Kuidas linnud kahvatumaks läksid Kunagi ennemuistsel olid linnud väga värvilised. Nad olid värvilised juba sünnist saati. Mitte ühelgi linnul ei olnud midagi halli, musta või valget. Varblased olid sinise ja kollase kirjud, varesed olid punased roheliste sabadega, ja kõige kirjum oli leevike. Ta kõht oli erkroosa, tiivad olid erkrohelised, saba oli erkkollane ja pea oli lilla. Nad olid kõik kaugel dzunglis asustamata saarel. Seal saarel olid ainult linnud ja loomi polnud. Kõik linnud olid väga targad ja kõige targemad olid just kasvult kõige pisemad. Linnud pidasid sünnipäevi, nimepäevi, jaanipäevi, jõule ja muid tähtpäevi. Siis tuli neile uus tähtpäev: Halloween. Sel päeval nad mängisid, nikerdasid kõrvitsatest peletisi, laulsid ja hirmutasid üksteist. Ühel aastal, nimelt sellel kolmandal Halloweenil, hirmutati eriti palju. Kõigepealt tehti nalju, siis hakati selja taha hiilima ja lõpuks hakati...
Arseen Enimkasutatud mürk krimikirjanduses on arseeen. Arseeni sulfiid ja oksiid on tuntud ja kasutusel juba iidsetest aegadest. Kuna arseenimürgituse sümptomid olid mõnevõrra halvasti määratletud, kasutati seda Marsh´i testi kasutuselevõtuni sageli tapmiseks. Tänu valitseva klassi tavale üksteist arseeniga mõrvata ning tänu arseeni kangusele ja varjatusele kutsutakse seda kuningate mürgiks ja mürkide kuningaks. Arseen on keemiline element, mille tähis on As ja aatomnumber 33. Algselt pärineb sõna pärsia keelsest sõnast ,,zarniqa" ja süüria keelsest sõnast ,,zarnikh", (mis tähendas kuldkollast arseenimaaki), kust see laenati kreeka keelde kujul ,,arsenikon" (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga ,,arsenikos", mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui ,,arsenicum" ning Vana-Prantsuse keelde kui ,,arsenic", millest tulenes inglise keelne sõna. Eesti keelde tõlgiti see arseen...
Virmalised Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, aga kõige paremini on nad nähtavad pooluste lähedal. Virmalisi nimetatakse Põhjapoolkeral Aurora Borealis (põhjakoit) ja Lõunapoolkeral Aurora Australis (lõunakoit), aga üldnimetus on Aurora Polaris (polaarkoit). Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge, aga seletus on järgmine: Päikeselt paskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki sell...
millise silmakirjalikkusega ma tegutsema asusin!" Ta oli enesekindel, teades, et keegi laipa ei avasta. Kell neli astusid majja kolm politseinikku. Neil oli käsk maja läbi otsida, kuna keegi naaber oli öösel karjatust kuulnud. Mees näitaski ilma igasuguse kartuseta kogu maja. Politseinikud olid rahul ja mees pakkus neile istet. Politseinikud hakkasid mehe silmis õudset juttu ajama ja mees muutus järjest ebakindlamaks, kahvatumaks, hakkas vabamalt rääkima ja lõpuks soovis, et politseinikud oleks juba läinud. Nad aga rääkisid aina edasi. Mees südamehääl valjenes pidevalt. Ta ei suutnud end kontrollida ja võttis süü omaks.
,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord keskööpaiku vanamehe ukse vahelt sisse, vaadates kuidas mehel kuri silm reageerib. Kuid too magas ega liigutanudki end. Nii toimis mees seitse päeva järjest, suurima ettevaatlikkusega. Kaheksandal päeval püüdis ta plaanitu ellu viia. Ta tundis oma võimeid hästi. Olles pea uksevahel kukkus midagi maha ja vanamees ärkas ning istus voodile. Ta kartis ja oli hirmul. Ruum oli kottpime, midagi ei olnud võimalik märgata. mees ootas tükk aega liikumatult aga vanamees ei heit...
spliinist. Edasi räägitakse Onegini isast, sellest kuidas ta suuremaks sai ja iseloomustatakse teda. Autor, kes kujutab ennast Onegini sõbrana tutvub temaga. Vladimir Lenski tutvus Oneginiga. Onegin ei meeldinud inimestele tema taktitundelisuse tõttu. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Vahepeal räägib Onegini päeva tegemistest. Tatjana räägib ainult njanjale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust. Lenski saadab Oneginile duellikutse. Lenski sureb duellil. Olga on Lenski unustanud ja abiellub. Tatjana viiakse Moskva pruuditurule.Onegin saabub tagasi ja Tatjana võtab teda vastu väga külmalt.
René Descartes'i portree Portree Isaak Abrahamsz Massa'st Massa oli edukas kaupmees ja Frans Halsi lähedane sõber Maal tehti 1626 aastal, kuid sellel pole kirjas kellest see tehtud on. Arvati, et see on Frans Hals ise. Pildil toetub ta ühe käega üle tooli serva, sellist poosi kasutati hiljem ka paljudes teistel maalides. Lisaks maalis Hals ka Massa pulmi tema naise Beatrixiga. I. A. Massa ja tema naine Populaarsus Hals'i stiil muutus tema elu jooksul kahvatumaks. Erksad ja värvirikkad maalid asendusid tuhmide piltidega kus domineeris must värv. Detailid asendusid igava üldmuljega. Piltidel polnud enam sellist elujõudu ja rõõmu nagu varem. Stiili muutus läbi aegade 1626 1631 1633 1634 1635 1645 1645 1655 1665 Frans Halsi muuseum Tänapäeval saab Halsi teoseid näha talle pühendatud muuseumis, mis asub Hollandis, Haarlemis. Koostas: Martin Roht Kasutatud allikad: http://en.wikipedia
,,Kas sa jääksid siia minu juurde?" küsis ta. Kahvatu ja väsinud olemisega mees naeratas ning nõustus. Nii saigi neist paar. Mees kosus ja osutus väga heaks kaaslaseks, kes oskas kodu ja naise eest hoolitseda ning puid lõhkuda. Eriti hästi sobis mehele õues töötamine, ta armastas lund lükata ja maja remontida. Õhtuti köögis ahju ees olles, muutus mees aga tavaliselt väsinuks ja kaebas valu. Mida lähemale tuli kevad, seda kõhnemaks ja kahvatumaks mees jäi. Naine armastas teda väga ja viis teda arstide juurde, aga keegi ei saanud aru, mis on mehel viga võis olla. ,,Mind ei saa need arstid aidata," ütles mees kurvalt. Aga mis tal siis viga oli? Seda ei tahtnud mees oma naisele kuidagi rääkida. ,,Palun luba, et sa ei sure," anus naine teda. ,,Ma luban," vastas mees. ,,Ma luban, et ma tulen tagasi, kui ma ka vahepeal kusagile kadunud olen!" Ühel ilusal kevadpäeval tulid naisele sõbrannad külla
peaga munk jäi liikumatuks. Poole tunni pärast viirastus kadus. Daam nägi munka veelgi. Ükskord õhtul märkas ta põlvitavat munka suure kirikutorni taustal. Munga nägu oli kohutav ja sissevajunud ning tema silmad väljendasid kurbust. Kummitust nägi ka üks külaline. Õhtul ilmus munk jälle, üle ta otsaesise, nina ja suu ulatusid kaks haava. Peagi asendus see ilmutis munga väljasirutatud parema käega, sama pilt ilmus korduvalt ka seinale, muutudes hommikuks kahvatumaks ja kadudes. Psüühiliste Uurimiste Seltsi andmetel andis vaim teada, et oli eluajal timukas, aga kuna ta oma ametis ei kohanenud, pani ta toime hulga kuritegusid ning kaotas hingerahu. Peace of soul Headsman, monk
See on ka üsna märkimisväärne, kuna mujal maailmas sellist traditsiooni pole. Küll aga rahvusliku muusika seisukohalt on laulupidu teinud karuteene- püüdes luua üleüldist tunnustatud koorimuusikat, vajusid soiku regilaulud. Just sellepärast ongi Eesti muusika haruldane, et võrreldes Lääne-Euroopa kultuuridega, tehti seal alati nö ,,maailma muusikat" mille tõttu nende enda pärimus jäi nii mõnegi noodi võrra kahvatumaks. Sellest hoolimata on rahvakultuuri jäänud ka neid tähtpäevi, kus oma identiteeti näidatakse siiski veel regilaulude ja päritud mõistatustega- tegemist on mardi- ja kadripäevaga. ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" on öelnud Gustav Suits. Just see, et kahe kultuuri koosmõju paratamatult hakkab kahandama isamaatunnet ja enese eestlasena kvalifitseerimist on hetkel väga aktuaalne probleem
Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. Sisukokkuvõte Esimene peatükk (7-36) Onegin sõidab maale sureva onu juurde. Autor räägib Onegini varasemast elust, isa surmast, Oneginit vaevavast spliinist, mis jälitab Oneginit ka maal Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid. Neljas peatükk (82-104) Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale Viies peatükk (104-126) Lõpuks tuli talv ja Tatjanale see meeldis. Tatjana tunneb et juhtumas on midagi halba. Tatjana kohtub Agafoniga. Tatjana läheb magama. Tatjana uni: Tatjana jookseb karu eest, kui väsinult maha langeb, võtab karu ta sülle ja viib Tatjana onnini, mis kuulub Oneginile. Onnis on palju kodukäijaid, kui need haihtuvad, tulevad Lenski ja Olga ning
Onegin ei uskunud armastusse. Tema usk oli tapetud pealinna seltskonna poolt. Maal kohtus ta Tatjanaga, Vladimiriga ja Olgaga. . Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud: puha armastus tema vastu Tatjana poolt. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Kuid Onegin vastas küüniliselt ja külmalt ei ja see oli raske neiule. Tatjana räägib ainult teenijannale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust. Tal oli raske leppida Onegini ära ütlemisega. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, kes oli Lenski pruut. Ta tegi seda selleks et lõplikult näidata Tatjanale et ta ei soovi tema armastust. Kuid see solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi. Ta sai sellest sügava masenduse ja
Siberisse saatmine ja maade tagastamine, Kopli kutsekool) aset leida Eestis, kuid päriselt sellist tunnet ei tekkinud. Perekondadevaheline vaen oli muusikalis üles ehitatud vaesuse ja rikkuse vastandamisele: «pankuri tütar ja töölise poeg», nagu ühes laulus väljendati. Esimese ja teise Eesti vastandamine pole küll uudne, ent on ometi endiselt aktuaalne probleem. Hoolimata vaesusest oli elurõõmsam ja muhedam Romeo perekond. Julia vanemad (Liivika Hanstin ja Riho Rosberg) jäid palju kahvatumaks. Nii see kipub olema, sest seisus kohustab -- vaadakem Eesti väidetava seltskonnaeliidi tegemisi. Kõik peab olema kallis ja väljapeetud, aga kui õnnelik on sellises kodus laps, kes seda küsib. Romeo sõpradest jäid meelde eelkõige Taavi Tõnissoni kehastatud Ben ja Jaagup Kreemi Merc. Tõnissoni rastapatsides kraade oli elav kui tulesäde, Kreemi tegelaskuju surm Julia venna (Tarmo Männard) käe läbi pani vaataja kaasa tundma.
Dekadents 19. saj. Teise poole kirjandusvool, kus kujutati allakäiku, süngeid mõtteid ja paiku, surma, kõdunemis, kirge, armatsemist, erootikat. Kirjanduses kasutati palju sümboleid ja kujundeid. Saatan oli sageli tegelane. Charles P. Baudelaire Sümbolism Sümbolism on kirjandusvool, mis sai alguse luulest. Sümbolism koosnes naturalismist ja realismist, mis jutustasid realistliksusest. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sõmbolismi eesmärk ei ole väljendada ideaali, vaid näidata reaalsust. Kasutati palju metafoore. Estetism Peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kôrgem tegelikkus. Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde "Dorian Gray portree". Charl...
Hapnikku suunatakse põletisse natuke rohkem seepärast, et hapnik sisalsab lisandeid ning väike osa hapnikku kulub vesiniku põletamiseks. Normaalleegi puhul on kõik kolm tsooni selgelt eristatavad. Normaalleeki iseloomustab vaba hapniku ja süsiniku puudumine taandavas töötsoonis. Oksüdeeriv leek Oksüdeeriv leek tekib hapniku ülehulga puhul, kui põletisse antava hapniku mah on atsetüleeni mahust 1,3 korda suurem. Seejuures muutub tuum koonusekujuliseks ja kahvatumaks, lüheneb tunduvalt ning selle piirjooned muutuvad ähmaseks. Samuti lühenevad leegi töötsoon ja loit. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse, põlev mühinaga, mille tugevuse läbi sõltub hapniku rõhust. Oksüdeerivat leeki kasutatakse messingi keevitamisel ja kõvasulami jootmisel. Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul, kui põletisse suunatava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta on vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku
Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Naha kaitse organismi bakterite eest higi- ja rasunäärmete eritised sisaldavad baktereid hävitavaid ensüüme; bakteritel on raske pääseda läbi tiheda ja mitmekihilise naha. Antigeen on organismile võõras molekul Antikeha tunneb ära võõra raku pinnal paikneva antigeeni Antigeen kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse Inimene muutub jahedas kahvatumaks, sest nahaalused veresooned tõmbuvad kokku. Keha soojendamisele aitavad kaasa higi tootmise lõpetamine, karvapüstitajalihaste kokkutõmbumine, veresoonte kokkutõmbumine. Keha jahutamisele aitavad kaasa silelihaste lõtvumine suuremates veresoontes, vere liikumine pea nahakihti, higistamine. Keskmise füüsilise aktiivsusega keskmine täiskasvanud naine peaks päevas omastama 2170 kcal. keskmise füüsilise aktiivsusega keskmine täiskasvanud mees peaks päevas omastama 3000 kcal.
Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Värvi küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks. Eredus väheneb vastavalt sellele kas segatakse värvile juurde musta või valget või mõlemat. Nii tekib terve hulk pooltoone ehk värvivarjundeid. Tuhmus on vastupidine eredusele, kus segamise tulemusenaon värvipigmendi osa väike, musta ja valge aga palju.Kõige küllastunum värv on sinine. Kõige vähemküllastunud värv on kollane.
Artemis aga ka metsiku kättemaksjana. 8. Aphrodite (Venus). Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja, naeru armastav jumalanna kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Zeusi ja Dione tütar, kuid ,,Iliases" mainitakse, et ta sündis merevahust. Roomased kirjutasid, et Venusega kaaseb ilu.Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastus. Aphroditel oli ka teine külg. Kahvatumaks käid ta Iliases, kui kirjutati palju kangelaste lahingutest.Seal on Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikul polnud vaja karta.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on ta abikaasaks Hephaistos, inetu lombakas sepatööjumal. 9. Hermes (Mercurius). Hermes oli meeldiv ja kärmas. Kandis jalas tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi
langetatud peaga munk jäi liikumatuks. Poole tunni pärast viirastus kadus. Daam nägi munka veelgi. Ükskord õhtul märkas ta põlvitavat munka suure kirikutorni taustal. Munga nägu oli kohutav ja sissevajunud ning tema silmad väljendasid kurbust. Kummitust nägi ka üks külaline. Õhtul ilmus munk jälle, üle ta otsaesise, nina ja suu ulatusid kaks haava. Peagi asendus see ilmutis munga väljasirutatud parema käega, sama pilt ilmus korduvalt ka seinale, muutudes hommikuks kahvatumaks ja kadudes. Psüühiliste Uurimiste Seltsi andmetel andis vaim teada, et oli eluajal timukas, aga kuna ta oma ametis ei kohanenud, pani ta toime hulga kuritegusid ning kaotas hingerahu. Lühikese jala väravatornis nähtud kord ringi liikumas munka ja lõvi. Arvatakse, et see lõvi sümboliseerib munka patusele teele ahvatlenud naist. Samuti on torni ümbruses olnud mees ja valges kleidis naine ning tornist kuuldud hääli, nähtud kahte munka, ühel neist kirves seljas.
Pojad jäävad urgu umbes neljaks kuuks. Umbes kümme päeva pärast poegade koorumist väljub emasloom esimest korda urust toitu otsima. Isasel on enesekaitseks tagajäsemetel asuv mürgine teravik. Nokkloomade silmi ja kõrvu kaitsevad vees olles nahast klapid. Vees on ujulestad avatud olekus, maal liikudes volditakse ujulestad uuesti kokku. Habeagaam Austraalia kõrbetes elav habeagaam muudab oma naha värvi. Hommikul on see tumedam, et soojust koguda, päeva peale aga muutub kahvatumaks. Kiskjate vastu pakub talle kaitset okkaline nahk. Nad tegutsevad varahommikul ja õhtuhämaruses. Päevaks ronivad põõsaste otsa, kus on jahedam. Nad söövad mitmekesist toitu, sealhulgas putukaid, linnumune, imetajate vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon
· Innaeelne faas kestab 2-3 päeva, emised muutuvad rahutumaks, söövad vähem ja püüavad üksteisele selga karata. Häbemel intensiivistub punetus, pundumine, tursumine, alumine häbemesopp muutub ümaraks. · Innafaas 1,5-2,5 päeva, emised muutuvad rahutumaks, hakkavad rohkem sööma, häälitsevad. Häbemel turse ja punetus vähenevad, alumine häbemesopp muutub teravamaks. Tupeesiku limaskest muutub kahvatumaks, innaaegne eritis muutub selgeks, hiljem kleepuvaks. Paigalseisurefleks · Innajärgne faas emistel ei ole enam paigalseisurefleksi. Häbeme muutused kaovad vähehaaval, häbe muutub kahvatuks, jahedaks. Alguses eritub tugevalt kleepuvat lima, seejärel muutub tupe limaskest kuivaks. Optimaalne seemendusaeg: emis on seemendamiseks valmis, kui tal esineb paigalseisurefleks, mis tekib tavaliselt innafaasi alguses. Ovulatsioonid leiavad aset
Aphrodite (Venus) Armastuse ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna ,kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Kuid Aphroditel oli ka teine külg. Muidugi mõista jäi ta kahvatumaks ,,Iliase'', kus jutustati peamiselt kangelaste lahingutest. Seal oli Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimese üle. Enamikes müütides oli Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind mõnikord ka varblane ja luik.
Neiu sureb peagi ja pannakse lossi keldrisse hauakambrisse. Kui noormees ärkab tunneb ta, et on midagi teinud, kuid ei mäleta mida. Teener tuleb temaga rääkima ning noormees mõistab, et ta oli elusalt maetud naiselt hambad välja tõmmanud. Meest reetsid tema verised riided ja karp hammastega. ,,Ovaalne portree"novell räägib kunstnikust, kes maalib oma kalli naise pilti, daam on ilus ja ka pilt tuleb täpselt sama ilus. Daam jääb iga pintslitõmbega nõrgemaks ja kahvatumaks, pildi valmides kunstnik hüüab : Pildil on elu ise ja naine sureb. ,, Must kass" novell peateg on keevaline mees, kes vihkab oma kassi, sest see tuletab talle tema vanu patte meelde. Tahab kassi tappa, kuid naine takistab, tapab vihahoos naise. Võtab ja müürib naise keldriseina, kass kadunud, politsei tuleb läbi otsima, kõik keldris koos. Midagi ei leita. Mees ise naljaga koputab seinale ja kostab karjatus. Politsei leiab naise laiba koos poolelusa kassiga. Dekadents Kuigi 19
Kõrbesisalikud teevad oma vaenlastega samamoodi. Ega nad suurt erinegi oma parasvöötme sugulastest. Kõrbesisalikel on vaid kaitsevärvus maastikule vastav. Väga paljudel kõrbesisalikel on okkaline nahk või võime selle värvust muuta. Sisalikud on meistrid põgenemises. Osad neist kasutavad selleks väledaid jalgu. Osad aga lihtsalt upuvad liivasse. Habeagaam Austraalia kõrbetes elav habeagaam muudab oma naha värvi. Hommikul on see tumedam, et soojust koguda, päeva peale aga muutub kahvatumaks. Kiskjate vastu pakub talle kaitset okkaline nahk. Nad tegutsevad varahommikul ja õhtuhämaruses. Päevaks ronivad põõsaste otsa, kus on jahedam. Nad söövad mitmekesist toitu, sealhulgas putukaid, linnumune, imetajate vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon
Tuleb Lenski ilma Oneginita. Peagi tuleb hobusega Onegin, Tatjana jookseb parki, kuulab tüdrukute laulu, hakkab ära minema ja alleel seisab Onegin Neljas peatükk (82-104) VII-XVII Autor? räägib armastusest, selle jahedusest, Onegini ja Tatjana kohtumisest, Onegini sõnadest. Onegin ja Tatjana lähevad käevangus koju XVII-XXII Autor? räägib, kes on omaksed, millised on graatsiad, keda usaldada? XXIII-XXIV Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu XXV-XXXI Lenski ja Olga olid kogu aeg koos, koju minnes kirjutab ja joonistab Olgale, ka albumisse (räägitakse kirjutamisalbumitest) XXXII-XXXIV Milline peaks luule olema? Ärge kirjutage vaid minevikust. XXXV- Tatjana? räägib ainult njanjale, mida tunneb XXXVI-XXXIX Onegini tegemised praegu(üles, jõkke, sööma...lugema...hobune... XL-XLIII novembri ilma ja tegemiste iseloomustus XLIV-LI Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna
Tuhmus on vastupidine eredusele, kus segamise tulemusena on värvipigmendi osa väike, aga musta ja valget on palju. Värvi heledus suureneb valge värvi lisamisel. Värvi muutub tumedaks musta lisamisel. Visuaalselt määrab küllastuse ehk kromaatilisus värvi erinevuse sama heledusega akromaatilisest värvist (hallist). Maksimaalne kromaatilisusega värv on värvilisuselt lähedane spektrivärvidele, küllastuse vähendades värv muutub kahvatumaks või tuhmimaks. Heledus (valgesus, brightness). Värvi heledus suureneb valge värvi lisamisel. Näiteks kollasele värvi pigmendid on heledad, kuid ilma valgeta. Valgesus tähendab siiski valge sisaldust. Heledusarv on arv, mis näitab, mitu protsenti antud pinnale langevast valgusest peegeldub tagasi. Heleduse visuaalseks määramiseks on koostatud akromaatiliste värvide astmestik- heledusastmestik
Kõrbesisalikud teevad oma vaenlastega samamoodi. Ega nad suurt erinegi oma parasvöötme sugulastest. Kõrbesisalikel on vaid kaitsevärvus maastikule vastav. Väga paljudel kõrbesisalikel on okkaline nahk või võime selle värvust muuta. Sisalikud on meistrid põgenemises. Osad neist kasutavad selleks väledaid jalgu. Osad aga lihtsalt upuvad liivasse. Habeagaam Austraalia kõrbetes elav habeagaam muudab oma naha värvi. Hommikul on see tumedam, et soojust koguda, päeva peale aga muutub kahvatumaks. Kiskjate vastu pakub talle kaitset okkaline nahk. Nad tegutsevad varahommikul ja õhtuhämaruses. Päevaks ronivad põõsaste otsa, kus on jahedam. Nad söövad mitmekesist toitu, sealhulgas putukaid, linnumune, imetajate vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon
Kõrb. Kõrbed on kuiva kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika ja parasvöötme loodusmaastik. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Taimkate on väga hõre - lehtedeta taimed, poolpõõsad, tava-ja turdpüsikud, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast kuivamist), neid tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade is...
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardaval...
sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks jätke, mis ei lase suud sulgeda. Meriforell: i-l tekib alalõuale väike kõhrjätke, kehal suureneb roosade tähnide hulk. Jõeforell: P eesserv muutub valkjaks, i-l tekib alalõuale vaevu märgatav kõhrjätke. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Merisiig: i-l (ja mõnel e-l) külgedel piimjas hk. Peipsi siig: i-l (ja mõnel e-l) külgedel hk. Peled: värvus muutub kahvatumaks, i-l peas, seljal ja vähem külgedel hk. Harjus: i-l külgedel nõrk hk, uimed muutuvad eredamaks. S-le tekib lilla välisserv. Meritint: i-l tugevam ja e-l nõrgem hk peas ning seljal. Peipsi tint: i-l peas ja seljal nõrk hk. 29 Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti.
pikalikukkumiseni pärast juurte läbimädandamist (jänesvaabik, lamesüsik). Juure- ja tüükamädanikud saavad alguse eri põhjustel surnud või katki rebitud juurtest ning vigastatud juurekaelast. Sõltuvalt seeneliigist jääb mädanik allapoole maapinda või tõuseb kõrgemale, tüükasse ja tüvesse. Puujuurte nakatumisele ja suremisele järgnevad tavaliselt muutused võras, seega võib juuremädanikku kahtlustada siis, kui: · Puu lehed või okkad on muutunud väiksemaks ja kahvatumaks kui eelmistel aastatel · Võrsete juurdekasv on ebanormaalselt väike · Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt · Võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama Mädanikuohule ka juurekaelal näha olevad vanad koorevigastuste jäljed ning tüve allosas leiduvad õõnsused. Mõnel juhul jämeneb puu juurekael pudelikujuliselt see kasvatab paksemaid aastarõngaid, kompenseerimaks tüükas laienevat mädanikku.
Tänapäeval tunnustatud teisendid on järgmised: Pinus sylvestris var. deflexa -(rannamänd) P. sylvestris var. sylvestris ehk põhiteisend kasvab suuremas osas levilast Sotimaast kuni Kesk-Siberini. 16 Anzelika Künnap P. sylvestris var. hamata kasvab Balkanil, Põhja-Türgis, Krimmis ja Kaukaasias. Selle okastik on kogu aasta jooksul ühteviisi sinakasroheline ega muutu talvel kahvatumaks. Apofüüs ehk käbisoomuse paljastatud osa on kõige sagedamini kolmnurkne. P. sylvestris var. mongolica kasvab Mongoolias, Lõuna-Siberis ja Loode-Hiinas. Selle okastik on kahvaturoheline, võrsed hallikasrohelised ja okkad kuni 12 cm pikad. P. sylvestris var. nevadensis (ka var. iberica) kasvab Hispaanias, eriti Lõuna-Hispaanias Sierra Nevadas. Selle käbid on sageli õhemate soomustega. Kõik botaanikud seda teisendit ei tunnista, sest ei pea seda põhiteisendist piisavalt erinevaks.
lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks. Eredus väheneb vastavalt sellele kas segatakse värvile juurde musta või valget või mõlemat. Nii tekib terve hulk pooltoone ehk värvivarjundeid. Tuhmus on vastupidine eredusele, kus segamise tulemusenaon värvipigmendi osa väike, musta ja valge aga palju. Kõige küllastunum värv on sinine. Kõige vähemküllastunud värv on kollane.
See mehanism automaatselt suurendab või vähendab vere voolu ja sellega pidurdab või kiirendab protsessi. Min soojuse tootmine inimesel on annab ära 1kg kaalu kohta 1Kcal =1,163W . Kui keha jahtub kiirelt siis tekivad h külmavärinad. Näljane inimene tunnetab tempi muutust paremini. Keha temp oleneb keha tegevusest. Puhkava inimese pinna temp on suurem tavaliselt. Kui ümbritsev temp langeb siis nahaalused veresooned tõmbuvad kokku, nahk muutub kahvatumaks ja kuivaks. Naha temp alanemisega väheneb ka soojus kadu. Kui keskkonna temp tõuseb liiga siis sooned paisuvad ja hakatakse rohkem soojust ära andma. Auramise intensiivus oleneb tunduvalt õhu niiskusest. Sama temp juures hakkab inimene higistama varem. Mida niiskem õhk seda varem hakkab higistama. Soojuse ülevool üle 1kW põhjustab füüsilist valu. Põhiline soojus kantakse ära kollektsiooni ja kiirguse teel + siis niiskuse aurustamisega keha pinnalt ning hingamise teel
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILIS...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
Tema jaoks oli surm loomulik protsess, looduslik juhtum. Tolstoi arvates on kõige ilusam surm puu surm, kuna ta ei kaeba, ei haletse ennast. Teised puud ümbritsevad teda. Teatud dialoog tekib Turgeneviga. Paralleelid on puu ja talupoja surma vahel. Mõisaproua tekitab ümbritesvates inimestes oma käitumisega jälestust. Tolstoi astub siin avalikult välja kristluse vastu. Seda ei pane keegi tähele. Tolstoist on tekkinud selline arvamus, et tema anne on muutunud kahvatumaks. Temaga on toimunud/toimumas mingi kriis. Tolstoi ei usu ka ise endasse sel momendil. 1859. aastal ilmuva teose avaldab ta varjunime all ,,Perekonna õnn" pikem jutustus. See on omaette eeltekst ,,Sõjale ja rahule". Tolstoi otsib ennast, ta tahab end maksma panna, vastandada enda jastukirjandusele. Ta tahab olla midagi muud, kuid ta ei suuda seda tõestada. 50ndate aastate lõpul on alanud reformid. Tsensuur on muutunud nõrgemaks. Ajakirjades
tormas tema juurde. «Ma just ütlesin neile härradele,» lisas ta, «et ma keelan musketäridel asjata oma elu kaalule Danna, sest vaprad mehed on kuninga juures väga hinnas ja kuningas teab, et tema musketärid on kõige vapramad mehed maailmas. Andke mulle oma käsi, Athos!» Ära ootamata uustulnuka vastust sellele poolehoiuavaldusele, haaras härra de Treville Athose parema käe ja surus seda kogu jõuga, märkamata, et Athos, vaatamata tugevale enesevalitsusele, valust võpatas ja veelgi kahvatumaks muutus, ehkki see oleks tundunud võimatuna. Uks kabinetti jäi poollahti, sest kuigi Athose haavatasaamist hoiti saladuses, oli see üldiselt teada ja tema ilmumine tekitas suurt sensatsiooni. Kapteni viimaseid sõnu võttis vastu rahulolukõmin ja kaks või kolm pead ilmusid vaimustusetuhinas portjääride vahele. Kahtlemata tahtis härra de Treville etiketireeglite rikkumise eest teravate sõnadega noomima hakata, kui ta äkki tundis Athose kätt oma peos krampi kiskuvat. Ta vaatas
Sa ei hoolinud sellest, sinu verejanu oli äritatud, sa läsid ö osi oma ohvrit piinama. Kahetse nü ud! Sinu valitsus on otsas, Pirita kloostri viimne päv on käte jõdnud!» Abtiss tõsis äisti püti. Ta oli oma julguse jäle leidnud. Ta näu oli kahvatu, aga ta silmist väkus vana rü utlisoo paindumatu uhkus. «Kes sa oled, ori, et sa Pirita kloostri valitseva abtissiga sel viisil, rä akida julged?» hü udis ta püalikult. «Minu nimi on Gabriel Sagorski.» Abtiss läs näst veel veidi kahvatumaks ja üles palju tasasemalt: «Mõelge, vüst, et see püa paik on, kus te seisate. Hoidke end püa paika teotamast!» «See ei võ püa paik olla, kus põguline valitseb,» naeris Gabriel mõudalt. «Jumalal ei ole rõ omu selle kloostri rikkusest, mis pettuse ja orjade higi läi on korjatud; saagu siis väemalt ausad sõämehed sellest käu!» Ja meeste poole pö ordudes lisas ta juurde: «Võke see tige loom ja' kõk kloostri elanikud laagrisse kaasa, aga äge puutuge nende elu küge!
õnnejuhtum. Ta viis poisi igal hommikul päikesetõusu ajal puukuuri ja ujutas ta üle k ü l m a veega; seejärel hõõrus ta teda käterätikuga, mis oli kare nagu viil, ja tõi ta niiviisi jälle meelemärkusele; siis mässis ta tema märga linasse ja pani tekkide alla, kus ta pidi lamama niikaua, k u n i ta oma hinge puhtaks higistas ja «selle kollaeed plekid läbi pooride välja tulid», nagu Tom ütles. Kuid kõigest sellest hoolimata muutus poiss ikka kurvameelsemaks, kahvatumaks ja rusutumaks. Tädi võttis abiks kuumad vannid, dusid ja uhtumised. Poiss jäi endiselt süngeks nagu surnuvanker. Tädi lisas vesiravile kerge kaerajahudieedi ja rakuplaastrid. Ta arvestas poisi vastuvõtuvõimet nagu kruusi mahutavust ja täitis ta iga päev sarlataansete kõikeravivate arstimitega. Tom oli muutunud selle aja peale tagakiusamise suhtes ükskõikseks. See n ä h t u s t ä i t i s vana daami südame masendusega. See ükskõiksus tuli iga hinna eest hävitada. Ta kuulis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
