*Epitseuksis: „Tuisk“- „Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää“ *Personifikatsioon: „Tuisk“- „tuisk jookseb“ ja „lumelained“ „Helin“- „helin helises“ja „helingi läks kangemaks“ „Lilled“- „naerateleb päikserind“ „lilled põlevad“ „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- „täht süttib“ 9. I on kasutatud ristriimi ja meesriimi ...maa A ...kanda B ...ka A ...siniranda B II on kasutatud meesriimi ja libisev riim. Meesriim: mees-sees Libisev riim:suuremaks-kangemaks III on kasutatud ristriimi ja libisevriimi ja süliriimi ....lilleleid A ...päikserind B
igas olukorras minu armastatud girl-friend E Arvan et Neiu E puhul on tegemist armastus luuletusega, autor käsitleb tõelist armastust, mille puhul pole oluline vara ega rikkus vaid ainult tunded. Tema armastatu jaoks ei ole vahet, mis tal on seljas või mida ta sööb. Luuletuse idee on see, et tõeline armastus ei sõltu varanduslikust seisust, luuletus on lihtsa ülessehitusega, kasutatakse antud luuletuses ristriimi. Luuletusest jääb mulje nagu kirjanik kirjutaks iseendast. Luuletuses ülistatakse neiu E-d, luuletuse elavdamiseks on sisse toodud võõrkeelne sõna. Luuletuses ei ole kasutatud eriti kõnekujundeid, epiteetideks on : kaunis, raske, armastatud, Kasutatud on allegooriat ostsin selga viimase Pariisi moe,nüüd ta nartsusid ei pelga. Jahimees Väikest parti ma ei jahi
Artur Alliksaare luuleanalüüs Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust(Mõtted on nagu õied, mis tolmlevad puul). Luule on kõlarikas(Ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu). ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni(Millal viljasid valmib me ulmedepuus, Ei enam karda õudset surmasalu,) Perifraasi kasutab(Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli,tõukab pärani väravad sulade tallil.Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu.
maailmas ja seeläbi ka erinevate kannatuste ja valu kogemine. Teoses domineerib lõpmatu lootus ja ootus, mis ei vii (kuhugi) lõpptulemuseni ning kurbus ja äng, millel ei näigi lõppu olevat. Luulekogu tajutavaks nn. peategelaseks on noor naine, kelle silme läbi kõik sündmused aset leiavad. Teos on üles ehitatud (väga) vabas vormis ning valdavalt on kasutatud vabavärssi, välja arvatud paar luuletust , kus on kasutatud ka ristriimi. Autor ei kasuta teoses ei punkte ega ka komasid (puudub korrapärasus). Suurt algustähte kasutatakse täpselt nii kuidas juhtub (juhuslik). Luulekogu on illustreeritud piltidega. Teoses on kasutatud kõikvõimalikke kujundeid ning sõnamänge: 1) Isikustamine: Tuisk matab jälje Lumehanged varjutavad päikest Mõtted süttivad Aeg magab Silmad naeravad valusalt 2) Epiteedid: Lumivalge taevas
Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle .Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust. Luule on kõlarikas ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni. 5) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut “Tuul käib tantsimas sarapuusaludes” arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet
Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. ( Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha.) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. Riimiskeemid Marie Underi luulekogus "Sädemed tuhas" leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistest natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim.( jaluaasavalukaasa / ABAB ) Leidub ka süliriimi. ( rohusvariharilohus / ABBA ) Samuti paarisriimi. ( päijäiseinlein / AABB )
Kordamine lüürika 1.Mis on lüürika? Luule 2.Mis on luuletuse tunnused? Riim, salm, rida, rütm 3.Mis on stroof? Salm 4.Mis on värss? Rida 5.Milline on paarisriimi skeem? AABB 6.Milline on süliriimi skeem? ABBA 7.Milline on ristriimi skeem? ABAB 8.Mis on vabavärss? Luuletus, mis ei riimu. 9.Mis on epiteet?Too näide! Omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist nt. katkine trepp, käänuline tee. 10.Mis on metafoor?Too näide! Tähenduste ülekandmise sarnasuse alusel nt. jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt
Võib-olla tsükkel „Järel revolutsiooni“. Tsükkel tekitab äreva meeleolu ning on irooniline. „On kõrtsikoopad pärani kõik lahti, vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib.“ „Ministriga joob sinasõprust lurjus“ „… kunstimõtet Kölni katedraalis võib leida vaid veel purjus bakalaureus.“ 5. Viie luuletuse vormide analüüs. 1. „Üle haudade“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. (ABAB) 2. „Oli sügis“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB) 3. „Haud“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on ABCCBA Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardund ladvus öökull huikab, täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab.
sul kohtuma on minna rutt, või mõtet suurt ja salatut seal mõtled teda nähes aga sa nagu segaduses tardud, kõik äkki vakatab su sees ja kummardad täis vaga hardust siis ilu pühaduse ees. Luuletus on pühendatud ühele kaunile naisele, kelleks on krahvinna J. M. Zavadovskaja (1807-1874). Selle luuletuse kirjutas Puskin krahvinna albumisse. Puskin imetleb naist ning rõhutab tema ilu. Vihjab ka sellele, et temaga ei saa kedagi teist võrrelda. Esimeses salmis on kasutatud ristriimi, teine salm on kirjutatud vabavärsis. Kujundepiteelidest on kasutatud: veetluste imepärast, kauniduse särast. Hoidjale Oh kaitselmus mu karmis elus, mu armas memm, mu hoidja hea! Kesk männimetsi vaikses pelus mind ootad, kallis kulupea. Sa akent silmist lasta kardad just nagu hoolas vahimees. Peost tihti sülle vaovad vardad, kui vaatad teed, mis mustab ees. Sa kaugeid radu rändad vaimus ja ikka raske on su rind: suur mure, mingi häda aimus nii ööl kui päeval rõhub sind.
Ta kirjutas pilkavat ja satiirilist luulet. Renessanss 1. Kus, millal sai alguse renessanss. Itaalias 14.sajandil. 2. Mida see tähendab? Taassündi. 3. Nimeta renessanssiaegseid eri maade kirjanikke, nende teoseid, zanrid. Shakespeare(Inglismaa) ,,Romeo ja Julia" ; Petrarca(Itaalia) ,,Africa" ; Boccaccio(Itaalia) ,,Dekameron" ; Cervantes(Hispaania) ,,Don Quijote" 4. Petrarca sonett Koosneb kahest katräänist, kahest tortsetist, esineb süli- ja ristriimi. Shakespeare'i sonett Koosneb kolmest katräänist, ühest kaksik värsist, viieteist kuue jambisest. 5. Boccaccio novell Keskendub ühele sündmusele, inimese kujutis on staatiline, suletud lõpp. Tsehhovi novell Sündmustik pole oluline,esiplaanil on suhted, tegelastel on sisepinged, avatud lõpp. 6. Raamjutustus Ühe põhijutustuse raamidesse on paigutatud vähemal või suuremal hulgal teisi terviklikke jutustavaid tekste. 7
teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi teenetemärk. · Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasutus · Luuletused on lihtsa sõnastusega. · Riimilised luuletused, kasutatakse lõppriimi. · Luuletustes kasutatakse enamjaolt ristriimi. · Suuremosa luuletusi on nelja stroofilised. · Tavalisemad on neljavärsilised stroofid, kuid on ka kaheteistrealisi salme. · Kirjutab ka poeeme ja ballaade. Ilmunud luulekogud koondkogu "Minekulaulud" 2005a 1. "...ja astud pääsematult pühadusse..." 2. "...armastanud armutumal kombel..." 3. "Keset kõrtside möllu ja mürinat" 4. "Meid püüti äratada üsna mitmel korral" 5. "Igal täiskuuööseljuhtub midagi" 6. "Laulud vanaemaga" 7. "Sünd on ime" 8
ja ma pole isegi kindel et needgi sobivad. Vananenud ja harvaesinevad sõnad Neid ma leidsin suht palju , näideteks toon siin ainult mõned. Näiteks: pääl, sääl, sull', kurbeline ja kurbelisem, eha · Kas on sõna- ja lausemängu ? Kuna tegemist on pigem tõsiste luuletustega, ei ole siin sõna- ega lausemängu. · Milline on riim ja rütm ? Riim Peamiselt valitseb luuletustes vabavärss, või paarisriim, aga leidub ka ristriimi ja süliriimi. Rütm Nende luuletuste puhul ei tohiks alahinnata rütmi, see rütm nagu ärataks inimeses tunded mis on muidu alla surutud, põhiliselt on rütm kiire , kuid leidu ka neid luuletusi kus on aeglane.
viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi. hüüame kooris proosit! Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi. Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja kandled, kuid täna on tema mõtted ainult lahkunud sõbral. 4
Võrdlus: Leht – läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ’’Sädemed tuhas’’ leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi. (rohus-vari-hari-lohus / ABBA) Samuti paarisriimi. (päi-jäi-sein-lein / AABB) Marie Underi luuletused ’’Sirelite aegu’’ All sirelipõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael – ah, piki maja violetne pael,
LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ''Sädemed tuhas'' leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi. (rohus-vari-hari-lohus / ABBA) Samuti paarisriimi. (päi-jäi-sein-lein / AABB) Marie Underi luuletused ''Sirelite aegu'' All sirelipõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri
Lisaks on Kareva luuletustes levinud allegooria. Allegooria on kindlasti luuletuses "Me elu on me elu ainus mõte" ridades "Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest". 6 2.3. Luule vorm 2.3.1. Riim Päevapildid luulekogus esineb kõige enam ristriimi. Luuletuse "Piiril" puhul on kasutatud hoopisgi süliriimi. Piiril Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored
Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Lugedes luuletust, võib rütmi järgi öelda, et tegemist on trohheusega. Rõhk on esimesel silbil ning sellele järgneb pehme rõhuga silp. 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. Kõnealuses luuletuses on riimiskeemi poolest kasutatud terve luuletuse vältel ristriimi (abab). Esineb nii täisriimi (ling-hing), algriimi (Öö kisub üles päeva kullast kootu – k- algriim). On ka meesriimi (lind-sind) ja naisriimi (põlgust-valgust). Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid. On ka irdriimi (armastada-oodata) 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1
Lausriimi ka ei leidnud. Paarisriim Vihma rooste sööbib hinge. - lk - 29 Sammud. Sammud. Tuul on vinge. Maailm kauges klaasist majas Joob ja priiskab oma ajas. Süliriim Nii külm et hakkab hirm a - lk 6 Kas selles ilmas polegi siis sooja - b Sa seisad lumes Üksik Tuletooja - b Su silmi põletab su mässukirg a Ristriim selles luulekogus oli kõige rohkem ristriimi. Öö oli pime ja suur oli maja. lk 8 Tulime, naersime põlvini merd. Grammofon nurgas. Mis veel oli vaja? Jääkülma sampust ja samaväärt verd. Meesriim Suus vaikustihkeks vaiguks klompund sülg. lk 31 Ei ole jõudu liigutada tiibu. Ta teab ju küll, mis on ta nõrgeim külg. Ja siiski vastu lohutust ei liibu. Naisriim Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe. lk 16 Ta on ihuüksi suures majas.
Vormi põhjal jaguneb kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Stroof ehk salm on sisuline tervik, värss on luuletuse rida. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhutute silmpide vahendusel. Riim on häälikute kokkukõla, täieliku kokkulangemise puhul räägime täisriimidest (puul:tuul), osalise kokkukõla puhul irdriimidest (lint:kink). Asendi järgi eristatakse paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimi (abab). Silpide arvu järgi ühesilbilisi ehk meesriime (sööb:lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi:rivi) ja kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama). SONETT loodi 13. saj Itaalias. Tunneme ära 14 värsireast (4+4+3+3), traditsioonilises riimiskeemiga abab abab cdc cdc Nelikutes esitatakse teema, kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Luuletus kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Dante, Petrarca, Shakepseare, Eestist Marie Under.
Väga omapärane sõnademäng tekib neid lugedes. Kui otsida ,,Punaste õhtute purpurist" piltkujundeid, siis võib seda tegema jäädagi, kuna tema luuletuste read algavad enamasti ühe ja sama tähega. Nendest tähtedest ei saa kokku lugeda sõnu või tähenduslikke lühi lauseid. 5 LUULE VORM Kõige enam kasutab Runnel lõppriimis. Näiteks ristriimi: Me ratsud on higist mustad/ me taga on tühjad pustad/ Me oleme unenäokujud/ meid välja on mõelnud tujud/ Me oleme häitsmemehed/ me oleme noored mehed. (,,Panoonia"...Me ratsud on higist mustad), paarisriimi: Vaata kuidas meri turskab/ vaata kuidas veri purskab (Vaata tervikteksti Lisa 3), segariimi: Vaata luuletust Lisa 4). Runnel kasutab kõiksuguseid salmivariante, kuid tundub, et talle on südamelähedasem neljarealine salm. Raske on eristada kindlat luulevormi: kõik
viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi. hüüame kooris proosit! Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi. Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja kandled, kuid täna on tema mõtted ainult lahkunud sõbral. 11 KOKKUVÕTE Seda referaati koostades sain teada nii G. Suitsu kui ka K. Lepiku elust aj loomingust. Seda referaati oli suhteliselt hea koostada, sest materjali oli võimalik leida piisavalt.
Paarisriim: Mu meeskolleeg siis silma vaatas mul – lk 37 ja ütles nii: kas on ka teada sul, kas sa ka tead, kas sina seda tead et see ei pidand tähendama head Süliriim: Süliriimi ma ei leidnud, aga leidsin süliriimile sarnase riimiga stroofi (lk 11) : Suule sulanud vaikusevaha. – a Sinu silmadeküünlaid, - b nendelt nõrguvaid vahatilku, - c leeke värelevaid - b vaatan jälle. Ja vaatan maha. – a Ristriim: Ristriimi esines selles luulekogus kõige rohkem. See neil enam ei vehi. – lk 31 Nemad on ruunatud. Palju armetuid kehi vorstiks on suunatud. Veel nt lk 30; 52. Meesriim: sinu vanemad tol õhtul olid maal – lk 38 teie linnamaja sinu päralt jäi oli tantsimiseks alumine saal ja su lause mällu kummitama jäi: Naisriim: Lõuna-Eesti noored mehed – lk 9 vanas vanematekodus. õuepuudel laiad lehed.
kellega ta koos elab ja abielus on, kuid armastuse leiab ta ikkagi kusagilt armukese juurest agulist. Armuke on ta mustaks varjuks. Luuletuses ei ole palju epiteete, kuid neid leidub. Näiteks „väriseval“, „peenkurba“, „raskelt“, „vettind“. Luuletuses on ka kaks personifikatsiooni: „peenkurba rõskust kontidesse sajab“ ja „raskelt ringutavad Rannaväravad“. Ka siin on kasutatud lõppriimi, täpsemalt ristriimi, skeemiga abab. Luuletus nr 3 ___________ Kuid mis siis saab, kui ütlen: ma ei usu seda? Jäi sadam selja taha. Ikka jätkub jooks. Sa ütled: aeg. Ent ega aeg ei anna häbeneda.
varases eas. Lasteluules tuleb arvestada värsitehnilisi lihtsustusi: riimiskeem, värsimõõt, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Näiteks luule stroofilises kompositsioonis on oluline riimide paigutus (riimiskeem) ja distants. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, nähtavasti seetõttu, et vahepealsed seosed toimivad ,,mürana". Lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Seepärast on arusaadav, miks lastevärssidelt nõutakse paaris- ja ristriimi, kaugemad riimid ei ole siin kohased. (Mäger 1979: 85). Lapsepärase luulestiili tekkimises mängisid suurt rolli nn suure kirjanduse lapsepõlve- ja noorusluuletused, naiivromantilise luule traditsioon. Seega ei pea lapsepärases 52 luulestiilis mingeid erilisi lihtsustusi kasutama. (Ewers 2000: 213). Tähtis on õige tooni tabamine.
süzeearendus on minimaalne. Näiteks Jaan Kruusvalli (1940) novelletid "Küla", "Lõhn". nutulaul vt itk. nümf kreeka usundis kauni noore naisena kujuteldud loodusvaim. Merejumal Nereusel oli 50 ilusat tütart merenümfi. O oksüümoron lausekujund; vastandlike, teineteist sisuliselt välistavate sõnade ühitamine. Näiteks: magus valu, karjuv vaikus, tuline lumi. oktaav kaheksast värsist koosnev stroof, mille kuues esimeses värsireas kasutatakse ristriimi ja kahes viimases paarisriimi. Oktaavid on kirjutatud enamasti viie- või kuuejalalistes jambides. See oli üks enam kasutatud stroofivorme renessanssiaegses Euroopas. Näiteks: Lembitu Kui ma nüüd tean, et jumalad ei anna ei unenäoski meile kingitust, ja inimesel muud ei jää kui: "kanna sa ise hoolt, ehk leia lõpetust!" Siis tahan mõtteid selle peale panna, kust tulevik võib loota kergitust. Meil seisvad abimehed peas ja põues: neid peame tarvitama elu õues. / /
annaabi.ee 
