääses realism domineerima novelliski, mis seni oli ainud uusromantikute meeliszanr. · 1926. aastal jõudis esikromaanini August Mälk, kellest kujunes mitmekülgne kirjanik. Oma varasema loominguga ei tõusnud ta küll juhtivate prosaistide hulka; tema menukaim loomingujärk kuulub järgmisse kümnendisse, kui ilmusid randlaste elu kujutavad romaanid. Loominguteed alustas Erni Krusten. · Eriline tähtsus oli August Jakobsoni ja Rudolf Sirge esikromaanidel, mis avasid eesti proosale uue aineala ja mitmekesistasid kujutamislaadi. · Omaette kõrvalsuunana kujunes 1920-ndate aastate lõpul välja psühholoogiline romaan. Selle romaanitüübi viljelejad taotlesid tegelaste psüühika, hingeseisundite ja mõtiskluste ülitäpset jälgimist.Psühholoogilise romaani tuntuim näide on J. Semperi "Armukadedus" (1934).
novelliski, mis seni oli ainud uusromantikute meeliszanr. 94 · 1926. aastal jõudis esikromaanini August Mälk, kellest kujunes mitmekülgne kirjanik. Oma varasema loominguga ei tõusnud ta küll juhtivate prosaistide hulka; tema menukaim loomingujärk kuulub järgmisse kümnendisse, kui ilmusid randlaste elu kujutavad romaanid. Loominguteed alustas Erni Krusten. · Eriline tähtsus oli August Jakobsoni ja Rudolf Sirge esikromaanidel, mis avasid eesti proosale uue aineala ja mitmekesistasid kujutamislaadi. · Omaette kõrvalsuunana kujunes 1920-ndate aastate lõpul välja psühholoogiline romaan. Selle romaanitüübi viljelejad taotlesid tegelaste psüühika, hingeseisundite ja mõtiskluste ülitäpset jälgimist.Psühholoogilise romaani tuntuim näide on J. Semperi "Armukadedus" (1934).
1948. a keskel toimunud rahareform ahendas pagulaslehtede väljaandmis-võimalusi, lugejate arv kahanes ja kulud tõusid tunduvalt. Peale Eesti Raja ilmus samakaaluline ajaleht "Eesti Post", millega asuti kontakti, et püsima jääda. Kujundati kirjastus "Eesti Ajaleht Välismaal". Eestlaste koondamine Geislingeni algas oktoobri alguses 1945, peagi ilmus seal ka "Eesti Posti" esimene number (6. nov. 1945) rotomasinal paljundatuna. Asutajaks Pedro Krusten (peatmt). Ilmus 3 x nädalas. Alles 15. märtsil 1946 hakkas ajaleht ilmuma trükitult, ulatudes kuni 7000-se tiraazini. Eesti Posti peeti üheks paremini toimetatud väliseestlaste ajaleheks. Kui Eesti Rada majandusraskustesse sattus, hakkasid kaks ajalehte ilmuma kordamööda (1948). Eesti Post viidi 1950 Stockholmi, 1962 sai see ajaleht nimeks Meie Post (ilmus a-ni 1987). Eesti Rada ilmub siiani, seda on trükitud Kölnis ja Hamburgis.
literary life, started to publish their works again. The latter stands out as one of Estonia’s profound writers, her poetry conveys understanding of the sense of all human 1 Kodumaa (Homeland) 24 Jan. 1968. 2 Kuus eesti Eesti tänase muusika loojat. (Six Creators of Estonian Modern Music) (Tallinn: Eesti Raamat, 1970) p. 65. existence. In prose much attention was paid to psychological and ethical problems, especially in the works of Erni Krusten (1900-1984) and Paul Kuusberg (1916-2003). In literature we observe the slackening of ideological pressure. The concept of ”boundless Realism” by the Marxist Roger Garaudy (b. 1913) spreading in the Soviet art circles obviously played a certain role. As the first authors to turn away from the Soviet paradigm Mati Unt (1944-2005) with the story Võlg (Debt, 1962) and Enn Vetemaa (b. 1936) with the novel Monument (1965) should be mentioned.
annaabi.ee 
