Nimetu (0)

LASTEKIRJANDUS . SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED .
Definitsioonid
aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme.
alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista.
autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter , Piret Raud).
ballaad - Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus , mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit , Marie Underi looming
fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriliselt. Puudub üksmeel selle definitsioonis, kuna fantaasiakirj. ebaühtlane kirjandusvaldkond. Esimeseks peeti ,, Alice Imedemaal ” I. Carrolli. Kitsamalt legendaarsel või mütoloogilisel ainestikul põhinevad teosed. Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga.
gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides.
kunstmuinasjutt - ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt , mis on loodud kindla autori poolt. (Alice)
koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv , mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga . Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. ( Miki Hiir , Tom ja Jerry ).
lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel.
lastekirjandus- spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele loodud ilukirjandus.
muinasjutt- eepika žanr , rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutuslik või õpetliku sisuga lugu, mis erinevalt muistendist ei pretendeeri usutavusele.
muistend - tõestisündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku või sündmustega. Enamasti lisandub faktidele fantaasia .
mütoloogia - 1. Ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum. 2. Müüditeadus, müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu, mis teeb järeldusi kultuuri olemuse kohta ja uurib mõttemallide kujunemist.
müüt- religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket. Räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangarite, hõimu ja rahva esiisade kangelastegudest, inimkonna tulevikust .
narratiiv- ehk lugu. Jutustus toimunust, sündmuste esitamine ajalises järjekorras kas suuliselt või kirjalikult. Üldiselt on igasugusel tegevust edasi andval tekstil, müüdil, muinasjutul, ilukirjandusel, ajalooraamatul, filmil jne, narratiivne ülesehitus.
valm- lühike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, kus peamiselt antakse inimese kuju ja omadused loomtegevuste kaudu. Kujutatakse iseloomujooni ja käitumist. Loomad kujutavad erinevaid inimtüüpe, nt hunt julm. Iseloomulik moraal / elutarkus valmis alguses või lõpus eraldi välja tooduna. Nt: J. Tamm, M. Raud.
õhtujutt ehk unejutt - traditsioonilises vormis lugu, mis esitatakse lapsele enne magaminekut rituaali osana ning selle eesmärk on toetada lapse keelelist ja sotsiaalset arengut. On rahustav, lühike ja toetab arengut.
Eesti aimekirjanduse areng ja teemad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses
Murrang toimus 1960- ndatel aastatel, kui ilmusid Beekmani, Puki , Kiige jt. Raamatud paberi valmistamisest, lugemishügieenist, aia- ja põllutaimedest. Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,, Linnud rahva keeles ja meeles”. 1970- 80-ndad aastatel mitmekesistus laste tarbeks kirjutatud aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat ( Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”. Tähelepanu äratas ka Tiia Toometi raamatud ,,Vana aja lood” ja ,,Kodused asjad” ning T. Viirandi ,,Kunstiraamat noortele”. Ilmus neljaköiteline õpilastele mõeldud entsüklopeedia ENEKE .
20. Sajandi lõpul ja 21. Sajandi alguse aimekirjandust iseloomustab tõlkeraamatute suur osakaal, ka multifilmi tegelaste raamatud nt Puhh . Lasteni jõudsid erinevad loodus,- geograafia,- teadus jm teatmeteosed. Tõlgitud aimeraamatud ilmuvad enamasti sarjadena nt Silmaring . Kaasaaegse algupärase aimekirjanduse eredatekst näideteks on E.- M. Ja T. Tali ,, Aastaring Maarjamaal ”, E. Koffi ,,Kust tulevad vastused?”
Mis tüüpi raamatud on aimeraamatu sugulased? –õpperaamatud –tegelusraamatud – laulikud –fantaasiaraamatud.
Mis on tähtpäevaraamatud? Nimetage näited. Tähtpäevaraamatud on raamatud, mis käsitlevad erinevaid eesti ja lapse isiklikke( sünnipäev ) tähtpäevi. Näiteks I. Imbi Muhel „Meie lapse jõuluraamat“ „Meie lapse lihavõtteraamat“„Meie lapse sünnipäevaraamat“ „Meie lapse käitumisraamat“. Ene- Maris ja Tarmo Tali „Tähtraamat. Aastaring Maarjmaal“
Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse minevikku , tervisekäitumist, kombeid
Minevik : Tiia Toomet „ Kaltsutitt ja puuhobune“, „Nukuraamat“, „Suur karuraamat“, „Vana aja koolilood “, Leelo Tungal „Juku, Kalle ja kottermann Tallinnas“, Kadri -Rutt Hahn „Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitusega“ Tervis: Mall Johanson „Kuidas ma maailma tulin“, Harri Jänes
„Hambaharja lugu“„Seebi seiklused “„Katrini taskurätikud“, Urmas Lennuk„Sööärasöö!“ Kuulo Kutsar,,Mõmmikute pere lood”. Kombed: I. Muhel.,,Meie lapse käitumisraamat”, ,,Mina teiste seas” R. Kasser ,,Lahediku käitumiskool”.
Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse loodust, inimese ja looduse suhet.
Loodus(loomad): Rein Saluri „ Koduloomad “ „ Konnad ja maod “„Linnud”„ Metsloomad “ Miriami ja kalad , Miriam ja lilled( Teet Kamarik).
Nimetage raamatuid (+ autorid), milles on tegelasteks nukud ja mänguasjad. Miks mänguasjad lastega räägivad?
I. Truupõld ,,Rohelise päikese maa.” E. Raud ,, Sipsik .” I. Maran ,,Londiste” Siim sai endale mänguasja- elvandi Londiste, kellega toos tehakse toredaid asju. Milne ,, Karupoeg Puhh”. Rääkivad mänguasjad on raamatutes selleks, et lapsed saaksid ka oma fantaasiavõimet arendada ning ehk kinnitust, et selline asi on normaalne. Näiteks nelja-aastase lapse mõttemaailm on väga fantaasiarikas ja seetõttu mängivad nemad igapäevaselt nukudega nii, et nukud räägivad. Seostatakse reaalsus ja fantastilisus.
kelle lõi elavaks Anu vend. Elavad mänguasjad aitavad lastel leida tuge ja turvalisust ning peletada
igavust näiteks üksiolemisel ei tunne laps ennast nii üksi. Mänguasjad räägivad lastega, kuna lapsed on nii
kiindunud nendesse ja vahel ka selle pärast, et mänguasi on nii suure hoole ja armastusega valminud.
Missugused raamatud räägivad nõidadest? Nimetage vähemalt 5. Mille poolest võivad nõiad raamatutes erineda? Esitage vähemalt kolm erinevust.
Otfried Preussler ,,Väike nõid”- nõid võib olla hea.
Oskar Luts ,, Nukitsamees ”- nõid on halb, kimbutab lapsi, hoides Itit ja Kustit vangistuses .
Kalju Kangur ,,Timbu- Limbu ja kaval kääbus ”- nõid kuri, jube.
Saksatamm ,,Võlur Sinku- Vinku ja nõiatrall”- Piia- Miia mängumaal nõiamoorid, kelle nõidumised alati viltu lähevad.
P. Sauter ,,Lasteraamat”- 2 nõida, kelleks on tavalised inimesed.
Nimetage fantaasiaraamatuid (+autorid), milles on tegelasteks loomad
Põldma ,,Lepatriinude jõulud .” H. Käo ,,Kusagil mujal.”
Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri).
* E. Raud ,, Naksitrallid ” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars . *Ellen Niit ,,Suur maalritöö ”R: A. Järvine.*Aino Pervik,, Kunksmoor ” R: H. Pars.
Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“ („Laululood“), režissöör : Valter Uusberg . A.Grenzstein „Uhti, uhti uhkesti“, režissöör: Heino Pars. E. Niit „Krõll“, režissöör: Elbert Tuganov.
Võrrelda Miriami peitusemängu lugu raamatus ja multifilmis. Mis tuleb paremini esile raamatus, mis filmis? Raamatus: vanemad õpivad lastelt (ketšup vaasiks), raamatus mainiti vaid lugemist- olgu, miriam kõige vanem, tema loeb, suurem võimalus fantaasiaks. Filmis: helid, valimine, kes loeb, lihtsam ette kujutada, otsekõne vähem.
Kuidas (milliste tunnuste põhjal) valida sobivat raamatut kuni 6- aastasele lapsele?
*Poiss/ tüdruk * eelistused - nuku, Lotte , Ämblikmees, koduloomad vms. *Arengutase- oskab lugeda/ keeli. *otstarve- kas raamat mängimiseks või lugemiseks. *Lihtne sisu *Värviline *Arutlemisvõimalus *Lapse arengu toetus *Lugemishuvi äratamine *Kujundus *Tekst korrektne (tõlkekirjandus!) *teistest raamatutest eristatav (palju eeliseid)
Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid?
*Hällilaul, *Hüpitus- ja mängituslaulud, *mängulaulud, *ahellaulud, * töölaulud , *liisusalmid.
Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta.
Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni.Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele.Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved .Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle:
"Kuts läks karja linta -lonta, linta-lonta,Karjast koju vinta -vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!"
Esitage näide liisusalmi kohta.
*Üks hele valge tuvi lendas üle inglismaa, inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, mitu seppa peavad seda parandama,seda ütle sina, - vana tatinina. * Nipp, napp , null – sina oled kull !
Müütide teemad.
*Sünnimüüdid- maailm, loodus *Õpetavad müüdid - hea võit halva üle *Ajaloomüüdid- sõjad , rahva kangelaslikkus *Isikumüüdid- tänapäevategelased.
Tähtsamad eeposed.
„ Gilgameš “ – sumerid
„ Ilias “, „Odüsseia“ – Homeros
„Beowulf“ – anglosaksi
„Nibelungide laul“ – saksa
Kuningas Arturi lood – inglise
„ Kalevala “ – soome
„Karutapja“ - läti
Müüdi ja muinasjutu erinevused.
Müüt: tõsilugu, värssides, kindel aeg ja koht, vastandite seadus, nimed konkreetsed.
Muinasjutt: välja mõeldud, proosateos , kindel aeg ja koht, erinevad seadused, nimed umbmäärased ja vastandite seadus.
Missugused raamatud sobivad lastele vanuses 6-18 kuud? Igal pildid üks suur asi: õun, lelu, puu vms – pilt peaks olema väga lihtne, värvid selged, taust kindlasti hele ja ühevärviline. Raamat kui mänguasi. Fotoraamatud.
Missugused raamatud sobivad lastele vanuses 1-2 aastat? pildil kujutatud lihtne, lapsesse puutuv tegevus; piltidel vähesel määral põnevaid pisiasju. Lause pikkus võiks olla 3-5 sõna. 80-90% raamatu sõnavarast peaks olema lapsele tuttav leheküljel paar-kolm lauset – mitte rohkem, kui lapsele pildi vaatamiseks aega kulub. Nt: pusleraamatud, loomalood , igapäevaelu, ,,Mina oskan ise”.
Missugused teemad on väikelastekirjanduses valdavad ? Esitage ka raamatunäiteid iga teema kohta.
Loomalood ja taluteema: Häälega raamatud: „Taluhääled“, „Vihmametsa hääled “, „Tere tulemast , pardike!“
„Väike hääleraamat. Pardipojad“. Üllatustega (äraarvamisega) raamatud: sari „Kes ma olen“ („Kiisud ja kutsud“, „Loomalapsed“, „Taluloomad“). Igapäevaelu: Leelo Tungal „Tragi tüdruk Kata“
Eleonore Thuillier „Ruttu riidesse! Taluteema: ,, Talus !”.
Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise?
*Teiste mõistate määratletus (kes on laps? Mis on kirjandus?) *kõik ilukirjanduslikud jooned (eepika, lüürika , draama ) *kõik, mida laps loeb, ei ole ilukirjandus (reklaamid)
Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lastekirjanduse puhul peab arvestama lugeja vanusega, sooga ning ideed peavad olema lihtsas vormis edasi antud. Arvestama peab ka lapse tähelepanuga. Täiskasvanukirjanduse puhul seda tegema ei pea.
Missugune on lastekirjanduse liigitus huvieelistuste alusel? muinasjutu-, seiklusjutu-, robinsonaadide ja realismiiga
Nimeta pildiraamatu liigid
*Ainult pildid *Pilt + napp tekst *Värvimisraamat *Multifilmipildiraamat*Sarjapildiraamat*Narratiiviga pildiraamat (sh koomiks)
Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos.
1641 esimene eestikeelne aabits
1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse- Ramat “ (80 juttu ja luuletust)
eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19. sajandi keskpaika
1849 Carl Körber „Karjalaste luggemisse ramat“ – I täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat
1866 Fr. R. Kreutzwald „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“
1884 J. Kunder „Eesti muinasjutud “
Missugused luuletekstid liigituvad lasteluule alla?
rahvaluule , lastele kirjutatud luuletused, täiskasvanutele kirjutatud, aga lastele mõistetav luule, proosatekstidest pärinevad salmid -laulud.
Lasteluule Jannsenist 19. sajandi lõpuni.
Esimene lastele määratud ilmalik värsiraamat: Johann Voldemar Jannsen “Eesti Laste- Rõõm . Hea lastele pühhade kingitusseks” 1865
1889 Juhan Liiv „Sakalas” laps peab samastuma tegelasega ja keel peab kerge olema.
Algus: klassikud, kelle tekstid trükitakse lugemikes, 19. sajandi ärkamisaeg, tõlkemõjuline luule, põhilised teemad: loodus, laste elu,valdavalt puhtõpetuslik, rahvaluule elemendid
Põhilised autorid: Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass “
Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…)
K. A. Hindrey piltvärsslood.
piltvärsslood “Pambu- Peedu ”, “Seene Mikk ”, “Piripilli- Liisu ”, „Nina- Jass ja Näpp-Mall“, „Lõhkiläinud Kolumats“ -eesti lasteluulesse tuli huumor,kunstilised liialdused (lapsi hirmutavad)
R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno , J. Oro lasteluule.
Reinhold Kamsen : Luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades, teemad loodus ja aastaajad , lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega,kulunud kujundid , isikupäratus.„Talvel“ („Küll on kena kelguga…“)
Karl- Eduard Sööt: 1923 kogu „Lapsepõlve Kungla“,1949 kogu „Lastelaule“,folkloorse taustaga,hällilaulud, mängituslaulud,hea kõla ja rütm ,keskendunud lapsele ja tema vajadustele.
Ernst Enno: „lillelallera“,Teemad: loodus, laste igapäevaelu,lihtne sõnastus , kõlapildid , olemuselt unistajalik, empaatiline , soe, luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima “ (esmatrükk 1957), „Puder“ (hiiretips läks…); „ Juss oli väike peremees “; „Uisutajad“ (väljas talv ja tore jää…)
Julius Oro: kogud «Hiir rätsepaks» (1967) ning «Laps ja kuu» (2001),teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed, lihtne sõnastus, jutustav laad , pildilisus,luuletustele lisaks värsslood: „Jahimees Juss“, „Hiirepere“, „Hiir rätsepaks“
1940-1980ndate lasteluule põhiautorid (3 põlvkonda).
VANEM PÕLKOND (1940-50ndad)
1.Felix Kotta: pikemad värsslood loomadest ja lindudest (“ Vaat , mis juhtus”, 1951 “Tublid loomad”, 1952)
2. Kersti Merilaas: kogud „Kallis kodu“ (1944); „Kui vanaema noor oli“ (1983)
3. Ralf Parve : õpetlik , pioneeriluule, koolielu. Kogud „Meie maja poisid“, „Lõbusad värsid“, „Tahan ruttu kasvada“, „Tuul puhub lippudes“, „Väike John“
Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele?
Kihilisem kui varasematel aastatel, avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid),piir amatöörluule ja professionaalse luule vahel hägustunud,lüürililine lasteluule,jutustav lasteluule (keskendub laste elule),värsjuttude avaldamine iseseisvate teostena. Sisuline kohandumine ajaga .
Nüüdislasteluule autorid ja nende luuleraamatud
Signe Ora „Onu Eedi ”, 2008; Aidi Vallik „Mannikese lugu”, 2010. A. Vallik „Mobiilihelinad”; L.Tungal „Saatke meile meile!” Merca „ Pissilugu”
Olulised lasteluule koondkogud.
Reet Krusten „Eesti lasteluule kuldraamat ” (2008)
Raivo Kuusk "Eesti lasteluule valimik" (I, 2000; II 2001)temaatilised kogud (emadpäev „Seitse paid“; „Eesti jõulusalmide ja – juttude kuldraamat“, sünnipäev „Õnne soovib õnne“)
Luulevormis aabitsad ( L. Tungal ja Navitrolla „Loomaeebits“)
Missuguseid eesmärke täidab lasteraamatu illustratsioon?
osa oma maa ja oma aja kunstist,selgitab teksti,kaunistab teksti,arendab fantaasiat, ilumeelt ja emotsioone,avardab silmaringi,teeb nõrga teksti tugevamaks, toob tekstis olulise esile
Nimetage 5 lasteraamatuillustraatorit ja nende illustreeritud teoseid.
1. E. Valter ,,Sipsik”, ,,Krõlliraamat”, ,,Aabits”.
2. Raivo Järvi ,,Edev jänku ”, ,,Mutionu pidu”.
3. Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra”, ,,Aabits”, ,,Jutupaunik”.
4. Henno Käo ,,Hinge korter ” ,,Kui mind üldse olemas ei oleks”.
5.Viive Noor ,,Õnne soovib õnne” ,,Väike JÕULUSOOV”.
6. Heiki Ernits ,,Kaka ja kevad”, ,,Lepatriinude jõulud”, ,,Lotte olümpiaraamat”.
R. Rohti, K. Ristikivi , H. Jõgisalu ja J. Rannapi loomalood.
1. Richard Roht „Väikesed rändurid“ (1934) jutukogu,„Noor elulaevnik“ (1934) – orvuksjäänud poisist ja metskitsest, „Vetepojad“ (1934) – ahvena – ja havipoja rännak järvest ookeani ja tagasi
„Väleküüs ja Tuhknai“ (1935) – koerast ja inimeste kätte sattunud rebasest ,„Võrukael“ (1945) – rebasest, kelle vastu kodu- ja metsloomad ühisrinde moodustavad, „Jutte loomadest“ (1951),lood inimeste ja loomade suhetest, inimeste käitumine ja omadused üle kantud loomadele (antropomorfeerimine), hariv eesmärk
2. Karl Ristikivi „Lendav maailm” (1935) – personifitseeritud linnud; vabadusest, koduarmastusest, isamaaline hoiak ( Nõukogude okupatsiooni alul keelatud raamat),“Semud” (1936)- kutsikad,“Sellid” (1938) - kassipojad- kirjutas lastejutte pigem juhuslikult,materiaalsed huvid, filosoofiline ja eetiline plaan olulised.
3. Harri Jõgisalu „Käopoja tänu“ (1967) – erinevate lindudega seotud muinasjutulaadsed jutud (miks ööbik laulab öösiti, nurmkana ja rebane ), „Kärp“ (1981)- mõtisklev lugu kärbiperest, „Linnavarblane maal“ (2007)- loodusminiatuurid,„Liisi, Kaspar ja teised kiisud“ (2013)
4. Jaan Rannap „Topi“ (1970) – loomaaiast põgenenud ahvipoja seiklused,„Nublu“ (1972) – toimekas tuletõrjekoer, kes õpib inimestega toime tulema , „Tuukerkoer Torru ja teised loomad“ (2007) – jutukogumik erinevatest loomadest
Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks?
Muinasjutud pakuvad tuge fantaasia arengul. Muinasjuttude puudumine jätab lapse hinge tühja koha.Muinasjutul on kasvatuslik roll. Muinasjutu tegelased esindavad mingisuguseid. loomuolendeid, kelles võib laps tunda ära ka iseenda. Muinasjutud valmistavad ette reaalseks eluks.Muinasjutud teevad lapsed õnnelikuks.Lapsed saavad muinasjuttudest julgustust unistada ja uskuda imedesse.
Muinasjutu seadused.
*kindel algus: (Elas kord..., Kuskil maal..., Seitsme maa ja mere taga..., Oli kord vaene, aga kaunis..., Kaugel maal elas kord kuningas... , Muiste …, Vanal hallil ajal… jne)
*kindel lõpp: (Kui nad veel surnud ei ole, siis..., Oli kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud...jne);
*arvukordused: 3, 7, 9, 12 3 päeva tuleb võidelda; 3 takistust ületada; appi tuleb 3 tegelast, Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde
*kaksuse seadus: dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane
Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited.
* Loomamuinasjutud (,,Reinuvader rebane”). *Imemuinasjutud (,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”)
*Legendilised muinasjutud („Õnneliku inimese särk“, „Jumal ja kirikuõpetaja“) * Novellilaadsed muinasjutud (Kaval- Ants) * Rahvad ja muinasjutud ( araabia ,, Tuhat üks ööd”) *Kunstmuinasjutt (Luts ,,Nukitsamees”)
Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses.
* Charles Perrault „ Haneema muinasjutud“" Uinuv kaunitar"," Punamütsike ","Sinihabe"," Tuhkatriinu ehk Kristallkingake","Pöialpoisike"
* Hans Christian Andersen "Väike merineitsi ","Vankumatu tinasõdur","Inetu pardipoeg ","Lumekuninganna", ,, Pöial - Liisi”.
*Vennad Grimmid " Vahva rätsep" ,"Okasroosike" ,"Hans ja Grete " ,"Rapuntsel" ,"Breemeni linna moosekandid"
Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed.
*F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemusitsed jutud“„Udumäe kuningas“„Vaeslapse käsikivi “,„Põhja konn“
*Juhan Kunder „Eesti muinasjutud“
*Ernst Peterson Särgava „ Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“
*August Jakobson ,, Ööbik ja vaskuss”
Nimetage realistlikke peremudelit käsitlevaid lasteraamatuid (+autorid).
Siiri Laidla “Sandra kevad ja suvi” soojalt on osatud rääkida ema-tütre elust pärast isa lahkumist . K. Vainola ,, Ville ” (Ville elu vanaemaga ).
Missugused on raamatud, milles peategelaseks tüdruk? (autorid, teosed, lühiiseloomustus)
Raamatud on pigem positiivsest meeleolust, igapäevastest tegevustest ja fantaasiast.
E. Petrone ,,Marta varbad”- igapäevaelu rõõm. " Maia lood" Kertu Saks - igapäevaelu ja õnnelikud hetked . H. Karm ,, Ingli valgus”- pimedushirmust ülesaamiseks soovitab vanaema tal koguda valguspilte. T.Selli ,, Rõõmus Miia” – miia teeb igapäevaseid asju, kui ta kurb on siis joonistab ta kurvakolli. Emaga koos viiakse kurvakoll postimajja.
Missugused on raamatud, milles peategelaseks poiss? (autorid, teosed, lühiiseloomustus)
L. Remmel ,, Timm ja tema tegemised”- igapäevaelu lood. H. Käo ,,Mina, emme ja teised”- poiss räägib oma elust isata. I. Tomusk ,,Tere, Volli !”- pahandused lihtsalt juhtuvad.
Õhtujutu tunnused. rahustav ja lõdvestav,kergesti ette loetav või jutustatav,pigem lühike tervik, kerge koomika, toetab lapse arengut (sõnavara, õpetlikkus)
Nimetage 7 õhtujuturaamatut koos autoritega.
1. Olivia Saar ,,Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat“ 2. Juhan Saar„Õhtujutud“3. Bob Hartman„ Unejutud “
4. Matthew Price „Unejutud kõige noorematele“5. Anne Parksepp „Meie lapse unejutud“ 6. Heiki Vilep „Une-Mati udujutud“ 7. Kerstin Thorvall„Õhtujutud Andresest, varsti 4“
Nimetage olulisemad eesti lastekoomisiautorid ja nende teosed.
1. Karl August Hindrey “Pambu-Peedu”, “Piripilli-Liisu”, „Seene-Mikk“.
2. „Pontu ja Priidu“ Teet Kuusmaa
3. Olimar Kallas „Poiss ja koer" ning „Kerapoiss ja Kuubipoiss“
4. Joonas Sildre „Maailma naba ”
Missugused rahvausvaheliselt tuntud lastekoomiksid on eesti keeles saadaval?
* Muumid ,,Väikesed trollid ja veeuputus” *Miki Hiir * Pipi Pikksukk ,,Pipi ajab kõik joonde ja teised lood.”
Lasteraamatu analüüsi põhipunktid :
1. A. Pervik ,,Kunksmoor”
Teema (millest raamat räägib?) Raamat räägib toredast, heasüdamlikust nõiast nimega Kunksmoor, kes elab keset merd tillukesel saarel, koos lindudega.Sügistormid tõstsid vahel maja õhku, aga kivid ja ankur hoidsid seda paigal.Kunksmoor päästab meremehe, kuna ta teab, et hiljem jääks südametunnistus teda piinama .Kunksmoor parandas ka meremehe luud . Hiljem tuli meremees tagasi, kuna endine kapten- kapten Trumm , väänas uisutades oma jala välja. Trumm lonkas, kuid jalad said ravitud. Trumm soovis osta Kunksmoorile midagi tänutäheks-ta ostis ilusa suure kübara, uue kleidi ning Kunksmoor tundis ennast nii kaunina, kaunis oli ta ka Trummi arvates. Koos mindi ka kohvikusse sööma. Ühel hetkel tundis Kunksmoor, et mingi õnnetus on lähenemas - lennuväljal. Koos sõideti lennuvälja juurde, Kunksmoor tõstis lennuki ees käed. Järgmine hetk katsid taeva suur hallrästaparv, ning Kunksmoor päästis lennuki. Kunksmoori käsu peale linnud tulid tmea juurde ning uus lennuk maandus õnnelikult. Külas käisid ka ajakirjanikud, kes pärisid mida Kunksmoor oskab ja kas ta on ikka päris nõid. Pärast oli Kunksmoor kurb, kui nägi ajakirjades kui edevalt ta oli käitunud. Hiljem tuli Trumm tema kätte paluma ning otsustati jääda koos Kunksmoori majja.
Lugu (narratiiv, alltekst, õpetlikkus) Õnnetuse korral peab tegutsema. Kui sa oskad aidata, siis aita.
Emotsioon (kuidas ette kanda?) Kurbadel kohtadel kurvema häälega, muidu ilmuka tooniga.
Tekst (grammatika, lausete pikkus, sõnavara) Sõnavara on juba koolis käivale lapsele sobilik. Esineb ka raskemaid sõnu, nt taimeseljatäiega. Laused ise ei ole väga pikad.
Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine ) Võib ise mängida nõida, näiteks teha hari.
Millega lapse huvi äratada ? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Haarab ulmelisus, fantaasiarikkus.
Raamat õpetab abivalmidust ja siirust. Huvi võiks äratada sellega, et ise ilmekalt juttu rääkida, kuna pilte antud raamatud on vähe.
2. E. Raud ,,Sipsik”
Teema: Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik , kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm.
Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi – sedasama katuselkäiku, ujumist jne.
Õpetlikkus/ lugu: Keegi pole liiga suur, et ei võiks magada kaisuloomaga. Lugu õpetab hoolima enda ümber olevatest asjadest ja isikutest, minu arvates oli see väga armas, kuidas Anu alati Sipsiku kaasa võttis ja tema eest hoolt kandis . See, et Anu Sipsikust hoolis , tuli välja ka osas, mil Anu unustas Sipsiku taksosse- ta oli kurb ja ootas väga Sipsikut tagasi.
Emotsioon: otsekõne emotsioonikamalt, mõned kohad ka jutustuses.
Tekst: laused pole väga pikad ning sõnavara on lastele arusaadav.
Vajalikud täiendused: võib ise teha sipsiku, kas joonistada või lausa õmmelda koos vanema abiga.
Millega lapse huvi äratada: rääkida enne raamatut, et see on ühest põnevast nukust ja sellest kuidas nad sõbraga igapäeva elu avastavad ja koos elavad.
Mis raamatus haarab: ilusad pildid, huvitav lugu,
3.E. Raud ,,Naksitrallid. Esimene raamat”
Teema (millest raamat räägib?) Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv . Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks, ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. Sammalhabemel oli pehmest samblast habe, kus kasvasid ilusad ja punased, kuigi mullusuvised pohlad. Kingpool oli oma kinga -ninad maha lõiganud, et tal oleks hea lahe varbaid liigutada. Muhv aga kandis tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi, millest ainult peanupp ja labajalad välja paistsid.
Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult. Koos jõutakse järeldusele, et nad kõik on rändurid ja naksitrallid. Edasi hakatakse kõike tegema koos. Muhvi auto ( furgoon ) saab nende koduks. Koos elatakse läbi toredaid seike, näiteks see kuidas nad autoga kasside eest põgenesid, koos otsustakase millist teed teha (lahjat), koos viiakse vanainimesele Albert ning juuakse koos kakaod.
Lugu (narratiiv, alltekst, õpetlikkus): Nagu ütles ka Muhv: ,,Lõpp hea, kõik hea.” Õpetab koos tegutsema ja näitab, et peab hoolima üksteisest.
Emotsioon (kuidas ette kanda?) Raamat on väga seiklusrikas siis vastavalt sellele ka väga ilmekalt.
Tekst (grammatika, lausete pikkus, sõnavara)- Pole väga rasked laused ja järge on ka lihtne pidada, hästi jagatud peatükkideks, sõnavara pole raske, kuid siiski saab õppida mitmeid uusi sõnu, nt põdrasamblatee.
Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine) – koos võiks teha plakati, kuhu igaüks joonistab oma lemmiktegelase.
Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Õpetab vanasõnu, Naksitrallid hindasid väga üksteist- laps õpib hoolivust. Naksitrallid on armsad , teistmoodi kui inimesed. Nende päevad on väga seiklusrohked, ja see haarabki.
4. A. A. Milne ,,Karupoeg Puhh”
Teema: Raamat räägib seiklushimulisest poisist Christpher Robinist ja tema sõpradest Notsust, Jänkust, Tiigrist, Kängurust ja tillukesest Ruust, torisejast Iiahist, Öökullist ning karu Winnie Puhhist. Christpoheril oli alguses luik Puhh, kuid see kadus ära, niisiis pani ta selle oma karu nimeks. Puhh tuli sellest, et Londoni loomaaias karul oli sama nimi. Puhh läks Christpheri käest küsima õhupalli , et mett kätte saada mesilindude käest. Ta arvas , et rohleist puud võivad nad pidada puuks, kuid otsustati sinise pall võtta, kuna siis saab Puhh pilv olla. Puhh arvas, et see on hea mõte kui C tuleb vihma varjuga ja karjub Puhhile, et vist hakkab vihma sadama- kuna sellisel juhul läheksid mesilinnud ära. Puhh arvas, et need pole üldsegi õiged mesilased ning soovis alla tulla ning Robin üritas püssiga õhupallile auku sisse lasta, ning nii saigi Puhh alla. Puhh läks jänesele külla sööma, kuid Puhh jäi kinni. C otsustas, et kõige targem oleks Puhh sinna paika jätta ning oodata, millal on ta juba kõhnem. C lugeski nädala ühte raamatut Puhhile. Pärast nädalat tulid mitmed metsaelanikud appi ning Puhh sikutati urust välja. Puhh ja Notsu avatastasid jäljed, Puhh arvas, et need on Pusa jäljed. Notsu tahtis ära minna, kuid just siis tuli C puu otsast. Tuli välja, et tegelikult Puhh ja Notsu ajasid enda jälgi taga. Iiah arvas, et tema saba on kadunud, saba leiti öökulli juurest, kelle juurde mindi abi küsima plakati kirjutamiseks. Iiahil on sünnipäev, aga keegi ei tea seda ning ta on slp õnnetu . Puhh otsustas kinkida tühja meepoti asjade hoidistamiseks ning Notsu õhupalli, kuid Notsu kukkus õhupalliga ning viis siis tühja õhupalli. Robin aga valmistas Iiahi sünnat ette. Christpher robin soovib minna espitsjooniga põhjapoolusele, kutsub kaasa Puhhi ning kõik teised sõbrad, minnakse üle jõest ning Puhh avastaski põhjapooluse. Notsu maja hakkas üleujutama ning ta kirjutas siis kirja C.le. Päästma läksid P ja C vihmavarjuga. Tiiger ronis puuotsa, kuid ei osanud alla tulla- C otsustas võtta lina, mille peale saaks Tiiger alla jõudes kukkuda, Ruu hüppas enne teda. Tuul ajas Öökulli maja ümber, öökullile otsiti uus maja. Lõppeb sellega, kuidas Robin ja Puhh lähevad võlutud paika ning tõotavad üksteisele, et nad ei unusta üksteist iialgi.
Lugu: Raamat põhineb enamasti tegevustel ja mitte-materiaalsetel asjadel , seetõttu näitab raamat, et lihtsalt sõpradega on ka väga palju toredaid asju võimalik teha.
Emotsioon (kuidas ette kanda?): vastavalt sisule , ilmekalt.
Tekst (grammatika, lausete pikkus, sõnavara): Sõnavara on üsna keeruline, nõuab keskendumist, sobilik koolilastele.
Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine): peale igat peatükki võiks laps joonistada enda nägemuse seiklustest, kuna raamatus on üsna vähe pilte ja need on must- valged, siis see annab võimaluse lapsele fantaasiarikkust kasutada.
Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Armastuse pärast võib asju teha, näiteks Christopher arvas, et pole hea mõte vihmavarju võtta, kuid ta ei öelnud seda ja tegi seda ikkagi. Raamat õpetab seda, et tuleb hoida endale armsaid inimesi ning koos suudetakse tulla ka rasketest olukordadest välja, kõike saab ületada nii nagu ka raamatus.

5. L. Tungal, P. Pedmason ,,Miriami lood”
Teema: Raamat räägib Miriami pere ja tema kana igapäeva toimetustest. Raamat näitab, et ka ootamatud sündmused võivad leida lahenduse. Näiteks leiti üles kana, kui ta oli kadunud ja
Lugu: Õpetab hindama ümber olevaid inimesi, nt Miriami pere veetis palju aega koos.
Emotsioon: ilmekalt, kuna toimub pidevalt erinevaid sündmusi.
Tekst: Üsna lühikesed ja head laused. Teksti oli veidi raske jälgida, kuna tekst oli mitmes erinevas kohas, võib-olla võiks olla jooned, mis viivad järgmise tekstini- nii oleks ju ka põnevam.
Vajalikud täiendused:voolida ise meelepärane tegelane.
Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Huvi äratavad kindlasti juba 3D prillid ja huvitavad pildid. See haaras ka mind. Raamat õpetab, et perega koos olla on tore ja juhtuda võivad erinevad kentsakad
6. A. Kivirähk ,,Leiutajateküla Lotte”
Teema (millest raamat räägib?): Räägib lõbusa koeraplika Lotte seiklustest koos oma kassist sõbra Brunoga. Ühel ööl, päev enne leiutamis võistlusi, ilmub raamatuga reisinud salapärane jaapani mesilane Susumu. Susumu aitab Adalberti, kes oma porgandi -naise- mootoriga ülesandest läbi kukkus. Susumu viskas Adalberti üle õla ning koos Susumuga tuligi judo . Lotte õpetas Brunole ka judot, ning Albert üritas seda jälgida, kuid ta sai kohe aru, et Lotte õpetab judot valesti. Susumu õpetas külale, kuidas judot tehakse. Terve Leiutajateküla õpib judot ning lõpuks otsustavad Bruno ja Lotte minna judo võstlustele Jaapanisse , koos nendega ühineb jänespoiss Albert ja susumu. Nad võitsid ära judo võistluse ning sellepeale ütles Alberti isa Adalbert : "Varsti saab Albert sama kuulsaks kui mina".
Lugu: Tuleb olla leidlik , kokkuhoidev ning uutele võimalustele avatud.
Emotsioon (kuidas ette kanda?) Ilmekalt.
Tekst (grammatika, lausete pikkus, sõnavara) Hea sõnavara, kuid laused on kohati kohmakad ning ette lugedes läheb keel sõlme.
Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine): Joonistada erinevaid tegelasi, kuna tegelasi antud raamatus on tõesti palju.
Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Lotte isa Oskar ütleb, et tarkus tuleb aastatega. Ilusad pildid äratavad huvi niigi. Mitmeid huvitavaid elutarkusi nt supi lõhnast ei saa keegi kõhtu täis.
7. A. Kivirähk ,, Limpa ja mereröövlid”
Teema (millest raamat räägib?) Raamatus on peategelasteks tüdruk Limma, tema vend Limmo ja nende külaline Limpa. Koos räägitakse ka õudusjätte, sellel ööl kaob Limmo ära ning Limpa ja Limma hakkavad teda otsima . Nad pugesid ühest valgust kiirgavast august sisse, kust tädi Vaike kingitud kaisulooma väitel oli ka Limmo läinud. Voodiriided varastasid Limmo, et teha ta madruseks. Voodilinad soovivad merele minna, hakata röövima ja linnu maha põletama, kui neid on vaja kedagi, kes kõik mustad tööd ära teeks . Kaisuloom tunneb padja ja Limmo lõhna ning hakatakse selle lõhna suunas liikuma. Jõutakse maja juurde, kus on meeletus koguses patju. Une-Mati kasvatab seal patju ning hiljem müüb neid poes. Vaike kingitus üritas jälle nuusutada ning liiguti jälle nii edasi.Laeval kadus tasakaal ning mindi madratsite talu juurde, kus peeti maha lahing mereröövlite ja madratsite vahel. Tädi Vaike kingitus saab endale nime- Muri ning ta pidi rääkima nii nagu koerad, kuna teiste arvates oli see palju särtsakam kui see ninnu-nännu- musi jutt.Põõsa taga kohtutakse kaisuloomadega, kes lastele ei meeldi, Muri jäi sinna, kuid hiljem ikkagi liitub Limma ja Limpaga. Limpa jõi liiga palju limonaadi ning tal hakkas halb, ta hakkas õhku tõusma, kuid Limma ja Muri hoisid Limpat kinni. Limpa arvas, et ta nüüd enam ei tõuse õhku, kuid siiski tõusis, palmiotsas konn aitas Limpa maa peale tagasi.Limmo püüdis põgeneda ning jooksis siis metsa, mis oli väga veider- see oli nagu unemets. Hetk hiljem jõudis Limmo tagasi randa ning seal nägi ta puu külge kinniseotud Limmat ja Limpat.Limmo ja Muri koos päästsid Limma ja Limpa. Padi äratas üles isa ning talle öeldi, et ta peab Limmat minema päästma. Padi jätkas pannkookide tegemist, sest ema otsustas koos isaga minna. Isa läks päästma ning siis mindi koju pannkooke sööma.
Lugu (narratiiv, alltekst, õpetlikkus) Kui sa saad aidata, siis aita, kuid kui tunned , et vajad abi, siis peab kasutama vanema- targema inimese abi. Sõpru ei tohi jätta hätta!!
Emotsioon (kuidas ette kanda?) Seiklushimuliselt, ilmekalt
Tekst (grammatika, lausete pikkus, sõnavara) Head laused ja sõnavara, kuid mõned sõnad nt: kuradima.. pole väga sobilikud lastele. Samuti peab jälgima ka seda, et raamatut ei räägitaks liiga väikestele lastele, kuna õudusjuttude rääkimise osa oli päris õudne ning samuti võib laste jaoks olla õudne ka mereröövlist voodilinad.
Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine): Võib küsida juurde täiendavaid küsimusi , nt kas sina oled kunagi kedagi aitanud ning samuti võib rääkida sellest, mis juhtub, kui liigselt limonaadi juua.
Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Haaravad pildid. Lapse huvi äratada sellega, et enne raamatut rääkida, et nüüd sukeldume sellisesse seiklustemaailma, kus... Raamat õpetab abivalmidust, sõpruse tähtsust ja seda, et liigne limonaadi joomine on halb.
8. E. Niit ,, Triinu ja Taavi lood”
Teema: Raamat räägib kaksikutest- Triinust ja Taavist. Nad hindavad väga oma vanemaid. Neil on ka väike vend Teet. Kogu raamat räägib nende perest ja igapäeva toimetustest, näiteks sellest kuidas Triinu ja Taavi poes kapsast katsuvad, Triinu unenäost ning kuidas pere mängis koos peitust.
Lugu: Raamat õpetab erinevaid puu liiginimetusi (valge klaar , kuldrenett). Näitab, kuidas käib elu teistes peredes . Õpetab koos tegutsemist ja üksteisega arvestamist.
Emotsioon: Ilmekalt.
Tekst: Üsna lihtne, laused ei ole pikad ja sõnavara on arusaadav, kuid esineb sõnu, mida võib-olla laps ei tea, nagu nt: ligedad, säbruline jne.
Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine): iga loo järel võiks midagi koos teha- näiteks pärast poes käimise lugu, võikski teha kas mängu pood või minna päris poodi ja vaadata erinevaid juurvilju. Võib neid ka joonistada.
Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Enne lugu võiks rääkida põnevalt, et Triinu ja Taavi lugu läheb edasi, kas sa tahad teada, mis nad nt apelsinidega teevad? Raamatus haaravad pildid ja hea on ka see, et teksti on vähe. Raamat õpetab erinevaid puu liiginimetusi (valge klaar, kuldrenett). Näitab, kuidas käib elu teistes peredes. Õpetab koos tegutsemist ja üksteisega arvestamist.n
9. K. Kutsar ,,Mõmmikud hambaarsti juures”
Teema: Raamat räägib kahest karukaksikust. Ott ja Pätsu saavad teada lähevad arsti juurde, kuna Pätsu hammas logiseb. Ott soovib uhkustada Pätsu ees oma hammastega arsti toolil, kuid arst avastab Otil augu , mille ta ära parandab. Hiljem tõmbab arst Pätsu logiseva hamba ka välja ning see ei olnudki nii valus kui Pätsu arvas. Pätsu paneb hamba padja alla ning järgmisel päeval on hambahaldjas hamba ära viinud ning toonud tagasi uue- Pätsul kasvab sinna nüüd uus hammas.
Lugu: Pole vaja karta hambaarste, kuna nad soovivad vaid sulle parimat . Nad teevad oma töid väga hoolikalt ning võimalikult valutult. Hamba väljakukkumine on tore, sest siis toob hambahaldjas sinna uue asemele.
Emotsioon:Võimalikult paljude liigutustega , nt hambalogistamine.
Tekst: Üsna arusaadav tekst, võib-olla võivad võõraks jääda arsti tööriistade nimetused.
Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine) Laps võib teha seda mida karu, nt lähevad arstile, on arsti toolil jne.
Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab?: Haarab positiivsus ja hea tuju raamatu vältel, on ka ilusad pildid. Raamat õpetab, et arstil käik on selleks, et sinu hambad oleks terved ja, et kui sa hambaid pesed iga päev, siis oled väga tubli .
E. Valter „ Pokuraamat “: idee ja sõnum, tegelased, raamatu populaarsuse põhjused.
IDEE, SÕNUM: Pokud hakkavs otsima kodu vastavalt oma tundedele- nad ootavad kodutunnet. Kodutunde leidsid nad vaiksest kohast, kus elas Puuko- vanem meesterahvas. Koos tehakse erinevaid tegevusi. Raamat annab edasi sõnumi, et koos on alati toredam, kui üksi ning vahepeal peabki järgima just enda südametunnet.
TEGELASED: Pokud, koer Eku, kass Sooru, mees Puuko.
RAAMATU POPULAARSUSE PÕHJUSED: väga ilusad pildid, loodus on tehtud elavaks, Valter on metsakultuuri osavalt põiminud ühiskonna osaks, Pokud on armsad.
K. Vainola „Metsaelu aabits“: raamatu ülesehitus ja eesmärgid.
Metsaelu aabits on hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks. Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded: kui üks putukas või linnuke kaob, läheb loomade metsaelu „sassi“. Ülesehitatud aastaaegade kaupa.
Mida lood nendes raamatutes võiks lastele õpetada?
L. Tolstoi „Aabitsajutte“
Alati võiks olukord olla halvem . Abi peab pakkuma. Tuleb olla arukas- nt hakk pildus kannu kive, et ta saaks juua. Iga heategu leiab tasu- kui oled hea, ollakse ka sinu vastu hea. ( Lõvi vs hiir). Tuleb mõelda ka teistele nt Taat ja õunapuu .
E. Niit „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“
Vahel võid ennast ülehinnata. Jänesepoeg arvas, et ta ei karda ei karu ei hunti ega rebast, kuid tegelikult kartis ta juba ainuüksi väikest hiirekest.
„Pille-Riini lood“
Kutsub lapsi üles küsimusi küsima- Pille- Riin teeb seda pidevalt. Raamat õpetab lapsi märkama igapäeva elu ja seda, et igas päevas on midagi toredat .
U. Nilsson „Vanaema raha“
See õpetab lastele humoristlikul viisil, et vanemate inimeste võimed võivad taandareneda. Samuti võib laps elus kokku puutuda inimestel, kellel ongi mingid vaimsed häired ning see valmistab teda tulevikuks ette.
E. Raud " Peep ja sõnad".
Õpetab lihtsalt vanasõnu ning see on toredalt edasi antud. Samuti õpetab seda, et kõike sõnu ja väljendeid ei peagi kohe teadma- on normaalne, kui mõnda väljendit ei tea.

Teoste sisu ja eripärad .
Andrus Kivirähk
„Kaka ja kevad“ Raamat koosneb mitmetest väikestest lugudest. Lood on väga humoorikad ning fantaasiarohked. Seotud on nii reaalne elu, kui ka fantaasia- kui ei teaks , et sitikas ei saa olla loomaaia tööline, siis võiks seda lausa uskumagi jääda. Palju toredaid lugusid , näiteks see kuidas hunt läks linna sinililli müüma, kuidas kaka ja võilill koos hakkasid elama ja kuidas Madliga kooli tuli kaasa vanaema. Eripära: Tavapärased ümbritsevas keskkonnas leiduvad esemetele ja isikutele on antud justkui oma elu ning nad nagu tõepoolest elakski. See on küll sobilik ka üsna väikestele, kuid minu arvates sobiks ka suurematele- ka minul oli väga põnev ja naljakas seda lugeda, lood olid tõesti väga- väga fantaasiarikkad ja tekib küsimus, kes võiks üldse tulla selliste asjade peale. Märkimata ei saa jätta ka suurepäraseid Heiki Ernitsa illustratsioone.
„Lotte reis Lõunamaale“Väike linnupoeg Pipo jääb maha Lõunamaale lendavast linnuparvest ja kukub alla Lottele sülla. Koeratüdruk Lotte, tema isa Oskar ja vana rännukoer Klaus otsustavad viia Pipo Lõunamaale.Nad aitasid ürgjäneseid, kes nutsid, kuna tahtsid süüa. Soopõhjast toodi välja hulk jalanõusid ning need kingiti sajajalgsele. Päästeti merehädaline. Humoorikas oli lugu sellest, kuidas seeni toodeti maa peale. Pipo osales Lõunamaal jooksuvõistlusel, mille ta kaotas, kuid leidis sealt endale uue sõbra ning lahkumine Lottest polnudki nii hull. Eripärad: väga suur abivalmidus läbi raamatu, ka leidlikkus. Õpetlik ja samas humoorikas raamat. Kõnetab suuri ja väikeseid.
„Leiutajateküla Lotte“ – Ülal sisu juba olemas. Eripärad: väljamõeldud tegelased, Jaapanisse sõitmine Oskari tehtud sõidukiga, terve küla täis leiutajaid.
11