HIRMUS ANTS Mitte midagi. Näed, elame edasi, joome õlut, mängime pilli. NIKOLAI Varsti tantsite kasatšokki! HIRMUS ANTS Ahah, esimene samm pidi vist teie tantsul selline olema. Paneb hea paugu jalaga perse. Me veel näeme ja siis vaatame, kes on kes. Mine nüüd minema, enne kui ma vihaseks saan. NIKOLAI Need, kes esinevad, pekstakse jalgadega nägudesse. KÕIK! HIRMUS ANTS Lase jalga. Me veel näeme, Boriss. Lahkuvad 3. stseen Teeme hävituspataljoni Nikolai, sm Lumi, sm Solk, sm Kuul Suur ruum. Täielik segadus. Häving. Kaltsud, paberid toimikud. Pildid viltu jne. Palju igasugu putukaid. Käib metsik kirbujaht. Mingi kahtlase vedelikuga. Pritsitakse üksteist ja kõiki nurki. Ilmselt putukamürk. See võtab mõistuse peast NIKOLAI 9 Miks teil siin selline pardak on? Milles asi? SOLK No pole jõudnud veel. NIKOLAI Te olete kaks aastat siin olnud. Ja no mis need on?
Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:" Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits!" Ööbik kuulis künnimehe hüüdu ja juba järgmisel hommikul laulis ta ise: "Kiri! Küüt! Laisk! Laisk! Too piits, too piits, plaks, plaks, plaks!" Nii laulab ta tänapäevani. LEHELIND Kui Metsaisa lindudele laule jagas, magas väike lehelind selle maha. Teised laulnud, tema aga ei osanud midagi teha. Kord juhtunud ta karja juurde. Sinna tulnud tüdruk lehma lüpsma. Ta lüpsnud ikka "silk, solk, silk, solk". Lind kuulnud ja laulnud järele. Nii sai ta endale laulu.
õpetamine, hoolitsema pereliikmete tervise eest. 7.Kuidas suhtuti juutidesse ja miks? halvasti suhtuti, puudus kindel elu koht, elasid eraldi linna osas, ei tohtinud maad olla, tegelesid äri ja käsitööga, olid rikkad, tegelesid liig kasu võtmisega (ehk petmine) 8.Linnaelanike pidustused, lõbustused, pühad. jõulud, uusaasta, kevad pühad, pulmad, laste ristimine, kiriku pühad, vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi). liiga tihe asustus, mis põhjustas tulekahjusid ja haigusteraekoda, turuplatsid, kaupmeeste majad, tänavad olid sillutamata, räpased, levikut. 10.Tsunfi seltsielu. tsunfti peod, igal tsunftil oli oma kaitse pühak. oli ühine kassa, , kus anti raha vaestele ja meistrite leskedele. MÕISTED: a)skraa-tsunfti põhi kiri b)moosekant-tänava muusik c)linnaõigus-dokument, kus sees olid linna reeglid
Talupoja elu keskajal Tere! Olen 31-aastane talupoeg ja käin igal nädalal turul porgandeid müümas. Mu nimi on Peeter. Tavaliselt viin laupäeviti oma saagi turule. Nii ka täna. Minu talust on linnani väga pikk maa. Pean alustama oma teekonda väga vara hommikul, sest turg algab kell 10. Linna lähen hobusega. Kõigepealt jõuan eeslinna ning seejärel all-linna. Linna südamesse ehk turuplatsile viivad kõik peatänavad. Kuna solk ja prügi visatakse elumajade akendest otse välja, on linnatänavad sageli mustad ja räpased. Tänavatel jalutavad tihti inimeste koduloomad. Tihtipeale on tänavad nii kitsad, et neis ei mahu hobusega sõitma. Tänavanimed on sageli seal töötavate ja elavate ametimeeste järgi. Mina ratsutan alati läbi Kinga tänava, kus töötab palju kingseppi. Seal on alati palju rahvast, sest inimesed soovivad oma jalanõusid parandada. Kõik ametimehed töötavad ja elavad ühes majas.
vajalikest töödest ja maksta makse. Linna juhtis raad, mida juhtisid raehärrad. Raehärra amet oli eluaegne ning palgata. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja samuti soodustasid ka linnad
Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle.Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste
Linnamüür pidi linna vaenlaste eest kaitsma. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud kiiresti. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale (Kõiv, Raudkivi 1996: 76-77). Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub praegu hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus jms., diivanist ja televiisorist pole mõtet rääkidagi
jõukust. Linnaelanikud pidasid loomi, kapsamaasid.Kuid need maad asusid siiski linna müüridest väljaspool. Kui linn kasvas, siis muutus elamine seal järjest kitsamaks. Majad paiknesid väga lähestikku. Linna keskuseks oli turuplats, selle vastas asus tavaliselt raekoda. Turuplatsil elu kees koguaeg, sest kaubitsejad tegid seal enda tööd. Seal etendati ka näitemänge. Mida äärepoole, seda jubedamaks linna olukord muutus, sest veevärk ja kanalisatsioon seal puudus. Seega solk ja praht visati tänavale maha. Sodi oli kohati nii palju, et vahepeal muutus liikumine väga raskeks. Nakkushaiguste levik oli linnades soodne. Linnaelanike eluiga oli lühem, kui maainimestel. Keskaegses linnas tegeleti põhiliselt siiski kaubanduse ja käsitööga. Linnad tekkisid ja arenesid välja just tänu käsitöölistele ja kaupmeestele, kes otsisid turvalist paika, kus tööd teha ning lõpuks kogunesid ühte kohta kokku, arenes linn
Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub tänapäeval vägagi hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus ja muud sellist. Mööbli rohkus ja iludus sõltus peremehe jõukusest
Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub tänapäeval vägagi hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus ja muud sellist. Mööbli rohkus ja iludus sõltus peremehe jõukusest
E.M. Remarque Clerfayt võidusõitja tutvub Liliani, haigega ja aitab tal pääseda mägedest sanatooriumist mis oli kui vngla. Naine muutub ilusaks ja tekib armastus. Mees sureb autoõnnetuses enne kui naine, ehkki olks pidand olema teistpidi. Naine sureb saabudes tagasi oma algse armastuse, Borisi juurde, kes juba teadis, kuidas 'all' tegelikult asjad on. "Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Ralskolnikov peategelane sooritab 2 mõrva sest .. 1) on väljavalitud ja solk, väljavalitud suudavad reeglitest üle astuda ja "teha mis tahavad", seega kui ta saab mõrvaga hakkama siis on ta väljavalitu 2) vaene ja vaevab ema ja õde rahapuudusega, kes teda ülal hoiavad. Ülikool jäi pooleli. Röövib mõrvatud paljaks, kuid ei kasuta seda. Ta tegi heategusid paar enne, aga pärast kuritegu kõigiga kalk ja hullusehood. Leiab vase pere, kelle isa matuse kinni maksab. Vanima tütre Sonjaga tekib armastus.
olla ühiskondlik töö. Vahest siis nad mõistaksid ja rohkem ei teeks. Mis, aga juhtuks kui me prügi ära ei viskaks? Arvatavasti oleks sel juhul olukord meie kõigi jaoks katastroofiline. Taimed häviksid, loomad ning inimesed oleksid pidevalt haiged. Kui me prügi enam ära ei viskaks, siis oleks igal pool kole ning ka haiseks vastikult. Kas siis üldse enam inimesi, loomi ja taimi oleks? Või me upuksime endi toodetud prügi kätte. Kahjuks on prügi, rämps ja solk vältimatu. Seda lihtsalt tuleb. Kui me sööme, peame taldrikud ja klaasid ära pesema, kui me pakendites asju ostame, peame pakendid kusagile panema jne. Loomulikult lagundavad bakterid suure osa prügist ära, kuid bakterid ei suuda lagundada kilekotte, jogurtipakke ja teisi plastmassist ja kilest esemeid. 2
N: Anna siia! (direktiiv käsk) Ma ei ütleks, et... (assertiiv eitus) M: Vaata ometi oma nägu (direktiiv käsk). Sa näed oma kõvera suuga kohutav välja. (kvaliteedimaksiim räägi tõtt) N: See suu ütleb, et pihlakavein on veel päris hea. M: Sel juhul, kas sulle ei tundu, võiks seda hoida külalistele ja torti mõne lihtsama veiniga niisutada? N: Teaksid vaid, kui halvasti ma ennast tunnen, kui asjatult jonninud olen. Muidugi ei ole see mingi pihlakavein, vaid solk. (assertiiv, ülestunnistus; kvaliteedimaksiim räägi tõtt) Kalla ta ruttu kraanikausist alla (direktiiv käsk), enne kui keegi veel mürgituse saab (implikatuur veel = järelikult on keegi juba saanud mürgituse või on lihtsalt tegu liialdusega, tõenäoliselt on juttu sellest mees, kes just veini proovis). M: Selle päris hea veini? (implikatuur ironiseeriv) N: Ma ei maitsenudki seda (assertiiv ülestunnistus). M: Aga miks? N: Sest ma usaldasin sind
pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linna müür pidi linna vaenlaste eest kaitsma. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub praegu hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus jms., diivanist ja televiisorist pole mõtet rääkidagi. Mööbli rohkus ja iludus sõltus peremehe jõukusest.
Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon, mille nimi oli Mustpeade vennaskond. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja
vahekorda Eesti ühiskonnas. Pealkirjasta tekst ise. (60 punkti) Mees, kes teadis ussisõnu (Katkendid) 2. Tegelikult sündisin ma külas, mitte metsas. Minu isa oli see, kes otsustas külla kolida. Kõik ju kolisid, või peaaegu kõik, ja minu vanemad olid ühed viimaste hulgas. Küllap ema pärast, sest temale ei meeldinud külaelu, teda ei huvitanud viljakasvatus ning ta ei söönud iialgi leiba. ,,See on solk," ütles ta mulle alati. ,,Tead, Leemet, mina ei usu, et see üldse kellelegi maitseb. Lihtsalt üks eputamine on see leivasöömine. Tahetakse kole peened välja näha ja võõramaalaste moodi elada. Hea küpse põdrakints on hoopis teine asi. Tule aga tule nüüd sööma, kallis laps! Kelle jaoks ma need kintsud siis küpsetasin?" Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas /..
hansakaupmeeste võimu ja eneseteadvust. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Seal kaubeldi, vahetati uudiseid ning veedeti lihtsalt aega. Raad lasi turuplatsil ette lugeda määrusi ja teadaandeid, seal aheldati seadusest üleastujaid karistuseks ja teistele hoiatuseks häbiposti külge. Turuplatsil astusid oma kunstiga üles ka kõikvõimalikud meelelahutajad. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus ka palju tulekahjusid. Linnas või pigem küll väljaspool linnamüüriga piiratud ala võis olla ka avalikke aedu või parke. Tähtsateks kooskäimispaikadeks olid muidugi kirikud, aga ka kõrtsid ja saunad. 16. sajand 16. sajandil ilmnesid Eesti linnaehituses uued, renessanss-stiili jooned. Tervikuna oli 16
ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks
Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imgus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus.Uuesolustiku oskakskujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu. 5
Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel ja seetõttu oli paljudes linnades nagu (näiteks ka Rakveres) Karja tänav , Lehma tee , mida mööda aeti loomi karjamaale ja tagasi. Linnal pidi ka olema peale karjamaade ka heinamaad ning täiendavaid võimalusi kaerte ja heinte ostmiseks. Sigu peeti enamasti linnas sees. Maja trepi kõrvale oli paigutatud nende jaoks söögiküna , kuid sigadele toiduks kõlbasid ka tänavale visatud jäätmed ja solk. Linna ilme parandamiseks hakati keelama sigade pidamist seespool linnamüüre ning see pidi jääma eeslinlaste elatisalaks. Vanadest traditsioonidest oli raske lahti rabeleda. Valdavalt asus enamik linnu mere, järve või jõe ääres , olid omad kaluridki olemas, kes varustasid linna kalaturgu ja müüsid osa oma saagist ka kaupmeestele väljaveoks. (PILT: keskaegsest linnapildist) 4. Tsunftid ja gildid
Kui meri jääb haigeks, siis kannatavad lisaks veel väga paljud elusolendid. Inimeste mõtlematu tegutsemine mõjutab mere tervist. Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Põhjuseks on üheltpoolt Läänemere aeglane veevahetus, teiseltpoolt mõjutab Läänemere tasakaalu inimtegevus. Vihmaveed toovad linnadest ja teedelt mürgiseid aineid, mis taimede ja loomade kudedes kuhjudes mõjutavad mere-elukate tervist. Jõgede kaudu merre voolav solk ja keemia põhjustab mere väetamist, mille tagajärjel suureneb vetikate hulk, mere süvakihtidest kaob hapnik, madalad lahed kasvavad kinni ja põhjasetted muutuvad mürgiseks mudaks. Ühtlasi muutuvad ka paljud teised vee omadused ja halvenevad kalade kudemistingimused. Üha kasvavaks probleemiks on ka Läänemerel tihenev laevaliiklus. 8 Läänemerd reostav laevade heitvesi
Linnade põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus Laialt oli levinud maalappidel, aiandus ja kariloomade pidamine Kasvatati hobuseid transpordiks Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel Enamikel linnadel oli olemas karja tänav, lehma tee vms mida mööda saadeti loomi karjamaale ja tagasi Põhja-Euroopas kasvatati ka sigu neile pandi maja trepi kõrvale küna neile kõlbasid toiduks ka tänavale visatud solk ja jäätmed Linna ilme parandamiseks keelati sigade kasvatamine seespool linnamüüre Sigade kasvatamine pidi jääme eeslinnade elatisalaks Kuna enamik linnu asusid jõgede, merede või järvede ääres oli neil ka oma kalurid varustasid linnakalaturgu ja müüsid osa oma saagist kaupmeestele väljaveoks Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunftidesse
Vaibakunstnik Anu Raud Anu Raud,kes saab sel kevadel 70aastaseks, on Viljandi külje all Heimtalis elu liikuma pannud ja võitleb üleüldise üheülbastumise vastu. Nimetab globaliseerumist interrosoljeks, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna ja karakterit Kogu Anu Raua olemine ja töö on mõtestatud, suure laenguga. Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 191...
Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsid oma tõlla või voorimehega, vaestele polnud see taskukohane. 1870. aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imbus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas ka inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Uue olustiku osaks kujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu 4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel? Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka
Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linna...
Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 23 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub praegu hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus jms., diivanist ja televiisorist pole mõtet rääkidagi. Mööbli rohkus ja iludus sõltus peremehe jõukusest
riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90- 2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva-, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu, kuunar, käru, lant, loovi-, malm, moor, näkk, pagar, peiar, plagu, plasku, puldan, riik, räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69 -6,54% kogu tüvevarast. Vene laenud on kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas,
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja...
kaupmeeste seast endale uue eluaegse liikme. Raad valitses linna kõigi elualade, isegi kodanike isikliku elu üle. Raad oli ühtlasi linnakohtuks, edasi sai kaevata tähtsaima hansalinna Lübecki raele. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaup-meestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Viimase pidev juurdevool oli linnadele elulise tähtsusega. Linnade sanitaarne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Muidugi oli tervislikum seda vett mitte juua, selle asemel tarbiti suurtes kogustes õlut. Sageli ründasid linnu taudid. Suremus linnades oli suur ja uute elanike pideva lisandumiseta poleks nad saanud püsida. Talupoegi omakorda tõmbas linna
elektrimootori vahel, et tõsta pöörete arvu,sest separaator käib tunduvalt kiiremini. Reduktor laseb separaaatori tööle panna madalatel pööretel, sest muidu ei suudaks elektrimootor seda tööle panna. Näieks kui elektrimootor töötab siis ta teeb 3000 pööret üldiselt, siis separaator teeb umbes 6000+.Separaatori sees on nagu plekk taldrikud, milles on augud ja kütus tulebsellest läbi. Kui separaator töötab, siis raskemad osad lähevad väljapoole ja solk kütus väljub ülevalt poolt mööda üht kanalit pidi ja teisest kanalist väljubpuhas kütus Tootlikus võib olla kuni 1,5 tonni kütust või tunduvalt enamgi. 38.Leektemperatuur - madaliam temp. mille puhul soojendatav kütus moodustab aurustudes kütuse pinna kohal kütuseaurude ja õhu segu mis leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Ohutuse seisukohal ei tohi laevale võetava ja seal hoitava kütuse leektäpp olla alla 60 oC, see kehtib kõigi
Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt. Kõige tähtsam ilmalik ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Kaua aega puudusid sillutatud teed ja tänavavalgustus. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge viilkatusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Enamus maju linnas oli puust. Sellepärast põlesid sagedaste tulekahjude ajal maha terved kvartalid. 3. Linnaelanikud.
15) Elu keskaegses linnas Linna südameks oli turuplats. Seal ääres asusid raekoda, vaekoda (seal asusid kaaluühikud, millega mõõdeti, kas kaupmeeste kaalud on õiged), käsitööliste ja kaupmeeste hooned. Raekojas oli raad ehk linnavalitsus. Turuplatsile viisid linna tähtsamad teed. Linnas asusid veel kirikud ning tähtsamates linnades olid katedraalid (selleks oli piirkonna peakirik). Keskaegse linna tänavad olid sillutamata peale peatänava. Kanalisatsiooni ei olnud. Solk visati tänavatele enamasti akendest alla. Timukas valitses selle üle, et linnatänavad oleksid puhtad. Ta oli põlatud inimene. Linnas ehitati majad üksteise kõrvale. Ehitati sinna, kus ruumi oli. Linna elu juhtis raad, mis koosnes raehärradest. Linnapea ehk bürgermeister ehk meer. Kohad, kus tegeleti haigete või vaestega nimetati hospidaliks. Seal töötasid nunnad. Seek oli pidalitõbiste haigemaja. Linnaelaniku kodu: tegevusalad ja elupaik olid omavahel seotud
.. --) Oleks on paha poiss ~ Oleks tädil rattad all, oleks omnibuss; (Palun... --) Kirikus palutakse Jutujätkud ja naljasõnad · Lollitavad jätkud vanasõnadele Amet kõik, mis leiba annab... peksa või kassi; Kui on pühad, olgu õieti... eit, too lambajalg korraga lauale! Laps on laps... peaasi, et pole plika; Mees mehe vastu... ja kaks meest kassi vastu; Põhjatuul on alati külm... puhugu ta põhjast või lõunast; Solgisurma pole keegi surnud... ja kui on surnud, siis pole õige solk olnud · Tervitus-, soovi- ja tänuvormelite naljatavad jätkud või paroodiad Ela hästi, sure püsti, surres pane jalad risti! Hea laps, lambasilm, saba vaja, saksa koer! (naljatav- tögav vormel eriti last tänades) Head aega, mul pole aega! Head teed... ja suhkrut sisse! Jumalaga, julgad taga (teise tee peal tilgad taga)! Jätku leiba, jälle sööte! Ole meheks lubamast, jumal hoidku nägemast! Puhka rahus, porgand ~ kahvel kõhus! Sinu terviseks minu sisse! Suur kiitus, jäme tänu!
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
Enamasti leiab tekstidest fraseologisme ja võrdlusi nagu ,,õnge minema", ,,ninapidi vedama", ,,tõtt vaatama" (,,Kapiukse kollid"), ,,otsi ära andma", ,,pimeda kätte jääma", ,,viskasid ennast pikali nagu silgud", ,,rontväsinud", ,,hirnuma nagu hobune" (Liisu-sari). Liisu-raamatutes on vanavanemate suu läbi lasteni toodud kõnekäänud: ,,see tüdruk küll ei püsi pütis ega kotis" ja ,,kui keegi on üldse solgisurma surnud, siis polevat see küll õige solk olnud". Võõr- ja erialasõnadest leidsin vaid sõnad ,,positiivne" ja ,,sanitar". Omadussõna ,,võrratu" auto iseloomustamiseks tundub olevat ka rohkem lastevanemate kui 5aastase lapse sõnavarast. Vilep ei püüa obstsöönsuste ja vandesõnadega laste hulgas populaarsust võita. Kivirähu Limpa-loos tohutu populaarsuse võitnud sõna ,,peerukott" võiks ahvatleda enamaks kui Liisu-lugude kass Joosepi laua all ,,puuksutamine". Jutus ,,Liisu
Oo seda rasvast rahulolu oo seda rasvast rahulolu kus hingitseb mu hingelaad oo naljamehe sümbolmolu kel elulaad on ELULAAD mu rahvus: eestlane ja sugu: mees ma olen sündinud ENSV-s käib käsi hästi süda magab see ongi minu eesti jonn kes avalikult mõtteid jagab on äraandja etalon mu rahvus: eestlane... käib kulla ülekuldamine ei väsi naine mees ei nolk käib oma aia muldamine ja naabri aeda lendab solk mu rahvus: eestlane... suu laulab süda muretseb on eesti rahvalaulufraas 31 ja veel üks väike väljavõte üks eesti rahvalaulufraas: esimesed heidetakse tagumised tapetakse KESKMISED koju tulevad mu rahvus: eestlane ja sugu: mees ma olen sündinud ENSV-s II Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus Jüri Üdi valikkogu "Ma olin Jüri Üdi", kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Lisaks
Indrek saabus pisut hiljemini ja sellepärast leidis ta laudkonna eest, mis oli juba paraja auru all. Tõepoolest oli härra Slopasev päris piduperemees ja pidukorraldaja, teised kõik, ka nimepäevnik ise, olid tema külalised, sest härra Voitinskil endal polnud võimalik midagi oma sünnipäevapühitsemiseks teha. Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopasevi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopasevi arvates solk. Peale selle ,,sakuska": heering sibulaga, hapu kurk, juust, vorst, sink, sinep, võid ja leiba, kuum teemasin. Selle ümber istus see sünnipäeva ,,soe kompanii" ja ajas suurt, sügavat ja laia juttu. Aina üleilmalised probleemid, aina inimesest kui niisugusest ja jumalast! Et aga Indrek varsti oli ainuke kaine lauas, siis tahtsid kõik oma tarkust temaga jagada ja teda oma jüngriks teha, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
