Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1
Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:" Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits!" Ööbik kuulis künnimehe hüüdu ja juba järgmisel hommikul laulis ta ise: "Kiri! Küüt! Laisk! Laisk! Too piits, too piits, plaks, plaks, plaks!" Nii laulab ta tänapäevani. LEHELIND Kui Metsaisa lindudele laule jagas, magas väike lehelind selle maha. Teised laulnud, tema aga ei osanud midagi teha. Kord juhtunud ta karja juurde. Sinna tulnud tüdruk lehma lüpsma. Ta lüpsnud ikka "silk, solk, silk, solk". Lind kuulnud ja laulnud järele. Nii sai ta endale laulu.
õpetamine, hoolitsema pereliikmete tervise eest. 7.Kuidas suhtuti juutidesse ja miks? halvasti suhtuti, puudus kindel elu koht, elasid eraldi linna osas, ei tohtinud maad olla, tegelesid äri ja käsitööga, olid rikkad, tegelesid liig kasu võtmisega (ehk petmine) 8.Linnaelanike pidustused, lõbustused, pühad. jõulud, uusaasta, kevad pühad, pulmad, laste ristimine, kiriku pühad, vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi). liiga tihe asustus, mis põhjustas tulekahjusid ja haigusteraekoda, turuplatsid, kaupmeeste majad, tänavad olid sillutamata, räpased, levikut. 10.Tsunfi seltsielu. tsunfti peod, igal tsunftil oli oma kaitse pühak. oli ühine kassa, , kus anti raha vaestele ja meistrite leskedele. MÕISTED: a)skraa-tsunfti põhi kiri b)moosekant-tänava muusik c)linnaõigus-dokument, kus sees olid linna reeglid
Talupoja elu keskajal Tere! Olen 31-aastane talupoeg ja käin igal nädalal turul porgandeid müümas. Mu nimi on Peeter. Tavaliselt viin laupäeviti oma saagi turule. Nii ka täna. Minu talust on linnani väga pikk maa. Pean alustama oma teekonda väga vara hommikul, sest turg algab kell 10. Linna lähen hobusega. Kõigepealt jõuan eeslinna ning seejärel all-linna. Linna südamesse ehk turuplatsile viivad kõik peatänavad. Kuna solk ja prügi visatakse elumajade akendest otse välja, on linnatänavad sageli mustad ja räpased. Tänavatel jalutavad tihti inimeste koduloomad. Tihtipeale on tänavad nii kitsad, et neis ei mahu hobusega sõitma. Tänavanimed on sageli seal töötavate ja elavate ametimeeste järgi. Mina ratsutan alati läbi Kinga tänava, kus töötab palju kingseppi. Seal on alati palju rahvast, sest inimesed soovivad oma jalanõusid parandada. Kõik ametimehed töötavad ja elavad ühes majas.
Linna juhtis raad, mida juhtisid raehärrad. Raehärra amet oli eluaegne ning palgata. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja samuti soodustasid ka linnad
Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle.Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste
Linnamüür pidi linna vaenlaste eest kaitsma. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud kiiresti. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale (Kõiv, Raudkivi 1996: 76-77). Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub praegu hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus jms., diivanist ja televiisorist pole mõtet rääkidagi
jõukust. Linnaelanikud pidasid loomi, kapsamaasid.Kuid need maad asusid siiski linna müüridest väljaspool. Kui linn kasvas, siis muutus elamine seal järjest kitsamaks. Majad paiknesid väga lähestikku. Linna keskuseks oli turuplats, selle vastas asus tavaliselt raekoda. Turuplatsil elu kees koguaeg, sest kaubitsejad tegid seal enda tööd. Seal etendati ka näitemänge. Mida äärepoole, seda jubedamaks linna olukord muutus, sest veevärk ja kanalisatsioon seal puudus. Seega solk ja praht visati tänavale maha. Sodi oli kohati nii palju, et vahepeal muutus liikumine väga raskeks. Nakkushaiguste levik oli linnades soodne. Linnaelanike eluiga oli lühem, kui maainimestel. Keskaegses linnas tegeleti põhiliselt siiski kaubanduse ja käsitööga. Linnad tekkisid ja arenesid välja just tänu käsitöölistele ja kaupmeestele, kes otsisid turvalist paika, kus tööd teha ning lõpuks kogunesid ühte kohta kokku, arenes linn
Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub tänapäeval vägagi hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus ja muud sellist. Mööbli rohkus ja iludus sõltus peremehe jõukusest
Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub tänapäeval vägagi hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus ja muud sellist. Mööbli rohkus ja iludus sõltus peremehe jõukusest
E.M. Remarque Clerfayt võidusõitja tutvub Liliani, haigega ja aitab tal pääseda mägedest sanatooriumist mis oli kui vngla. Naine muutub ilusaks ja tekib armastus. Mees sureb autoõnnetuses enne kui naine, ehkki olks pidand olema teistpidi. Naine sureb saabudes tagasi oma algse armastuse, Borisi juurde, kes juba teadis, kuidas 'all' tegelikult asjad on. "Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Ralskolnikov peategelane sooritab 2 mõrva sest .. 1) on väljavalitud ja solk, väljavalitud suudavad reeglitest üle astuda ja "teha mis tahavad", seega kui ta saab mõrvaga hakkama siis on ta väljavalitu 2) vaene ja vaevab ema ja õde rahapuudusega, kes teda ülal hoiavad. Ülikool jäi pooleli. Röövib mõrvatud paljaks, kuid ei kasuta seda. Ta tegi heategusid paar enne, aga pärast kuritegu kõigiga kalk ja hullusehood. Leiab vase pere, kelle isa matuse kinni maksab. Vanima tütre Sonjaga tekib armastus.
olla ühiskondlik töö. Vahest siis nad mõistaksid ja rohkem ei teeks. Mis, aga juhtuks kui me prügi ära ei viskaks? Arvatavasti oleks sel juhul olukord meie kõigi jaoks katastroofiline. Taimed häviksid, loomad ning inimesed oleksid pidevalt haiged. Kui me prügi enam ära ei viskaks, siis oleks igal pool kole ning ka haiseks vastikult. Kas siis üldse enam inimesi, loomi ja taimi oleks? Või me upuksime endi toodetud prügi kätte. Kahjuks on prügi, rämps ja solk vältimatu. Seda lihtsalt tuleb. Kui me sööme, peame taldrikud ja klaasid ära pesema, kui me pakendites asju ostame, peame pakendid kusagile panema jne. Loomulikult lagundavad bakterid suure osa prügist ära, kuid bakterid ei suuda lagundada kilekotte, jogurtipakke ja teisi plastmassist ja kilest esemeid. 2
N: Anna siia! (direktiiv käsk) Ma ei ütleks, et... (assertiiv eitus) M: Vaata ometi oma nägu (direktiiv käsk). Sa näed oma kõvera suuga kohutav välja. (kvaliteedimaksiim räägi tõtt) N: See suu ütleb, et pihlakavein on veel päris hea. M: Sel juhul, kas sulle ei tundu, võiks seda hoida külalistele ja torti mõne lihtsama veiniga niisutada? N: Teaksid vaid, kui halvasti ma ennast tunnen, kui asjatult jonninud olen. Muidugi ei ole see mingi pihlakavein, vaid solk. (assertiiv, ülestunnistus; kvaliteedimaksiim räägi tõtt) Kalla ta ruttu kraanikausist alla (direktiiv käsk), enne kui keegi veel mürgituse saab (implikatuur veel = järelikult on keegi juba saanud mürgituse või on lihtsalt tegu liialdusega, tõenäoliselt on juttu sellest mees, kes just veini proovis). M: Selle päris hea veini? (implikatuur ironiseeriv) N: Ma ei maitsenudki seda (assertiiv ülestunnistus). M: Aga miks? N: Sest ma usaldasin sind
pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linna müür pidi linna vaenlaste eest kaitsma. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub praegu hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus jms., diivanist ja televiisorist pole mõtet rääkidagi. Mööbli rohkus ja iludus sõltus peremehe jõukusest.
kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon, mille nimi oli Mustpeade vennaskond. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja
vahekorda Eesti ühiskonnas. Pealkirjasta tekst ise. (60 punkti) Mees, kes teadis ussisõnu (Katkendid) 2. Tegelikult sündisin ma külas, mitte metsas. Minu isa oli see, kes otsustas külla kolida. Kõik ju kolisid, või peaaegu kõik, ja minu vanemad olid ühed viimaste hulgas. Küllap ema pärast, sest temale ei meeldinud külaelu, teda ei huvitanud viljakasvatus ning ta ei söönud iialgi leiba. ,,See on solk," ütles ta mulle alati. ,,Tead, Leemet, mina ei usu, et see üldse kellelegi maitseb. Lihtsalt üks eputamine on see leivasöömine. Tahetakse kole peened välja näha ja võõramaalaste moodi elada. Hea küpse põdrakints on hoopis teine asi. Tule aga tule nüüd sööma, kallis laps! Kelle jaoks ma need kintsud siis küpsetasin?" Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas /..
hansakaupmeeste võimu ja eneseteadvust. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Seal kaubeldi, vahetati uudiseid ning veedeti lihtsalt aega. Raad lasi turuplatsil ette lugeda määrusi ja teadaandeid, seal aheldati seadusest üleastujaid karistuseks ja teistele hoiatuseks häbiposti külge. Turuplatsil astusid oma kunstiga üles ka kõikvõimalikud meelelahutajad. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus ka palju tulekahjusid. Linnas või pigem küll väljaspool linnamüüriga piiratud ala võis olla ka avalikke aedu või parke. Tähtsateks kooskäimispaikadeks olid muidugi kirikud, aga ka kõrtsid ja saunad. 16. sajand 16. sajandil ilmnesid Eesti linnaehituses uued, renessanss-stiili jooned. Tervikuna oli 16
ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks
Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imgus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus.Uuesolustiku oskakskujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu. 5
Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel ja seetõttu oli paljudes linnades nagu (näiteks ka Rakveres) Karja tänav , Lehma tee , mida mööda aeti loomi karjamaale ja tagasi. Linnal pidi ka olema peale karjamaade ka heinamaad ning täiendavaid võimalusi kaerte ja heinte ostmiseks. Sigu peeti enamasti linnas sees. Maja trepi kõrvale oli paigutatud nende jaoks söögiküna , kuid sigadele toiduks kõlbasid ka tänavale visatud jäätmed ja solk. Linna ilme parandamiseks hakati keelama sigade pidamist seespool linnamüüre ning see pidi jääma eeslinlaste elatisalaks. Vanadest traditsioonidest oli raske lahti rabeleda. Valdavalt asus enamik linnu mere, järve või jõe ääres , olid omad kaluridki olemas, kes varustasid linna kalaturgu ja müüsid osa oma saagist ka kaupmeestele väljaveoks. (PILT: keskaegsest linnapildist) 4. Tsunftid ja gildid
Kui meri jääb haigeks, siis kannatavad lisaks veel väga paljud elusolendid. Inimeste mõtlematu tegutsemine mõjutab mere tervist. Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Põhjuseks on üheltpoolt Läänemere aeglane veevahetus, teiseltpoolt mõjutab Läänemere tasakaalu inimtegevus. Vihmaveed toovad linnadest ja teedelt mürgiseid aineid, mis taimede ja loomade kudedes kuhjudes mõjutavad mere-elukate tervist. Jõgede kaudu merre voolav solk ja keemia põhjustab mere väetamist, mille tagajärjel suureneb vetikate hulk, mere süvakihtidest kaob hapnik, madalad lahed kasvavad kinni ja põhjasetted muutuvad mürgiseks mudaks. Ühtlasi muutuvad ka paljud teised vee omadused ja halvenevad kalade kudemistingimused. Üha kasvavaks probleemiks on ka Läänemerel tihenev laevaliiklus. 8 Läänemerd reostav laevade heitvesi
Linnade põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus Laialt oli levinud maalappidel, aiandus ja kariloomade pidamine Kasvatati hobuseid transpordiks Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel Enamikel linnadel oli olemas karja tänav, lehma tee vms mida mööda saadeti loomi karjamaale ja tagasi Põhja-Euroopas kasvatati ka sigu neile pandi maja trepi kõrvale küna neile kõlbasid toiduks ka tänavale visatud solk ja jäätmed Linna ilme parandamiseks keelati sigade kasvatamine seespool linnamüüre Sigade kasvatamine pidi jääme eeslinnade elatisalaks Kuna enamik linnu asusid jõgede, merede või järvede ääres oli neil ka oma kalurid varustasid linnakalaturgu ja müüsid osa oma saagist kaupmeestele väljaveoks Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunftidesse
nii: maa on asfaldi all, no katsu sa kobestada. Vesi tuleb ainult kraanist. Vett ei vulise, oja äärde minna ei saa, ujuma ei saa kohe, kui tahad. Ja ega ta teab mis hea juua ka ei ole. Sa ei näe hommikul ärgates tuldki, ei saa ahju tuld tehagi. Järgmine asi – õhk, taevatähti ei näe, valgustid on ees. Valgusereostus, mürareostus, isegi tarkusereostus – liiga palju teadustöid, igasuguseid. Kõige suurem süüdlane on see inimene, kes leiutas veekemmergu. Praegu jookseb solk pilvelõhkujast ka mere poole... Minu vanaisa oli maru mees, siitsamast talust. Kord tuli juudi kaupmees raamatutega õue peale. Minu isa, tulevane kirjanik, oli väga elevil, ootas, et nüüd isa ostab mõne raamatu. Vanaisa läkski välja, vaatas – oli ilukirjandust ja ajakirjandust. Rahakott oli ka peos. Viimaks pani rahakoti mokad kinni ja ütles: mis mul tääda on, see on mul pään; mis mul pään ei ole, seda ei ole mul vaja tääda.
Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsid oma tõlla või voorimehega, vaestele polnud see taskukohane. 1870. aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imbus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas ka inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Uue olustiku osaks kujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu 4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel? Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka
Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle. Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning
Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 23 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub praegu hädavajalik: kraanivesi, keskküte, elektrivalgustus jms., diivanist ja televiisorist pole mõtet rääkidagi. Mööbli rohkus ja iludus sõltus peremehe jõukusest
riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90- 2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva-, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu, kuunar, käru, lant, loovi-, malm, moor, näkk, pagar, peiar, plagu, plasku, puldan, riik, räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69 -6,54% kogu tüvevarast. Vene laenud on kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas,
Peale isa surma kolib ema oma lastega Leemeti ja Salmega tagasi metsa elama.Vend Voortele aitab ka elamisse sisse elada,andes õele piima anmvad hundid. Metsas toitutakse põhiliselt põrdalihast.Lemmikroog on öökullimunad. Leib ja muu kaasaaegne on nii ema kui ka onu arvates solk. Voortele on tark,ta on isalik eeskuju Leemetile.Onu õpetab poisile ussisõnu. Ussisõnad tulevad alguses raskelt,kuna seal on vaja palju susiseda.Pärast hakkab asi Leemetile asi meeldima. Onu rääbib Leemtile oma isast,kel olnud kunagi mürgihambad ning kõik raudmehed kartnud teda
11.peatükk Lapsed olid põgenedes pakutud leiva kaasa võtnud ja hakkavad seda sööma, uhkustavad sellega, kuidas neile leib mõjub. Pärtel sööb hea meelega, aga Hiiel hakkab väga paha. L tunneb, et leib on kuiv ja ei maitse. Kodus sunnib ema teda palju liha sööma ja L tunnistab leivasöömise üles. Ema saab väga vihaseks. Ta saab teada, et ka Salme on leiba proovinud. Õnneks ei juhtu Leemetiga midagi ja tema kõht seedib leiva ära. Ka Meeme arvab, et leib on solk. 12.peatükk Pirre ja Räägu juures. Suur täi on targemaks saanud ega poe enam pragudesse. Täi jumaldab Hiiet ja poeb talle nagu koer. Ka Hiiele meeldis täi, kuigi ta ei saanud isegi sellest aru, kus on täi silmad ja suu. Hiie võis täi seljas ratsutada. Pirre ja Rääk kutsusid lapsi kaasa koopasse, et täid seinale joonistada, nagu nende esivanemad tegid. Koopaseinad oli vanu joonistusi täis ja ka täi sai jäädvustatud. Tagapool olid seinad varisenud ja seetõttu ajalugu hävinenud
kaupmeeste seast endale uue eluaegse liikme. Raad valitses linna kõigi elualade, isegi kodanike isikliku elu üle. Raad oli ühtlasi linnakohtuks, edasi sai kaevata tähtsaima hansalinna Lübecki raele. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaup-meestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Viimase pidev juurdevool oli linnadele elulise tähtsusega. Linnade sanitaarne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Muidugi oli tervislikum seda vett mitte juua, selle asemel tarbiti suurtes kogustes õlut. Sageli ründasid linnu taudid. Suremus linnades oli suur ja uute elanike pideva lisandumiseta poleks nad saanud püsida. Talupoegi omakorda tõmbas linna
elektrimootori vahel, et tõsta pöörete arvu,sest separaator käib tunduvalt kiiremini. Reduktor laseb separaaatori tööle panna madalatel pööretel, sest muidu ei suudaks elektrimootor seda tööle panna. Näieks kui elektrimootor töötab siis ta teeb 3000 pööret üldiselt, siis separaator teeb umbes 6000+.Separaatori sees on nagu plekk taldrikud, milles on augud ja kütus tulebsellest läbi. Kui separaator töötab, siis raskemad osad lähevad väljapoole ja solk kütus väljub ülevalt poolt mööda üht kanalit pidi ja teisest kanalist väljubpuhas kütus Tootlikus võib olla kuni 1,5 tonni kütust või tunduvalt enamgi. 38.Leektemperatuur - madaliam temp. mille puhul soojendatav kütus moodustab aurustudes kütuse pinna kohal kütuseaurude ja õhu segu mis leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Ohutuse seisukohal ei tohi laevale võetava ja seal hoitava kütuse leektäpp olla alla 60 oC, see kehtib kõigi
Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt. Kõige tähtsam ilmalik ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Kaua aega puudusid sillutatud teed ja tänavavalgustus. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge viilkatusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Enamus maju linnas oli puust. Sellepärast põlesid sagedaste tulekahjude ajal maha terved kvartalid. 3. Linnaelanikud.
15) Elu keskaegses linnas Linna südameks oli turuplats. Seal ääres asusid raekoda, vaekoda (seal asusid kaaluühikud, millega mõõdeti, kas kaupmeeste kaalud on õiged), käsitööliste ja kaupmeeste hooned. Raekojas oli raad ehk linnavalitsus. Turuplatsile viisid linna tähtsamad teed. Linnas asusid veel kirikud ning tähtsamates linnades olid katedraalid (selleks oli piirkonna peakirik). Keskaegse linna tänavad olid sillutamata peale peatänava. Kanalisatsiooni ei olnud. Solk visati tänavatele enamasti akendest alla. Timukas valitses selle üle, et linnatänavad oleksid puhtad. Ta oli põlatud inimene. Linnas ehitati majad üksteise kõrvale. Ehitati sinna, kus ruumi oli. Linna elu juhtis raad, mis koosnes raehärradest. Linnapea ehk bürgermeister ehk meer. Kohad, kus tegeleti haigete või vaestega nimetati hospidaliks. Seal töötasid nunnad. Seek oli pidalitõbiste haigemaja. Linnaelaniku kodu: tegevusalad ja elupaik olid omavahel seotud
.. --) Oleks on paha poiss ~ Oleks tädil rattad all, oleks omnibuss; (Palun... --) Kirikus palutakse Jutujätkud ja naljasõnad · Lollitavad jätkud vanasõnadele Amet kõik, mis leiba annab... peksa või kassi; Kui on pühad, olgu õieti... eit, too lambajalg korraga lauale! Laps on laps... peaasi, et pole plika; Mees mehe vastu... ja kaks meest kassi vastu; Põhjatuul on alati külm... puhugu ta põhjast või lõunast; Solgisurma pole keegi surnud... ja kui on surnud, siis pole õige solk olnud · Tervitus-, soovi- ja tänuvormelite naljatavad jätkud või paroodiad Ela hästi, sure püsti, surres pane jalad risti! Hea laps, lambasilm, saba vaja, saksa koer! (naljatav- tögav vormel eriti last tänades) Head aega, mul pole aega! Head teed... ja suhkrut sisse! Jumalaga, julgad taga (teise tee peal tilgad taga)! Jätku leiba, jälle sööte! Ole meheks lubamast, jumal hoidku nägemast! Puhka rahus, porgand ~ kahvel kõhus! Sinu terviseks minu sisse! Suur kiitus, jäme tänu!
b)kvantitatiivsed (arvukuse, biomassi või energiahulga hindamine kindlalt pindalalt või ruumalast) Kohtamus: kui paljudes proovides esineb (% kõigi proovide arvust). Batomeeter- tööriist pelagiaalis vee ja planktoni kogumiseks. Planktonvõrk. Traal Bentaalis- põhjaammutid, põhjaloomade kahv, sõel ja purgid. Hüdrobioloogia ajaloost: Teaduse tähenduses alles 19. saj lõpust. Põhjused: *kalade ja vaalade tööndusliku varude vähenemine põhjapoolkeral *veekogude reostumine (solk kallati linnades otse jõkke) 1872- Napoli merebioloogiajaam 1876- Newport merebioloogiajaam USA-s 1890- Järvedele Plönis (Saksamaa) Eesti hüdrobioloogia rajajad: Max von zur Mühlen (1850-1918). Uurinud pangodi, Keeri, Saadjärve, Rõuge järvi. 1905- LUSi juures järvekomisjon jne. Guido Schneider (1866-1948). Uurinud kalade anatoomiat ja kalandust. Heinrich Riikoja (1891-1988). Saadjärve, hiljem paljude väikejärvede ja Emajõe uurimine. Eestikeelse hüdrobioloogia rajaja.
Enamasti leiab tekstidest fraseologisme ja võrdlusi nagu ,,õnge minema", ,,ninapidi vedama", ,,tõtt vaatama" (,,Kapiukse kollid"), ,,otsi ära andma", ,,pimeda kätte jääma", ,,viskasid ennast pikali nagu silgud", ,,rontväsinud", ,,hirnuma nagu hobune" (Liisu-sari). Liisu-raamatutes on vanavanemate suu läbi lasteni toodud kõnekäänud: ,,see tüdruk küll ei püsi pütis ega kotis" ja ,,kui keegi on üldse solgisurma surnud, siis polevat see küll õige solk olnud". Võõr- ja erialasõnadest leidsin vaid sõnad ,,positiivne" ja ,,sanitar". Omadussõna ,,võrratu" auto iseloomustamiseks tundub olevat ka rohkem lastevanemate kui 5aastase lapse sõnavarast. Vilep ei püüa obstsöönsuste ja vandesõnadega laste hulgas populaarsust võita. Kivirähu Limpa-loos tohutu populaarsuse võitnud sõna ,,peerukott" võiks ahvatleda enamaks kui Liisu-lugude kass Joosepi laua all ,,puuksutamine". Jutus ,,Liisu
Oo seda rasvast rahulolu oo seda rasvast rahulolu kus hingitseb mu hingelaad oo naljamehe sümbolmolu kel elulaad on ELULAAD mu rahvus: eestlane ja sugu: mees ma olen sündinud ENSV-s käib käsi hästi süda magab see ongi minu eesti jonn kes avalikult mõtteid jagab on äraandja etalon mu rahvus: eestlane... käib kulla ülekuldamine ei väsi naine mees ei nolk käib oma aia muldamine ja naabri aeda lendab solk mu rahvus: eestlane... suu laulab süda muretseb on eesti rahvalaulufraas 31 ja veel üks väike väljavõte üks eesti rahvalaulufraas: esimesed heidetakse tagumised tapetakse KESKMISED koju tulevad mu rahvus: eestlane ja sugu: mees ma olen sündinud ENSV-s II Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus Jüri Üdi valikkogu "Ma olin Jüri Üdi", kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Lisaks
Indrek saabus pisut hiljemini ja sellepärast leidis ta laudkonna eest, mis oli juba paraja auru all. Tõepoolest oli härra Slopasev päris piduperemees ja pidukorraldaja, teised kõik, ka nimepäevnik ise, olid tema külalised, sest härra Voitinskil endal polnud võimalik midagi oma sünnipäevapühitsemiseks teha. Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopasevi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopasevi arvates solk. Peale selle ,,sakuska": heering sibulaga, hapu kurk, juust, vorst, sink, sinep, võid ja leiba, kuum teemasin. Selle ümber istus see sünnipäeva ,,soe kompanii" ja ajas suurt, sügavat ja laia juttu. Aina üleilmalised probleemid, aina inimesest kui niisugusest ja jumalast! Et aga Indrek varsti oli ainuke kaine lauas, siis tahtsid kõik oma tarkust temaga jagada ja teda oma jüngriks teha, sest
annaabi.ee 
